Roman Peets hagi Silver Pehk vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
20 947,91 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Roman Peets (isikukood XXXX, aadress XXXX), hageja lepinguline esindaja Mihkel Nukka (UniLaw Õigusbüroo, aadress Kompanii 10, Tartu 51007, menetluspost [email protected])
Kostja: Silver Pehk (isikukood XXXX, aadress XXX, e-post XXX, kostja volitatud esindaja Ain Laansalu (e-post XXXX)
esindajad
2. aprill 2018 Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Roman Peetsi hagi Silver Pehki vastu võla ja viivise nõudes.
2.Välja mõista Silver Pehkilt Roman Peetsi kasuks 04.05.2016 sõlmitud võlatunnistuse alusel võlgnevus summas 17 543 eurot ja seisuga 23.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2001,47 eurot.
Välja mõista Silver Pehkilt Roman Peetsi kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud protsendina põhinõudest alates 24.11.2017 kuni põhinõude täieliku täimiseni.
4.Jätta Tartu Maakohtu 28.11.2017 hagi tagamise määrus jõusse kuni kohtulahendi täitmiseni.
5.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
6.Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-17-17663 Roman Peetsi menetluskulude rahaliseks suuruseks 2617 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes ja riigilõiv.
8.Välja mõista Silver Pehkilt Roman Peetsi kasuks menetluskulud 2167 eurot.
9.Kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tagastada hagi tagamise tagatis 977,22 eurot Roman Peetsi arvelduskontole nr XXX (Swedbank). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Roman Peets (hageja) esitas Silver Pehki (kostja) vastu hagi võlgnevuse 19 544,47 euro, sh põhivõlg 17 543 eurot ja viivis 2001,47 eurot, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagi aluseks 4. mail 2016 koostatud ja kostja poolt allkirjastatud abstraktne (konstitutiivne) võlatunnistus. Hageja andis kostjale suulise laenulepingu alusel laenu summas 17 543 eurot. Hageja maksis laenu välja sularahas, mille saamist on kostja kinnitanud 04.05.2016 võlatunnistusega (tlk 9). Seega oli nimetatud ajaks laenusumma muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja esitas 06.06.2016 kostjale pretensiooni (tlk 10-11), milles andis kostjale tähtaja kohustuste täitmiseks ja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 20.06.2016. Kostja hagejale antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud ega ole seda teinud käesoleva ajani.
2.Kuigi võlatunnistuses on kostja kinnitanud, et ta võlgneb hagejale raha maksmise kohustuse juba 04.05.2016, nõuab hageja viivist alates 20.06.2016. Nimetatud kuupäevaks palus hageja
Tsiviilasi nr 2-17-17663 täita rahalise kohustuse 06.06.2016 pretensiooni kohaselt. Seega on 23.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2001,47 eurot (tlk 13). Hageja taotleb viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud protsendina põhinõudest jooksvalt alates 24.11.2017.
3.Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt põhinõude 17 543 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2001,47 euro ja TsMS § 367 alusel alates 24.11.2017 jätkuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude rahuldamiseni.
KOSTJA VASTUS
4.Kostja oma vastuses (tlk 53) hagi ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.APRILLIL 2018 TOIMUNUD KOHTUISTUNG (tlk 73-76)
5.Hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus selle rahuldada. Täiendavalt hagis toodud asjaoludele lisas hageja esindaja, et võlatunnistuses ei ole võlgnevuse tagasimakse tähtaega kirjas, sest kostja ei osanud seda öelda, millal ta suudaks võlgnevuse tasuda. Hageja hinnangul ei muuda võlatunnistust tühiseks asjaolu, et sellel ei ole kirjas tähtaega. Võlatunnistuse sõlmimise eesmärgiks oli see, et hageja saaks enda võla kätte. Eesmärk oli välistada kõik kostja poolt tekkivad vastuväited. Hageja andis kostjale laenu summas 17 543 eurot, mis anti kostjale üle kolmes osas. Laenust esimene suurem summa kulus sõidukite ostuks ja teised summad kostja isiklikuks otstarbeks. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja kostjal välja mõista põhinõue 17 543 eurot, 23.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2001,47 eurot ning jätkuv viivis alates 24.11.2017 seadusjärgses määras. Menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esindaja hinnangul ei ole tegemist kehtiva võlatunnistusega, millest oleks tekkinud kostjale sellises mahus kohustusi. Võlatunnistuses märgitud summas ei ole hageja kostjale raha andnud. Kostja esindaja möönab, et hageja ja kostja ajasid koos ühist äri, kuhu mõlemad rahaliselt panustasid. Hageja andis kostjale raha, et ärilist tegevust arendada, kuid mitte sellises summas nagu hageja võlatunnistuse alusel kostjalt nõuab. Hageja on kostjale andnud umbes 15 500 eurot. Kostja selgituste kohaselt allkirjastas ta võlatunnistuse, kuna ei soovinud rohkem vaielda. Täiendavalt märgib kostja esindaja, et tegemist ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, mingil määral esinevad deklaratiivse võlatunnistuse alused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte esitatud tõendite ja kostja vastuväidetega, leiab et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Hageja on esitanud kohtule võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmise nõude (VÕS § 30, § 76 lg 1 ja § 82 lg 1).
Tsiviilasi nr 2-17-17663
10.Pooltel puudub vaidlus selles osas, et 04.05.2016 allkirjastas Silver Pehk võlatunnistuse (tlk 9), mille kohaselt tunnistab kostja, et on saanud kätte Roman Peetsilt sularahas 17 543 eurot ja võlgneb selle summa Roman Peetsile.
11.Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid 04.05.2016 konstitutiivse võlatunnistuse. Kostja sellega ei nõustu, vaid on seisukohal, et võlatunnistusel võivad olla teatud deklaratiivse võlatunnistuse tunnused.
12.Riigikohus on 24.03.2017 lahendis nr 3-2-1-103-16 märkinud, et võimalik on eristada kahte liiki konstitutiivset võlatunnistust. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (p 16). Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta (p 18). Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on kaks peamist tagajärge. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (p 20). Üldjuhul ei piisa võla puudumise põhistamisest, et jätta deklaratiivsele võlatunnistusele tuginev nõue rahuldamata (p 21). Seda, kas ja millistest vastuväidetest on võlgnik võlatunnistuse andmisel võla sissenõudmise lihtsustamiseks loobunud, tuleb hinnata iga kord vastavalt asjaoludele. Ka vastuväidetest loobumist hinnates tuleb lähtuda VÕS §-st 29 ning eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ja eesmärgist, lepingueelsete läbirääkimiste asjaoludest, poolte huvidest jms. Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab võlgniku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas (nt kohustuse rikkumine või rikkumise olulisus, põhjuslik seos võlgniku tegevuse ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel, kahju suurus). Põhimõtteliselt on võimalik, et võlatunnistuse andmisega võlgnik vastuväidetest ei loobunud, vaid kinnitas võla olemasolu. Sellise võlatunnistuse andmise tagajärjeks on üksnes tõendamiskoormise ümberpööramine. Samuti katkestab sellise kinnituse andmine aegumise (TsÜS § 158) (p 26). Igasugune võla kirjalikus vormis tunnistamine ei pruugi alati tähendada võlgniku tahet end lepinguliselt siduda deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistuse tähenduses. Võlgnik võib mitteõigustehingulise tunnistusega vaid möönda võla olemasolu, soovimata sellise tunnistuse õiguslikku siduvust. Sellise kinnituse andmine võib aga katkestada aegumise (TsÜS § 158) ja olla kohtumenetluses tõendiks võla olemasolu kohta (p 27).
13.Kohtu hinnangul on pooled sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse. Tegemist on võlatunnistusega, kus pooled ei ole võlatunnistuse tekstis selgelt väljendanud oma tahet luua
Tsiviilasi nr 2-17-17663 algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidanud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja on võlatunnistusega tunnustanud saadud laenu, ehk tunnustanud kohustuse olemasolu.
14.Seega pöördub tõendamiskoormis ümber, st. hagejal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning kostja peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
15.Deklaratiivse võlatunnistuse korral on võlgnik üldjuhul loobunud võimalikest kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab võlgniku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas. Seega ei saa kostja enam esitada vastuväiteid raha mittesaamise ja tasumise kohta.
16.Kostja on küll kohtus väitnud, et tegemist on näiliku tehingu või väljapressimisega, kuid kostja ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaksid kostja sellekohaseid väiteid. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis oleksid tekkinud pärast võlatunnistuse sõlmimist või millest kostja võlatunnistuse sõlmimisel teadlik ei olnud. Seega tuleb Roman Peetsi hagi Silver Pehki vastu rahuldada. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Silver Pehkilt Roman Peetsi kasuks välja põhivõlgnevuse summas 17 543 eurot.
17.Lisaks põhinõudele on hageja esitanud ka viivise nõude.
18.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd pooled ei ole võlatunnistuses intressimäära kokku leppinud, kohaldub seadusest tulenev viivismäär VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
19.Võlatunnistuses on kostja kinnitanud, et ta võlgneb hagejale raha maksmise kohustuse juba 04.05.2016. Kuna aga võlatunnistuses puudub poolte kokkulepe võlgnevuse sissenõutavaks muutumise kohta nõuab hageja viivist alates 20.06.2016, milliseks ajaks andis hageja kostjale tähtaja kohustuse täitmiseks.
20.VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast.
21.Nii TsÜS § 147 lg 2 kui ka VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg 7 sätestab
Tsiviilasi nr 2-17-17663 veel, et kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast mõistlikult vajaliku aja möödumist pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (VÕS § 82 lg 3). Seega tuleb hageja võlatunnistusest tuleneva täitmise nõude lahendamiseks hinnata, kas hageja esitas selle mõistliku aja jooksul pärast võlatunnistuse sõlmimist.
22.Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja palus 06.06.2016 kostjale esitatud pretensioonis (tlk 10) kostjal laen tagastada hiljemalt 20.06.2016. Kostja ei ole aga hageja nõudmisele vastanud ega saadud laenu tagastanud. Hageja on kostjale saadetud kirjas märkinud, et juhul kui kostja tasub võlgnevuse hiljemalt 20.06.2016, siis ei nõua hageja viivist eelneva aja eest.
23.Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooled ei ole maksetähtajas kokku leppinud ning hageja on esitanud kostjale pretensiooni nõude tasumata jätmise kohta, milles on andnud justkui tähtaja võlgnevuse tasumiseks (20.06.2016), siis on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse täitmise kohustuse sissenõutavaks muutumine alates 20.06.2016. Kohtu hinnangul on see mõistlik aeg tunnustatud nõudest tuleneva raha tasumise kohustuse täitmiseks.
24.Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 23.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2001,47 eurot (tlk 13).
25.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud protsendina põhinõudest jooksvalt alates 24.11.2017.
26.Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole siiani oma kohustust täitnud on põhjendatud hageja tulevikus tekkiva viivise nõude rahuldamine. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud protsendina põhinõudest alates 24.11.2017 kuni põhinõude täieliku täimiseni.
MENETLUSKULUD
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta Silver Pehki kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
29.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtukuludest on Roman Peets tasunud 27.11.2017 riigilõivu summas 900 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu.
Tsiviilasi nr 2-17-17663
30.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas tsiviilasjas jurist Mihkel Nukka. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 1617 eurot (tlk 14-78). Hageja esindaja tunnihind on 110 eurot + käibemaks. Esindaja on osutanud õigusabi kokku 12,25 tunni ulatuses, so kokku 1617 eurot (sh km.). Õigusteenuse osutamine on seisnenud järgmises:
Dokumentidega tutvumine ja analüüs; õiguslik analüüs; hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine – 5 tundi.
27.11.2017 määrusega tutvumine ja vastuse koostamine kohtumäärusele - 1,5 tundi.
12.12.2018 määruskaebuse koostamine – 3 tundi.
Kostja 10.01.2018 hagivastusega tutvumine - 0,25 tundi.
05.03.2018 istungiks ettevalmistamine (kostja teatas mitteilmumisest viimasel hetkel, millest tulenevalt oli hageja esindaja pidanud seoses istungi toimumisega arvestamisega toiminguid tegema) - 0,5 tundi.
02.04.2018 istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine - 2 tundi.
31.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga.
32.Kostja esitas 06.04.2018 hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud ei ole seotud käesoleva vaidlusega, hageja on oma menetluskulude nimekirja hilinenult esitanud ning et hageja tunnitasu on ebamõistlikult suur.
33.Kohus selgitab kostjale, et andis 02.04.2018. toimunud kohtuistungil mõlemale poolele tähtaja 3 tööpäeva menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuivõrd hageja esitas nimekirja 05.04.2018 on tegemist tähtaegselt esitatud nimekirjaga.
34.Hageja tunnitasu osas märgib kohus, et Riigikohtu Tsiviilkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 9. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13).
14.oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, millele on kostja oma vastuses viidanud, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga).
35.Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel (5 aastat pärast nimetatud Riigikohtu lahendi tegemist) on juristi tunnitasu 110 eurot põhjendatud arvestades esindaja kvalifikatsiooni, teadmisi ning keskmisi teiste juristide tunnitasusid.
Tsiviilasi nr 2-17-17663
36.Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu, kostja menetluskulude suurust ja asja keerukust, asub seisukohale, et hageja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud kogu ulatuses. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 2617 eurot (esindajatasu + riigilõiv).
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kui tagatis on antud garantiina, määrab kohus garantii lõppemise. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb hageja poolt tasutud tagatis tagastada summas 977,22 eurot, Roman Peetsi arvelduskontole nr XXXX (Swedbank).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.