Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud HOTRONIC LÄÄNE OÜ (hageja) esitas 06.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Fennec LIS`s OÜ-lt (kostja) võla ja viivise saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. Hageja esitas 17.06.2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5283,60 eurot, kuni 17.06.2016 arvestatud viivise 721,21 eurot ning alates 18.06.2016 viivise põhinõudelt 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palus liita asja tsiviilasjaga nr 2-16-109495, milles hageja palus maksekäsu kiirmenetluses kostjalt välja mõista põhivõla 4783,80 eurot ja viivise ning milles kostja samuti esitas vastuväite. Maakohus liitis hageja nõuded ühte menetlusse asjas nr 2-16-109494. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku põhivõla 10 067,74 eurot, viivise kuni 18.11.2016 2170,92 eurot või alternatiivselt seadusjärgse viivise 953,70 eurot, võla 4783,80 euro tasumisega viivitamise eest viivise 0,05% päevas alates 19.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4783,80 eurot või alternatiivselt seadusjärgses viivise määras; võla 5283,60 euro tasumisega viivitamise eest viivise 0,05% päevas alates 19.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5283,60 eurot või alternatiivselt seadusjärgses viivise määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2012 alltöövõtulepingu nr 2012-01 valveseadmestiku projekteerimiseks, müümiseks ja paigaldamiseks, sh automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, valvesüsteemi, videovalvesüsteemi, läbipääsusüsteemi jne paigaldamises, seadistamises ja hooldamises. 2015. a augusti alguses pöördus kostja esindaja JK hageja esindaja VV poole seoses asjaoluga, et kostja ei suutnud oma kohustusi tellija Oma Ehitaja AS ees objektidel Küti 2 ning Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 täita ning palus hagejal osutada alltöövõtu korras kostjale teenuseid kostja poolt tellijale osutatavate erinevate tööde, nt kaablitööd, tulekahjusignalisatsioonitööd ehk ATS, fonosüsteemi tööd ja valvesüsteemi tööd, teostamisel. Pooled leppisid kokku, et tasu on tööde eest 17 eurot tunnis ning teenust osutatakse olemasoleva alltöövõtulepingu alusel, kuid töökäske ei esitata. Pooled leppisid kokku arvete esitamises umbes kahe nädala tööde eest maksimaalse maksetähtajaga 7 päeva. Hageja töötajatele ja alltöövõtjatele pidi tööülesandeid andma kostja projektijuht, kes pidi kontrollima tööde teostamist jooksvalt. Samuti lepiti kokku, et hageja töötajate ja alltöövõtja töötajate tööle asumine ja lahkumine objektil registreeritakse AS Turvamaailm turvatöötaja juures.

Hageja teostas nii oma töötajate kui alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajatega alltöövõtu korras kostja objektidel Küti 2, Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 erinevaid töid ajavahemikul 18.08. kuni 23.09.2015 ning Pro Leksing OÜ tööde teostamist kontrollis ja juhtis kostja projektijuht. Hageja saatis kostjale tööde nimekirja, milles märgitud tööd on kõik tehtud ja kostja on need jooksvalt üle vaadanud. Olukorras, kus kostja igapäevaselt kontrollis tööde teostamist ja palus tööd lõpetada 23.09.2015, on tööd kostja poolt vastu võetud. Hageja esitas nimetatud objektidel tehtud tööde osas ajavahemikul 18.08. kuni 22.09.2015 arved nr 1509003, 1509005 ja 1509014. Kostja tasus arve nr 1509014. Tasumata on arve nr 1509003 - 4783,80 eurot, maksetähtaeg oli 09.09.2015 ja arve nr 1509005 - 5283,60 eurot, maksetähtaeg oli 18.09.2015. Lepingu p 6.3. sätestab, et kostja tasub viivist 0,05% tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest ning viivise maksimaalne määr on põhinõude summa. Seisuga 18.11.2016 on kostja arvete nr 1509003 ja nr 1509005 tasumisega viivituses vastavalt 436 ja 427 päeva, s.t lepingu järgi on viivise suurus 1042,87 eurot ja 1128,05 eurot või seaduse alusel 458,16 eurot ja 495,54 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväite kohaselt oli alltöövõtuleping nr 2012-01 sõlmitud tööde teostamiseks Akadeemia 11 objektil ning lepingu p 8.2 sätestas, et lepingu tingimusi muudetakse poolte kirjalikul kokkuleppel. Kuna pooled lepingut kirjalikult muutnud ei ole, siis ei saa hageja tugineda nimetatud lepingus sätestatud tingimustele. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab kostjale alltöövõtu korras töid ainult Küti 2 objektil kostja poolt hagejale ette näidatud korterites. Eraldi töökäsku kostja hagejale ei esitanud, kuid konkreetsed tööd, mis vajasid tegemist, käis hageja esindajale ette näitamas kostja esindaja JK. Pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale teostatud tööde kohta üleandmisevastuvõtmise akti, pärast mida kostja objekti üle vaatab. Pärast objekti ülevaatamist ja akti allkirjastamist kohustus kostja hagejale tasu maksma. Hageja ei esitanud ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtuks hageja tehtud tööd, seega kostja ei ole saanud töid üle vaadata ja vastu võtta, mistõttu kostjal puudub tasu maksmise kohustus. Kostja esindaja JK vaatas Küti 2 objekti üle ilma aktita ja tuvastas üldjoontes hageja teostatud tööd ja nende mahu. Seetõttu pidas kostja võimalikuks hageja esitatud arvetest, kus teostatud tööde objektiks on märgitud Vana-Kalamaja 41, tasuda arve, milles toodud tööde maht enam-vähem kattus ilma aktita tuvastatava hageja teostatud tööde mahuga. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 20.11.2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 067,40 eurot, viivise 953,70 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud 89% ulatuses kostja ning 11% ulatuses hageja kanda ning määras kulud rahaliselt kindlaks. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud vaidlust selle üle, et: - pooled sõlmisid 01.11.2012 alltöövõtulepingu nr 2012-01, mille objektiks oli lepingu p 1.1. kohaselt valveseadmestiku projekteerimine, müümine ja paigaldamine, mis seisneb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, valvesüsteemi,

-

-

videovalvesüsteemi, läbipääsusüsteemi jne paigaldamises, seadistamises ja hooldamises; 2015. a leppisid pooled kokku ehitusobjektil Tallinnas, Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2, nõrkvoolutööde teostamiseks, mille kohaselt hageja pidi kostjale osutama alltöövõtu korras teenuseid kostja poolt varem Oma Ehitaja AS-ile teostatud ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks ja projektis ette nähtud, kuid seni tegemata tööde teostamiseks; pooled leppisid kokku, et kostja tasub tehtud töö eest hagejale 17 eurot tunnis; tehtavate tööde mahus, s.o töötundides, pooled kokku ei leppinud; hageja esitas kostjale tasumiseks arved nr 1509003, nr 1509005 ja nr 1509014; kostja tasus arve nr 1509014; kostja palus hagejal tööd lõpetada 23.09.2015.

Pooled vaidlesid selle üle, kas tööde tegemises lepiti kokku kõikidel ehitusobjekti aadressidel või ainult objektil Küti 2. Samuti selle üle, kas hageja on teinud ja kostja vastu võtnud tööd, mille eest on esitatud tasumiseks arved nr 1509003 - 234,5 töötunni eest ja nr 1509005 – 259 töötunni eest, kokku 10 067,40 euro (koos käibemaksuga) tasumiseks. Maakohus tugines VÕS § 635 lg-le 1, § 636 lg-le 1, § 637 lg-tele 3 ja 4, § 8 lg-le 1, § 9 lg-le 1, § 16 lg-le 1, § 20 lg-le 1, § 29 lg-tele 1 ja 4 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §le 71 ja § 68 lg-le 3. Kostja esindaja JK palus, et hageja tuleks kostjale appi Vana-Kalamajas asuvale ehitusobjektile ning pooled leppisid kokku, et töid alustatakse 18.08.2015 hageja ühe töötajaga ning hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajatega. Hageja esindaja VV saatis 14.08.2015 JK-le ka Pro Leksing OÜ töötajate telefoninumbrid. Kuna kostjal oli vaja täiendavaid töötajaid, et töid teostada, siis leppisid poolte esindajad kokku, et septembrist lisab hageja veel täiendavaid töötajaid ning alates septembrist 2015 asusid töid teostama lisaks hageja töötajad PS, SK ja JR. Hageja töötajate ja alltöövõtja töötajate tööle asumine ja lahkumine objektil registreeriti AS Turvamaailm turvatöötaja juures. Hageja seaduslik esindaja VV andis seletusi poolte kokkuleppe kohta, et hagejat ei vaevata nüanssidega, millistel objektidel hakatakse töid teostama ja missuguseid konkreetseid töid tehakse, tööülesandeid pidi andma hageja töötajatele vahetult kostja, kuid objektiks, kus hageja pidi töid tegema, oli Vana-Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2. Tunnistaja JK ütluste kohaselt eeldas tunnistaja, et pooled leppisid kokku nõrkvoolu- ja paigaldustööde teostamises Küti 2 ja mingit kokkulepet Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 tööde tegemiseks poolte vahel ei olnud. Samas tunnistaja ütlused ei tõenda, et pooled sõlmisidki kokkuleppe vaid Küti 2 tööde tegemiseks. Kostja jaoks oli oluline, et hageja parandaks varem tehtud töid ning vaidlust ei olnud, et tööd, mis vajasid ümber tegemist, ei olnud vaid Küti 2 objektil. Kui tunnistaja väidab, et tema ei käinudki iga päev objektil ja kui käis, siis oli tunnistaja ütluste kohaselt tema jaoks oluline eelkõige, et töömehed teeksid tööd, siis pidi tunnistaja olema teadlik, missugusel konkreetsel objektil töömehed töid teevad. JK 23.09.2015 e-kiri hagejale, kus kostja palub hagejal tööd lõpetada objektil Küti 2, Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45, viitab sellele, et pooled pidasid silmas siiski kõiki aadresse kogu Kalamaja ehitusobjektil. JK palus 13.10.2015 e-kirjas hagejalt tehtud tööde akte nii Kalamaja 41, 43, 45 kui Küti 2 kohta, mis viitab samuti tööde tegemisele kogu Kalamaja ehitusobjekti erinevatel aadressidel. Kostja ei olnud varem tõstatanud küsimust selle kohta, et hageja parandaks kostja tehtud töid seal, kus see pole kokku lepitud. Vaidlust ei olnud, et ehitusobjekt, kus kostja pidi Oma Ehitaja AS jaoks teostama

nõrkvoolutöid, mille hulka kuulus ka automaatne tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, on objekt ühise nimetusega Vana-Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2, mis koosneb neljast kortermajast neljal erineval aadressil. Kostja ning Oma Ehitaja AS vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et kostja ja Oma Ehitaja AS leppisid Vana-Kalamaja kõigil aadressidel kokku nõrkvoolu paigaldamise töödes, mistõttu on veenev hageja väide, et pooled leppisid kokku tööde tegemises, mida kostja palub hagejal teha ja seda kõikides majades ehitusobjektil Vana-Kalmaja 41, 43, 45 ja Küti 2. Hageja sõnul andis hagejale tööülesandeid kostja projektijuht RP. Kostja vastuväidete kohaselt võis hageja töötajatele tööülesandeid anda ainult JK ja ülesandeid ei saanud anda RP juba seetõttu, et kostja oli temaga töösuhte lõpetanud 01.07.2015. Kuna aga kostja saatis ise 14.08.2015 hagejale oma projektijuhtide R (RP) ja V telefoninumbrid, siis ei ole kostja väited usaldusväärsed selle kohta, et kostjal oleks olnud töösuhe projektijuhi RP-ga lõppenud. Ka JK ütlustest nähtub, et tema käis hagejaga koostöö ajal ehitusobjektil koos RP-ga, kes oli kostja projektijuht. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et kostjal oli RP-ga töösuhe lõpetatud. Samas on kostja väitnud ka, et kuni RP lahtilaskmiseni 08.09.2015 võis projektijuht anda hagejale korraldusi tööde tegemiseks. JK väide, et RP oli objektil vaid tema nõustamiseks, ei ole veenev. Seega on kostja väited selle kohta, kes võis anda hagejale tööülesandeid, vastuolulised. Hageja seaduslik esindaja VV andis vande all ütlusi, et otsene töökorraldus käis hageja objektivanema JL ja kostja projektijuhtide vahel ning JK tutvustas esimestel kohtumistel projektijuhte, et nemad annavad ülesandeid. Kuna JK ütlustest nähtub, et tema septembris 2015 ehitusobjektil ei käinudki, sest suhted Oma Ehitaja AS-iga olid sedavõrd halvad, siis ei ole usutav ka kostja väide, et alates 08.09.2015 oleks tööülesandeid hagejale hakanud andma vaid JK. Samas on tuvastatud, et kostja tasus arve nr 150909014 ajavahemiku 15.0922.09.2015 tehtud tööde eest, mistõttu on JK ütlused, nagu tema poleks septembris ehitusobjektil käinud ja mitte keegi teine peale tema tööülesandeid anda ei saanudki, vastuolus kostja arve tasumisega tehtud tööde eest. JK ütluste järgi näitasid töid, mida oli vaja objektil teha, nii tunnistaja ise kui spetsialistid ja Oma Ehitaja AS. JK ütlustest nähtub aga see, et tunnistaja ei käinud objektidel iga päev ning septembris tunnistaja ei andnud tööde tegemiseks ülesandeid. Kuna tunnistaja ehitusobjektil peaaegu et ei käinudki, siis ei ole tema ütlused usaldusväärsed selle kohta, et hagejale oleks tööülesandeid andnud Oma Ehitaja AS. Hageja tunnistajate VB, PS, SK ja JL, kes tegid Vana-Kalamaja objektil töid, ütlustest nähtus, et tööülesandeid andis kostja projektijuht Roman. Elektriehitustööde päeviku kohaselt on hageja alltöövõtja Proleksing OÜ töötajad teinud töid vastavalt projektijuhi korraldusele ning tuvastatud on, et ka elektriehitustööde päevikus on kostja projektijuhi allkiri. PS, SK ja JL ütlustest nähtub, et nemad nägid tööde tegemise ajal JK vaid paar korda. Kuna JK ise ei ole käinud iga päev objektil tööülesandeid andmas, aga kostjale oli oluline, et kõikvõimalikud parandustööd saaksid võimalikult kiiresti tehtud, siis on mõistlik arvata, et kostja oli delegeerinud parandustööde tegemiseks ülesannete jagamise ka oma projektijuhile RP-le. Kuna kostja jaoks oli oluline lepingu sõlmimisel, et hageja parandaks juba kostja poolt tehtud töid ja teeks seni tegemata töid, mis tulenesid kostja ja Oma Ehitaja AS vahelisest lepingust ning hageja pidi tegema vaid neid nõrkvoolupaigaldustöid, mida kostja pidas vajalikuks anda hageja töötajatele tööde tegemise käigus ja tuvastatud on, et pooled ei olnud kokku leppinud mingite konkreetsete tööde tegemises, siis on veenev hageja väide, et konkreetsed tööd, mis vajasid tegemist, selgusid mh tellija ehituskoosolekutel, mistõttu konkreetseid teostatavaid töid hageja töötajatele ja alltöövõtjatele objektil pidi poolte kokkuleppe kohaselt andma kostja

projektijuht. Eeltoodu alusel on mõistlik arvata, et pooled olid kokku leppinud, et konkreetseid tööülesandeid tööde tegemiseks annab lisaks JK-le ka RP. Arve nr 1509003 järgi tegi hageja 18.-31.08.2015 töid kokku 234,5 tundi ja arve nr 1509005 järgi 01.-14.09.2015 töid kokku 259 tundi (tegelik tundide maht hageja sõnul oli 283 tundi). Hageja põhistas veenvalt, et arved on koostatud JL objekti päeviku ja hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ elektriehitustööde päeviku ning hageja koostatud tööde nimekirja alusel. Ajavahemikul 18.-31.08.2015 Vana-Kalamaja objektil tegi hageja töötaja JL tööd 72 tundi ja hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajad kokku 162,5 tundi; 01.-14.09.2015 tegid hageja töötajad SK 41 tundi, JL 74 tundi ja PS 40 tundi, kokku tunde 155 (41+74+40), hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajate tunde oli kokku 128 (64+64). Hageja põhistas veenvalt, et tööaeg, mis on kostjale esitatud arvetel esitatud, on kulunud kostja tellitud ja JK ja kostja projektijuhi poolt näidatud tööde tegemiseks. JL ütlustega on tõendatud, et tema tegi 18.-31.08.2015 kostja jaoks tööd 72 tundi, et objekti päevik on JL koostatud ning tema tegi Vana-Kalamaja objektil töid objektipäevikus märgitud mahus, samuti, et tema tegi töid nii majas Küti 2 kui Vana-Kalamaja 41 ja 43. Hageja alltöövõtja Proleksing OÜ elektriehitustööde päevikuga on tõendatud, et hageja alltöövõtja on kostja jaoks Vana-Kalamaja ehitusobjektil teinud töid vastavalt 129,5 ja 128 tundi. JL, SK ja PS ütlustega on tõendatud, et nemad tegid hageja koostatud exceli-tabelis tööde nimekirjas märgitud töid. SK ütlustega on tõendatud, et tema tegi töid majas Küti 2, Vana Kalamaja 41, 43 ja 45. Tunnistaja VB ütlustega on tõendatud, et tema Proleksing OÜ töötajana tegi töid kolmes majas Vana-Kalamajas. Lähtudes eeltoodust on hageja tõendanud, et hageja tegi arvete nr 1509003 ja nr 1509005 aluseks olevad tööd. Asjaolu, et arvetele on märgitud ehitusobjekt Kalamaja 41, ei tähenda iseenesest, et hageja pole töid teinud teistel aadressidel ja nende tööde eest on hageja kostjale ka tasumiseks esitanud arved. Kostja väide, et hageja on esitanud arve kostjale ka pärast 23.09.2015 teostatud tööde eest ehitusobjektil Vana-Kalamaja, ei ole kooskõlas asja materjalides esitatud tõenditega. Vaidlust ei olnud, et teostatud tööde nimekirjas kajastatud tööde eest pärast 23.09.2015 hageja kostjale arvet esitanud ei ole ning asja lahendamisel ei ole tähtsust, kui nende tööde eest on hageja esitanud arve Oma Ehitaja AS-ile, kellega hageja sõlmis töövõtulepingu 23.09.2015. Pooled vaidlesid mh selle üle, kas nende vahel oli kokkulepe, et teostatud tööd annab hageja kostjale üle tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Hageja seadusliku esindaja VV vande all antud ütlustest nähtus, et mingit kokkulepet tööde üleandmiseks akti alusel ega kokkulepitud akti vormi hagejal ja kostjal ei olnud. JK ütluste kohaselt eeldas ta, et nõrkvoolutöid antakse üle aktiga. Seega ei ole tõendatud kostja väide nagu oleksid pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud tööde üleandmises akti alusel. Asjaolu, et kostja asus tööde üleandmise akti nõudma, ei tõenda iseenesest, et pooled oleksid selliselt kokku leppinud lepingu sõlmimisel. Kostja väide nagu temal oleks olnud lepingu sõlmimisel huvi, et tööde vastuvõtmine toimuks üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, ei ole samuti veenev. Asjaolu, et tööde-üleandmisaktide alusel saaks kostja otsustada, kas hageja on teostanud ebakvaliteetse töö ümbertegemise, mille eest kostja oleks kohustatud tasu maksma oma vahenditest või kui hageja on teostanud projektis ette nähtud töö, kuid kostja poolt tegemata töö, mille puhul kostjal on küll kohustus hagejale tasuda, kuid kostja oli õigustatud esitama teostatud tööde aktid ja vastavalt aktidele koostatud arved oma peatöövõtjale Oma Ehitaja AS-ile, ei veena, et poolte vahel oleks kokku lepitud tööde üleandmine aktide alusel.

Kuna pooled ei ole kokku leppinud, et hageja teeks kostjale mingeid töid ehitusprojekti alusel, vaid hageja pidi parandama juba tehtud töid ja teostama osaliselt töid, mis olid kostja poolt tegemata, siis ei ole tõendatud kostja väide, et kostja soovis kontrollida hageja töid vastavalt ehitusprojektile. Ehitustööde tegemisel on tavapärane, et tööd antakse üle üleandmisvastuvõtmisaktide alusel ja töid dokumenteeritakse, kuid poolte vahel kokku lepitud tööde iseloomust tulenevalt tuli hageja kostjale appi eelkõige juba olemasolevaid töid parandama ja juba alustatud töid lõpuni viima, mistõttu pooltevahelise suhte raames ei ole mõistlik arvata, et osaliselt parandatud ja osaliselt lõpule viidud töö eest peaks keegi koostama mingi osalise töö üleandmise akti. Kostja ei tõendanud oma väidet, et tehtud parandustööd nõrkvoolutöödes oleksid tulnud ilmtingimata üle anda aktide alusel. Kuna tööd, mida hageja pidi kostjale tegema, ei olnud eraldi fikseeritud lepingus, vaid pooled olid kokku leppinud, et tegemisele kuuluvad tööd lepitakse kokku vahetult töö tegemise käigus, siis tulenevalt tööde iseloomust on mõistlik arvata, et ka tööde üle vaatamine toimus jooksvalt vahetult pärast tööde tegemist konkreetse tööülesande andja RP poolt, nagu väidab hageja. Tunnistajad VB, PS ning JL kinnitasid, et töid andis ja kontrollis objektidel R ning et kostja esindajad kontrollisid seda, mida tehti tööpäeva jooksul, pidevalt. Kuna ehitustööde päevikus on märgitud, et töid tehakse projektijuhi korraldusel ning kostja projektijuht on need päevikulehed pärast töö tegemist ja tundide üleskirjutamist allkirjastanud, siis ongi pooled selliselt kokku leppinud ka tööde ülevaatamises. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et töid vaadati üle vahetult pärast tööde tegemist. Kostja väidetest, et JK ei saanud jooksvalt järelevalvet teostada, sest ta ei viibinud füüsiliselt kogu aeg ehitusobjektil, ei saa aga järeldada, et kostja poleks saanud töid jooksvalt üle vaadata, sest seda tegi kostja projektijuht. Tuvastatud on, et kostja on arve nr 1509014 tasunud, hoolimata sellest, et arvel on märgitud objektiks Kalamaja 41 ja mingit tööde-üleandmise akti eraldi esitatud pole. Kuna JK ütluste kohaselt tema ehitusobjektil septembris ei käinud, siis võib lugeda tõendatuks, et kostja aktsepteeris tööde üleavaatamist mitte ainult jooksvalt tööde käigus, vaid kostja luges töid vastu võetuks ka temale esitatud dokumentide alusel. Arve tasumine tõendab samuti hageja väidet, et poolte vahel ei olnud kokkulepet tööde-üleandmise aktide koostamiseks. Hageja saatis kostjale 03.09.2015 e-kirjaga töötajate tunnid, küsides, kas tunnid sobivad, et arve teha, millele vastuseks JK 04.09.2015 saatis VV-le sõnumi „Tee arve“. Samal päeval saatis VV arve nr 1509003. Seega võib eeldada, et kostja oli kinnitanud, et arve aluseks olnud tööd on üle vaadatud. Hageja saatis arve nr 1509005 kostjale 15.09.2015 e-kirjaga ning kostja palus hagejal saata teostatud tööde akti. Samas kostja 22.09.2015 e-kirjas, kus palus lõpetada tööd objektil Küti 2 ja Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 kinnitas, et tasub hagejale maksmata arved. 13.10.2015 palus kostja saata endale teostatud tööde aktid objektidel Küti 2, VanaKalamaja 41, 43 ja 45, et kostja saaks oma projektis ära arhiveerida vastava informatsiooni. Hageja 13.10.2015 lisas kostjale septembri tööde nimekirja. Tuvastatud on, et hageja saatis 14.10.2015 kostjale veel kord arved nr 1509003, 1509005 ja 1509014, mispeale kostja tänas aktide eest, vabandas tasumata arvete eest ning kinnitas, et hageja saab oma rahad kätte. Kostja vastustest hagejale saab järeldada, et kostja nõustus hagejalt tööde vastuvõtmisega temale esitatud dokumentide alusel, kostja andis selgesõnaliselt hagejale teada, et hageja võib kostjale esitada teostatud tööde eest arved ning kostja annab kinnituse hagejale arvete tasumiseks. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja jättis täitmata lepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale arve nr 15090003 ja arve nr 1509005. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 10 067,40 eurot.

Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalusele töövõtulepingule kohalduks 01.11.2012 alltöövõtuleping nr 2012-01. Hageja väide ei ole ka veenev, sest kui töövõtulepingu peamised tingimused, s.t nii tehtav töö, töö koht ja lepingu tähtajad, tulenevad 2015. aastal suuliselt kokkulepitust, aga 01.11.2012 sõlmitud töövõtuleping näeb ette lepingu kirjaliku muutmise, siis ei ole mõistlik arvata, et viivise kokkulepe peaks tulenema 01.11.2012 lepingust. Seega tuleb kostja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest lähtuda seadusjärgsest viivise määrast. Kostja hageja seadusjärgsele viivise arvestusele vastu vaielnud ei ole. Kostja on arve nr 1509003 tasumisega viivituses olnud 436 päeva, seega viivis on 458,16 eurot ning arve nr 1509005 tasumisega on kostja viivituses olnud 427 päeva, viivise suurus on 495,54 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised 953,70 eurot. Kostjal tuleb ka tasuda viivist põhinõudelt alates 19.11.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas 09.10.2017 kohtu tegevuse peale vastuväite osas, milles kohus teatas, et lubab esitada ainult istungiga seotud menetluskulude nimekirja. Hageja etteheited ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kohus lubas esitada menetluskulude nimekirja vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 seoses 09.10.2017 istungiga, ei ole takistanud hagejal esitada kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hagihind on 13 299,82 eurot ning kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 11 826,79 eurot, siis jäävad menetluskulud 89% osas kostja ja 11% osas hageja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasunud riigilõiv 650 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 43 tundi 30 minutit, mis on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Hageja esindaja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot tunni eest (ilma käibemaksuta). Arvestades kujunenud kohtupraktikat, ei olnud asjas põhjendatud kasutada õigusabi hinnaga üle 130 euro tunnis (ilma käibemaksuta). Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 43 tundi ja 30 minutit ning lähtudes tunnihinnast 130 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 5655 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5611,45 eurot ((650+5655) x 89%). Kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist. Kostja oma menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja menetluskulusid. Seega on kostja menetluskulud 0 eurot. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et kostja nimel andis hagejale tööülesandeid RP. Kostja oli RP-ga töösuhte lõpetanud juba 01.07.2015. JK kasutas RP kui nõrkvooluspetsialisti, RP juhendas JK, kuid tal puudusid igasugused volitused

hageja ja hageja alltöövõtja töötajatele juhiseid ja korraldusi anda. Ei ole loogiline, et kostja annaks volitused korraldusi anda töötajale, kes varem ei ole tööülesannetega hakkama saanud ja seetõttu on temaga töösuhe lõpetatud. Juhul, kui RP andis allkirja hageja esindajana, samuti hageja esindajana andis Pro Leksing OÜ töötajaile korraldusi ja teostas järelevalvet, siis ei saa seda käsitada kostja poolt korralduste andmisena. Maakohus hindas valesti VV ning JK ütlusi ning leidis ekslikult, et pooled leppisid kokku tööde teostamiseks ehitusobjekti kõikides majades. VV ütlustest nähtub, et tema oli teadlik, et töid teostatakse ehitusobjektil „Küti 2, Vana-Kalamaja 41, 43, 45“, kuid ta ei olnud teadlik, missugustes konkreetsetes majades töid teostatakse. JK andis aga korraldusi tööde teostamiseks ainult Küti 2 majas. Maakohus, leides, et tunnistajate ütlused on vastuolus, jättis motiveerimata, miks ta loeb VV ütlusi usaldusväärsemaks. Maakohus tõlgendas valesti tõendeid. JK ei ole 23.09.2015 hagejale e-kirja saatnud. 22.09.2015 saatis e-kirja kostja müügisekretär. Asjaolu, et objekt on kirjas jutumärkides, näitab, et tegemist on objekti nimetusega. Ilmselgelt ei teadnud müügisekretär, missugustes majades tööde teostamiseks oli kokku lepitud ja missugustes majades töid teostati. Samuti saatis 13.10.2017 e-kirja kostja müügisekretär, mitte JK. Müügisekretäri e-kirja ei saa vaadelda pooltevahelise kokkuleppe tingimuste tõendina. Kuna kostja on selgitanud, et hagejaga lepiti kokku ainult Küti 2 parandustöödeks, siis ei saa kostja väiteid hinnata Oma Ehitaja AS-iga sõlmitud lepingust tulenevalt. Maakohus leidis ekslikult, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud tööde üleandmine aktide alusel ning kostja nõustus tööde vastuvõtmisega temale esitatud dokumentide alusel. Tunnistaja JK selgitas, et korduvalt oli juttu aktidest, akte ka küsiti. Kostja on toonud välja kaalutlused, miks oli kostja huvitatud aktide olemasolust - aktid olid vajalikud nii seadusest tulenevate ehitaja kohustuste täitmiseks kui ka arveldamiseks oma peatöövõtjaga. Ka osaliselt parandatud tööde vastuvõtmiseks on akt vajalik (Ehitusseadustik § 15 lg 2). Kuna nõrkvoolutööde hulka kuulus mh automaatse tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine ja ehitustele kasutusloa andmine eeldas kooskõlastust Päästeametiga, siis olid vastavad aktid vajalikud. Eristada tuleb jooksvat järelevalvet tööde teostamise kvaliteedi osas ja tööde vastuvõtmist. Kuna Oma Ehitaja AS oli vastutav oma tellija ees, siis oli kostjal mõistlik alus eeldada, et Oma Ehitaja AS teostab järelevalvet tööde kvaliteedi osas. Mis puudutab ühe arve tasumist, siis märgib kostja, et töid ei loetud vastuvõetuks mitte esitatud dokumentide alusel, vaid kostja esindaja käis objektil, vaatas objekti üle ja tuvastas, missuguses mahus oli hageja kokkulepitud töid teinud ja tasus nende tööde eest. Seadus ei keela tasu maksta ka enne tööde vastuvõtmist, kuid sellisel juhul on tegemist ettemaksuga. Seega ei saa arve tasumisel olukorras, kus akte pole koostatud, töövõtja eeldada, et tellija on töö vastu võtnud. Kostja kinnitus, et ta tasub teostatud tööde eest, ei tähenda, et hageja ei pidanud akte esitama. Juhul, kui hageja soovib tasu suuremas mahus tööde eest, siis peab hageja esitama tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kus oleks tuvastatav, missugust tööd hageja tegi. Praeguseni puuduvad asjas dokumendid, mille põhjal oleks võimalik tuvastada, missuguseid töid tegi hageja alltöövõtja augustis 2015. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus lisaks maakohtu otsuses väljamõistetud menetluskuludele 5611,45 eurot mõista kostjalt välja menetluskulud 1313,55 eurot, ehk rahuldada hageja menetluskulude taotlus täies ulatuses.

Hageja esitas hagiavalduse põhinõude 10 067,40 euro saamiseks ning alternatiivselt viivisenõude lepingu alusel või seadusjärgse viivisena. Kohus rahuldas nii põhinõude kui ühe alternatiivsetest viivisenõuetest täielikult. Seega ei esine alust lähtuda hagi rahuldamisest justkui osaliselt ja 89% ulatuses. Maakohus hindas küll menetluskulude ajakulu õigesti, kuid vähendas õigusabi tunnitasu 20 euro võrra põhjendamatult. Seega tuleb täiendavalt mõista õigusabikuludena välja 43 tunni 30 minuti eest 20 eurot tunni eest, ehk kokku 6275 eurot, ja riigilõivu 650 eurot eest täiendavalt 11% ehk 71,50 eurot. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 20.11.2017 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Samuti on maakohus jaganud vaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisel õigesti tõendamiskoormise. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab eelmärgitud nõuetele. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

Juhindudes ülalnimetatud seaduse sätetest tuvastas maakohus põhjendatult, et poolte vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping, mis hõlmas nii Küti 2 kui ka Kalamaja 41, 43, 45 ehitusobjekte ning hageja on tõendanud tehtud tööde mahtu ning kostjal lasub kohustus tehtud tööde eest tasuda. Pooled ei vaidle, et kuna kostjal oli vaja täiendavaid töötajaid, et töid teostada, siis leppisid JK ja VV kokku, et septembrist lisab hageja veel täiendavaid töötajaid ning alates septembrist 2015 asusid töid teostama lisaks hageja töötajad PS, SK ja JR. Pooled ei vaidle, et hageja

töötajate ja alltöövõtja töötajate tööle asumine ja lahkumine objektil registreeriti AS Turvamaailm turvatöötaja juures. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt on kohus valesti hinnanud tunnistajate VV ja JK ütlusi selle kohta, millistel objektidel tööde teostamises olid hageja ja kostja kokku leppinud. VV on vande all seletuse andmisel kohtu küsimusele selgelt vastanud – Vana-Kalamaja objekt 41, 43, 45 ja Küti 2 (II kd, tl 15). Maakohus tuvastas asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates õigesti, et objekt, kus kostja pidi Oma Ehitaja AS jaoks teostama nõrkvoolutöid, mille hulka kuulus ka automaatne tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, on ühise nimetusega Vana-Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2 Tallinn, mis koosneb neljast kortermajast neljal erineval aadressil. Ka kostja ning Oma Ehitaja AS vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et kostja ja Oma Ehitaja AS leppisid Vana-Kalamaja kõigil aadressidel kokku nõrkvoolu paigaldamise töödes, mistõttu on veenev hageja väide, et pooled leppisid kokku tööde tegemises kõikides majades ehitusobjektil VanaKalmaja 41, 43, 45 ja Küti 2 Tallinn (I kd A, tl 124-137; II kd, tl 42-43). Apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda teha teistsuguseid järeldusi. Maakohus on õigustatult objekti tuvastamisel lähtunud tõenditest kogumis, kuna kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega, otsuses viidatud tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on vastavad asjaolud usutavalt tõendatud. JK väited, justkui oleks kokkulepe olnud üksnes Küti 2 objekti osas, mitte aga ka Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 objekti osas, ei ole eluliselt usutavad ega kooskõlas teiste tõenditega. Seetõttu on kostja etteheide maakohtule alusetu ega põhine asjas esitatud tõenditel. Maakohtu järeldus tugineb vastupidiselt kostja väidetele just tõenditel. Ühelgi tõendil ei ole asjas ettemääratud jõudu. Maakohus on hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ega pidanud otsuse tegemisel tuginema vaid JK ebausaldusväärsetele väidetele, mis on vastuolulised ja ka vastuolus ülejäänud asjas kogutud tõenditega. Lisaks on JK oma tunnistuses kinnitanud – „Oli teiste Oma Ehitaja alltöövõtjate tegevuse tulemusel hävinud või vigastatud kaabeldus ja oli vestlus Hotronicuga esialgselt, kui me ei jõua, siis teeme tellimuse teiste aadresside peale paigaldustööde tegemiseks“ (II kd, tl 18). Nimetatust saab järeldada, et kokkulepped ei piirdunud vaid Küti 2 objektiga, nagu püüab tõlgendada tunnistaja ütlusi kostja. Lisaks JK 03.09.2015 e-kirjas kiidab heaks töötunnid, mis on seotud objektiga VanaKalamaja 41 (II kd, tl 49). 13.10.2015 e-kirjas palub kostja hagejalt tehtud tööde akte nii Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2 kohta, mis viitab põhjendatult maakohtu arvates samuti tööde tegemisele kogu Kalamaja ehitusobjekti erinevatel aadressidel (I kd, tl 55). Vaidlust ei ole, et kostja ei olnud varasemalt tõstatanud küsimust selle kohta, et hageja parandaks kostja tehtud töid seal, kus see pole kokku lepitud. Ehitusobjekt, kus kostja pidi Oma Ehitaja AS jaoks teostama nõrkvoolutöid, mille hulka kuulus ka automaatne tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine, on objekt ühise nimetusega Vana-Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2 Tallinn, mis koosneb neljast kortermajast neljal erineval aadressil. Kostja ning Oma Ehitaja AS vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et kostja ja Oma Ehitaja AS leppisid Vana-Kalamaja kõigil aadressidel kokku nõrkvoolu paigaldamise töödes, mistõttu on veenev hageja väide, et pooled leppisid kokku tööde tegemises, mida kostja palub hagejal teha ja seda kõikides majades ehitusobjektil Vana-Kalmaja 41, 43, 45 ja Küti 2 (I kd A, tl 124-137; II kd, tl 42-43). Pooled vaidlevad selle üle, kes võis anda hageja töötajatele tööülesandeid. Hageja sõnul andis hagejale tööülesandeid kostja projektijuht RP. Kostja vastuväidete kohaselt võis hageja töötajatele tööülesandeid anda ainult JK. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus meelevaldselt tõendeid hinnates leidnud, et usutavad ei ole väited, et

alates 08.09.2015 andis tööülesandeid vastustajale ainult JK. Asja materjalidest nähtub, et VV ja JK ütlused ei ole omavahel vastuolus, sest VV ja ka teised tunnistajad kinnitasid, et kostjal olid objektil projektijuhid, kes andsid jooksvalt ülesandeid ja neid ka kontrollisid. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et seda, et ülesandeid andis ainult JK, väidab üksnes kostja. Samas väidab kostja ka seda, et JK justkui objektil septembris ei käinudki või käis üksnes pisteliselt. Maakohus ei ole lugenud VV väiteid usaldusväärsemateks, vaid on tõendeid, sh JK ütlusi, kogumis hinnanud ja jõudnud õigustatult järeldusele, et väide, mille kohaselt andis ülesandeid hagejale ainult JK, ei ole usutav, kuna see ei tulene tõenditest. JK on andnud ütlusi, et vastustajale anti töid jooksvalt objektil tema poolt ja tema spetsialistide poolt (II kd, tl 18). Maakohus leidis otsuses tunnistajate ütlusi analüüsides ja muid tõendeid kogumis hinnates, et on mõistlik arvata, et pooled olid kokku leppinud, et konkreetseid tööülesandeid tööde tegemiseks annab lisaks JK-le ka projektijuht RP (otsuse lk 5-6). Ringkonnakohus leiab, et teistsugust järeldust asjas esitatud ja otsuses analüüsitud tõenditest teha ei saa. Pooled vaidlesid maakohtus veel selle üle, kas nende vahel oli kokkulepe, et teostatud tööd annab hageja kostjale üle tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Hageja seadusliku esindaja VV vande all antud ütlustest nähtub, et mingit kokkulepet tööde üleandmiseks akti alusel ega kokkulepitud akti vormi hagejal ja kostjal ei olnud. Kostja tunnistaja JK ütlustest ei nähtu, et tunnistaja eeldas, et nõrkvoolutöid antakse üle aktiga. Asjaolu, et töödeüleandmisaktide alusel saaks kostja otsustada, kas hageja on teostanud kostja poolse ebakvaliteetse töö ümbertegemise, mille eest kostja oleks kohustatud tasu maksma oma vahenditest või kui hageja on teostanud projektis ette nähtud, kuid kostja poolt tegemata töö, mille puhul kostjal on küll kohustus hagejale tasuda, kuid kostja oli õigustatud esitama teostatud tööde aktid ja vastavalt aktidele koostatud arved oma peatöövõtjale Oma Ehitaja AS-le, ei veennud maakohut, et poolte vahel oleks kokku lepitud tööde üleandmine aktide alusel (otsuse lk 6-7). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel kokkulepitud tööde iseloomust tulenevalt tuli hageja kostjale appi eelkõige juba olemasolevaid töid parandama ja juba alustatud töid lõpuni viima, mistõttu pooltevahelise suhte raames ei ole mõistlik arvata, et osaliselt parandatud ja osaliselt lõpule viidud töö eest peaks keegi koostama mingi osalise töö üleandmise akti. Kostja pole tõendanud oma väidet, et tehtud parandustööd nõrkvoolutöödes oleksid tulnud ilmtingimata üle anda aktide alusel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et hageja töötajad tegid töid kostjale alltöövõtjana. Nende tööde iseloomust tulenevalt ei saanud ega pidanudki hageja andma töid kostjale üle selliselt, et hageja oleks kinnitanud tööde teostamist ja üleandmist aktiga, mida oleks saanud esitada Päästeametile. Hageja tegi vaid jooksvaid töid kostja alltöövõtjana, mitte konkreetseid töid algusest lõpuni, mis oleks pidanud vastama teatud tulemusele ja vajaksid vastuvõtmist või Päästeametile dokumenteerimist. Hageja oli seega alltöövõtja, kelle tegevuse eest peatöövõtja ees vastutas kostja ning kostja pidi tööd oma tellijale üle andma viisil, et need oleks võimalik Päästeametiga kooskõlastada ja vastu võtta, kuid see ei eeldanud seadusest ega õigusaktidest tulenevalt nende jooksvate tööde üleandmist vastustaja poolt aktiga apellandile. JK ütlustest on näha, et kostja pöördus hageja poole seetõttu, et kostja objektil oli halvasti paigaldatud tehnika kaabeldust, mitmes korteris oli kaabeldus hävinud või vigastatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole teinud eluliselt usutavaks kaebuses toodud väidet, mille kohaselt oleks justkui kostja teinud heast usust hagejale ettemakse, tasudes kahes osas 17.12.2015 ja 05.01.2016 arve nr 1509014. Kostja tasus arve konkreetsete tehtud tööde – 104 tunni – eest, mitte ettemaksu. Põhjendatud on hageja seisukoht, mille kohaselt teeb kostja väite ebausutavaks asjaolu, mille kohaselt oli arve tasumise ajaks ammu tööde teostamine

hageja poolt lõpetatud. Kostja oli ise palunud lõpetada hagejal tööde teostamine 23.09.2015 (vt 22.09.2015 kostja e-kiri). Arve tasumise ajaks oli seega juba 3 kuud igasugune tööde teostamine lõpetatud ja lõplik tööde vastuvõtmise hetk saabunud. Kostja on ka ise saanud 13.10.2015 e-kirjaga tööde nimekirja, kuna kostja soovis teostatud töid arhiveerida (kd I A, tl 55). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kostja apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja leiab esitatud vastuapellatsioonkaebuses, et lisaks maakohtu otsuses väljamõistetud menetluskuludele 5611,45 eurot, tuleb mõista kostjalt välja menetluskulu 1313,55 eurot, ehk rahuldada hageja menetluskulude taotlus täies ulatuses. Maakohus on ebaõigesti määranud menetluskulude jaotise. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas täielikult, siis neid põhjendusi ei korda. Tulenevalt TsMS § 370 lg-st 2 võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Hageja palus kostjalt välja mõista lisaks põhinõudele viivised 0,05% põhinõudelt iga nõude tasumisega viivitatud päeva eest ning juhul, kui maakohus hageja nõuet ei rahulda nimetatud ulatuses, siis välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kuna hageja ei tõendanud oma väidet, et pooled olid kokku leppinud viivise tasumises suuremas määras, rahuldas maakohus hageja alternatiivse nõude ning mõistis kostjalt välja viivise seadusjärgses määras, ehk rahuldas kokku hageja nõude 89% ulatuses. Vastavalt sellele määras maakohus kindlaks ka menetlusosaliste kanda jäävate menetluskulude proportsiooni, lähtudes kostjalt tegelikult välja mõistetud summast. Hageja leiab muuhulgas, et maakohus on õigusabi tunnitasu vähendanud põhjendamatult ning palub välja mõista õigusabi tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus kaebuse väitega ei nõustu. Hüvitatavate menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude, suuruse määramise peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Lepingulise esindaja tunnitasu suurust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi, arvestades nii kohtuasja keerukust, mahtu ja eripära kui ka esindaja kvalifikatsiooni. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul ei olnud tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, mis õigustaks keskmisest kõrgema tunnitasuga lepingulise esindaja tasu välja mõistmist. Arvestades kohtuvaidluse sisu ja lahendatud küsimuste mahtu, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et põhjendatud ei olnud kasutada õigusabi hinnaga üle 130 eurot tunnis. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuste esitajate enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.