Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.05.2018.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-4482
Tsiviilasi
Xxx hagi Xxx vastu 2150 euro nõudes
Tsiviilasja hind
2150 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Kostja Xxx (isikukood xxx, elukoht xxx Tallinn) Kohtuistung 19.04.2018
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.03.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx (hageja) ja Xxx (kostja) 29.01.2017 müügilepingu, mille alusel hageja omandas sõiduauto xxx hinnaga 2150 eurot. Pärast auto ostmist ilmnesid autol vead, millest eelmine omanik ei rääkinud ostjale. Külma mootoriga ei lähe auto tööle. Selleks, et auto tööle läheks, peab panema defajuhtme järgi ja ootama 1 tund. Samuti ei rääkinud eelmine omanik, et tagaklaasi puhasti ei tööta. Ostja vaatas auto üle enne ostu ning tegi proovisõitu. Hageja esitas kostjale lepingust taganemise avalduse, kuid sellele vastust ei tulnud. 25.11.2017 esitatud seisukohas märkis hageja, et tellis spetsialistilt hinnangu autole, kus ilmnes, et auto on kasutuskõlbmatu ning seetõttu soovibki hageja sõiduauto eest tasutud raha tagasi. Hageja on nõus kostjale auto tagastama. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista 2150 eurot. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ega tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. Müüja teavitas ostjat sõiduki seisukorrast, sealhulgas ka vahetamist vajavatest osadest, andis kasutusjuhiseid, kuidas sõidukit käivitada ja lasi ostjal sõidukit vajalikul määral kontrollida. Kostja müüjana ei olnud tegelik auto omanik ja eelnev kasutaja, vaid vahendaja eelmise pikaaegse omaniku ja ostja vahel. Kuna auto tegelik omanik ja eelnev kasutaja teavitas kostjat, et üks eelsüüteküünal on vaja vahetada, siis sama teadmise edastas kostja ka tehingu käigus suuliselt ostjale. Auto müüja ei olnud teadlik tagumise klaasipühkija veast. Sõidukil puudus tehniline ülevaatus.
Kohtu põhjendused
kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Kohus selgitab, et TsÜS § 70 on TsÜS § 69 suhtes erinormiks ja reguleerib tahteavalduse kättetoimetamisega seotud riski üldnormiga võrreldes erinevalt. Seda eesmärgil, et kaitsta enam lepingupoolt, kelle suhtes on teine lepingupool oma kohustusi rikkunud. Niisuguses olukorras pannakse TsÜS § 70 järgi tahteavalduse hilinemise või kaotsimineku risk rikkunud lepingupoolele. Selleks, et kostja kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, tuleb tahteavalduse tegijal (hageja) tõendada, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma (vt selles osas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-53-17 p 13). 4.2 Käesoleval juhul on hageja taganemisavalduse saatnud kostja elukoha aadressile tähitud kirjaga 11.02.2017. Seega on hageja valinud avalduse edastamiseks kohtu hinnangul mõistliku viisi ning TsÜS § 70 järgi tuleb lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma. Kohus on seisukohal, et hageja tahtevaldus pidi seega kostjani jõudma hiljemalt veebruari 2017 lõpuks. 4.3 Kohus selgitab täiendavalt, et taganemine on võimalik ka avalduse kättetoimetamisega kohtumenetluses (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1, 171-11 p 13; 3-2-1-43-15 p 11). Puudub vaidlus, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud 29.08.2017 ning seega on talle kätte toimetatud ka taganemisavaldus (tlk 165). Seega isegi juhul, kui lugeda, et kostja ei ole postiga saadetud avaldust kätte saanud, siis tuleb lugeda taganemisavaldus kätte saaduks 29.08.2017. 4.4 Eeltoodust tulenevalt on täidetud müügilepingust taganemise formaalne eeldus.
tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 5.2 Esitatud taganemisavalduses on märgitud, et lepingu ese ei vasta tingimustele ning seetõttu soovib hageja lepingust taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt ei ole nõutav, et taganemisavalduses oleks avaldatud taganemise põhjus, piisav on tahe leping lõpetada. Samuti saab taganemisavaldust hiljem ka täiendavate alustega täiendada, mh kohtumenetluses (vt selles osas ka Riigikohtu lahend 3-2-1-43-15 p 11). 5.3 Hagimaterjalide kohaselt taganes hageja lepingust, kuna kostja müüs talle sõiduauto, millel esinesid olulised puudused. Hagiavalduse kohaselt oli puuduseks see, et külma mootoriga auto tööle ei lähe ning tagaklaasi puhasti ei tööta. 25.11.2017 esitatud avalduses täpsustas hageja, et kuna spetsialisti hinnangust selgus, et auto on kasutuskõlbmatu, siis soovibki hageja lähtuvalt spetsialisti arvamusest müügilepingu tühistamist (tlk 137 pöördel). 23.01.2018 kohtuistungil märkis hageja, et puudused olid pihustites ja kõrgsurvepumbas ning nendest puudustest ta ei olnud teadlik (tlk 151-154). Samuti kinnitas hageja märgitud kohtuistungil, et kostja teavitas hagejat eelsüüteküünalde ning aku vahetamise vajadusest. Kostja on leidnud vastuväidetes, et on teavitanud ostjat sõiduki seisukorrast. Seega vaidlevad pooled sisuliselt selle üle, kas vaidlusalune auto vastab lepingutingimustele või mitte. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuigi hageja on 25.11.2017 esitatud seisukohas viidanud müügilepingu tühistamisele, siis ei ole hageja esitanud nõuet müügilepingu tühistamiseks. Hageja poolt esitatud hagiavaldusest, sellele lisatud taganemisavaldusest ning hageja poolt antud selgitustest nähtuvalt tuleneb hageja nõue siiski lepingust taganemisest ning lepingu alusel üleantu tagastamisest. Seega jätab kohus hageja viite lepingu tühistamise osas tähelepanuta. 5.4 VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Lisaks näeb VÕS § 77 lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-23-10 p 12 osundanud, et kui ostetakse
kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine. Samuti on Riigikohus nimetatud lahendis märkinud, et kasutatud asjade puhul võib asja puudus olla tekkinud ka mittenõuetekohase hoolduse tagajärjel. 5.5 Pooled ei vaidle selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki. Kohtule esitatud müügilepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud, millistele tehnilistele tingimustele täpselt pidi müüdud sõiduk vastama. Samas on hageja poolt kohtule esitatud müügikuulutuses sõiduki kohta märgitud järgmised andmed: uued pidurikettad ja klotsid. Korralikud M+S lamellrehvid, millega saab sõita nii suvel kui talvel. Hiljuti tehtud juba talveks ettevalmistus, mille käigus on tehtud uksevahed, tihendid, lukud, laetud aku, pestud ja tehtud korrosioonitõrje. Õlivahetuseni rohkem kui 8000 km. Istu sisse ja sõida seisukorras; lisainvesteeringuid sõiduk lähiajal ei vaja (tlk 140- 142). Samuti nähtub müügikuulutusest, et lisaks on paigaldatud Defa mootori soojendus ning rikkalik EX Varustuspakett ning välja toodud, mis see pakett sisaldab. Seega pidi kohtu hinnangul auto vastama vähemalt kuulutuses märgitud andmetele. Nimetatu ei tähenda aga seda, et hageja ei saanud sõiduki ostmisel eeldada, et mitte ükski selle detail ei ole kulunud ning sõiduk ei või vajada tulevikus remonti. Samas võis hageja eeldada, et sõiduk on kõlbulik kasutamiseks, s.o et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked, mis sõidukit kasutada ei võimalda. Nimetatut võib järeldada müügikuulutustes olnud viidetest, et sõiduk on „istu sisse ja sõida“ seisukorras ning lisainvesteeringuid lähiajal ei vaja. 5.6 Kostja on märkinud, et sõidukil puudus tehniline ülevaatus, sõiduk ei olnud liiklusregistris ning oli kindlustamata ning on esitanud selle kohta Maanteeameti väljavõtte (tlk 98). Kohus märgib, et nimetatud asjaolu ei tähenda, et sõiduauto ei peaks vastama kokkulepitud tingimustele. 5.7 Hageja on autol esinevate puuduste tõendamiseks esitanud kohtule tehnilise hinnangu vaidlusalusele sõidukile, mille kohaselt on sõidukil CRD kõrgsurve pump kulunud ning CRD pihustid kulunud (tlk 144). Nimetatud puuduste põhjusteks on märgitud: pikaajaline ebakvaliteetse kütuse kasutamine, tootja poolt ettenähtud kütusefiltri vahetamise välba eiramine, tootja poolt ettenähtud kütusefiltri asendamine ebakvaliteetse kütusefiltriga, millel puudub töötav veeandur; kõrgsurve pumba kulumisel tekkinud abrasiivsed osakesed sattunud pihustisse ja söövitanud pihustite pinnad; suure surve all olevasse kütusesse sattunud vesi ja sulatanud pihustite sisemised pinnad. Hinnangu kohaselt on puudused kõrvaldatavad, kuid puuduste kõrvaldamine maksab eelduslikult rohkem kui auto turuväärtus. Samuti on hinnangus märgitud, et sõiduk on kasutuskõlbmatu ja kuulub utiliseerimisele. Kohtu hinnangul nähtub seega nimetatud tõendist, et sõiduki kõrgsurve pump ning pihustid on sedavõrd kulunud, et tekitavad probleeme sõiduki käivitumisel, mistõttu on ka sõiduk kasutuskõlbmatu. Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt esitatud tõendi usaldusväärsuses. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et sõiduk ei vastanud kokkulepitud tingimustele ega ka sellistele kvaliteedi nõuetele, millistele peaks vastama kasutatud sõiduk, kuna hagejal
ei olnud sõidukit võimalik kasutada sõitmiseks. Samuti on kohus seisukohal, et tegemist on puudustega, mida pooltel ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates (s.o varjatud puudustega). 5.8 Käesoleval juhul on ka tõendatud, et kostja teatas enne lepingu sõlmimist hagejale, et sõiduki eelsüüteküünal ja aku vajavad vahetust. Nimetatud puudused ei ole takistanud hagejal sõiduauto ostmist. Samas ei nähtu hageja poolt esitatud tehnilisest hinnangust sõidukile, et nimetatud auto puudused oleksid sõiduki mitte käivitumise põhjusteks. Kuna sõiduki puudusteks oli käesoleval juhul tehnilise hinnangu kohaselt kõrgsurve pumba ja pihustite kulumine, siis ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul ka tähtsust, kas ka eelsüüteküünal ja aku vajasid vahetust või mitte. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit hagis nimetatud tagaklaasi puhasti mitte töötamise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et tagaklaasi puhasti mitte töötamine iseenesest ei ole ka selliseks oluliseks puuduseks, mille tõttu oleks hageja eraldiseisvalt õigustatud lepingust taganema. 5.9 Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et ostetud sõiduautol esinesid sellised puudused, mis on takistuseks auto kasutamisel ning hageja on jäänud ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ehk sõidukorras autost.
täielikult, siis on nimetatud kokkulepe VÕS § 106 lg 2 alusel tühine. Ka Riigikohus on leidnud, et keelatud võib olla nt kokkulepe, mis välistab täielikult ostja õigused puuduste ilmnemise korral, kui neist ei teavitata müüjat lühikese aja jooksul pärast kauba vastuvõtmist, sõltumata puuduste iseloomust (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-50-06 p 19).
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.