Riverside OÜ hagi Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) vastu garantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
151 277 eurot
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, tagatise ja poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamine, kostja riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine ning istungi aja tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Riverside OÜ (registrikood 10951725, asukoht Marati 4B-33, 11712 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige vandeadvokaat Raul Talts (e-post [email protected]) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Tõnis Juurmann ja advokaat Lauri Talumäe (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, e-post [email protected], [email protected]) Kostja Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75011547, asukoht Hariduse 1, Kose alevik, Kose vald, 75101 Harju maakond), seaduslik esindaja Merle Pussak (epost [email protected]) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu (Advokaadibüroo Oja, Nõu & Partnerid, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Riverside OÜ (hageja) ja Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu, kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
1.1.Hageja loobub 5. detsembril 2016 (kompromissis pooltel ilmselt ekslikult märgitud 6. detsembril 2016) esitatud tuvastushagist.
1.2.Kostja loobub Swedbank AS-ile 25. novembril 2016 kirjas nr 519 esitatud 3. detsembril 2013 väljastatud garantiikirja nr 13-081893-GF alusel garantiisumma väljamaksmise nõudest.
6.Tühistada 4. juuliks 2018 kell 10.00 määratud eelistungi aeg.
7.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitamist ja sellega seoses menetluse lõpetamist puudutava kohtumääruse osa peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagi tagamise tagatise tagastamist puudutava kohtumääruse osa peale võib kostja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riverside OÜ (hageja) esitas 05.12.2016 Harju Maakohtule hagi Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu garantii täitmisele pööramise õiguse puudumise tuvastamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Hageja tasus hagi tagamise taotluse esitamisel kohtule tagatise summas 7563,85 eurot.
2-16-18270
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kui töövõtja või garantii tellija vastavalt riigihankemenetluse nr 129317 tulemusena kostja kui tellija või garantii saajaga 07.03.2012 ehituse peatöövõtulepingu nr 2012-2. Lepingu objektiks oli Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus Hariduse 12 asuva endise Kose Teeninduskooli rekonstrueerimiseks vajalike ehitustööde teostamine koos ehitusjuhtimise korraldamise ja vajalike hangetega. Ehitustööd pidid algama 19.03.2012 ja olema tellijale üleantud 31.03.2013. Lepingu kohaselt andis töövõtja töödele ehitusperioodijärgse garantii, kestusega 48 kuud. Garantiiaja kulgemine pidi algama pärast ehitisele kasutusloa väljastamist või tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest (kui see peaks saabuma pärast kasutusloa väljaandmist). Tagamaks garantiiajal töövõtja poolsete kohustuste täitmist, pidi töövõtja esitama tellijale garantiiaja tagatise summas, mis vastab vähemalt viiele protsendile lepingulisest tasust ning peab olema kehtiv kogu garantiiaja ja lisaks vähemalt kakskümmend kalendripäeva arvates garantiiaja lõppemisest. Kuivõrd Swedbank AS ei väljastanud üle 36 kuu pikkuse kestusega garantiikirja, siis väljastati garantiikiri 36 kuuks, s.o kuni 02.12.2016, mida tellija aktsepteeris. Ehitis anti tellijale üle 2013. a, sellele väljastati kasutusluba ja selles toimub õppetöö. 09.09.2013 sõlmisid töövõtja ja tellija kokkuleppe ehitustööde lõpetamiseks. 03.12.2013 väljastas Swedbank AS kui garant garantiikirja nr 13-081893-GF, tagamaks rahalise hüvitise maksmise juhul, kui garantii tellija rikub lepingust tulenevaid garantiiaja kohustusi. Garant garanteeris garantii saajale garantii saaja esimesel nõudmisel kuni 151 277 euro suuruse summa tasumise. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks pidi garantii saaja esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab garantii saaja kinnitust garantii tellija poolse lepingust tuleneva garantiiaja kohustuse rikkumise kohta ja rikutud kohustuse kirjeldust. Garantiikiri kehtis kuni 02.12.2016. 10.12.2015 allkirjastasid töövõtja ja tellija vaegtööde üleandmisevastuvõtmise akti, mille kohaselt töövõtja andis tellijale üle teostatud vaegtööd vastavalt 09.09.2013 sõlmitud ehitustööde lõpetamise kokkuleppele ja tellija kinnitas, et ei oma hetkel teostatud tööde kohta pretensioone ning ehitustööde lõpetamise kokkuleppes märgitud tööd vaadatakse üle kevadel 2016. a koos garantiitöödega. 25.04.2016 teostati garantiitööde ülevaatus. Ehitusekspertiisibüroo OÜ vastutav spetsialist Xxxxx xxxxkoostas 06.05.2016 ülevaate Kose teeninduskooli rekonstrueerimise garantiitööde ülevaatuse kohta, mille põhjal koostas tellija garantiitööde nimekirja. Garantiitööde ülevaatuse ülevaade edastati 18.05.2016 töövõtjale. Tellija ei andnud töövõtjale tähtaega, mille kestel peavad garantiitööd tehtud olema. Alates 10.07.2016 toimus töövõtja ja ehitaja vahel suhtlus seonduvalt vajalike garantiitööde ja nende teostamisega ning töövõtja teostas samaaegselt erinevaid garantiitöid, mis olemuslikult tuli teostada esimesel võimalusel (nt katuse parandustööd). Kuna töövõtjale ei nähtud ette tähtaegu garantiitööde tegemiseks, lähtus ta nende teostamisel viisist, millega häiritaks kõige vähem ehitises toimuvat õppetööd ja tagataks tööde parim kvaliteet. 21.11.2016 jõudis töövõtjani tellija nõue lepingujärgse garantiikohustuse täitmiseks, milles leiti, et töövõtja ei ole esitanud garantiitööde teostamise graafikut ja alustanud garantiitöid seonduvalt 25.04.2016 garantiiülevaatuse käigus märgitud puudustega. Seetõttu nõudis kostja, et hageja kõrvaldaks kõik ilmnenud puudused ja palus anda teada, millises järjekorras hakataks garantiitöid teostama. Samuti palus tellija, et juhul kui töövõtja on planeerinud pikendada Swedbank AS-i poolt 03.12.2013 antud garantiid, siis teavitada tellijat sellest, millal ja millistel tingimustel võiks pikendamine aset leida.
1.2.22.11.2016 vastas töövõtja tellijale, et enamus garantiitöid on juba tehtud ja tegemata on siseviimistluse garantiitööd, mis tehakse ära 2016. a jõuluvaheajal, kuivõrd õppetöö toimumise ajal pole võimalik neid teostada. Ehitise välisseina krohviparanduste osas selgitas töövõtja, et kuivõrd veel 2016. a sügisel polnud selge vajalike tööde lõplik ulatus on kavas need teostada 2017. a kevadel, et tagada kvaliteetne tulemus. Kuna Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja pikendamise maksumus olnuks ca 20 000 eurot ja selline kulu olnuks ebamõistlikult suur, arvestades, et garantiitööde prognoositav maksumus on ise samas suurusjärgus, siis tegi
2-16-18270 töövõtja ettepaneku, et väljastab enda nimelt garantiikirja. Lisaks kinnitas töövõtja tellijale, et on sõlminud juba kokkuleppe siseviimistluse garantiitööde teostamiseks ja eelkokkuleppe fassaadi garantii korras parandamiseks 2017. a kevadel. Tellija reageeris töövõtja vastusele 25.11.2016, milles tellija keeldus nõustumast töövõtja omapoolse garantiikirja andmisega (Swedbank AS-i asemel) ja heitis töövõtjale ette vajadust teha alljärgnevad garantiitööd: 1) katuseparandused – tellija märkis, et kuigi katuseparandustöid on juba tehtud, on juurde tekkinud lekkekohti, mida on vaja parandada; 2) fassaadi krohviparandused; 3) parandada kümnes klassiruumis valgustust, kuivõrd valgustihedus ei vasta kehtestatud normidele, mistõttu oleks vaja projekteerida klassiruumidesse vastav valgustus ning paigaldada lisavalgustid; 4) muuta ehitise klaasist peaukse varikatus veetihedaks; 5) teha sisetöid, s.o parandada defektid (praod seintes ja läbijooksud lagedes); 6) niisamuti heitis tellija ette, et töövõtja pole veel teostanud plaatimistöid, kuigi pidi nendega alustama 47. nädalal. Kuivõrd kostja oli keeldunud hageja ettepanekust, et töövõtja väljastab ise garantiikirja, asus töövõtja viivitamatult pidama läbirääkimisi Swedbank AS-iga garantiikirja pikendamiseks ja esitas selleks ka 28.11.2016 kirjaliku päringu Swedbank AS-ile. Töövõtjale üllatuslikult edastati Swedbank AS-i poolt 29.11.2016 teatis, milles teavitati, et Kose Vallavalitsus on garantiikirja alusel esitanud maksenõude summas 151 277 eurot. 01.12.2016 teavitas Swedbank AS töövõtjat, et on nõus garantiikirja pikendama tingimusel, et kostja oma nõude tagasi võtab ning töövõtja edastas Swedbank AS-i seisukoha koheselt tellijale. 01.12.2016 vastas kostja, et ei nõustu garantiikirja pikendamisega, sest: 1) tellijale pole selge, kuidas käitub töövõtja siis, kui garantii pikendamine toimuks; 2) tellijale pole täpselt teada pikendatava garantii tingimused; 3) tellija kardab, et maksenõude tagasivõtmist garantiikirja pikendamiseks võidaks tõlgendada väljamaksenõudest loobumisena. 02.12.2016 edastas Swedbank AS töövõtjale tellija 25.11.2016 garantiikirja alusel raha väljamaksmise nõude. Väljamaksmise nõudes on garantii saaja heitnud töövõtjale ette järgmisi garantiiajakohustuse rikkumisi: 1) katusetöid on tehtud hoone valmimise ajast korduvalt, kuid 23.11.2016 võttis tellija ühendust ehitise haldusjuhiga, kes väitis, et sellele eelneval nädalal (s.o 14.11-20.11.2016) oli täheldatud läbijookse; 2) vaja on teha fassaaditöid, mida on kokkuvõtvalt kirjeldatud töövõtjale edastatud välistööde kirjelduses; 3) kümne klassiruumi valgustus on vaja parandada, kuivõrd valgustihedus ei vasta kehtestatud normidele. Nimelt 02.01.2014 telliti Terviseametilt algklasside õpperuumide valgustiheduse mõõtmine ja valgustihedust mõõdeti pisteliselt kolmes klassiruumis, milles see ei vastanud ettenähtud normidele. Tellija väitel ei vastanud mõõdistused ettenähtud normidele ka 27.10.2014 ehk pärast seda kui töövõtja oli paigaldanud tellija kulul lisavalgustid; 4) ehitise peauske varikatus ei ole veetihe – varikatus koosneb neljast klaasi osast, mille ühendused lekivad; 5) sisetööde osas on vaja parandada defekte ca 50 ruumis – on vaja likvideerida puudused seintes, praod töödelda ja viimistleda kogu sein. Samuti tuleb vahetada rikutud ripplae plaadid. Tellija leidis, et töövõtja ei ole garantiikohustust täielikult täitnud ega ole ka alati asjakohaselt põhjendanud, miks ta kohustust ei täida või täitnud ei ole. Tellija esitas kinnituse, et hageja on rikkunud lepingust tulenevat garantiiaja kohustust, täpsustades: „töövõtja pole täies ulatuses teinud garantiijärgseid töid, pole täielikult kõrvaldanud ehituslikke puudusi“. 02.12.2016 edastas töövõtja tellijale Swedbank AS-i uue garantiikirja projekti tähtajaga 16.08.2017. Uue garantiikirja kohaselt jõustuks see garantiikiri sel hetkel, kui Swedbank AS-ile on edastatud garantii saaja poolt kinnitus nõude tagasivõtmise kohta ehk oleks välistatud tellija varasem kartus, et juba seni esitatud nõude tagasivõtmise korral jääks ta garantiist ilma. Eeltoodust hoolimata keeldus kostja muutmast oma seisukohta 25.11.2016 esitatud garantii väljamaksmise nõude osas.
3.Kohus võttis 06.12.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse.
2-16-18270
4.Tallinna Ringkonnakohus otsustas 23.01.2017 määrusega tühistada Harju Maakohtu 06.12.2016 määruse hagi tagamise kohta ja teha uue määruse, millega jätta hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Riigikohus jättis 10.04.2017 määrusega hageja (07.02.2017) määruskaebuse (Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2017 määrusele) menetlusse võtmata.
5.Harju Maakohus määras käesolevas asjas eelistungi toimumise ajaks 04.07.2018 kell 10.00 ning saatis menetlusosaliste esindajatele kohtukutsed.
6.24.04.2018 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja tsiviilasja menetluse, poolte kõikides nõuetes teineteise vastu kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata, lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5) ja et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaal- ja menetlusõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Seejuures taotles hageja kohtult hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise, s.o 7563,85 eurot, tagastamist hageja arvelduskontole nr EE382200221022349719 Swedbank AS-is. Samuti taotles hageja kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 900 eurot, tagastamist hageja arvelduskontole nr EE382200221022349719 Swedbank AS-is. Kostja palus (vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1) tagastada kompromissi kinnitamise korral kostjale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot, arvelduskontole nr EE872200001120132608 Swedbank AS-is.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
8.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
9.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
10.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5) ja et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaal- ja menetlusõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
2-16-18270
11.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
12.Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud (02.12.2016) hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 1800 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 900 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EE382200221022349719 Swedbank AS-is.
13.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks kuulub samuti rahuldamisele. TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.
14.Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus otsustas 23.01.2017 määrusega tühistada Harju Maakohtu 06.12.2016 määruse hagi tagamise kohta ja teha uue määruse, millega jätta hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata (sh Riigikohus jättis 10.04.2017 määrusega hageja 07.02.2017 määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2017 määrusele menetlusse võtmata), siis kuulub pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist hageja poolt 02.12.2016 tasutud hagi tagamise tagatis summas 7563,85 eurot hagejale tagastamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr EE382200221022349719 Swedbank AS-is.
15.Kohus on seisukohal, et kostja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu (summas 25 eurot) kostjale (TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel) tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud (21.12.2016) määruskaebuse esitamisel kohtule riigilõivu summas 50 eurot. Seega on riigilõiv tasutud Tallinna Ringkonnakohtule kostja määruskaebuse läbivaatamise eest. Kohus juhib tähelepanu, et TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kohus selgitab siinkohal, et kuigi kompromissi saab sõlmida igas kohtuastmes kuni kohtulahendi jõustumiseni, siis tuleb arvestada sellega, et poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle astme eest, kus kompromiss sõlmiti (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I, I-V osa (§-d 1-305). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: V. Kõve jt. Tallinn 2017, lk 733-735). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu summas 25 eurot kostjale tagastamiseks rahuldamata.
16.TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil kompromissi kinnitamist ja sellega seoses menetluse lõpetamist puudutavas osas kohtumääruse edasikaebetähtaega. Seejuures TsMS § 195 lg 3 teise lause alusel võib tagatise tagastamise määruse peale määruskaebuse esitada pool, kelle kasuks tagatis anti.
2-16-18270
17.Eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 352 lg 1 alusel tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas 04.07.2018 kella 10.00 määratud eelistungi aja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.