Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

avalduse astuda hageja asemel kooperatiivi liikmeks koos sellest tulenevat õiguste üleandmisega, hageja on arvatud liikmest välja. Hageja ei ole 05.05.1992 väidetaval üldkoosolekul osalenud. Kostja sai pettuse teel erastada korteri. Ainuke korteri õigusjärglane saab olla hageja. Kuna hageja pole oma õigusi kostjale loovutanud, siis leiab hageja, et tal on omandi väljaandmise nõue kostja vastu. Hagejal oli õigus korter erastada, hagejale kulus kooperatiivi osalus lahusvarana ja vastav õigus korter endale erastada ja korteriomandina kinnistada. Korteri väärtus on 65 000 €. Hageja ei saa enam taastada enda liikmelisust ega pea seda otstarbekaks. Kuna hageja pole liikmelisust üle andnud ning 05.05.92 ei toimunud mingit koosolekut ning hageja ei ole andnud ühtegi tahteavaldust, siis on kostja olnud pahauskne ja teadnud, et vastavad dokumendid on võltsitud ja seetõttu ei saanud hageja korterit erastada ja kinnistada korteriomandit endale. Liikmelisuse kinkimine pidanuks toimuma 1992.a. TsK § 260 lg 1 järgi notariaalses vormis tõestatuna. Kostja on rikkunud õigushüve, mis kaasnes elamukooperatiivi liikmelisuse ning sellest tuleneva õigusega. Kuna hageja pole oma liikmelisust kellelegi loovutanud, oli hageja see, kes pidi saama korteri XXX omanikuks. Kostja õigusvastase käitumise, st omandades endale alusetult hageja kooperatiivi liikmest tuleneva õiguse, tulemusel erastas korteri hageja selja taga. Kostja teadis ja pidi teadma, et olematu koosoleku ja olematute tahteavalduste alusel puudus tal õigus saada kooperatiivi liikmelisus ja sellest saada hüvesid. Kui kostja poleks nii käitunud, siis poleks ta saanud hageja korteri omanikuks ja hagejal oleks korter 65 000 € väärtuses. Kui hageja ei saa korteriomandit, siis tuleb kostjal alternatiivselt kahju 65 000 € hüvitada või alusetu rikastumise teel saadu hüvitada 65 000 €. Nõue Hageja palub parandada ebaõige kanne kinnistusraamatus, mis on tehtud registriosa nr XXX kohta ja kanda teda omanikuna kinnistusraamatusse ning nõuda korteriomand kostjalt välja ning alternatiivselt välja mõista hüvitis kahju või alesetu rikastumise eest 65 000 €. Lisaks palus 11.04.2017 esitatud avalduses järgmist , et “XXX, isikukood XXX lubab ja XXX, isikukood XXX, avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX teises jaos senine kanne omaniku XXX (varasema nimega XXX) kohta ning omanikena sisse kanda XXX, isikukood XXX” ning kui XXX sellist nõusolekut ei anna, siis asendada XXX nõusolek jõustunud kohtulahendiga, mille kohaselt taotleb hageja Tartu Maakohtu kinnistus-ja registriosakonnale kandeavalduse edastamist alljärgnevas sõnastuses: “Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX teises jaos senine kanne omaniku XXX (varasema nimega XXX) kohta ning omanikena sisse kanda XXX, isikukood XXX”. (I kd lk 4, 112, 182 p). Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (I kd lk 95 143,184-185, 221-223) Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Vaidlusaluse korteri erastamine kostjale ei olnud ebaseaduslik, kuna see toimus seaduslikult. Hageja oli kooperatiivi XXX liige, talle oli antud 21.04.1976 order 2692 XXX, Tallinn elama asumiseks koos perekonnaliikmete, sh abikaasa XXXga ning tütre XXXga, st kostjaga. Hageja soovis vabatahtlikult oma osaku XXX-s XXX anda kostjale, sest hageja sai tööandja poolt korteri XXX, mille ta erastas 21.01.03 ja mis kanti tema nimele ka kinnistusraamatusse. Kostjal oli võimalik erastada eluruumi, kuna see oli tema kasutuses ja hageja valis erastamiseks endale korteri XXX. Enne XXX tn korteri enda kasutusse saamist, andis hageja oma osaku XXX üle kostjale. XXX asuv elamu oli alates 30.04.76 ning XXX asuv elamu oli alates 30.03.76 XXX omandis (hooneregistri teatis 19266). XXX kujundati 14.05.98 üldkoosoleku otsusega EÜ-ks XXX. 24.11.2000 asutati EÜ XXX baasil KÜ XXX. Korteri üleandmise akti 2001 alusel andis KÜ XXX kostjale üle korteri XXX, Tallinn ja kostja kanti kinnistusraamatusse 30.10.01 korteriomandi omanikuna. Kostja erastas seaduslikult märgitud korteri ja sai seaduslikult korteriomandi omanikuks. Hageja lahkus omal soovil kooperatiivist XXX ja tema avalduse alusel 05.05.92 XXX volinike otsuse alusel astus kooperatiivi liikmeks kostja, kellel oli läinud üle XXX XXX osak ja valdus korterile XXX, Tallinn. Hageja oli saanud teise eluruumi ja teda oleks saanud ka kooperatiivist välja heita. Ta kaotas eluruumi kasutamise õiguse ning kostjal säilis õigus kasutada kooperatiivkorterit. Hageja oli sisse kirjutatud XXX 19.07.76-29.10.91 ja sellest korterist väljakirjutamise põhjuseks oli tema elama asumine XXX. Hagejale ja tema abikaasale anti order korteri kasutamiseks XXX. Ka abikaasa XXX kirjutati XXX välja seoses elama asumisega XXX (RR tõend XXX). Hagejal puudu alus erastada XXX asuvat korterit, kuna ta esitas avalduse XXX korteri erastamiseks, lisaks ei olnud tal ka enam elamukooperatiivi osakut XXX-s XXX ega olnud selle lige. Hagejale ei kuulunud lahusvarana XXX XXX osak. Hageja abielu sõlmiti 19.11.1969, order anti abielu ajal hagejale. See osak oli hageja ja ta abikaasa ühisvara, abikaasa oli nõus osaku üleandmisega kostjale. 2005.a. pöördus hageja pretensiooniga kostja poole seoses XXX osakuga ja juba siis oleks ta saanud kohtusse pöörduda enda kaitseks. Hageja seda ei teinud, sest tema omandas korteri XXX, mis oli hageja ja tema abikaasa kasutuses 1992.a. alates ning erastatud 2003.a.. Hageja abikaasa ehk kostja ema suri 10.10.2008. Pärimismenetluses loobus kostja oma pärandi osast XXX tn korterile hageja kasuks. Kui XXX osak olnuks ühisvara, siis pidi hageja seda avaldama ka pärandvarana, kuid seda hageja ei teinud, sest ta teadis, et ta oli koos abikaasaga selle üle andnud kostjale. Hageja kahjunõue, alusetu rikastumise hüvitise nõue, tahteavalduste andmise kohustamise nõue ning asja väljanõudmise nõue ei kuulu samuti rahuldamisele, kuna kostja pole hageja õigusi rikkunud. Hageja kinnitas ise kostjale pärast XXX tn korteri müüki, et oli kirjutanud avalduse kooperatiivist väljaastumiseks, seega oli hagejal teada 2005.a., et kostja on vaidlusaluse korteriomandi omanik. Kui XXX 10.10.2008 suri, siis loobus kostja pärimismenetluses, mis algatati 13.11.08, XXX tn korterist. Kui hageja oli kindel, et XXXi osak on XXX pärandvara,

siis pidanuks ta seda avaldama ka notarile, mida ta ei teinud. Seega pidi hagejal olema vähemalt 13.11.08 selge, et vaidlusalune korter kuulub kostjale. Hageja alternatiivsed nõuded on seega aegunud. Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et    

hageja astus XXX „XXX“ liikmeks, hagejale oli välja antud 21.04.1976 order nr 2692 XXX, Tallinn elama asumiseks koos perekonnaliikmete, sh abikaasa XXXga ja tütre XXXga, st kostjaga (I kd lk 96), kostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi nr 42582501 (aadress XXX) omanikuks 03.10.2001 (avaldus 30.04.2001), elamukooperatiiv XXX otsustati 14.05.1999 ümber nimetada elamuühistuks XXX ja 24.11.2000 otsustati asutada EÜ XXX 2 elamu (XXX ja 104) baasil korteriühistu XXX (protokoll, p 3, äriregistri registri väljavõte, I kd lk17-23, 152 -162). Hageja poolt kohtule esitatud 05.05.1992 (I kd lk 31) XXX volinike koosoleku protokollist nähtuvalt kuulati volinike koosolekul ära XXX elava XXXi avaldus ühistu liikmest väljaastumiseks ja et anda osak korteri osas temaga koosolevale tütrele XXXle ja lisaks kuulati ära XXX avaldus tema astumiseks kooperatiivi liikmeks. Volinike koosolek otsustas hageja arvata kooperatiivi liikmete hulgast välja ja võtta XXX liikmeks XXX ja vormistada kõik dokumendid tema nimele. Esitatud protokolli koopial on protokollija ja esimehe allkiri, hageja poolt esitatud dokumendil kaht allkirja pole, küll aga on tegemist väljavõttega 05.05.1992 protokollist, st mitte sama protokolliga vaid protokolli osalise väljavõttega, millel ei saagi olla nn 2 allkirja, vaid saab olla väljavõtte tegija allkiri, mis seal ongi (I kd lk 32). Kohtul puudub alus kahelda 05.05.1992.a. protokolli õigsuses, sest protokolli originaali esitas kostja kohtule (I kd lk 81, võrreldud), peale selle kinnitas tunnistaja XXX ütlustega, et tema teada läks iga kooperatiivi esimees nn oma dokumentidega ja neid dokumente ning protokolle ei pruugi olla. See asjaolu, et teatud dokumente, nagu XXX liikmete nimekirja ja põhikirja, pole arhiivi antud, on leidnud kinnitust ka hageja enda esitatud vastava arhiivi vastusega 29.11.2016 4-2-/1711-2 (I kd lk 135-136), Harku Vallavalitsuse e-kirjaga 25.11.2016 (I kd lk 138), Haabersti LOV vastusega 14.12.2016 (I lk 140). Veelgi enam: hagejale endale meenus väidetav XXX tee korter ja väidetav õiguste rikkumine ka alles 2014.a. kui dokumentide saamiseks pöördus õigusbüroo Tallinna Linnaarhiivi poole (vt arhiivi vastus õigusbüroole, I kd lk 15, kiri 29.08.14 nr XXX) ehk pea 22 aastat hiljem, kui dokumentide leidmine, otsimine on raskendatud, tõenäoliselt võimatu, sj võib olla on need kas hävinud, hävitatud. Kostja tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli XXX -s XXX moodustatud volinike koosolek, mis võttis vastu otsuseid ja oli üldkoosoleku otsuste õigustes. Ütluste kohaselt oli XXX avaldanud soovi astuda kooperatiivi liikmest välja ja kostja esitanud avalduse astuda kooperatiivi liikmeks ja hageja avalduse luges esimees koosolekul ette. Seega on kostja tunnistaja XXX ütlustega tõendanud, et hageja oli esitanud avalduse kooperatiivi XXX liikmest väljaastumiseks ja kostja vastavalt kooperatiivi liikmeks astumiseks. Seda, et hageja oleks koosolekul viibinud, ei ole seatud kahtluse alla, kuid mis asjaoludel oli tema osavõtt sellest koosolekust kohustuslik, ei nähtu mitte kuskilt ega nähtu ka 05.05.1992 kehtinud elamukoodeksist. Seega ei oma tähtsust asjaolu,

et hageja ei võtnud sellest 05.05.1992 volinike koosolekust osa. Nii kinnitavad tunnistaja XXX ütlused asjaolu, mida kajastab endas ülalviidatud protokoll 05.05.1992 ehk seda, et hageja soovis XXX välja astuda, et ta ka kooperatiivi liikmest välja arvati ja et olemas oli ka hageja avaldus kooperatiivi liikmest väljaastumiseks. Lisaks nähtub tunnistaja XXX ütlustest, et hageja abikaasa oli seletanud, et põhjus, miks hageja astus kooperatiivist välja, oli see, et ta sai endale tööandja eluruumi XXX tn 12 ning tema ja abikaasa XXX kolisid XXX tee asuvast korterist välja ning nende tütar jäi sinna elama ning tunnistaja ütles, et peale 1992.a. ei ole tunnistaja XXX ́i seal enam näinud. Tunnistaja ütles, et hiljem moodustati kooperatiivist korteriühistu ja korterid kanti kinnistusraamatusse. Kostja tunnistaja XXX ütles, et hageja elas koos abikaasaga abikaasa surmani XXX tn 12, XXX tee kooperatiivi liikmeks võeti XXX, kuna XXX ning tema abikaasa said korteri XXX tn 12, kuhu nad ka kolisid. Tunnistaja ütles, et hageja seletas ise uhkusega, et jättis XXX korteri tütrele. Kostja tunnistaja XXX, kes on kostja poeg, ütles, et vanaisa ehk hageja oli kogu aeg rääkinud, et andis kostjale (emale) korteri ega pidanud kunagi XXX tee korterit enda omaks. Kostja esitas kohtule Haabersti LOV tõendi 19.12.2016 nr XXX (I kd lk 171), millest nähtuvalt muutis hageja ise omaelukoha andmeid, olles kuni 29.10.1991 sisse kirjutatud XXX korterisse ning väljakirjutamisel näitas ise elukoha aadressiks XXX. Hageja on hagis väitnud ja esile toonud, et kooperatiiviga seotud makse maksis tema abikaasa kuni 1991.a. ja peale seda tegi seda kostja. Sellest järeldub, et pärast 1991.a. täitis liikme kohustusi kooperatiivi ees mitte hageja, vaid kostja ja mida kinnitab ka protokoll 05.05.1992, mille järgi tuli kõik dokumendid ümber vormistada kostja nimele. Hinnates kogumis 1) tunnistajate ütlusi selles, et hageja kolis XXX tee korterist elama XXX tn korterisse, pole sinna enam tagasi tulnud elama, 2) hageja enda väidet, et ta pärast 1991.a. maksis ühistu ees makse kostja, 3) asjaolu, et hageja pole väitnud, et ta oleks vaidlusalusesse XXX korterisse kunagi tagasi tulnud elama ja pärast 05.05.1992 seda korterit vallanud, 4) tunnistaja XXX ütlusi selles, et hageja avaldus kooperatiivist väljaastumiseks loeti 05.05.1992 koosolekul ette, 5) protokolli 05.05.1992, millega arvati hageja kooperatiivi liikmest välja ja võeti kostja liikmeks ning kostja nimele vormistati kõik dokumendid, 6) XXX ütlusi selles, et iga esimees läks nn oma dokumentidega ehk et kooperatiivi XXX puuduvate kõikide dokumentide leidmine on pea 22 hiljem toiminud sündmusi oluliselt raskendatud, 7) et Rahvastikuregistri andmete järgi lõpetas hageja ise oma XXX elukoha registreeringu 1991.a. ja märkis uueks elukohaks XXX, leiab kohus, et kostja on tõendanud, et hageja esitas avalduse kooperatiivist XXX väljaastumiseks, et hageja arvati ka selle kooperatiivi liikmest välja 05.05.1992.a., kostja võeti vastu sama kooperatiivi liikmeks 05.05.1992.a., et hageja ei elanud pärast 05.05.1992.a. XXX korteris ega vallanud seda, hageja ei teostanud oma liikme õigusi, kohustusi ning on lükanud ümber hageja väited, et hageja pole liikmest väljaastumise avaldust esitanud. Kohus märgib, et 05.05.1992.a, kui hageja arvati välja mainitud kooperatiivi liikmest ja kostja võeti kooperatiivi liikmeks, kuulus elamu XXX asuv elamu seal asuva korteriga nr 11 1992.a. kehtinud EK (elamukoodeks) § 4 lg 2 p 3 järgi kooperatiivile XXX (elamukooperatiivide fond) ega kuulunud hagejale või kostjale. Seega sai sellest tulenevaid omandiõiguslikke tehinguid elamu ja korteriga teha vaid kooperatiiv ja hilisem korteriühistu kooskõlas sellel ajal kehtinud Omandiseaduse § 4 lg 1, mis lubas omanikki oma vara kasutada, vallata ja käsutada. Kuna tõendatud on, et hageja esitas avalduse kooperatiivi XXX liikmest väljaastumiseks ja ta arvati

liikmest välja ning kostja avaldas soovi astuda liikmeks ja ta võeti ka liikmeks vastu, siis hageja viide sellele, et tehing pidi olema TsK § 260 järgi notariaalselt tõestatud, ei ole asjakohane, sest tegemist pole hageja ja kostja vahelise kinkelepinguga. Kuna 1) kostja võeti XXX liikmeks 05.05.1992, 2) XXX reorganiseeriti EÜ XXX ning 2000.a. moodustati kahe elamu baasil korteriühistu XXX (vt vaidlustamata asjaolud), 3) hageja ei vallanud vaidlusalust korterit pärast 05.05.1992, 4) hageja enda poolt kohtule esitatud EÜ XXX korterivaldajate nimekirjas (18.12.2000) hagejat pole, vaid on kostja (I kd lk 37, täpsemalt lk 42 korter 11a), siis oli KÜ XXX (mis moodustati kahe elamu baasil ja asutati EÜ XXX korteriavaldajate otsuse alusel) õigustatud 2000.a. üleandmise aktiaga (I kd lk 30) andma Tallinnas XXX (hiljem 11a) asuva korteri kostja kui valdaja omandisse. EES § 21.8 lg 2 sätestab, et kui elamuühistu (-kooperatiivi) üldkoosolek otsustab erastatud maa ja selle oluliseks osaks saava elamu jagamise korteriomanditeks ja elamuühistu (-kooperatiivi) reorganiseerimise korteriühistuks, kantakse elamuühistu (-kooperatiivi) notariaalselt tõestatud avalduse, riigiga sõlmitud võõrandamistehingu ja muude seaduses sätestatud dokumentide alusel elamuühistu (-kooperatiivi) poolt erastatud maa kinnistusraamatusse korteriomanditena korterivaldajate nimele. EES 21.9 lg 4 sätestab, et kui elamu korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korterühistu asutamise, on senise elamuühistu (kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse ning lg 5 II lause järgi kantakse korteriühistu poolt erastatud maa korteromanditena kinnistusraamatusse korteriomanike nimele. Hageja väide, et tal pole piisavalt juurdepääsu registritele, tal on puudulik riigikeele oskus, tal ei ole ka piisavalt teadmisi, ei ole millegagi õigustatud. Lasnamäe LOV ja XXXi vahelisest XXX asuvast korteri müügilepingust nähtub, et selle tehinguga omandas hageja mainitud korteri ning poolte vahel lõppes üürileping (lepingu p 9, II kd lk 3). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt sai hageja XXX tn 12 asuva korteriomandi nr XXX (reaalossa kuulub korter nr 15) omanikuks samuti esmakandega 09.06.2003 (avaldus 21.01.03, I kd lk 163). Tallinna Linnaarhiivi teatisest 18.10.2017 nr XXX (II kd 2) nähtub, selle korteri kinnistamise avaldus tehti hageja nimele. Seega oli hageja piisavalt orienteeritud oma varalistes õigustes ja nende teostamisel ja nimelt selles, kuidas toimub korterite erastamine ja korteriomandi omanikuks saamine. Lisaks enne seda, kui kostja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi nr XXX omanikuna, oli avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes 14.06.2001 teade, isikud, kelle õigusi katastriüksuse kinnistusraamatusse kandmine riivab, tuleb teatada oma vastuväitest kirjalikult Tallinna Linnakohtule 1 kuu jooksul arvates teadaande avaldamisest Ametlikud Teadaanded (I kd lk 167- 168, katastriüksus XXX ja 104, isikutena näidatud teiste hulgas XXX), kuid andmeid, et hageja oleks esitanud vastuväiteid selle kohta, ei nähtu. Kinnistusraamatu andmete kohaselt (164, I kd) on kostja kantud kinnistusraamatusse korteriomandi nr XXX omanikuna ja tegemist on esmase omanikukandega. Seega on KÜ XXX EES § 21.8 lg 2, § 21.9 lg 4, 5 II lause alusel märgitud korteri üle andnud kostja omandisse 2000.a. eelpool viidatud aktiga ja erastatud maa ja sellel asuv ehtis (elamu koos korteriga) on kantud korteriomandina nr XXX kinnistusraamatusse kostja nimele seaduslikult

ning hagejal ei olnud õigust mainitud korterit erastada endale ning saada selle korteriomandi omanikuks. Eeltoodu alusel on alusetud hageja väited, et kostja on alusetult (ilma seadusliku aluseta) saanud hageja arvel korteriomandi nr XXX omanikuks TsK § 477 lg 1, 6 järgi, rikkunud hageja õigusi korteri erastamiseks ja tekitanud talle kahju TsK § 448 lg 1 järgi. Kohus märgib, et korteriomandi omanikuks saamise ajal 2001.a. (kande tegemise aeg 03.10.2001) ei kehtinud mitte võlaõigusseadus, vaid Tsiviilkoodeks (TsK), küll aga pole hageja õiguslik kvalifikatsioon õigussuhtele kohtule siduv. Samadel põhjustel, nagu ei saa hageja nõua kahju hüvitamist ega ka alusetu säästmise teel hüvitist 65 000 €, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt ka vaidlusaluse korteriomandi üleandmist hagejale ning vastavate nõusoleku/lubaduse andmist kinnistusraamatu kannete tegemiseks, kande parandamiseks, kostja kustutamiseks kinnistusraamatust omanikuna, hageja kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse ja kohtulahendiga nõusoleku asendamist TsÜS § 68 lg 5 ja AÕS § 68 lg 3, § 64.1 lg 1, 65 lg 1 järgi, kuna selleks puudub seadusest või tehingust tulenev alus. Sellise tehingu omandi üleandmise tehingu olemasolu hageja ja kost vaidlusalune korteriomand kostjalt välja nõuda, ei kuulu samuti AÕS § 68 lg 1, 80 lg 1-2 järgi rahuldamisele, kuna hagejal ei ole omandiõigust märgitud korteriomandile. Seega jääb rahuldamata XXXi hagi XXX vastu järgmiselt: 1) ebaõige kande, mis on kinnistusraamatus registriosa nr XXX kohta, parandamiseks ja XXXi omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks, 2) XXXlt korteriomandi nr XXX väljanõudmiseks XXX ́ile, 3) alternatiivselt XXXlt XXXi kasuks hüvitise 65 000 € (kahju või alusetult säästetu eest, hagis nimetatud rikastumise eest) väljamõistmiseks, 4) nõudes, milles palus, et „XXX, isikukood XXX lubab ja XXX, isikukood XXX, avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX teises jaos senine kanne omaniku XXX (varasema nimega Jelena XXX) kohta ning omanikena sisse kanda XXX, isikukood XXX” ning kui XXX sellist nõusolekut ei anna, siis asendada XXX nõusolek jõustunud kohtulahendiga, mille kohaselt taotleb XXX Tartu Maakohtu kinnistus-ja registriosakonnale kandeavalduse edastamist alljärgnevas sõnastuses: “Kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number XXX teises jaos senine kanne omaniku XXX (varasema nimega XXX) kohta ning omanikuna sisse kanda XXX, isikukood

XXX”.

Kohtul ei ole vaja anda hinnangut hageja esitatud EÜ XXX 30.03.2001 (I kd lk 121-124) protokollile ja nimekirjale, kuna sealt ei nähtu otsustusi hageja, kostja ega elamu XXX kohta, pealegi ei välista märgitud tõendeid neid otsustusi ja protokolli, mis olid tehtud ja koostatud XXX poolt 05.05.1992.a. ehk ca 9 aastat varem. Samuti ei anna kohus sisulist hinnangut hageja esitatud P. Pärna ning K. Pobbuli artiklile, kuna ei puuduta käesoleva vaidluse konkreetseid asjaolusid (I kd lk 117-120). Kohus ei anna hinnangut kostja esitatutud pärimisteatele (lk 166, I kd) XXX pärandi kohta, kuna sellest ei nähtu poolte avaldusi pärimismenetluses ega seda, millal võis hageja saada või sai hageja oma väidetavast õiguse rikkumisest teada. Selle tõttu ei anna kohus hinnangut ka kostja väidetele alternatiivsete nõuete (kahju hüvitamiseks, alusetu rikastumise hüvitise) aegumise kohta. Kuna hagi jäi ülaltoodud motiividel rahuldamata, ei oma

tähtsust ka vaidluses poolte väited sellest, mis kuulus XXX pärandisse ja milline oli hageja ja tema abikaasa ühisvara/lahusvara. Menetluskulud, hind Tsiviilasja hind on 65 000 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuluks (terviktekst, arved II kd lk 24 -30, 19.02.2018) on esindaja tasu 1680 € (14*120 €/h), sh käibemaks, mida kostja avalduse kohaselt tagasi ei saa. Hageja ei ole vastuväiteid esitanud kostja menetluskuludele. Kohus leiab, arvestades asja sisulist keerukust, tõendatuse keerukust, et kostja esindaja poolt kulutatud aeg 14 h on põhjendatud. Tasu määr 120€/h, mis sisaldab ka käibemaksu, vastab kohtupraktikale ega ole ebamõistlikult suur. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostja menetluskuludeks TsMS § 175 lg 1, 1.1, § 138 lg 1, 2, 144 p 1 järgi kokku 1680 €, sh käibemaks ning kostja avaldus kuulub rahuldamisele. Kuna hagi jäi rahuldamata, tuleb hagejalt kostjale välja mõista menetluskulude katteks 1680 €, sh käibemaks. Hageja palus hüvitada menetluskulud summas 10050 €, mis sisaldavad riigilõivu 1100 € ja esindaja kulusid 8950 € (terviktekst II kd lk 31- 44). Kostja leiab, et osad kulud kokku 3420 € ei ole põhjendatud: kulud esmasele konsultatsioonile 270 € 14/10/14 arve nr 2014/1410-AV järgi, 150 € 20/03/15 arve nr 2015/2003-AV järgi (konsultatsioon, nõudekirja koostamine), 3000 € 07/12/15 arve nr 2015/0712-AV3 (ajakulu 30 h) järgi. Nimelt esitati hagi alles 27.04.2016.a., mistõttu need kulud, mis on kantud eelviidatud arvete järgi 2014-2015, ei ole kantud käesoleva menetlusega. Kohus leiab, et need kostja väited on põhjendatud, kuna märgitud kulud on kantud mitu aastat enne asjas hagi esitamist 27.04.2016 ning selge pole, et need kulud on kantud käesoleva asja menetlusega. Seega ei pea kohus eelmärgitud arvete alusel tehtud tööd ja esindaja kulusid kokku 3420 € TsMS § 175 lg 1, § 138 lg 1, 2, 144 p 1 järgi põhjendatuks. Lisaks on kostja leidnud, et ka ülejäänud kulud on osaliselt ülepaisutatud: arve nr 2015/0712AV1 1900 € 19 h eest hagi koostamiseks ning esitamiseks, arve nr 2016/2010-AV 20/10/16 23 h eest istungi protokolliga tutvumiseks, hagi täpsustamiseks. Lisaks on ebaselge, mis on kokkuleppeline 23 h. Kostja arvetes on tehtud töö eest piisav töötundide arv 15 h. Kohus nõustub kostjaga ega nõustu hagejaga, et arve nr 2015/0712-AV1 järgi hagi koostamise põhjendatud aeg oleks 19 h summas 1900 €, samuti ei ole põhjendatud kulu arve nr 2016/2010AV 20/10/16 järgi 23 h eest istungi protokolliga tutvumiseks, hagi täpsustamiseks. Kuivõrd kostja esindaja põhjendatud tööaeg oli 14 h, nõustub kohus kostjaga, et hageja esindaja põhjendatud kulutatud tööaeg, arvestades asja mahtu, keerukust, tõendatuse keerukust, on 15 h. Arvetest nähtuvalt on tasu määr 100 €/ h ilma käibemaksuta, mis vastab kohtupraktikale. Seega on TsMS § 175 lg 1, § 138 lg 1, 2, 144 p 1 järgi hageja põhjendatud esindaja kulu 1500 € ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud kulud koos lõivuga 2600 € (1500 + 1100). Eeltoodu alusel määrab kohus kindlaks hageja põhjendatud menetluskulud, tema avaldus kuulub osalisele rahuldamisele vastavalt 2600 € (ilma käibemaksuta), kuid kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad need kulud hageja enda kanda.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.