Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-15-8977 leidis korteriühistu Pärnu mnt 131, et selle peaks asjaolusid arvestades tagasi maksma hageja. Täiendavalt tõusetus korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja vahel vaidlus hageja poolt tellitud tööde kvaliteedis. 02.10.2009 tegi korteriühistu Pärnu mnt 131 ettepaneku tuvastada hageja poolt tellitud tööde õiglane turuhind nende tellimisel; tuvastada hageja poolt tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks vajaminev summa; tööde õiglasest turuhinnast lahutatakse puuduste kõrvaldamiseks vajaminev summa; saadud summast lahutatakse korteriühistu Pärnu mnt 131 poolt hagejale tasutud summad; ülejäänud summa osas on korteriühistu Pärnu mnt 131 valmis sõlmima laenulepingu otse Swedbank AS-iga, kui viimane suudab pakkuda soodsamaid laenutingimusi võrreldes konkureerivate krediidiasutustega või sõlmima vastava summa hagejale tasumiseks laenulepingu muu krediidiasutusega. 12.10.2009 vastas hageja, et korteriühistu Pärnu mnt 131 ettepanek on põhjendamatu ja palus, et korteriühistu Pärnu mnt 131 võtaks laenulepingust tulenevad elamu korteriühisuse kohustused üle. 13.11.2009 vastas korteriühistu Pärnu mnt 131, et jääb ettepanekus esitatu juurde. 29.12.2009 sõlmis hageja kostjaga juhatuse liikme lepingu, millega kostja kohustus täitma juhatuse liikme ülesandeid alates 29.12.2009 kuni juhatuse liikme volituste lõppemiseni. 15.06.2010 sõlmis kostja hageja juhatuse liikmena korteriühistuga Pärnu mnt 131 kompromissilepingu. Kompromissilepingu preambulas võttis hageja omaks, et sõlmis laenulepingu elamu korteriühisuse volituseta ning kuna elamu korteriomandite omanikud ei ole tehingut laenu võtmiseks summas 1 650 000 krooni heaks kiitnud, siis on laenuleping tühine ja ei too elamu korteriomandite omanikele kaasa mingeid tagajärgi. Samuti võttis hageja omaks, et elamus teostati töid 1 132 691.49 krooni väärtuses ning need olid tehtud oluliste puudustega, mille kõrvaldamiseks kulub 616 769.80 krooni. Seda arvestades leppisid hageja ja korteriühistu Pärnu mnt 131 kokku alljärgnevas: 1) korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja lõpetasid kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nendest tulenevad võimalikud nõuded ning kinnitasid, et nende vahel jäid kehtima üksnes kompromissilepingust tulenevad kohustused; 2) korteriühistu Pärnu mnt 131 kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist hageja vastu mistahes varalised või mittevaralised nõuded, m. h seoses hageja poolt vahendatud tööde kvaliteedist tulenevalt; 3) hageja kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist mistahes varalised või mittevaralised nõuded korteriühistu Pärnu mnt 131 ja elamu korteriomandite omanike vastu seoses hageja vahendusel elamus tehtud remont- ja parendustöödega s. h alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise vms alusel; 4) korteriühistu Pärnu mnt 131 kohustus tasuma hagejale 300 000 krooni, mille tasumisega loeti kompromiss täidetuks. 16.06.2010 esitas kostja hageja juhatuse liikmena Swedbank AS-ile avalduse, milles teatas, et hageja võtab laenulepingust tulenevad elamu korteriühisuse kohustused üle. 05.08.2010 lõppesid kostja juhatuse liikme lepingust tulenevad volitused. 27.03.2015 esitas hageja kostjale nõude juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 150 232.13 eurot. Kostja sai nõude kätte 08.04.2015, kuid pole pidanud vajalikuks nimetatud nõudele vastata. Hageja leiab, et kostja on hageja nimel kompromisslepingut sõlmides ja Swedbank AS-ile avaldust esitades rikkunud seadusest ja lepingust tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust

2-15-8977 tehes äriühingu huve kahjustava tehingu. Kostja oli teadlik kõigist tähtsust omavatest asjaoludest, kuid sellele vaatamata ei kaalunud juhatuse liige mõistlikult võimalikke alternatiivseid lahendusi, vaid tegi äriühingut ilmselgelt kahjustava tehingu. Kostja poolt sõlmitud kompromissilepingu tagajärjel tasus korteriühistu Pärnu mnt 131 hagejale üksnes 300 000 krooni, kuid hageja jäi Swedbank AS-i eest vastutavaks kogu laenulepingu alusel väljastatud laenu tagastamise ja sellelt arvestatavate intresside tasumise eest. Swedbank AS-ist saadud laen summas 1 650 000 krooni kasutati täielikult ära Pärnu mnt 131 elamus tööde teostamiseks. Hageja on sattunud kostja tegevuse tagajärjel olukorda, kus ta pidi üle võtma 2 650 604.50 krooni ehk 169 404.50 euro ulatuses kohustusi (15.06.2010 seisuga tasumata põhivõlg ning sellelt arvestatav intress), kuid korteriühistu Pärnu mnt 131 tasus hagejale üksnes 300 000 krooni (s.o 19 173.50 eurot). Seega tekkis hagejal kompromissilepingu sõlmimise järgselt 150 231 euro ulatuses kohustusi olukorras, kus hageja oli kasutanud ära kogu laenuraha Pärnu mnt 131 elamu renoveerimiseks. Teisisõnu sattus hageja olukorda, kus ta oli sunnitud omavahendite arvelt tasuma elamus teostatud tööde eest. Hageja hinnangul on kostja eelkirjeldatud tingimustel kompromissilepingu sõlmimisega ja Swedbank AS-ile avalduse esitamisega oluliselt rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohusust, sest kostja on sõlminud kompromissilepingu ilma selle sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid põhjalikult analüüsimata. Mõistlik hoolsuskohustust järgiv juhatuse liige peab olema enne kompromisslepingu sõlmimist veendunud, et ta on teinud kõik omalt poolt võimaliku äriühingu parimates huvides. Kompromisslepingust nähtuvalt on kostja nõustunud korteriühistu Pärnu mnt 131 käsitlusega, mille kohaselt on töid teostatud üksnes 1 132 691.49 krooni väärtuses, kuid need on puudustega, mille kõrvaldamine maksab 616 769.80 krooni. Kostja on oluliselt rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, sest pole enne kompromissilepingu sõlmimist teinud mõistlikke toiminguid hindamaks, kas lepingu sõlmimine on äriühingu parimates huvides ning millised võivad olla kaasnevad tagajärjed. Mõistlikku hoolsuskohustust järgiv juhatuse liige oleks esmalt pidanud välja selgitama, kas elamu korteriomandite omanikel oli üldse õiguslik alus keelduda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Isegi juhul kui selline õiguslik alus eksisteeris, siis oleks pidanud hoolas juhatuse liige analüüsima, kas hageja oleks saanud esitada nõudeid elamu korteriomandite omanike vastu. Kostja on põhjendamatult nõustunud korteriühistu Pärnu mnt 131 väitega, et hageja sõlmis laenulepingu elamu korteriühisuse volituse ja heakskiiduta, ilma seejuures olulisi fakte ja tõendid sisuliselt analüüsimata. Hageja hinnangul ei sõlmi mõistlik juhatuse liige niivõrd suures summas kompromissilepingut enne selle sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid põhjalikult analüüsimata ning võimalikke tagajärgi hindamata. Hoolas juhatuse liige oleks esmalt tellinud vähemalt juriidilise arvamuse hageja õigusliku positsiooni välja selgitamiseks. Kostja seda aga teinud ei ole. Kostja pole teinud mistahes jõupingutusi selleks, et välja selgitada, kas töid on teostatud 1 650 000 krooni väärtuses või 1 132 691.49 krooni väärtuses. Kostja on ilma omapoolseid eksperte kaasamata ega täiendavaid ekspertiise teostamata põhjendamatult nõustunud korteriühistu Pärnu mnt 131 käsitlusega, mille kohaselt on töid teostatud 1 132 691.49 krooni väärtuses. Jääb selgusetuks, milliste faktide ja tõendite pinnalt oli kostjal üldse võimalik hinnata nimetatud summa põhjendatust hageja huvide seisukohalt. Kostja on jätnud täiesti tähelepanuta asjaolu, et korteriühistu Pärnu mnt 131 on asunud seisukohale, mille kohaselt vastutab hageja teostatud töödel esinevate väidetavate puuduste eest, mille kõrvaldamine maksis korteriühistu Pärnu mnt 131 väite kohaselt 616 769.80 krooni. Mitte ühegi tõendiga ei ole usaldusväärselt tõendatud, et tööd olid teostatud puudustega ja väidetavate puuduste kõrvaldamiseks oleks kulunud 616 769.80 krooni. Kostja ei kaasanud ühtegi eksperti

2-15-8977 ega tellinud ekspertiisi hindamaks, kas korteriühistu Pärnu mnt 131 seisukoht väidetavate puuduste esinemine ja nende kõrvaldamise maksumuse osas on õige või mitte. Ehitustöödel esineda võivate võimalike puuduste mahu ja nende kõrvaldamise maksumuse objektiivseks hindamiseks oleks kostja pidanud kaasama eksperdid. VÕS § 646 lg 5 ja VÕS § 648 kohaselt on tellijal õigus nõuda puuduse kõrvaldamiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamist või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu üksnes juhul, kui töövõtja ei ole puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Seega ei olnud hagejal kohustust hüvitada tööde väidetavate puuduste kõrvaldamiseks kuluvat summat ega nõustuda maksmisele kuuluva tasu vähendamisega, sest hageja ei olnud tööde teostajaks. Arvestades eeltoodud asjaolusid nende kogumis on ilmselge, et kostja ei ole järginud juhatuse liikme hoolsuskohustust, vaid on põhjendamatult nõustunud korteriühistu Pärnu mnt 131 seisukohtadega ilma kompromisslepingu sõlmimise seisukohalt tähtsust omada võivaid asjaolusid välja selgitamata. Isegi juhul kui lähtuda eeldusest, et töid oleks teostatud 1 132 691.49 krooni eest ning korteriühistu Pärnu mnt 131 oleks kohustatud kulutama 616 769.80 krooni puuduste kõrvaldamiseks oleks endiselt tehtud tööde väärtuseks vähemalt 515 921.69 krooni (s.o 32 973.40 eurot). Seega jääb selgusetuks miks oleks pidanud kostja sõlmima kompromisslepingu tingimusel, et korteriühistu Pärnu mnt 131 tasub hagejale üksnes 300 000 krooni (s.o 19 173.50 eurot). Lisaks eeltoodule jääb selgusetuks miks on kostja nõustunud korteriühistu Pärnu mnt 131 poolt õigusabile ja ekspertiisile tehtud kulude kompenseerimisega. Tavapäraselt jäävad kompromissi sõlmimise korral mõlema poole kulud poolte enda kanda. Puudub mõistlik põhjus miks oleks pidanud hageja antud juhul olema nõus sõlmima kompromissi tavapärasest erinevatel ja hagejat kahjustavatel tingimustel. Hageja on olnud sunnitud kostja tegevuse tagajärjel üle võtma elamu renoveerimiseks võetud laenu tasumise kohustuse ning omavahendite arvelt pidanud tasuma elamu korteriomandite omanike huvides teostatud remonttööde eest 150 231 eurot. Kostja on hageja nimel kompromisslepingut sõlmides ja Swedbank AS-ile avaldust esitades rikkunud seadusest ja lepingust tulenevat kohustust kooskõlastada eelnimetatud otsusega hageja ainuosanikuga. ÄS § 181 lg 2 järgi on juhatuse liige kohustatud osaühingu nimel tehingute tegemisel järgima põhikirjas ettenähtud või osaühingu juhtorganite poolt kehtestatud piiranguid. Lepingu p-st 2.10.1 kohaselt võib juhatuse liige sõlmida hageja nimel lepinguid ja teha tehinguid põhikirjas või osanike otsusega ettenähtud juhtudel üksnes siis, kui osaniku otsusega oli antud lepingu või tehingu tegemiseks nõusolek. Kuna lepingu on hageja nimel allkirjastanud ainuosanik Baltic Real Estate Management, on lepingu p 2.10.1 käsitletav ainuosaniku tahteavaldusena ehk otsusena piirata kostja kui hageja juhatuse liikme õigust teha hageja nimel tehinguid ja sõlmida lepinguid ning anda vastav õigus juhatuse liikmele üksnes juhul, kui tehing või leping on eelnevalt kooskõlastatud ainuosanikuga. Eeltoodust nähtuvalt oli kostjal õigus hageja juhatuse liikmena hageja nimel tehinguid teha ja lepinguid sõlmida üksnes juhul, kui tehing või leping on saanud ainuosanikult eelneva nõusoleku. Hageja leiab, et kostja on oma tegevusega kompromisslepingu sõlmimisel ja avalduse esitamisel Swedbank AS-ile põhjustanud hagejale kahju. Hageja võttis kompromissiga üle kõik laenulepingust tulenevad kohustused. Kompromissi sõlmimise ajal oli laenulepingust tuleneva põhinõude jääk summas 92 329.26 eurot. Lisaks peab hageja laenulepingu p 2.8 kohaselt tasuma ka laenult ka intressi, mis laenulepingu p 2.8.1 kohaselt oli esimesel viie aastasel perioodil fikseeritud suuruses 7,25 %. Edaspidi oli intressimääraks laenulepingu p 2.8.2. alusel 2 % + 6

2-15-8977 kuu EURIBOR. Alates kompromissi sõlmimise hetkest kuni 16.03.2016 on hageja tasunud laenulepingu alusel Swedbank AS-ile intressi kokku summas 19 527.65 eurot ning KredEx tagatistasu kokku summas 3 642 eurot. Need summad on kostja kohustatud hagejale hüvitama. Hageja nõude hulka tuleb arvestada ka laenulepingu alusel perioodil 18.03.2016 - 30.05.2022 tasumisele kuuluv intress. 18.03.2016 seisuga on laenulepingu laenujäägi suuruseks 50 416.33 eurot. Hagejal ei ole võimalik täpselt välja arvutada ajavahemikus 18.03.2016 - 30.05.2022 tasumisele kuuluva intressikohustuse suurust, sest lepingujärgne intress muutub iga 6 kuu tagant, millest omakorda sõltub laenulepingu alusel rakendatav intressimäär (s.o 2 % + EURIBOR). Samas ei ole hagejal võimalik ette prognoosida EURIBORi täpset muutumist iga 6 kuu tagant järgneva 6 aasta jooksul. Küll nähtub lepingu p-st 2.8.2, et igal juhul kuulub tasumisele intress vähemalt suuruses 2%. Seega piirdub hageja perioodil 18.03.2016 - 30.05.2022 tasumisele kuuluva intressi nõudmisel intressimääraga 2%. Sellisel juhul kuulub perioodil 18.03.2016 30.05.2022 tasumisele intress kokku vähemalt summas 3 258,60 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on oma tegevusega kompromissi sõlmimisel ja avalduse esitamisel põhjustanud hagejale kahju kokku vähemalt järgnevas ulatuses:  laenulepingust ülevõetud põhikohustus summas 92 329.26 eurot;  laenulepingust tulenevalt perioodil 15.06.2016-16.03.2016 tasutud intressid summas 19 527.65 eurot;  laenulepingust tulenevalt perioodil 15.06.2016-16.03.2016 tasutud KredEx tagatistasu summas 3 642 eurot;  perioodil 18.03.2016-30.05.2022 tasumisele kuuluv intress vähemalt summas 3 258.60 eurot. Eeltoodust tuleb maha arvata korteriühistu poolt hagejale kompromissi alusel tasutud 19 173.19 eurot, mis teeb laenulepingust tuleneva kahju lõplikuks summaks (92 329.26 + 19 527.65 + 3642 + 3 258.60) - 19 173.19 = 99 584.32 eurot. Täiendavalt on hagejale tekkinud kahju summas 1 230.67 eurot seoses kohtueelses menetluses professionaalse õigusabi kasutamisega. Kuivõrd hageja ei oma õiguslikke eriteadmisi, pidi hageja kostja vastu kohtuvälise nõude esitamisel kasutama kvalifitseeritud õigusabi. Hageja kasutas õigusabi selleks, et välja selgitada, kas kostja on juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud ning kas hagejal on kostja vastu sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõue. Samuti kasutas hageja õigusabi kostja vastu kohtuvälise nõudekirja esitamisel. Seega on kantud õigusabikulud vajalikud ja mõistlikud hageja õiguste igakülgseks ja tõhusaks kaitseks. Hageja edastas nõudekirja kahju hüvitamise nõudes kostjale 27.03.2015 ja ning andis nõudekirjas kostjale tähtaja 10 päevase tähtaja kahju hüvitamiseks. Hageja hinnangul on tegemist mõistliku tähtajaga kohustuse täitmiseks. Kostja sai nõudekirja kätte 08.04.2015. 10päevane tähtaeg lõppes seega 18.04.2015. Kooskõlas VÕS § 82 lg 3 ja 7 muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 19.04.2015. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole nõudekirjale vastanud, ei muuda nõude suuruses esinenud võimalikud ebatäpsused nõude sissenõutavaks muutumist. Vastasel juhul kostja selgelt nõudele vastu vaielnud. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga summas 1 207.97 eurot.

II Kostja vastuväited

2-15-8977 Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja sõlmis Pärnu mnt 131 korteriühisuse valitsejana AS-iga Hansapank 25.06.2007 laenulepingu nr 07-11693JI, mille alusel laekus hagejale 1 628 873.73 krooni. Laenu kasutamise sihtotstarve oli Pärnu mnt 131 elamu katuse vahetuse, elektrisüsteemi renoveerimise, küttesüsteemi renoveerimise, otsaseinte soojustamise, trepikoja varikatuse renoveerimise jms finantseerimine. Väidetavalt tulenes hageja volitus laenulepingu sõlmimiseks korteriomanike 15.05.2007 üldkoosoleku otsusest. Pärnu mnt 131 elamus moodustatud korteriühistu keeldus 02.10.2009 kirjaga ülalmärgitud laenu teenindamiseks vajalike makseid hagejale tasumast, viidates vastuväidete alusena asjaolule, et korteriomanikud ei ole valitsejale andnud volitust laenulepingu sõlmimiseks ja teostatud renoveerimistööd on oluliste puudustega ja teostatud turuhinnast oluliselt kallimalt. Laenulepingu ja selle sõlmimiseks volituse andnud 15.05.2007 korteriomanike üldkoosoleku otsuse analüüs, mille teostas kostja ülesandel hageja jurist XXX, andis tulemuse, et koosoleku otsus on tühine, sest ei ole nõuetekohasel viisil vormistatud – ainus allkiri protokollil on valitseja esindaja allkiri, puudub korteriomanike esindaja allkiri. Seega sõlmis hageja laenulepingu ilma selleks volitust omamata. Korteriomanike või hilisemat korteriühistu heakskiitu ei ole tuvastatud. Seega on Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping tühine ja korteriomanikele või korteriühistule sellest kohustusi ei tekkinud. Kuivõrd remonditöid teostati ja hageja poolt võeti need vastu ning ehitajatele tasuti, oli hagejal võimalus esitada nõue korteriomanike või korteriühistu vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Sellise nõude esitamisel ei saanuks aga lähtuda laenulepingu jäägist või remondiks kulutatud rahasummast, vaid tegelikult ja kvaliteetselt teostatud remonttööde maksumusest. Ehitustööde mahtu, kvaliteeti ja maksumust hindas Ehituskonsultant Grupp OÜ. Ekspertide hinnangul oli Pärnu mnt 131 elamus teostatud parendus- ja remonttöid summas 1 132 691.49 krooni ehk 72 392.20 eurot. Teostatud tööd olid puudustega. Puuduste kõrvaldamise maksumus oli 616 769.80 krooni ehk 39 418.77 eurot. Seega kvaliteetselt tehtud tööde maksumus oli 32 973.43 eurot (72 392.20 – 39 418.77). Ekspertide arvamust analüüsisid ja kontrollisid kohapeal kostja ülesandel majahaldur ja OÜ BREM Avarii töötajad. Nende hinnangul vastas ekspertide arvamus tegelikkusele. Mittekvaliteetselt tehtud tööde maksumuse hüvitamise nõudmine korteriomanikelt või korteriühistult oli õiguslikult perspektiivitu. Korteriühistu võttis kompromissiga kohustuse ja tasus 300 000 krooni ehk 19 173.49 eurot. Varasemalt olid elanikud hageja andmetel tasunud remondiraha 101 858.25 krooni ehk 6 509.93 eurot perioodi eest 27.06.2007 – 31.05.2008. Kostja andmetel tasusid elanikud remondiraha kokku 204 865.70 krooni ehk 13 093.30 eurot. Vahe tuleneb asjaolust, et kostja võttis kompromissi sõlmimisel arvesse remondifondi kogunenud rahasumma. Kostja on seisukohal, et kompromiss summas 300 000 krooni ilma kohtuvaidluse ajakaotuseta ja kohtukuludeta oli ja on mõistlik ning vastavuses hageja huvidega, sest elanikud ja ühistu olid hageja andmetel tasunud 25 683.42 eurot, kostja andmetel 32 266.79 eurot. Kompromissi tulemusena tasusid korteriühistu ja korteriomanikud hagejale kogu kvaliteetselt tehtud tööde maksumuse. Kahju tekkis hagejale volituseta sõlmitud lepingust (juhatuse liige oli sellel ajal XXX), turuhindadest kallima hinnaga ehituslepingute sõlmimisest ja puudustega tööde vastuvõtmisest ajal, kui juhatuse liikmed olid XXX ja XXX. Ajal, kui kostja oli hageja juhatuse liige, oli nõude esitamine ehitajate vastu perspektiivitu, sest hageja oli tööd ehitajatelt pretensioonideta vastu võtnud. Kostja möönab, et tal oli võimalus

2-15-8977 esitada hagi korteriühistu Pärnu mnt 131 vastu alusetult rikastumise nõudes või ehitajate vastu praaktööde hüvitamiseks, kuid samas on juhatuse liikmel kohustus arvestada äriühingu huvidega. Hoolsuskohustusega on kooskõlas, kui juhatuse liige ei alusta kohtumenetlust, millega kaasneksid kulud, kuid mille lõpptulemusena ei oleks eelduslikult võimalik soovitud varalist hüve saada. Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Kahju ei tekkinud hagejale mitte kompromisslepingu sõlmimisest, vaid varasemate juhatuse liikmete kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest. Kostja käitumise ja võimaliku kahju vahel puudub põhjuslik seos. Kompromissi kooskõlastamine äriühingu osanikuga või mittekooskõlastamine ei tekitanud hagejale kahju ja seda ei saa hoolsuskohustuse rikkumisena käsitleda. Kostja ei ole hageja juhatuse liikme lojaalsuskohustust rikkunud, sest tegutses äriühingu huvides. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Vastavalt ÄS § 187 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 100 814.99 eurot, mis koosneb juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahjust summas 99 584.32 eurot ja hageja poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikuludest 1 230.67 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 1 207.97 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt (s.o 100 814.99 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja juhatuse liikmena rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust, sõlmides hageja nimel Korteriühistuga Pärnu mnt 131 kompromisslepingu,

2-15-8977 mille alusel kohustus Korteriühistu Pärnu mnt tasuma hagejale 300 000 krooni (s.o 19 173.49 eurot) ning hageja jäi Swedbank AS-i ees vastutavaks laenulepingu alusel väljastatud laenu tagastamise ja sellelt arvestatavate intresside tasumise eest ning esitades hageja nimel Swedbank AS-ile avalduse, milles teatas, et hageja võtab laenulepingust tulenevad Pärnu mnt 131, Tallinn elamu korteriühisuse kohustused üle. Nimetatud kompromisslepingu sõlmimisega ja avalduse esitamisega Swedbank AS-ile on kostja tekitanud hagejale kahju. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et ta pole hoolsuskohustust rikkunud ja hagejale tekkinud kahju ei ole põhjustatud kompromisslepingu sõlmimisest, vaid varasemate juhatuse liikmete tegevusest. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja on 15.06.2010 sõlminud kompromisslepingu (I köide, tl 62 – 64), millega korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja lõpetasid kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nendest tulenevad võimalikud nõuded ning kinnitasid, et nende vahel jäid kehtima üksnes kompromissilepingust tulenevad kohustused; korteriühistu Pärnu mnt 131 kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist hageja vastu mistahes varalised või mittevaralised nõuded, m.h seoses hageja poolt vahendatud tööde kvaliteedist tulenevalt; hageja kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist mistahes varalised või mittevaralised nõuded korteriühistu Pärnu mnt 131 ja elamu korteriomandite omanike vastu seoses hageja vahendusel elamus tehtud remont- ja parendustöödega s.h alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise vms alusel ja korteriühistu Pärnu mnt 131 kohustus tasuma hagejale 300 000 krooni, mille tasumisega loeti kompromiss täidetuks. Nimetatud kompromisslepingu on hageja juhatuse liikmena allkirjastanud kostja. Samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et kostja on hageja juhatuse liikmena esitanud 16.06.2010 Swedbank AS-ile avalduse (I köide, tl 65), millega hageja teeb ettepaneku, et võtab üle 25.06.2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-116938-JI tulenevate kohustute täitmise selles toodud tingimustel. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hageja nimel eespool nimetatud kompromisslepingu sõlmimisel ja avalduse esitamisel juhatuse liikme kohustusi ja kas hagejale on sellega seoses tekkinud kahju. Juhatuse liikme kohustuste rikkumine Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, jättes kompromisslepingu sõlmimise ja avalduse esitamise kooskõlastamata hageja ainuosanikuga. Kostja väidete kohaselt ei olnud tal kohustust kompromisslepingu sõlmimist ja avalduse esitamist ainuomanikuga kooskõlastada. 18.01.2017 toimunud kohtuistungi protokollist (I köide, tl 276 – 277) nähtuvalt on kostja väitnud, et ta informeeris tekkinud olukorrast Esmari juhatuse liiget KXXX, kes oli ühe hageja osaniku, XXX, esindaja. Samas on kostja märkinud, et KXXX ja hageja osaniku nõusolekut millegagi tõendada ei ole, kuna seda ei vormistatud kirjalikult. Kostja on seisukohal, et tal ei olnud vajadust kompromisslepingu sõlmimist ja avalduse esitamist kellegagi kooskõlastada, kuna nimetatud tehingud ei väljunud igapäevase majandustegevuse raamidest. Kostja tugineb ÄS § 181 lg-le 1, mis sätestab, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt.

2-15-8977 Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei kuulu ÄS § 181 lg 1 kohaldamisele. ÄS § 181 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Poolte vahel 29.12.2009 sõlmitud juhatuse liikme lepingu (I köide, tl 59 – 61) p 2.10.1 kohaselt sõlmib juhatuse liige osaühingu nimel lepinguid ja teeb tehinguid põhikirjas või osanike otsusega ettenähtud juhtudel üksnes siis, kui osaniku otsusega on antud lepingu või tehingu tegemiseks nõusolek. Vastavalt 29.12.2009 juhatuse liikme lepingu p 2.1 esindab juhatuse liige osaühingut, juhib ning korraldab osaühingu igapäevast majandustegevust. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kompromisslepingu sõlmimist ja avalduse esitamist Swedbank AS-ile tuleb käsitleda hageja igapäevase majandustegevuse raames tehtud tehingutena. Kostja hinnangul on nimetatud tehingud tehtud hageja igapäevase majandustegevuse raames, kuna kompromissi sõlmimine vaidluse lahendamiseks ei välju igapäevase majandustegevuse raamidest ja tehingu rahalist mahtu hinnates ning võrreldes seda hageja bilansimahuga, ei ole võetud varaline kohustus märkimisväärne. Kostja ei ole põhjendanud, millest lähtuvalt ta leiab, et kompromissi sõlmimine hageja igapäevase majandustegevuse raamidest ei väljunud. Hageja registrikaardist nähtuvalt (II köide, tl 18 – 21) on hageja tegevusalaks hoonete ja üürimajade haldus. Hageja on 15.02.2017 vastuses (II köide, tl 15 – 16) ja 01.03.2017 toimunud kohtuistungil (II köide, tl 33 – 40) selgitanud, et kuigi tal on pikk praktika elamute haldamisel, on sellise kompromissi sõlmimine ainus taoline tehing, mille hageja teinud on. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks veel taolisi kompromisse sõlminud, millest võiks järeldada, et tegemist oli hageja tavapärase seisukohaga taoliste vaidluste lahendamisel. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja väide, et tehingu rahalist mahtu hinnates ning võrreldes seda hageja bilansimahuga, ei ole võetud varaline kohustus märkimisväärne ja sellest tulenevalt on tehing tehtud hageja igapäevase majandustegevuse raames, on asjakohatu. Hageja põhikirjast (I köide, tl 165 – 166) ega poolte vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingust (I köide, tl 59 – 61) ei nähtu, et juhatuse pädevus tehingute tegemisel ja igapäevase majandustegevuse piiresse jäävaid tehinguid oleks kirjeldatud tehingu summaarse väärtuse ja/või osaga hageja bilansimahust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjaolu, kas vaidlusalused tehingud väljusid hageja igapäevase majandustegevuse raamidest, hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas selliste tehingute tegemine oli hageja jaoks tavapärane. Hageja on selgitanud, et sellise kompromissi sõlmimine ainus taoline tehing, mille hageja teinud on. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist ei olnud hageja igapäevase majandustegevuse raames tehtud tehingutega. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kompromisslepingu sõlmimist ja avalduse esitamist ei saa käsitleda hageja igapäevase majandustegevuse raames tehtud tehingutena, siis oli kostjal kohustus tehingute tegemine hageja osanikuga kooskõlastada. Kostja väidete kohaselt kiitis kompromisslepingu sõlmimise ja avalduse esitamise heaks Esmari juhatuse liige XXX, kes oli XXX esindaja. Kostja väide, et Esmar oli OÜ BREM Kinnisvarahooldus omanik, on väär. Hageja registrikaardi väljavõttest sellist informatsiooni ei nähtu. Äriregistri väljavõtte (II köide, tl 18 – 21) kohaselt oli kompromisslepingu sõlmimise ja avalduse esitamise ajal hageja ainsaks osanikuks Baltic Real Estate Management (registrikood 000325149). Baltic Real Estate Management registrikaardi väljavõttest (II köide, tl 22 – 23) nähtub, et äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks kompromisslepingu sõlmimise ja avalduse esitamise ajal oli XXX. Nõukogu hagejal puudub. XXX ega Toomas Tool ei olnud

2-15-8977 kompromisslepingu sõlmimise ja avalduse esitamise ajal hageja osanikeks ega seaduslikeks esindajateks, mistõttu ei oma nende heakskiit käesoleval juhul tähtsust. Asjaolu, et kostja pidas otsuste tegemiseks nõu XXX ́ga, XXX ́ga ja XXX ́iga, ei ole käsitletav hageja osaniku nõusolekuna, kuivõrd nimetatud isikud ei olnud tehingu tegemise ajal hageja osanikud ega seaduslikud esindajad. Ühtki tõendit, et XXX oleks kompromisslepingu sõlmimise ja avalduse esitamise Swedbank AS-ile heaks kiitnud, kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja väited, et igapäevase praktika kohaselt toimus kogu asjaajamine suuliselt, on paljasõnalised ja tõendamata. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14 30.04.2014 tehtud otsuses märkinud, et juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks on see, kui juhatuse liige teeb tehingu ilma nõukogu või üldkoosoleku nõusolekuta, kui selline nõusolek on vajalik. Tehes tehingu ilma kõrgema organi nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja äriühingu vahelisest sisesuhtest tulenevat kohustust. OÜ-l BREM Kinnisvarahooldus puudub nõukogu. Poolte vahel 29.12.2009 sõlmitud juhatuse liikme lepingu (I köide, tl 59 – 61) p 2.10.1 kohaselt sõlmib juhatuse liige osaühingu nimel lepinguid ja teeb tehinguid põhikirjas või osanike otsusega ettenähtud juhtudel üksnes siis, kui osaniku otsusega on antud lepingu või tehingu tegemiseks nõusolek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud juhatuse liikme lepingust tulenevat lojaalsuskohustust, jättes kompromisslepingu sõlmimise ja avalduse esitamise kooskõlastamata hageja ainuosanikuga. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmel on ka TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. 13.04.2016 otsuses nr 32-1-9-16 on Riigikohus märkinud, et juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Hageja on välja toonud, et 15.06.2010 kompromisslepingu ja 16.06.2010 avalduse alusel võttis hageja kokkuvõtlikult üle kohustusi vähemalt 99 584.32 euro ulatuses ja sai vastusooritusena selle eest vastu üksnes 300 000 krooni (s.o 19 173.49 eurot). Seega ületavad hageja kompromisslepingu alusel võetud kohustused 80 410.83 euro võrra vastusoorituse väärtust enam kui kolm korda. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostja ei tegutsenud 15.06.2010 kompromisslepingut sõlmides hageja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Seega on kostja rikkunud hoolsuskohustust. Eelnevaga on kohus tuvastanud, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Järgnevalt hindab kohus, kas kostja tegevuse tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Kahju tekkimine Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tulemusena on hagejale tekkinud varaline kahju kokku summas 100 814.99 eurot, mis koosneb laenulepingust tulenevast kahjust 99 584.32 eurot ja hageja poolt tehtud kuludest seoses kohtuvälise nõude esitamisega 1 230.67 eurot. 15.06.2010 kompromissi ja 16.06.2010 avalduse alusel võttis hageja üle laenulepingust tulenevad kohustused, laenulepingu põhiosa jäägiks seisuga 15.06.2010 oli 92 329.26 eurot, perioodil 15.06.2010 – 16.03.2016 tasutud intressid 19 527.65 eurot, laenulepingust tulenevalt perioodil 15.06.2010 – 16.03.2016 tasutud KredEx tagatistasu summas 3 642 eurot ja laenulepingu alusel perioodil 18.03.2016 – 30.05.2022 tasumisele kuuluv intress vähemalt 3 258 eurot. Kostja on seisukohal, et kahju tekkis hagejale eelmiste juhatuse liikmete tegevuse tulemusel, täpsemalt volituseta sõlmitud lepingust, turuhindadest kallima hinnaga ehituslepingute sõlmimisest ja puudustega tööde vastuvõtmisest.

2-15-8977 Kohtu hinnangul tuleb selleks, et kindlaks teha, kas hagejale on kompromisslepingu sõlmimisest kahju tekkinud, tuvastada kompromisslepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud. Korteriomanike 15.05.2007 üldkoosoleku protokollist (I köide, tl 18 – 20) nähtuvalt otsustati nimetatud koosolekul tunnistada vastavalt korterelamu 2006. a majanduskavale korterelamu asukohaga Pärnu mnt 131 korrapäraseks korrashoiuks vajalikeks remonttöödeks lisas fikseeritud tööde loetelu alusel ja finantseerida nimetatud remonttöid summas 1 650 000 krooni, võttes selleks laenu. Samal koosolekul otsustati, et majahaldur selgitab välja parima pakkumise, kooskõlastab selle pangaga, SA KredEx ja majanõukogu esindajatega ning sõlmib vastavasisulised lepingud. Samuti otsustati volitada valitsejat kui korteriomanike esindajat sõlmima laenu- ja käenduslepinguid ning renoveerimise töövõtulepinguid korteriomanike nimel. Maja valitsejaks valiti OÜ BREM Kinnisvarahooldus. Laenulepingust nr 07-116938-JI (I köide, tl 24 – 30) nähtuvalt on OÜ BREM Kinnisvarahooldus korteriühisuse Pärnu mnt 131 Tallinn nimel sõlminud AS-iga Hansapank (praeguse ärinimega Swedbank AS) laenulepingu laenulimiidiga 1 650 000 krooni katuse vahetuseks ja uue vihmaveesüsteemi paigaldamiseks, elektrisüsteemi renoveerimiseks, trepikodade remondiks, küttesüsteemi renoveerimiseks, otsaseinte soojustamiseks, trepikoja varikatuste renoveerimiseks, garaažide varikatuste renoveerimiseks, piirdeaia ehitamiseks, trepikojaakende vahetamiseks ja välistreppide renoveerimiseks. Laenulimiidi tagastamise lõpptähtajana oli kokku lepitud 30.05.2022. Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja volitus sõlmida laenuleping nr 07-116938-JI korteriomanike 15.05.2007 üldkoosoleku otsusest. Kostja on seisukohal, et laenuleping nr 07116938-JI on tühine, kuna hageja sõlmis laenulepingu ilma selleks volitust omamata. Korteriomanike 15.05.2007 üldkoosoleku protokollist (I köide, tl 18 – 20) nähtub, et ainsana on protokolli allkirjastanud majahalduri esindaja, majaelanike esindaja allkiri puudub. 15.05.2007 kehtinud KOS § 18 lg 6 redaktsiooni kohaselt üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla valitseja ja üks korteriomanik. Kui on moodustatud majanõukogu, kirjutab protokollile alla ka majanõukogu esimees või selle liige. Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda. Seega oli 15.05.2007 korteriomanike üldkoosoleku otsus tühine, kuna protokollil puudub korteriomanike esindaja allkiri. Vastavalt TsÜS § 129 lg 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Korteriühistu Pärnu mnt 131 avaldustest Swedbank AS-ile (I köide, tl 33 – 35) ja 02.10.2009 ettepanekust seoses laenulepinguga nr 07-116938-JI nähtub, et korteriomanikud ei andnud hagejale volitust sõlmida laenuleping 1 650 000 krooni laenamiseks. Nimetatud summas laenu võtmist üldkoosolekul ei arutatud. Majavalitseja rääkis summast 1 000 000 – 1 300 000 krooni. Seega ei ole korteriomanikud ega korteriühistu laenulepingu sõlmimist 1 650 000 krooni laenamiseks ka hiljem heaks kiitnud. Asjaolu, et korteriühistu Pärnu mnt 131 on Swedbank ASile esitatud avalduses (I köide, tl 34-35) märkinud, et soovib sõlmida laenulepingu summas 1 300 000 krooni, et osaliselt refinantseerida laenulepingut nr 07-116938, ei tähenda, et korteriühistu Pärnu mnt 131 on hiljem heaks kiitnud laenu võtmise 1 650 000 krooni ulatuses. Nimetatud seisukohta on korteriühistu Pärnu mnt 131 väljendanud ka 13.11.2009 vastuskirjas OÜ BREM Kinnisvarahooldus 12.10.2009 kirjale ja Swedbank AS 27.10.2009 kirjale seoses laenulepinguga nr 07-116938-JI (I köide, tl 49 – 58). Korteriühistu Pärnu mnt 131 oli seisukohal, et renoveerimistööd olid teostatud oluliste puudustega ja teostatud turuhinnast oluliselt kallimalt. Korteriühistu Pärnu mnt 131 väidetel oli elamus teostatud töid üksnes 1 132 691.49 krooni (72 392.20 euro) väärtuses ja tööde puuduste kõrvaldamiseks kulub täiendavalt 616 769.80 krooni (39 418.77 eurot). Seega oli korteriühistu

2-15-8977 Pärnu mnt 131 arvestuste kohaselt kvaliteetselt teostatud tööde maksumuseks 515 921.69 krooni ehk 32 973.41 eurot. Nimetatud olukorras sõlmis kostja hageja nimel korteriühistuga Pärnu mnt 131 kompromisslepingu, millega võttis hagejale kohustuse võtta üle korteriühistu Pärnu mnt 131 laenukohustus Swedbank AS-i ees ja kinnitas, et hagejal puudub õigus korteriühistu ja selle liikmete vastu mistahes nõuete esitamiseks. Kompromisslepingu kohaselt kohustus korteriühistu tasuma hagejale 300 000 krooni (19 173.50 eurot). Hageja hinnangul oli laen summas 1 650 000 krooni võetud põhjendatult ja väljastatud laenu kasutati Pärnu mnt 131 elamuga seotud remonttööde teostamiseks. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud remondifondi aruande 18.06.2007 - 25.06.2008 (I köide, tl 175). 16.05.2017 toimunud kohtuistungil on hageja möönnud, et nimetatud dokumendis kajastatud summadega võidi teostada ka muid töid, tagantjärele ei oska hageja seda enam eristada (II köide, tl 53 pöördel). Sellest tulenevalt leiab kohus, et eelnimetatud tõendiga ei ole tõendatud hageja väited selle kohta, et kogu väljastatud laenusummat kasutati Pärnu mnt 131 elamu remonttööde teostamiseks. Muid tõendeid antud väite kinnitamiseks hageja esitanud ei ole. Kohtule on esitatud Ehituskonsult Grupp OÜ ekspertiisiakt Tallinnas, Pärnu mnt 131 elamu soojussõlme-, ehitus- ja remonditööde kohta (I köide, tl 231 – 260). Nimetatud ekspertiisiakti kohaselt ei olnud enne ehitustööde algust hoones aadressil Pärnu mnt 131 õigeaegselt koostatud ega kinnitatud ehitusprojekt, seetõttu võib teostatud töid pidada ebaseaduslikeks. On mõningaid tehnoloogia rikkumisi, mis viitab kontrolli puudumisele objektil omanikujärelevalve poolt või oli see kontroll teostatud puudulikult. Hageja on 01.03.2017 kohtuistungil möönnud, et korteriühistu Pärnu mnt 131 on tema poole pöördunud ja teinud etteheiteid remonttööde teostamise kvaliteedi osas (II köide, tl 38). Samas märgib hageja, et ta pole nõus sellega, et oleks tõendamist leidnud, et vaidlusalused ehitustööd oleks tehtud puudustega või keskmisest turuhinnast kallimalt. Ehituskonsult Grupp OÜ ekspertiisiaktis sisalduvatelt fotodelt (I köide, tl 241 – 244) nähtuvalt puudub aknaprofiil, aknaplekkidel puudub plekialune hermeetiline vuuk; konstruktsioone läbides ei ole veevarustuse ega küttetorud varustatud kaitsehülssidega, mudaeraldaja DN50 on paigaldatud valesti, tuleb paigaldada horisontaalselt või vastupidiselt vee voolu suunale; torud on puudulikult fikseeritud kinnitusel; katuse aluskate on paigaldatud vajaliku läbirippeta, on liiga pingul, katuse aluskate on katuseluukide ümber valesti paigaldatud. Kohtu hinnangul viitavad nimetatud ekspertiisiaktis sisalduvad fotod puudustele ehitustööde teostamisel. 01.03.2017 kohtuistungil on hageja märkinud, et remondist on 9-10 aastat möödas ja seetõttu on tal raske öelda, kas töid tehti 100% kvaliteetselt või mitte. Antud hageja seisukohast nähtub, et tegelikult ei ole hageja kindel, kas remonttöid teostati kvaliteetselt või puudustega. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kõik remonttööd oleks kvaliteetselt teostatud. Samuti pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et remonttöid ei oleks teostatud keskmisest turuhinnast kallimalt. Hageja väidete kohaselt ei kuulu remondifondi kogunenud raha kahju hüvitamise arvestusse. Kostja on 16.05.2017 toimunud kohtuistungil (II köide, tl 53 – 54) selgitanud, et kompromiss sõlmiti 300 000 krooni osas seetõttu, et kvaliteetselt tehtud tööde summa oli 515 921.60 krooni. Arvesse tuli võtta remondifond, mis oli ühistu liikmete poolt varasemalt makstud ja mis oli hagejale laekunud summa. Remondifondi suuruseks oli kostja sõnul 204 865.70 krooni. Hageja sõnul ei olnud remondifondis 204 865.70 krooni, kuid tõendeid remondifondi suuruse kohta hageja kohtule esitanud ei ole.

2-15-8977 Hageja on 01.03.2017 kohtuistungil selgitanud, et kahju hüvitise suuruse arvestamisel korteriühistu etteheidet tööde ebakvaliteetse ja turuhinnast kallima teostamise osas arvesse võtnud (I köide, tl 38 pöördel). Kohus on 01.03.2017 kohtuistungil (I köide, tl 38 pöördel) selgitanud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel juhatuse liikme vastu on hagejal kohustus tõendada kahju suurust. Antud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-4105 11.05.2005 tehtud otsuses. Kohus on korduvalt (01.03.2017 kohtuistungil ja 09.05.2017 määrusega) andnud hagejale võimaluse oma nõude täpsustamiseks ja/või täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Hageja on väitnud, et kuna vaidlusalustest asjaoludest on käesolevaks ajaks nii palju aega möödunud, siis pole tal kõiki asjaolusid võimalik täpsustada ega tõendada. Kohus leiab, et hageja, kes ei ole koheselt peale kahju tekkimise tuvastamist pöördunud kohtusse kostja vastu kahju hüvitamise nõudega, pidi teadlik olema riskist mis kaasneb sellega, et pikk ajavahemik kahju tekkimisest kahjunõude esitamiseni ei võimalda kahju suurust tuvastada ja tõendada ja seega ei saa hageja selgitusi käsitleda vabandava asjaoluna nõude tõendamiskohustuse täitmisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet selliselt, et oleks võimalik tuvastada, kas hageja on kompromisslepingu sõlmimise ja Swedbank AS-ile esitatud avalduse alusel kahju kandnud ja/või millise summa ulatuses on hageja kahju kandnud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada ka seda, kas kohtueelse menetluse õigusabikulusid summas 1 230.67 eurot saab käsitleda hagejale tekkinud kahjuna või mitte. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kuna kahju kandmist või täpset kahjusummat ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada, siis jätab kohus hindamata selle, kas kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos. Kuigi kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuid kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada kas või kui suure summa ulatuses on hageja kahju kandnud, siis tuleb hagi kohtu hinnangul jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

2-15-8977 Kostjale on 07.12.2015 määruse (I köide, tl 148) alusel riigi õigusabi korras õigusabi osutanud vandeadvokaat Leino Biin. 07.12.2015 määruse kohaselt on kostjale antud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena 6 kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulusid kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumist. 02.03.2017 esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt on kostja esindaja käesolevas asjas osutanud õigusteenust kokku 13 tundi, mille eest palub määrata tasu 624 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 624 eurot (sh käibemaks) põhjendatud. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulud summas 624 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.