Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.11.2012 alltöövõtulepingu nr 2012-01, mille objektiks oli p.1.1. kohaselt valveseadmestiku projekteerimine, müümine ja paigaldamine, mis seisneb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS), valvesüsteemi, videovalvesüsteemi, läbipääsusüsteemi jne paigaldamises, seadistamises ja hooldamises. 2015 augusti alguses pöördus kostja esindaja Xxxhageja esindaja Xxxpoole seoses asjaoluga, et kostja ei suutnud oma kohustusi tellija Oma Ehitaja AS ees Küti 2, Tallinn ning Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45, Tallinn täita ja palus hagejal osutada alltöövõtu korras kostjale teenuseid kostja poolt tellijale osutatavate erinevate tööde, nt kaablitööd, tulekahjusignalisatsioonitööd ehk ATS, fonosüsteemi tööd ja valvesüsteemi tööd, teostamisel. Pooled leppisid kokku, et tasu on tööde eest 17 eurot tunnis ning teenust asutakse osutama olemasoleva alltöövõtulepingu alusel, kuid töökäske ei esitata. Pooled leppisid kokku arvete esitamises umbes kahe nädala tööde eest ja maksimaalse maksetähtajaga 7 päeva. Hageja töötajatele ja alltöövõtjatele pidi tööülesandeid andma kostja projektijuht, kes pidi kontrollima tööde teostamist jooksvalt. Samuti lepiti kokku, et hageja töötajate ja alltöövõtja töötajate tööle asumine ja lahkumine objektil registreeritakse AS Turvamaailm turvatöötaja juures. Hageja teostas nii oma töötajate kui alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajatega alltöövõtu korras kostja objektidel Küti 2, Tallinn, Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 Tallinn erinevaid töid perioodil 18.08.2015 kuni 23.09.2015 ning hageja ja hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ tööde teostamist kontrollis ja juhtis kostja projektijuht. Hageja poolt kostjale edastatud tööde nimekirjades märgitud tööd on kõik tehtud ja ka kostja poolt jooksvalt üle vaadatud. Olukorras, kus hageja on kostjale töid teinud, kostja igapäevaselt kontrollis tööde teostamist ja kostja on palunud tööd lõpetada 23.09.2015, siis on tööd kostja poolt vastu võetud. Hageja on kostjale esitanud Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 ning Küti 2 Tallinn objektidel tehtud tööde osas perioodil 18.08.2015 kuni 22.09.2015 kolm arvet, vastavalt arve nr 1509003, 1509005 ja 1509014. Kostja on tasunud vaid arve nr 1509014. Arve nr 1509003, 02.09.2015, kokku summas 4 783,80 eurot, maksetähtaeg oli 09.09.2015 ja arve nr 1509005, 14.09.2015, kokku summas 5 283,60 eurot, maksetähtaeg oli 18.09.2015. Kostja ei ole arveid nr 1509003 ja nr 1509005 vaatamata hageja meeldetuletustele tasunud. Lepingu p.6.3. sätestab, et kostja tasub viivist 0,05% tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest ning viivise maksimaalne määr on põhinõude summa. Seisuga 18.11.2016 on kostja arve nr 1509003 tasumisega viivituses 436 päeva ning viivised on vastavalt 1 042,87 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist alltöövõtulepingu alusel, palub hageja

kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel, mis 18.11.2016 seisuga on vastavalt 458,16 eurot. Seisuga 18.11.2016 on kostja arve nr 1509005 tasumisega viivituses 427 päeva ning viivised on vastavalt 1 128,05 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist alltöövõtulepingu alusel, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel, mis 18.11.2016 seisuga on vastavalt 495,54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 10 067,74 eurot; viivis kuni 18.11.2016 summas 2 170,92 eurot või alternatiivselt seadusjärgne viivis kuni 18.11.2016 summas 953,70 eurot; viivis põhivõla summas 4 783,80 eurot tasumisega viivitamise eest viivisemääras 0,05% päevas alates 19.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 4 783,80 eurot või alternatiivselt seadusjärgses viivise määras alates 19.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni; viivis põhivõla summas 5 283,60 eurot tasumisega viivitamise eest viivisemääras 0,05% päevas alates 19.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 5 283,60 eurot või alternatiivselt seadusjärgses viivise määras alates 19.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel 01.11.2012 sõlmitud alltöövõtuleping nr 2012-01 oli sõlmitud tööde teostamiseks Akadeemia 11 objektil ning lepingu p 8.2 sätestas, et lepingu tingimusi muudetakse poolte kirjalikul kokkuleppel. Kuna pooled alltöövõtulepingut 2012-01 kirjalikult muutnud ei ole, siis ei saa hageja tugineda nimetatud alltöövõtulepingus sätestatud tingimustele. Pooled leppisid kokku, et hageja teostab kostjale alltöövõtu korras tööd ainult Küti 2 Tallinn objektil kostja poolt hagejale ette näidatud korterites. Eraldi töökäsku kostja hagejale ei esitanud, kuid konkreetsed tööd, mis vajasid tegemist, käis hageja esindajale ette näitamas kostja esindaja objektil Xxx. Pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale teostatud tööde kohta üleandmisevastuvõtmise akti, pärast mida kostja objekti üle vaatab. Pärast objekti ülevaatamist ja akti allkirjastamist kohustus kostja hagejale tasu maksma. Hageja ei esitanud ühtegi tööde üleandmisevastuvõtmise akti, millest nähtuks hageja poolt tehtud tööd, seega kostja ei ole saanud töid üle vaadata ja vastu võtta, mistõttu kostjal puudub tasu maksmise kohustus. Kuna hageja tööde üleandmiseks akte ei esitanud, oli kostja sunnitud Küti 2 Tallinn objekti üle vaatama ilma aktita. Kostja esindaja objektil Xxxvaatas Küti 2 Tallinn objekti üle ja tuvastas üldjoontes hageja poolt teostatud tööd ja tööde mahu. Seetõttu pidas kostja võimalikuks ka hageja poolt esitatud arvetest, kus teostatud tööde objektiks on märgitud Vana-Kalamaja 41, Tallinn, tasuda arve, milles toodud tööde maht enam-vähem kattus kostja poolt ilma aktita tuvastatava hageja poolt teostatud tööde mahuga. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid 01.11.2012 alltöövõtulepingu nr 2012-01, mille objektiks oli p.1.1. kohaselt valveseadmestiku projekteerimine, müümine ja paigaldamine, mis seisneb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, valvesüsteemi, videovalvesüsteemi, läbipääsusüsteemi jne paigaldamises, seadistamises ja hooldamises (I kd A t.l. . 22-26). Pooled ei vaidle, et 2015 leppisid pooled kokku ehitusobjektil Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2 Tallinn nõrkvoolutööde teostamiseks, mille kohaselt hageja pidi kostjale osutama alltöövõtu korras teenuseid kostja poolt varem Oma Ehitaja AS-le teostatud ebakvaliteetse töö ümbertegemiseks ja projektis ette nähtud, kuid seni tegemata tööde teostamiseks. Vaidlust ei ole, et pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale 17 eurot tunnis tehtud töö eest. Pooled ei vaidle selle üle, et tehtavate tööde mahus s.o. töötundides pooled kokku ei leppinud. Pooled vaidlevad selle üle, kas

teostavate tööde tegemises lepiti kokku kõikidel ehitusobjekti aadressidel või ainul aadressil Küti 2 Tallinn. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teinud ja kostja vastu võtnud tööd, mille eest on kostja esitanud hagejale tasumiseks arved nr 1509003 234,5 töötunni eest ja 1509005 259 töötunni eest kokku summas 10 067,40 eurot koos käibemaksuga. Vaidlust ei ole, et kostja arveid tasunud ei ole (I kd A t.l. 171, 57). Vaidlust ei ole, et kostja palus hagejal tööd lõpetada 23.09.2015. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 järgi kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 68 lg 3 kohaselt on tahteavaldus kaudne, kui see väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled ei vaidle, et kostja esindaja Xxxpöördus hageja poole palvega, et hageja tuleks kostjale appi Vana-Kalamajas asuvale ehitusobjektile ning pooled leppisid kokku, et töid alustatakse 18.08.2015 hageja ühe töötajaga ning hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajatega. Vaidlust ei ole, et 14.08.2015 saatis hageja esindaja XxxXxxile ka Pro Leksing OÜ töötajate telefoninumbrid (I kd A t.l. 169). Pooled ei vaidle, et kuna kostjal oli vaja täiendavaid töötajaid, et töid teostada, siis leppisid Xxxja Xxxkokku, et septembrist lisab hageja veel täiendavaid töötajaid ning alates septembrist 2015 asusid töid teostama lisaks hageja töötajad Xxxja Xxx. Pooled ei vaidle, et hageja töötajate ja alltöövõtja töötajate tööle asumine ja lahkumine objektil registreeriti AS Turvamaailm turvatöötaja juures. Hageja seadusliku esindaja Xxxseletustest nähtub, et pooled leppisid kokku, et hagejat ei vaevata nüanssidega, millistel objektidel hakatakse töid teostama ja missuguseid konkreetseid töid tehakse, tööülesandeid pidi andma hageja töötajatele vahetult kostja, kuid objektiks, kus hageja pidi kostja jaoks töid tegema oli Vana-Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2 Tallinn. Kostja tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub, et tema eeldas, et pooled leppisid kokku nõrkvoolu- ja paigaldustööde teostamises aadressil Küti 2 Tallinn ja mingit kokkulepet aadressidel Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 Tallinn tööde tegemiseks poolte vahel ei olnud. Kohtu arvates ainuüksi tunnistaja Xxxi eeldusega kokkuleppe sõlmimise kohta Küti 2 Tallinn ei ole tõendatud kostja väide, et pooled oleksid sõlminud kokkulepe vaid Küti 2 Tallinn tööde tegemiseks. Pooled ei vaidle, et kostja jaoks oli oluline, et hageja parandaks kostja poolt varem tehtud töid ning vaidlust ei ole, et tööd, mis vajasid ümber tegemist ei olnud vaid Küti 2 Tallinn aadressil. Kui tunnistaja Xxxväidab, et tema ei käinudki iga päev objektil ja kui käis, siis oli tunnistaja ütluste kohaselt tema jaoks oluline eelkõige, et töömehed teeksid tööd, siis pidi kohtu arvates tunnistaja olema teadlik, missugusel konkreetsel objektil töömehed töid teevad. Ka Xxxi 23.09.2015 email hagejale, kus kostja palub hagejal tööd lõpetada objektil Küti 2, Vana-Kalamaja 41, 43 ja 45 Tallinn viitab kohtu arvates sellele, et pooled pidasid silmas siiski kõiki aadresse kogu Kalamaja ehitusobjektil (I kd A t.l. 53). Xxxoma 13.10.2015 ekirjas palub hagejalt tehtud tööde akte nii Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti Tallinn 2 kohta, mis viitab kohtu arvates samuti tööde

tegemisele kogu Kalamaja ehitusobjekti erinevatel aadressidel (I kd t.l. 55). Vaidlust ei ole, et kostja ei olnud varasemalt tõstatanud küsimust selle kohta, et hageja parandaks kostja tehtud töid seal, kus see pole kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et ehitusobjekt, kus kostja pidi Oma Ehitaja AS jaoks teostama nõrkvoolutöid, mille hulka kuulus ka automaatne tulekahjusignalisatsiooni paigaldamine on objekt ühise nimetusega Vana-Kalamaja 41, 43, 45 ja Küti 2 Tallinn mis koosneb neljast kortermajast neljal erineval aadressil, ka kostja ning Oma Ehitaja AS vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et kostja ja Oma Ehitaja AS leppisid Vana-Kalamaja kõigil aadressidel kokku nõrkvoolu paigaldamise töödes, mistõttu on veenev hageja väide, et pooled leppisid kokku tööde tegemises, mida kostja palub hagejal teha ja seda kõikides majades ehitusobjektil VanaKalmaja 41, 43, 45 ja Küti 2 Tallinn (I kd A t.l. 124-137, II kd t.l. 42-43). Pooled vaidlevad selle üle, kes võis anda hageja töötajatele tööülesandeid. Hageja sõnul andis hagejale tööülesandeid kostja projektijuht Xxx. Kostja vastuväidete kohaselt võis hageja töötajatele tööülesandeid anda ainult Xxx. Kostja hinnangul ei saanud hageja töötajatele tööülesandeid anda kostja endine projektijuht Xxx juba seetõttu, et kostja oli Xxxiga töösuhte lõpetanud 01.07.2015 (I kd A t.l. 138). Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja on ise 14.08.2015 saatnud hagejale oma projektijuhtide Roman (Xxxi) ja Vladislavi telefoninumbrid, siis ei ole kostja väited usaldusväärsed selle kohta, et kostjal oleks olnud töösuhe projekijuhi Xxxiga lõppenud 01.07.2015. Ka tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub, et tema käis Hotronic Lääne OÜ-ga koostöö ajal ehitusobjektil koos Xxxiga, kes oli kostja projektijuht. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et kostjal oli Xxxiga töösuhe lõpetatud, et kostja oleks Xxxiga igasugused töösuhted lõpetanud selleks ajaks kui kostja alustas hagejaga koostööd. Samas on kostja väitnud ka, et kuni kostja projektijuhi s.o. Xxxi lahtilaskmiseni 08.09.2015 võis projektijuht anda hagejale korraldusi tööde tegemiseks. Tunnistaja Xxxi väide, et Xxx oli objektil vaid Xxxi nõustamiseks ei ole veenev. Seega on kohtu arvates kostja väited selle kohta, kes võis anda hagejale tööülesandeid vastuolulised, sest kostja on väitnud, et keegi peale Xxxi ei võinudki anda hagejale tööülesandeid, sama on kostja ka väitnud, et alates 08.09.2015 andis vaid Xxxhagejale tööülesandeid. Hageja seaduslik esindaja Xxxandis vande all ütlusi, et otsene töökorraldus käis hageja objektivanema Xxxja kostja projektijuhtide vahel ning Xxxtutvustas esimestel kohtumistel projektijuhte, et nemad annavad ülesandeid. Kuna tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub, et tunnistaja septembris 2015 ehitusobjektil ei käinudki, sest suhted Oma Ehitaja AS-ga olid sedavõrd halvad, siis ei ole usutav aga ka kostja väide, et alates 08.09.2015 oleks tööülesandeid hagejale hakanud andma vaid Xxx. Samas on tuvastatud, et kostja on tasunud arve 150909014 perioodi 15-22.09.2015 tehtud tööde eest, mistõttu on tunnistaja Xxxi ütlused nagu tema poleks septembris ehitusobjektil käinud ja mitte keegi teine peale Xxxi tööülesandeid anda ei saanudki vastuolus kostja käitumisega tasuda arve perioodil 15-22.09.2015 tehtud tööde eest. Tunnistaja Xxxi ütluste järgi näitasid töid, mis olid vajalikud objektil teha nii tunnistaja ise kui spetsialistid ja Oma Ehitaja AS. Tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub aga see, et tunnistaja ei käinud objektidel iga päev ning septembris tunnistaja ei andnud tööde tegemiseks ülesandeid. Kuna tunnistaja Xxxehitusobjektil peaaegu et ei käinudki, siis ei ole tema ütlused usaldusväärsed selle kohta, et hagejale oleks tööülesandeid andnud Oma Ehitaja AS. Hageja tunnistajate Xxx, Xxxja Xxx, kes tegid VanaKalamaja objektil töid, ütlustest nähtub, et tööülesandeid andis Fennec Lis’s projektijuht, Xxx. Elektriehitustööde päeviku kohaselt on hageja alltöövõtja Proleksing OÜ töötajad teinud töid vastavalt projektijuhi korraldusele ning tuvastatud on, et ka elektriehitustööde päevikus on kostja projektijuhi allkiri. Tunnistajate Xxx, Xxxja Xxxütlustest nähtub, et nemad nägid tööde tegemise ajal Xxxi vaid paar korda. Kuna tunnistaja Xxxise ei ole käinud kostja poolt iga päev objektil tööülesandeid töötajatele andmas, aga kostjale oli oluline, et kõikvõimalikud parandustööd saaksid võimalikult kiiresti hageja poolt tehtud, siis on kohtu arvates mõistlik arvata, et kostja oli delegeerinud parandustööde tegemiseks ülesannete jagamise ka oma projektijuhile Xxxile, sest nagu kostja tunnistaja Xxxi ütlustest nähtub oli kostja jaoks oluline säilitada Oma Ehitaja AS-ga häid suhteid. Ei ole veenev, et kui isik, kellel on väidetavalt ainuisikulised volitused tööülesandeid anda, seda ise siis ei tee, samas on talle oluline tööde tegemine. Kuna kostja jaoks oli oluline lepingu sõlmimisel, et hageja parandaks juba kostja poolt tehtud töid ja teeks seni kostja poolt

tegemata töid, missugused tööd tulenesid kostja ja Oma Ehitaja AS vahelisest lepingust ning hageja pidi tegema vaid neid nõrkvoolupaigaldustöid, mida kostja pidas vajalikuks anda hageja töötajatel tööde tegemise käigus ja tuvastatud on, et pooled ei olnud kokku leppinud mingite konkreetsete tööde tegemises, siis on veenev hageja väide, et konkreetsed tööd, mis vajasid tegemist selgusid muuhulgas tellija ehituskoosolekutel, mistõttu konkreetseid teostatavaid töid hageja töötajatele ja alltöövõtjatele objektil pidi poolte kokkuleppe kohaselt andma kostja projektijuht. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et on mõistlik arvata, et pooled olid kokku leppinud, et konkreetseid tööülesandeid tööde tegemiseks annab lisaks Xxxile ka projektijuht Xxx. Arve nr 1509003 kohaselt on hageja teinud kostja jaoks perioodil 18.-31.08.2015 töid kokku 234,5 tundi (I kd A t.l. 48) ja arve nr 1509005 kohaselt on hageja teinud kostja jaoks perioodil 01.14.09.2015 töid kokku 259 tundi (tegelik tundide maht hageja sõnul oli 283 tundi) (I kd A t.l. 49). Hageja on veenvalt põhistanud, et arved on koostatud Xxxobjekti päeviku ja hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ elektriehitustööde päeviku ning hageja koostatud tööde nimekirja alusel, et perioodil 18.-31.08.2015 Vana-Kalamaja objektil tegi hageja töötaja Xxxtegi tööd 72 tundi (I kd A t.l. 101-102) ja hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajad kokku 162,5 (=36+129,5) (I kd A t.l. 36-41); perioodil 01.-14.09.2015 tegid hageja töötajad Xxx41 tundi (I kd A t.l. 45), Xxx74 tundi (I kd A t.l. 46) ja Pavel Sokolov 40 tundi (I kd A t.l. 47), kokku tunde 155 (=41+74+40), hageja alltöövõtja Pro Leksing OÜ töötajate tunde kokku 128 (=64+64) (I kd t.l. t.l. 42-44). Hageja on veenvalt põhistanud, et tööaeg, mis on kostjale esitatud arvetel esitatud on kulunud kostja poolt tellitud ja Xxxi ja kostja projektijuhi poolt näidatud tööde tegemiseks (I kd A t.l. 45-47). Tunnistaja Xxxütlustega on tõendatud, et tema tegi perioodil 18.-31.08.2015 kostja jaoks tööd 72 tundi, et objekti päevik on tunnistaja Xxxkoostatud ning tema tegi Vana-Kalamaja objektil töid objektipäevikus märgitud mahus. Tunnistaja Xxxütlustega on tõendatud, et tema tegi töid nii majas Küti 2 kui Vana-Kalamaja 41 ja 43 Tallinn. Hageja alltöövõtja Proleksing OÜ elektriehitustööde päevikuga on tõendatud, et hageja alltöövõtja on kostja jaoks Vana-Kalamaja ehitusobjektil teinud töid vastavalt 129,5 ja 128 tundi. Tunnistajate Xxx, Xxxja Xxx ütlustega on tõendatud, et nemad tegid hageja koostatud exceli tabelis tööde nimekirjas märgitud töid. Tunnistajate Xxxütlustega on tõendatud, et tema tegi töid majas Küti 2, Vana Kalamaja 41, 43 ja 45 Tallinn. Tunnistaja Xxxütlustega on tõendatud, et tema Proleksing OÜ töötajana tegi töid kolmes majas Vana-Kalamajas. Lähtudes eeltoodust on hageja tõendanud, et arvete 1509003 ja 1509005 aluseks olevad tööd on hageja poolt tehtud. Asjaolu, et arvetele on märgitud ehitusobjekt Kalamaja 41 ei tähenda iseenesest, et hageja pole töid teinud teistel aadressidel ja nende tööde eest on hageja kostjale ka tasumiseks esitanud arved. Kostja väide, et hageja on esitanud arve kostjale ka peale 23.09.2015 teostatud tööde eest ehitusobjektil VanaKalamaja, ei ole kooskõlas asja materjalides esitatud tõenditega. Vaidlust ei ole, et teostatud tööde nimekirjas kajastatud tööde eest peale 23.09.2015 hageja kostjale arvet esitanud ei ole ning asja lahendamisel ei ole tähtsust, kui nende tööde eest on hageja esitanud arve Oma Ehitaja AS-le, kellega hageja sõlmis töövõtulepingu 23.09.2015. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli kokkulepe, et teostatud tööd annab hageja kostjale üle tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Hageja seadusliku esindaja Xxxvande all antud ütlustest nähtub, et mingit kokkulepet tööde üleandmiseks akti alusel ega kokkulepitud akti vormi hagejal ja kostjal ei olnud. Kostja tunnistaja Xxxütlustest ei nähtub et tunnistaja eeldas, et nõrkvoolutöid antakse üle aktiga. Seega ei ole tõendatud kostja eeldusega kostja väide nagu pooled oleksid lepingu sõlmimisel kokku leppinud tööde üleandmises akti alusel. Asjaolu, et kostja on asunud tööde üleandmise akti nõudma, ei tõenda iseenesest, et pooled oleksid selliselt akti alusel kokku leppinud tööde vastuvõtmises lepingu sõlmimisel. Kostja väide nagu temal oleks olnud lepingu sõlmimisel huvi, et tööde vastuvõtmine toimuks üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel ei ole samuti veenev. Asjaolu, et tööde-üleandmisaktide alusel saaks kostja otsustada kas hageja on teostanud kostja poolse ebakvaliteetse töö ümbertegemise, mille eest kostja oleks kohustatud tasu maksma oma vahenditest või kui hageja on teostanud projektis ette nähtud töö, kuid kostja poolt tegemata töö, mille puhul kostjal on küll kohustus hagejale tasuda, kuid kostja oli õigustatud

esitama teostatud tööde aktid ja vastavalt aktidele koostatud arved oma peatöövõtjale Oma Ehitaja AS-le, ei veena kohut, et poolte vahel oleks kokku lepitud tööde üleandmine aktide alusel. Kuna pooled ei ole kokku leppinud, et hageja teeks kostjale mingeid töid ehitusprojekti alusel, vaid hageja pidi parandama juba tehtud töid ja teostama osaliselt töid, mis kostja poolt tegemata, siis ei ole tõendatud kostja väide, et kostja oleks nagu soovinud kontrollida hageja poolt teostatud tööd vastavalt ehitusprojektile. Kohus nõustub kostjaga, et ehitustööde tegemisel on tavapärane, et tööd antakse üle tööde üleandmis-vastuvõtmisaktide alusel ja töid dokumenteeritakse, kuid poolte vahel kokku lepitud tööde iseloomust tulenevalt tuli hageja kostjale appi eelkõige juba olemasolevaid töid parandama ja juba alustatud töid lõpuni viima, mistõttu pooltevahelise suhte raames, ei ole mõistlik arvata, et osaliselt parandatud ja osaliselt lõpule viidud töö eest peaks keegi koostama mingi osalise töö üleandmise akti. Kostja pole tõendanud oma väidet, et tehtud parandustööd nõrkvoolutöödes oleksid tulnud ilmtingimata üle anda aktide alusel. Kuna tööd, mida hageja pidi kostjale tegema ei olnud eraldi fikseeritud poolte vahelises lepingus, vaid pooled olid kokku leppinud, et hageja parandab kostja poolt varem tehtud töid ja teeb kostja poolt tähtaegselt tegemata jäänud töid, tegemisele kuuluvad tööd lepitakse kokku vahetult töö tegemise käigus, siis tulenevalt tööde iseloomust on kohtu arvates mõistlik arvata, et ka tööde ülevaatamine toimus jooksvalt vahetult peale tööde tegemist konkreetse tööülesande andja projektijuht Xxxi poolt nagu väidab hageja. Tunnistaja Xxxandis ütlusi, et töid andis ja kontrollis objektidel Fennec Lisi poolt Roman ning seda, et kostja esindajad kontrollisid, vaatasid aega ja vahetult seda, mida tehti tööpäeva jooksul pidevalt. Samuti kinnitas tunnistaja seda, et elektritööde päevikutel ja tööde tunnitabelitel on Romani allkirjad. Tunnistaja Xxxandis ütlusi, et töid andis Roman Fennec Lis’ist, kes tutvustas objekti ja rääkis suuliselt mida tuleb teha ning töid kontrollis peale nende lõpetamist Roman, kelle juurde tunnistaja läks töö lõpetamisel ja ütles, et töö on tehtud. Tunnistaja Xxxandis ütlusi, et töid andis kostja projektijuht Roman hommikuti objektile minnes ning kontrollis samuti koos Oma Ehitaja AS projektijuhtidega tööde teostamist. Tunnistaja Xxxandis ütlusi, et tööülesandeid andis Roman, kes ütles objektil, mis tööd on päeva jooksul vaja kiiremas korras vaja ära teha, samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et Roman kontrollis tööde teostamist päeva jooksul töid üle vaadates. Tunnistaja ütles ka seda, et peale puhkust tuli Deniss, kes lisaks Romanile kontrollis tööde teostamist ning ka AS Oma Ehitaja Karol kontrollis tööde teostamist. Kuna ehitustööde päevikus on märgitud, et töid tehakse projektijuhi korraldusel ning kostja projektijuht on need päevikulehed peale töö tegemist ja tundide üleskirjutamist allkirjastanud, siis kohtu arvates ongi pooled selliselt kokku leppinud ka tööde ülevaatamises. Tunnistajate Xxx Sokolovi ja Xxxütlustega on tõendatud, et töid vaadati üle vahetult peale tööde tegemist. Kostja väidetest, et Xxxei saanud jooksvalt järelevalvet teostada, sest ta ei olnud füüsiliselt kogu aeg ehitusobjektil viibida, ei saa aga järeldada, et kostja poleks saanud töid jooksvalt üle vaadata, sest seda tegi kostja oma projektijuhi kaudu, mida kinnitavad ka hageja tunnistajate ütlused. Tuvastatud on, et kostja on arve nr 1509014 tasunud 17.12.2015 ja 05.01.2016 kahe osamaksena perioodil 15-22.09.2015 tehtud tööde104 tunni eest ja seda hoolimata sellest, et arvel on märgitud objektiks Kalamaja 41 ja mingit tööde-üleandmise akti eraldi esitatud pole (I kd A t.l. 50, 54, 6062). Kuna tunnistaja Xxxi ütluste kohaselt tema ehitusobjektil septembris ei käinud, siis võib lugeda tõendatuks, et kostja aktsepteeris tööde üleavaatamist mitte ainult jooksvalt tööde käigus, vaid kostja luges töid vastu võetuks ka temale esitatud dokumentide alusel. Kostja oma käitumisega, kus ta on tasunud ühe arve kahes osas, mida ta väidetavalt on arvestanud Küti 2 objekti poolt teostatud tööde eest ja seda ilma tööde-üleandmise aktita tõendab samuti hageja väidet, et poolte vahel ei olnud kokkulepet tööde-üleandmise aktide koostamiseks. Kostja väide, et üks ehitusettevõtja võtab töid vastu hea usu põhimõttel pole usutav, samas kui kostja sellisel moel toimib tööde vastuvõtmisel, siis peab kindlasti tellija ka kandma riski, et ka töövõtja saab eeldada, et tööd on vastu võetud ja seda siis hoolimata sellest, et tegelikkuses töid nagu üle vaadatud polekski.

Vaidlust ei ole, et hageja edastas kostjale 03.09.2015 ekirjaga töötajate tunnid küsides, kas tunnid sobivad, et arve teha (I kd A t.l. 51), millele vastuseks Xxx04.09.2015 saatis Xxxsõnumi „Tee arve“ (I kd A t.l. 169), mille peale Xxxsaatis samal päeval hagejale arve nr 1509003 (I kd t.l. 170). Seega võib eeldada, et kostja paludes hagejal arve esitada oli kinnitanud, et tehtud tööd arve nr 1509003 on kostja poolt üle vaadatud. Pooled ei vaidle, et hageja edastas arve nr 1509005 kostjale 15.09.2015 e-kirjaga (I kd A t.l. 51), ning kostja palus hagejal edastada teostatud tööde akt (I kd A t.l. 52), samas kostja 22.09.2015 ekirjas, kus palus lõpetada tööd objektil Küti 2, Tallinn ja VanaKalamaja 41, 43 ja 45, Tallinn (I kd A t.l. 53) kinnitas, et tasub hagejale maksmata arved (I kd A t.l. 53). 13.10.2015 palus kostja saata endale teostatud tööde aktid objektidel Küti 2, Tallinn ning Vana-Kalamaja 41,43 ja 45, Tallinn, et kostja saaks oma projektis ära arhiveerida vastava informatsiooni(I kd A t.l. 55). Hageja 13.10.2015 lisas kostjale septembri tööde nimekirja (I kd A t.l. 45-47). Tuvastatud on, et hageja saatis 14.10.2015 kostjale veel kord kolm arvet nr 1509003, 1509005 ja 1509014 (I kd A t.l. 58), mispeale kostja tänas aktide eest, vabandas tasumata arvete eest ning kinnitas, et hageja saab oma rahad kätte (I kd A t.l. 59). Kohtu arvates saab kostja vastustest hagejale järeldada, et kostja on nõustunud hagejalt tööde vastuvõtmisega temale esitatud dokumentide alusel, kostja annab selgesõnaliselt hagejale teada, et hageja võib kostjale esitada teostatud tööde eest arved ning kostja annab kinnituse hagejale arvete tasumiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja on jätnud täitmata pooltevahelisest lepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale arve nr 15090003, maksetähtaeg 09.09.2015, märgitud teenuse eest 4 783,80 eurot ja arve nr 1509005, maksetähtaeg 18.09.2015, märgitud teenuse eest 5 283,60 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 10 067,40 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et pooltevahelisele töövõtulepingule kohalduks 01.11.2012 alltöövõtuleping nr 2012-01. Hageja väide ei ole ka veenev, sest kui lepingu töövõtulepingu peamised tingimused nii tehtav töö, koht, kus töid tehakse ja lepingu tähtajad tulenevad pooltevahelisest 2015 suuliselt kokkulepitust, 01.11.2012 sõlmitud töövõtuleping näeb ette lepingu kirjaliku muutmise, siis ei ole mõistlik arvata, et viivise kokkulepe peaks tulenema 01.11.2012 lepingust. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et pooled leppisid kokku viivise tasumises 0,05 % tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Seega ei ole tõendatud ka kostja väide, et pooled on 01.11.2012 alltöövõtulepingus nr 2012-01 kokku leppinud viivise tasumises 0,05% tähtajaks tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest. Seega tuleb kostja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest lähtuda seadusjärgsest viivise määrast. Kostja hageja seadusjärgsele viivise arvestusele vastu vaielnud ei ole. Tuvastatud on, et seisuga 18.11.2016 on kostja arve nr 1509003 tasumisega viivituses olnud 436 päeva, millelt viivised on vastavalt 458,16 eurot ning arve nr 1509005 tasumisega on kostja viivituses olnud 427 päeva, millelt viivised on 495,54 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivised 953,70 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on oma viivise arvestuse esitanud kuni 18.11.2016, paludes kostjalt välja mõista ka viivise, mis ei olnud nõude esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, siis on kohus mõistab kostjalt välja ka viivise põhinõudelt (10 067,40) alates 19.11.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ettepanek Xxxle projektijuhi ülesannete täitmiseks ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja kohus selle kohta esitatud poolte väiteid ei hinda. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ja kohus ei hinda Fennec Lis OÜ poolt Oma Ehitaja AS-le esitatud õiendit teostatud tööde kohta perioodil juuli-august 2015, sest sel ei ole asja lahendamisel tähtsust (II kd t.l. 70-71). kohus ei hinda ka poolte väiteid ja tõendeid seoses pangagarantii küsimisega hagejalt, sest neil ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust (I kd t.l. 103-111). Kohus ei hinda ka Oma Ehitaja AS 08.10.2015 e-kirja, mille saajate hulgas on Xxx kui Xxx, sest kirjast ei nähtu, miks on kiri saadetud imetatud aadressidele ja kohus ei nõustu hagejaga, et kirja adressaatidest pelgalt võiks järeldada isikute omavahelisi seoseid (II kd t.l. 44). Asja lahendmisel ei ole tähtsust ka poolte väidetel kuidas pooled on kolmandate isikutega kokku leppinud erinevate tööde üleandmises ja neid kohus ei hinda. Hageja on 09.10.2017 esitanud kohtutegevusele vastuväite osas, milles kohus teatas,, et lubab esitada ainult istungiga seotud menetluskulude nimekirja. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 333 lg 1 järgi menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 333 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kohus leiab, et hageja etteheited ei ole põhjendatud ning et kohus ei ole eksinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule, kui palus kohtuistungil esitada menetluskulude nimekirjad vaid kohtuistungiga seotud menetluskulude kohta. Vastavalt TsMS § 176 lg 1 kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Asjaolu, et kohus on lubanud esitada menetluskulude nimekiri vastavalt TsMS §-le 176 lg 1 seoses 09.10.2017 istungiga ei ole takistanud hagejal esitada kõigi hageja menetluses kantud menetluskulude nimekiri juhindudes Riigikohtu seisukohtadest. Kohus jätab hageja 09.10.2017 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Vastuväite rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Võttes arvesse, et hagihind on 13 299,82 eurot ning kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 11 826,79 eurot, siis jätab kohus menetluskulud 89 % osas kostja ja 11 % osas hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad 27.02.2017 ja 09.10.2017 ja kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu 6 275 eurot ja 900 eurot, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. Hageja palub märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuigi hageja on esitanud 09.10.2017 menetluskulude nimekirja peale seaduses sätestatud tähtaega, siis arvesse võttes Riigikohtu seisukohti tuleb hagejal lubada oma menetluskulude nimekiri esitada kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks, milleks oli kohtu poolt määratud 11.09.2017 (07.09.2016 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus nr 3-2-1-60-16 p 13, 14). Hagejal on tekkinud menetluskulu seoses riigilõivu tasumisega hagiavalduselt. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 13 299,82 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 650 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest on hagi esitamistelt tasutud riigilõivu 900 eurot, millest 250 eurot enamtasutud riigilõiv on hagejale tagastatud Harju Maakohtu 30.01.2017 määruse alusel. Seega on hageja õigesti hagi esitamiselt tasunud riigilõivu 650 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: Toiming Aeg 06.05.2016 Fennec LIS’s materjalidega tutvumine 15 m 18.05.2016 e-toimikus Fennec Lis’s vastuväidete kättesaamine, nende 5m tutvumine 03.06.2016 e-toimikus kohtumääruste kättesaamine, nendega tutvumine ning 10 m kliendile selgitustega edastamine 14.06.2016 materjalide analüüsimine ja hagiavalduste koostamine ning 2 h 40 m kliendile e-kirja koostamine seoses tõendamisega 16.06.2016 täiendavate materjalide analüüsimine ning kliendile e-kirja 35 m koostamine seoses tõenditega 16.06.2016 telefoninõupidamine kliendiga seoses täiendavate tõenditega ning 3 h 5 m hagiavalduse täiendamine 27.06.2016 e-toimikus asjade ühendamise määruse kättesaamine, sellega 5 m tutvumine ja kliendile edastamine

27.06.2016 e-toimikus asjade ühendamise määruse kättesaamine, sellega 5 m tutvumine ja kliendile edastamine 30.06.2016 e-toimikus kohtumääruse kättesaamine ja sellega tutvumine 5m 01.08.2016 e-toimikus Fennec Lis’s vastuse ja täiendava vastuse kättesaamine, 10 m nendega tutvumine ja kliendile selgitustega edastamine 02.08.2016 kliendi edastatud täiendavate tõendite analüüsimine, 4 h 45 m telefoninõupidamised kliendiga ning seisukoha koostamine kostja vastuse ja täiendava vastuse osas 07.09.2016 e-toimikus kostja täiendava seisukoha ja lisade kättesaamine, 15 m nendega tutvumine ja kliendile edastamine 13.09.2016 e-toimikud kohtukutse kättesaamine ja sellega tutvumine, 5m kliendile edastamine 26.10.2016 kohtuistungiks valmisumine, nõupidamine kliendiga 2h5m ja kohtuistung 28.10.2016 e-toimikus kohtuistungi protokolli kättesaamine, sellega tutvumine 10 m ja kliendile selgitustega edastamine 09.11.2016 kliendi edastatud selgituste ja täiendavate tõendite analüüsimine 1 h 5 m 11.11.2016 kliendi edastatud täiendavate tõendite ja selgitustega tutvumine 1 h 5 m seoses kohtu selgitustega ja hagiavalduse tervikteksti koostamisega, kliendi nõustamine seoses nendega 18.11.2016 kliendi edastatud täiendavate tõenditega tutvumine ja hagiavalduse 2 h 50 m tervikteksti koostamine 12.12.2016 e-toimikus kostja sisukoha kättesaamine ja sellega tutvumine 10 m 11.01.2017 kohtu e-kirjaga tutvumine, nõupidamine kliendiga ning kohtule 5 m vastuse koostamine 16.01.2017 kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistung 8 h 20 m 16.01.2017 taotluse koostamine 30 m 17.01.2017 e-toimikus kohtuistungi protokolli kättesaamine, sellega tutvumine 45 m ja kliendile selgitustega edastamine 01.02.2017 e-toimikus kohtumääruse kättesaamine ja sellega tutvumine 5m 06.02.2017 telefoninõupidamine kliendiga ja taotluse koostamine 1 h 15 m 07.02.2017 e-toimikus kostja seisukoha kättesaamine ja sellega tutvumine 10 m 10.02.2017 telefoninõupidamine kliendiga seoses kostja seisukohaga 5m 22.02.2017 kliendi edastatud tõendiga tutvumine, telefoninõupidamine 6 h 30 m kliendiga ning seisukoha koostamine kostja vastusele 08.03.2017 e-toimikus kostja seisukoha kättesaamine ja sellega tutvumine 10 m 17.03.2017 vastus kohtunõudele koostamine 20 m 21.03.2017 e-toimikus kostja kaaskirja ja õiendi kätte saamine ja nendega 10 m tutvumine 01.04.2017 e-toimikus kohtu kirja kättesaamine, sellega tutvumine ja kliendile 10 m selgitustega edastamine 06.04.2017 kohtunõudele vastuse koostamine 30 m 11.04.2017 e-toimikus kohtu kirja kättesaamine, sellega tutvumine ja kliendile 10 m selgitustega edastamine 12.04.2017 vastus kohtunõudele koostmaine (taotlus KT vahendusel 10 m kättetoimetamiseks) 23.05.2017 kliendi e-kirjaga tutvumine ja nõustamine 5m 17.08.2017 e-toimikus kohtukutse kättesaamine ja sellega tutvumine 5m 08.10.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine 3h

09.10.2017 kohtuistung 09.10.2017 e-toimikus istungi protokolli kättesaamine ja sellega tutvumine

KOKKU

55 m 15 m 43 h 30 m

Kohus leiab, et hageja poolt väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-115-14). Samas on rõhutatud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (32-1-115-14, p 14). Hageja esindaja menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 150 eurot tunni eest ilma käibemaksuta. Kuna tegemist ei olnud keeruka õigusvaidlusega, siis arvestades kujunenud kohtupraktikat ei olnud kohtu hinnangul asjas põhjendatud kasutada õigusabi hinnaga üle 130 euro tunnis ilma käibemaksuta. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 43 tundi ja 30 minutit ning lähtudes tunnihinnast 130 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 5 655 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse kulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 611,45 eurot ((650+5655) x 89%). Kostja oma menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu kostja menetluskulusid. Seega on kostja menetluskulud 0 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.