Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt valiti hageja 19.04.2002 Tallinnas, Pärnu mnt 131 asuva elamu valitsejaks. 15.05.2007 toimus eespool nimetatud elamu korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati tunnistada elamu korrapäraseks korrashoiuks vajalikeks remonttöödeks koosoleku protokolli lisas fikseeritud tööd; võtta tööde teostaja leidmiseks 2-3 ehitusfirmalt hinnapakkumised, kohustada hagejat välja selgitama parima pakkumise, kooskõlastama selle pangaga vajalike tööde finantseerimiseks SA-ga Kredex ja majanõukogu esindajatega ning sõlmima vajalikud lepingud; taotleda laenu tagamiseks SA-lt Kredex laenukäendust maksimaalses ulatuses; finantseerida töid summas 1 650 000 krooni, s.o tervikuna laenu arvelt; jagada laenusumma kõikidele korteritele arvestatuna korteri üldpinna 1 m2 kohta ja kinnitada 1 m2 kohta igakuiseks remondifondi makseks 15.49 krooni; volitada hagejat kui korteriomandite esindajat sõlmima laenu- ja käenduslepingud ning renoveerimise töövõtulepingud korteriomanike nimel. Täiendavalt lepiti üldkoosolekul kokku, et juhul, kui korteriomanike üldkoosolek võtab vastu otsuse valitseja tagandamise või korteriühistu moodustamise kohta, siis kohustuvad korteriomanikud tasuma ühe kuu jooksul kogu laenusumma jäägi Swedbank AS-ile. Nimetatud kohustus ei kehti juhul, kui korteriomanike üldkoosolek valib ühe kuu jooksul uue valitseja või kui moodustatud korteriühistu üldkoosolek teeb ühe kuu jooksul otsuse korteriomanike poolt võetud laenukohustuse ümbervormistamiseks korteriühistu laenukohustuseks. 25.06.2007 sõlmisid AS Hansapank (käesolevalt Swedbank AS, edaspidi nimetatud ka Swedbank AS) ja hageja kui elamu korteriühisuse valitseja Pärnu mnt 131 korteriomanike eest ja nimel laenulepingu nr 07-116938-JI, mille alusel väljastas Swedbank AS elamu korteriühisusele tööde teostamiseks sihtotstarbelist laenu summas 1 650 000 krooni.

30.11.2008 lõppes elamu korteriühisuse ja hageja vaheline valitsejaleping seoses korteriühistu Pärnu mnt 131 asutamisega. 20.05.2009 kirjas tegi hageja ettepaneku, et korteriühistu Pärnu mnt 131 esitaks Swedbank AS-ile avalduse laenulepingust tulenevate elamu korteriühisuse kohustuste ülevõtmiseks. 27.05.2009 avalduses teatas korteriühistu Pärnu mnt 131, et ei aktsepteeri laenulepingut, sest hageja on laenulepingut sõlmides ületanud oma volitusi. Mõnevõrra hiljem (kuupäev on teadmata) teavitas korteriühistu Pärnu mnt 131 Swedbank AS-i, et hageja on laenulepingut sõlmides väidetavalt ületanud oma volitusi, võttes lubatust rohkem laenu. Korteriühistu Pärnu mnt 131 ettepanek oli sõlmida Swedbank AS-iga laenuleping summas 1 300 000 krooni, millega refinantseeritakse laenulepingut 1 300 000 krooni ulatuses ja ülejäänud 350 000 krooni osas leidis korteriühistu Pärnu mnt 131, et selle peaks asjaolusid arvestades tagasi maksma hageja. Täiendavalt tõusetus korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja vahel vaidlus hageja poolt tellitud tööde kvaliteedis. 02.10.2009 tegi korteriühistu Pärnu mnt 131 ettepaneku tuvastada hageja poolt tellitud tööde õiglane turuhind nende tellimisel; tuvastada hageja poolt tehtud tööde puuduste kõrvaldamiseks vajaminev summa; tööde õiglasest turuhinnast lahutatakse puuduste kõrvaldamiseks vajaminev summa; saadud summast lahutatakse korteriühistu Pärnu mnt 131 poolt hagejale tasutud summad; ülejäänud summa osas on korteriühistu Pärnu mnt 131 valmis sõlmima laenulepingu otse Swedbank AS-iga, kui viimane suudab pakkuda soodsamaid laenutingimusi võrreldes konkureerivate krediidiasutustega või sõlmima vastava summa hagejale tasumiseks laenulepingu muu krediidiasutusega. 12.10.2009 vastas hageja, et korteriühistu Pärnu mnt 131 ettepanek on põhjendamatu ja palus, et korteriühistu Pärnu mnt 131 võtaks laenulepingust tulenevad elamu korteriühisuse kohustused üle. 13.11.2009 vastas korteriühistu Pärnu mnt 131, et jääb ettepanekus esitatu juurde. 29.12.2009 sõlmis hageja kostjaga juhatuse liikme lepingu, millega kostja kohustus täitma juhatuse liikme ülesandeid alates 29.12.2009 kuni juhatuse liikme volituste lõppemiseni. 15.06.2010 sõlmis kostja hageja juhatuse liikmena korteriühistuga Pärnu mnt 131 kompromissilepingu. Kompromissilepingu preambulas võttis hageja omaks, et sõlmis laenulepingu elamu korteriühisuse volituseta ning kuna elamu korteriomandite omanikud ei ole tehingut laenu võtmiseks summas 1 650 000 krooni heaks kiitnud, siis on laenuleping tühine ja ei too elamu korteriomandite omanikele kaasa mingeid tagajärgi. Samuti võttis hageja omaks, et elamus teostati töid 1 132 691.49 krooni väärtuses ning need olid tehtud oluliste puudustega, mille kõrvaldamiseks kulub 616 769.80 krooni. Seda arvestades leppisid hageja ja korteriühistu Pärnu mnt 131 kokku alljärgnevas: 1) korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja lõpetasid kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nendest tulenevad võimalikud nõuded ning kinnitasid, et nende vahel jäid kehtima üksnes kompromissilepingust tulenevad kohustused; 2) korteriühistu Pärnu mnt 131 kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist hageja vastu mistahes varalised või mittevaralised nõuded, m. h seoses hageja poolt vahendatud tööde kvaliteedist tulenevalt;

3) hageja kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist mistahes varalised või mittevaralised nõuded korteriühistu Pärnu mnt 131 ja elamu korteriomandite omanike vastu seoses hageja vahendusel elamus tehtud remont- ja parendustöödega s. h alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise vms alusel; 4) korteriühistu Pärnu mnt 131 kohustus tasuma hagejale 300 000 krooni, mille tasumisega loeti kompromiss täidetuks. 16.06.2010 esitas kostja hageja juhatuse liikmena Swedbank AS-ile avalduse, milles teatas, et hageja võtab laenulepingust tulenevad elamu korteriühisuse kohustused üle. 05.08.2010 lõppesid kostja juhatuse liikme lepingust tulenevad volitused.

27.03.2015 esitas hageja kostjale nõude juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 150 232.13 eurot. Kostja sai nõude kätte 08.04.2015, kuid pole pidanud vajalikuks nimetatud nõudele vastata.

Hageja leiab, et kostja on hageja nimel kompromisslepingut sõlmides ja Swedbank ASile avaldust esitades rikkunud seadusest ja lepingust tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust tehes äriühingu huve kahjustava tehingu. Kostja oli teadlik kõigist tähtsust omavatest asjaoludest, kuid sellele vaatamata ei kaalunud juhatuse liige mõistlikult võimalikke alternatiivseid lahendusi, vaid tegi äriühingut ilmselgelt kahjustava tehingu. Kostja poolt sõlmitud kompromissilepingu tagajärjel tasus korteriühistu Pärnu mnt 131 hagejale üksnes 300 000 krooni, kuid hageja jäi Swedbank AS-i eest vastutavaks kogu laenulepingu alusel väljastatud laenu tagastamise ja sellelt arvestatavate intresside tasumise eest. Swedbank AS-ist saadud laen summas 1 650 000 krooni kasutati täielikult ära Pärnu mnt 131 elamus tööde teostamiseks. Hageja on sattunud kostja tegevuse tagajärjel olukorda, kus ta pidi üle võtma 2 650 604.50 krooni ehk 169 404.50 euro ulatuses kohustusi (15.06.2010 seisuga tasumata põhivõlg ning sellelt arvestatav intress), kuid korteriühistu Pärnu mnt 131 tasus hagejale üksnes 300 000 krooni (s.o 19 173.50 eurot). Seega tekkis hagejal kompromissilepingu sõlmimise järgselt 150 231 euro ulatuses kohustusi olukorras, kus hageja oli kasutanud ära kogu laenuraha Pärnu mnt 131 elamu renoveerimiseks. Teisisõnu sattus hageja olukorda, kus ta oli sunnitud omavahendite arvelt tasuma elamus teostatud tööde eest. Hageja on olnud sunnitud kostja tegevuse tagajärjel üle võtma elamu renoveerimiseks võetud laenu tasumise kohustuse ning omavahendite arvelt pidanud tasuma elamu korteriomandite omanike huvides teostatud remonttööde eest 150 231 eurot. Hageja leiab, et kostja on oma tegevusega kompromisslepingu sõlmimisel ja avalduse esitamisel Swedbank AS-ile põhjustanud hagejale kahju. Hageja võttis kompromissiga üle kõik laenulepingust tulenevad kohustused. Kompromissi sõlmimise ajal oli laenulepingust tuleneva põhinõude jääk summas 92 329.26 eurot. Lisaks peab hageja laenulepingu p 2.8 kohaselt tasuma ka laenult ka intressi, mis laenulepingu p 2.8.1 kohaselt oli esimesel viie aastasel perioodil fikseeritud suuruses 7,25 %. Edaspidi oli intressimääraks laenulepingu p 2.8.2. alusel 2 % + 6 kuu EURIBOR. Alates kompromissi sõlmimise hetkest kuni 16.03.2016 on hageja tasunud laenulepingu alusel Swedbank ASile intressi kokku summas 19 527.65 eurot ning KredEx tagatistasu kokku summas 3 642 eurot. Need summad on kostja kohustatud hagejale hüvitama. Hageja nõude hulka tuleb

arvestada ka laenulepingu alusel perioodil 18.03.2016 - 30.05.2022 tasumisele kuuluv intress. 18.03.2016 seisuga on laenulepingu laenujäägi suuruseks 50 416.33 eurot. Hagejal ei ole võimalik täpselt välja arvutada ajavahemikus 18.03.2016 - 30.05.2022 tasumisele kuuluva intressikohustuse suurust, sest lepingujärgne intress muutub iga 6 kuu tagant, millest omakorda sõltub laenulepingu alusel rakendatav intressimäär (s.o 2 % + EURIBOR). Samas ei ole hagejal võimalik ette prognoosida EURIBORi täpset muutumist iga 6 kuu tagant järgneva 6 aasta jooksul. Küll nähtub lepingu p-st 2.8.2, et igal juhul kuulub tasumisele intress vähemalt suuruses 2%. Seega piirdub hageja perioodil 18.03.2016 - 30.05.2022 tasumisele kuuluva intressi nõudmisel intressimääraga 2%. Sellisel juhul kuulub perioodil 18.03.2016 - 30.05.2022 tasumisele intress kokku vähemalt summas 3 258.60 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja on oma tegevusega kompromissi sõlmimisel ja avalduse esitamisel põhjustanud hagejale kahju kokku vähemalt järgnevas ulatuses:  laenulepingust ülevõetud põhikohustus summas 92 329.26 eurot;  laenulepingust tulenevalt perioodil 15.06.2016-16.03.2016 tasutud intressid summas 19 527.65 eurot;  laenulepingust tulenevalt perioodil 15.06.2016-16.03.2016 tasutud KredEx tagatistasu summas 3 642 eurot;  perioodil 18.03.2016-30.05.2022 tasumisele kuuluv intress vähemalt summas 3 258.60 eurot. Eeltoodust tuleb maha arvata korteriühistu poolt hagejale kompromissi alusel tasutud 19 173.19 eurot, mis teeb laenulepingust tuleneva kahju lõplikuks summaks (92 329.26 + 19 527.65 + 3642 + 3 258.60) - 19 173.19 = 99 584.32 eurot. Täiendavalt on hagejale tekkinud kahju summas 1 230.67 eurot seoses kohtueelses menetluses professionaalse õigusabi kasutamisega. Kuivõrd hageja ei oma õiguslikke eriteadmisi, pidi hageja kostja vastu kohtuvälise nõude esitamisel kasutama kvalifitseeritud õigusabi. Hageja kasutas õigusabi selleks, et välja selgitada, kas kostja on juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud ning kas hagejal on kostja vastu sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõue. Samuti kasutas hageja õigusabi kostja vastu kohtuvälise nõudekirja esitamisel. Seega on kantud õigusabikulud vajalikud ja mõistlikud hageja õiguste igakülgseks ja tõhusaks kaitseks. Hageja edastas nõudekirja kahju hüvitamise nõudes kostjale 27.03.2015 ja ning andis nõudekirjas kostjale tähtaja 10 päevase tähtaja kahju hüvitamiseks. Hageja hinnangul on tegemist mõistliku tähtajaga kohustuse täitmiseks. Kostja sai nõudekirja kätte 08.04.2015. 10-päevane tähtaeg lõppes seega 18.04.2015. Kooskõlas VÕS § 82 lg 3 ja 7 muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 19.04.2015. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole nõudekirjale vastanud, ei muuda nõude suuruses esinenud võimalikud ebatäpsused nõude sissenõutavaks muutumist. Vastasel juhul kostja selgelt nõudele vastu vaielnud. Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga summas 1 207.97 eurot.

Kostja vastuväited

mille alusel laekus hagejale 1 628 873.73 krooni. Laenu kasutamise sihtotstarve oli Pärnu mnt 131 elamu katuse vahetuse, elektrisüsteemi renoveerimise, küttesüsteemi renoveerimise, otsaseinte soojustamise, trepikoja varikatuse renoveerimise jms finantseerimine. Väidetavalt tulenes hageja volitus laenulepingu sõlmimiseks korteriomanike 15.05.2007 üldkoosoleku otsusest.

Pärnu mnt 131 elamus moodustatud korteriühistu keeldus 02.10.2009 kirjaga ülalmärgitud laenu teenindamiseks vajalike makseid hagejale tasumast, viidates vastuväidete alusena asjaolule, et korteriomanikud ei ole valitsejale andnud volitust laenulepingu sõlmimiseks ja teostatud renoveerimistööd on oluliste puudustega ja teostatud turuhinnast oluliselt kallimalt.

Laenulepingu ja selle sõlmimiseks volituse andnud 15.05.2007 korteriomanike üldkoosoleku otsuse analüüs, mille teostas kostja ülesandel hageja jurist AK, andis tulemuse, et koosoleku otsus on tühine, sest ei ole nõuetekohasel viisil vormistatud – ainus allkiri protokollil on valitseja esindaja allkiri, puudub korteriomanike esindaja allkiri. Seega sõlmis hageja laenulepingu ilma selleks volitust omamata. Korteriomanike või hilisemat korteriühistu heakskiitu ei ole tuvastatud. Seega on Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping tühine ja korteriomanikele või korteriühistule sellest kohustusi ei tekkinud.

Kuivõrd remonditöid teostati ja hageja poolt võeti need vastu ning ehitajatele tasuti, oli hagejal võimalus esitada nõue korteriomanike või korteriühistu vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Sellise nõude esitamisel ei saanuks aga lähtuda laenulepingu jäägist või remondiks kulutatud rahasummast, vaid tegelikult ja kvaliteetselt teostatud remonttööde maksumusest.

Ehitustööde mahtu, kvaliteeti ja maksumust hindas Ehituskonsultant Grupp OÜ. Ekspertide hinnangul oli Pärnu mnt 131 elamus teostatud parendus- ja remonttöid summas 1 132 691.49 krooni ehk 72 392.20 eurot. Teostatud tööd olid puudustega. Puuduste kõrvaldamise maksumus oli 616 769.80 krooni ehk 39 418.77 eurot. Seega kvaliteetselt tehtud tööde maksumus oli 32 973.43 eurot (72 392.20 – 39 418.77). Ekspertide arvamust analüüsisid ja kontrollisid kohapeal kostja ülesandel majahaldur ja OÜ BREM Avarii töötajad. Nende hinnangul vastas ekspertide arvamus tegelikkusele. Mittekvaliteetselt tehtud tööde maksumuse hüvitamise nõudmine korteriomanikelt või korteriühistult oli õiguslikult perspektiivitu.

Antud hageja seisukohast nähtub, et tegelikult ei ole hageja kindel, kas remonttöid teostati kvaliteetselt või puudustega. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et kõik remonttööd oleks kvaliteetselt teostatud. Samuti pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et remonttöid ei oleks teostatud keskmisest turuhinnast kallimalt. Hageja väidete kohaselt ei kuulu remondifondi kogunenud raha kahju hüvitamise arvestusse. Kostja on 16.05.2017 toimunud kohtuistungil selgitanud, et kompromiss sõlmiti 300 000 krooni osas seetõttu, et kvaliteetselt tehtud tööde summa oli 515 921.60 krooni. Arvesse tuli võtta remondifond, mis oli ühistu liikmete poolt varasemalt makstud ja mis oli hagejale laekunud summa. Remondifondi suuruseks oli kostja sõnul 204 865.70 krooni. Hageja sõnul ei olnud remondifondis 204 865.70 krooni, kuid tõendeid remondifondi suuruse kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja on 01.03.2017 kohtuistungil selgitanud, et on kahju hüvitise suuruse arvestamisel korteriühistu etteheidet tööde ebakvaliteetse ja turuhinnast kallima teostamise osas arvesse võtnud. Kohus on 01.03.2017 kohtuistungil selgitanud, et kahju hüvitamise nõude esitamisel juhatuse liikme vastu on hagejal kohustus tõendada kahju suurust. Kohus on korduvalt (01.03.2017 kohtuistungil ja 09.05.2017 määrusega) andnud hagejale võimaluse oma nõude täpsustamiseks ja/või täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Hageja on väitnud, et kuna vaidlusalustest asjaoludest on käesolevaks ajaks nii palju aega möödunud, siis pole tal kõiki asjaolusid võimalik täpsustada ega tõendada. Kohus leiab, et hageja, kes ei ole koheselt peale kahju tekkimise tuvastamist pöördunud kohtusse kostja vastu kahju hüvitamise nõudega, pidi teadlik olema riskist, mis kaasneb sellega, et pikk ajavahemik kahju tekkimisest kahjunõude esitamiseni ei võimalda kahju suurust tuvastada ja tõendada ja seega ei saa hageja selgitusi käsitleda vabandava asjaoluna nõude tõendamiskohustuse täitmisel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet selliselt, et oleks võimalik tuvastada, kas hageja on kompromisslepingu sõlmimise ja Swedbank AS-ile esitatud avalduse alusel kahju kandnud ja/või millise summa ulatuses on hageja kahju kandnud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada ka seda, kas kohtueelse menetluse õigusabikulusid summas 1 230.67 eurot saab käsitleda hagejale tekkinud kahjuna või mitte. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kuna kahju kandmist või täpset kahjusummat ei ole käesolevas asjas võimalik tuvastada, siis jätab kohus hindamata selle, kas kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos. Kuigi kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuid kohtule esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada kas või kui suure summa ulatuses on hageja kahju kandnud, siis tuleb hagi kohtu hinnangul jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsused ja saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.

rahuldamata ja maakohtu otsuste resolutsioonid muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada 09.05.2018 kohtuotsuse põhjendusi.

- et elamus teostati töid 1 132 691.49 krooni väärtuses ning need olid tehtud oluliste puudustega, mille kõrvaldamiseks kulub 616 769.80 krooni. Seda arvestades leppisid hageja ja korteriühistu Pärnu mnt 131 kokku alljärgnevas: 1) korteriühistu Pärnu mnt 131 ja hageja lõpetasid kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nendest tulenevad võimalikud nõuded ning kinnitasid, et nende vahel jäid kehtima üksnes kompromissilepingust tulenevad kohustused; 2) korteriühistu Pärnu mnt 131 kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist hageja vastu mistahes varalised või mittevaralised nõuded, mh seoses hageja poolt vahendatud tööde kvaliteedist tulenevalt; 3) hageja kinnitas, et tal puuduvad pärast kompromissilepingu allkirjastamist mistahes varalised või mittevaralised nõuded korteriühistu Pärnu mnt 131 ja elamu korteriomandite omanike vastu seoses hageja vahendusel elamus tehtud remont- ja parendustöödega s. h alusetu rikastumise, käsundita asjaajamise vms alusel; 4) korteriühistu Pärnu mnt 131 kohustus tasuma hagejale 300 000 krooni (s.o 19 173.19 eurot), mille tasumisega loeti kompromiss täidetuks (tl 62-64, I kd).  16.06.2010 esitas kostja hageja juhatuse liikmena Swedbank AS-ile avalduse, milles teatas, et hageja võtab üle laenulepingust nr 07-116938-JI tulenevate kohustuste täitmise selles toodud tingimustel (tl 65, I kd).  05.08.2010 lõppesid kostja juhatuse liikme lepingust tulenevad volitused.

kostjaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 2.10.1 järgi nõutava ainuosaniku nõusoleku puudumisega. Poolte vahel 29.12.2009 sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 2.10.1 kohaselt sõlmib juhatuse liige osaühingu nimel lepinguid ja teeb tehinguid põhikirjas või osanike otsusega ettenähtud juhtudel üksnes siis, kui osaniku otsusega on antud lepingu või tehingu tegemiseks nõusolek. Vastavalt 29.12.2009 juhatuse liikme lepingu p 2.1 esindab juhatuse liige osaühingut, juhib ning korraldab osaühingu igapäevast majandustegevust (tl 59-61, I kd). Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega justkui olnuks pooltevahelise juhatuse liikme lepingu p 2.10.1 järgi kostjal õigus teha hageja nimel tehinguid ja sõlmida lepinguid üksnes juhul, kui tehing või leping on saanud ainuosanikult nõusoleku (vt hagiavalduse p 2.3 tl 7, I kd). Hageja hinnangul on võimalik kõnealust kokkulepet käsitleda ainuosaniku tahteavaldusena ehk otsusena piirata kostja esindusõigust eelnimetatud viisil. Ringkonnakohus leiab, et arvestades TsÜS § 75 lg 1 üldist tõlgendusreeglit, peab antud kokkuleppe järgi juhatuse liikmele tehingute tegemise piirang tulenema siiski põhikirjast või vastavast osaniku otsusest, mis on osaniku otsusena ka äratuntav. Maakohus on hinnanud, kas vaidlusaluse kompromisslepingu sõlmimine väljus hageja igapäevase majandustegevuse raamest ja leidnud, et kuna sellise kompromisslepingu sõlmimine oli ainus taoline, mille hageja teinud on, siis ei olnud tehing tavapärane, mistõttu oli tegemist igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehinguga, mis nõudis hageja osaniku nõusolekut. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on antud maakohtu käsitlus vaieldav, ei ole hagejal sellele vastuväiteid, mistõttu kolleegium seda küsimust uuesti ei hinda. Ringkonnakohus leiab ka, et antud juhul ei oma küsimus, kas kostja on ainuosaniku nõusolekuta vaidlusaluseid tehinguid tehes juhatuse liikme kohustusi rikkunud, määravat tähtsust. Maakohus on küll kostja vastava rikkumise tuvastanud, kuid ei ole nõuetekohaselt tuvastanud põhjuslikku seost nimetatud rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel, märkides rikkumisi eristamata üldise järeldusena vaid, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet selliselt, et oleks võimalik tuvastada, kas hageja on kompromisslepingu sõlmise ja pangale esitatud avalduse alusel kahju kandnud ja/või millise summa ulatuses on hageja kahju kandnud. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata ebapiisavale põhjendamisele, on maakohtu lõppjäreldus õige. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, et ainuosanik poleks konkreetses situatsioonis kõiki kompromisslepingu sõlmimise asjaolusid arvesse võttes igal juhul sellise lepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud või oleks leping sõlmitud hageja jaoks oluliselt soodsamalt praegustest tingimustest. Kolleegiumi hinnangul pidanuks hageja näitama, et kohane otsustusprotsess võinuks anda praegusest parema tulemuse (vrdl RKTKo 02.10.2018, nr 2-14-61496 p 14). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 tõendanud põhjuslikku seost antud kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel, mis on aga kahju hüvitamise nõude üks eeldus.

alusel võttis hageja kokkuvõtlikult üle kohustusi vähemalt 99 584.32 euro ulatuses ja sai vastusooritusena selle eest vastu üksnes 300 000 krooni (s.o 19 173.49 eurot), ületavad hageja kompromisslepingu alusel võetud kohustused 80 410.83 euro võrra vastusoorituse väärtust enam kui kolm korda, mistõttu ei tegutsenud kostja 15.06.2010 kompromisslepingut sõlmides hageja jaoks majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning on selliselt rikkunud hoolsuskohustust. Ringkonnakohus leiab, et esitatud asjaoludel ei saanud maakohus järeldada kostja hoolsuskohustuse rikkumist lähtudes ainuüksi tehinguga saadud vastusoorituse väärtusest, vaid hinnata tuli, kas tehingul võis antud asjaoludel vaatamata madalamale vastusoorituse väärtusele olla siiski tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks.

kohta (tl 231-260, I kd) ning järeldanud, et ekspertiisiaktis sisalduvad fotod viitavad puudustele ehitustööde teostamisel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Tõendite hindamine on maakohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on rikkunud kaalumispiire. Praegusel juhul kolleegium seda ei tähelda.

kompromisslepingu sõlmimise ja Swedbank AS-ile esitatud avalduse esitamisega hageja väidetud kahju tekkinud. Põhjuslikku seost kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel kui üht kahju hüvitamise nõude eeldust peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Olukorras, kus hageja ei tõendanud oma nõude eelduste täidetust, tuli hagi jätta rahuldamata. Seega on õigesti rahuldamata jäetud ka kahjuna nõutud kohtueelse menetluse õigusabikulude nõue.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.