Rahuldada AS Hinkus vastuhagi OÜ Moonlord vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
3.Mõista OÜ-lt Moonlord AS Hinkus kasuks välja 11 795,98 eurot (üksteist tuhat seitsesada üheksakümmend viis eurot ja 98 senti), millest 8650,04 eurot on põhivõlgnevus ja 3145,94 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
4.Mõista OÜ-lt Moonlord AS Hinkus kasuks välja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (8650,94 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest 4. mail 2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-15-6952
5.Tartu Maakohtu 26.02.2016 määrusega kohaldatud vastuhagi tagamise abinõu, millega kohus arestis OÜ-le Moonlord (registrikood: 10835253) kuuluva sõiduauto AUDI Q7 (registreerimismärk XXX, VIN-kood XXX) ning määras teha käsutuskeeldu nähtavaks tegev kanne Maanteeameti liiklusregistrisse, jätta jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
6.Tagastada pärast käesoleva otsuse jõustumist AS-le Hinkus vastuhagi tagamisel 23.02.2016 masktud tagatis summas 548,69 eurot. Tagatis tagastada AS Hinkus arveldusarvele nr XXX Luminor Bank AS-is. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta AS Hinkus poolt 03.03.2016 hagejalt menetluskulude katteks täiendava tagatise nõudmisega seotud menetluskulud kostja kanda.
2.Kõik muud menetluskulud jätta hageja kanda.
3.Määrata AS Hinkus käesolevas tsiviilasjas maakohtu menetluses kantud hüvitatavate menetluskuludena kindlaks 19 169,37 eurot.
4.Määrata OÜ Moonlord käesolevas tsiviilasjas maakohtu menetluses kantud hüvitatavate menetluskuludena kindlaks 220 eurot.
5.Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded kattuvas ulatuses. Lugeda tasaarvestuse tulemusena lõppenuks AS Hinkus kohustus Moonlord OÜ-le menetluskulude summas 220 eurot hüvitamiseks. Mõista Moonlord OÜ-lt AS Hinkus kasuks välja AS Hinkus menetluskulud summas 18 949,37 eurot (kaheksateist tuhat üheksasada nelikümmend üheksa eurot ja 37 senti).
6.Pärast käesoleva otsuse jõustumist maksta AS Hinkus menetluskulude katteks välja 3000 eurot (kolm tuhat eurot ja 0 senti) selleks Moonlord OÜ poolt 21.09.2015 kohtu deposiiti tasutud vahenditest. Summa tasuda AS Hinkus arveldusarvele nr XXX Luminor Bank ASis. Pärast nimetatud summa väljamaksmist tuleb OÜ-l Moonlord AS-le Hinkus menetluskulude hüvitisena tasuda veel täiendavalt 15 949,37 eurot.
7.OÜ-l Moonlord tuleb tasuda AS Hinkus kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Moonlord (hageja) esitas kohtusse hagi AS Hinkus (kostja) vastu kahjuhüvitise summas 32 237,25 eurot väljamõistmiseks. Kahju tekkis seoses hagejale kuulunud veokiga (Volvo reg märk XXX, haagis reg märk XXX) 30.12.2013. a. juhtunud liiklusõnnetusega Harjumaal, Saku vallas, Tallinna Ringtee 22 kilomeetril. Õnnetuse põhjuseks oli veoki vasakpoolse esirehvi avariiline lõhkemine. 02.07.2013. teostas kostja just selle rehvi remondi. Rehvi lõhkemise põhjuseks oli rehvi ebakvaliteetne remont ning hageja kahju eest vastutab kostja.
Tsiviilasi nr 2-15-6952
Rehvi lõhkemise põhjuste kohta antud OÜ Lettore arvamust tuleb käsitleda TsMS § 232 lg 3 tähenduses kohtule siduvana rehvi remondi kvaliteetsuse osas. OÜ Lettore asjatundjate valiku aluseks on poolte 01.12.2014 kokkulepe. OÜ Lettore asjatundjad on siduvalt tuvastanud, et rehvi remont oli ebakvaliteetne, kuivõrd kostja ei kasutanud kummist täitepulka või ei taganud selle püsimist torkeavas (I kd tlk 43, p 9). Sellest tuleneb, et kostja ei taganud torkeava sulgemist väliste mõjurite eest. Kostja remonditud kohast pääses rehvi niiskus, mis kahjustas rehvi koorditraate selliselt, et need katkesid ja rehv lõhkes. Kokkuvõtvalt on OÜ Lettore järeldus, et kostja ei taganud rehvi remondil torkeava kestva hermeetilisust. Ekspertide ühine seisukoht on, et kvaliteetselt remonditud rehv on samaväärne samas kulumisastmes remontimata rehviga. Seega ei oleks tohtinud kvaliteetselt remonditud rehvil esineda ebahermeetilisust. Siinjuures ei ole isegi oluline, kas täitepulk algselt paigaldati torkeavasse või kukkus see välja ekspluatatsiooni käigus või lendas jäljetult minema rehvi lõhkemisel. Oluline on see, et rehv lõhkes niiskuskahjustuse tõttu, mille tingis ebakvaliteetne rehvi remont. Kostja kohustuseks oli remontida rehv kvaliteediga, mis tagab paranduskoha hermeetilisuse kestvalt s.t. kogu rehvi ekspluatatsiooniea vältel. Tähendust ei oma see, kas rehv oli hermeetiline selle üleandmise ajal hagejale või mitte, kuivõrd kostja töö oleks vastanud lepingutingimustele vaid siis, kui torkeava hermeetilisus on püsivalt tagatud. Seisukohad rehvil „muhu“ tekkimise, arenemise ning seetõttu ka märgatavuse kohta on oletuslikud. Ei ole teada, kui pika aja jooksul muhk tekkis. Seoses muhu tekitatava heli ja vibratsiooniga selgitab hageja esmalt, et tegemist on subjektiivse T. Tigase väitega, mida ei ole asjas keegi katseliselt kontrollinud. Ka EKEI eksperdi J. Marmori hinnangul ei olnud juhile rehvi lõhkemine ettenähtav. OÜ Lettore on viidanud, et muhk oli tuvastatav lähivaatlusel ning hageja arvates ei nõua käibes tavapärane hoolsus rehvide lähivaatluse teostamist. Hagejale kahju tekkimine oli ettenähtav ning kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 641 lg 1 kaitse-eesmärgiga. Kahju seisneb järgnevas:
Liiklusõnnetuse tagajärjena hävis veok Volvo FH 440, reg märk XXX, turuväärtus seisuga 31.12.2013.a. 28 000 eurot, varuosade realiseerimisest saadud hind 4700 eurot, kahju seega 23 300 eurot; hävis ka haagis Kögel S24 reg märk XXX, väärtus 11 500 eurot, varuosade realiseerimisest saadu 1888,80, kahju 9611,20; Puksiiriteenus liiklusõnnetuses hävinud veoki ja haagise ära toimetamisekssummas 1062, 50 eurot; liiklusõnnetuses kannatada saanud autojuhile Sergei Butenkole töövõimetuse tõttu saamatajäänud, kuid töölepingu alusel väljamaksmisele kuuluva tasu summas 3073,86 eurot s.t. ulatuses, milles seda ei hüvitanud Eesti Haigekassa; liiklusõnnetuse põhjustanud rehvil uuring 1900 eurot Krediidikorraldus OÜ – le arvete alusel kokku 3000
Moonlord OÜ – le otseselt tekkinud kahju on kokku seega on 41 947 eurot ja 56 senti, millest pärast kostja nõudega tasaarvestuse teostamist jääb 32 237,25 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud ja hageja ei ole eelduste täitmist tõendanud. Puudub nõude esimene alus – lepingu rikkumine. Kostja parandas rehvi kvaliteetselt. Rehvi parandamine oli lubatud ning rehvi torkevigastuse parandamise materjalid ja tehnoloogia olid nõuetekohased. Vahetult remondi järgselt oli rehv absoluutselt kasutamiskõlblik. Ainuüksi pretensioonideta läbitud kilomeetrite arv kinnitab seda, et parandatud rehv võimaldas sõita ilma probleemideta. Ebakvaliteetne remont tuleks tuvastada rehvitootja manuaali alusel, mida hageja peamises tõendis – OÜ Lettore aktis – ei ole tehtud. Kostja kasutas remondil nõutavat täitepulka, ekspertkomisjon kinnitab, et vastasel
Tsiviilasi nr 2-15-6952
korral poleks saanud rehvi nii pikalt kasutada, samuti oleks rehvi seisukord olnud teistsugune, oleks olnud õhumullid. Üksnes asjaolu, et ei leitud sinist liimainet, ei anna alust arvata, et täitepulka ei kasutatud. Võimalik, et täitepulk eemaldus rehvi lõhkemisel. Rehvi seisund hakkas halvenema alles mitmekümne tuhande sõidukilomeetri järel pärast remonti – s.t rehvi lõhkemise põhjustanud asjaolusid (puudusi) ei esinenud töö üleandmise hetkel VÕS § 642 lg 1 mõttes. Kostja ei vastuta puuduse eest, mida töö üleandmise ajal ei olnud, riisiko on hagejale üle läinud. Hageja ülesanne on tõendada, et rehv anti üle puudusega ja väidetud puudus ei saanud tööle tekkida töö eesmärgipärase kasutamise käigus ega ka töö suhtes pärast selle üleandmist toimunud välise mõjutuse tagajärjel ning kasutas rehvi pikalt, tavalisest raskemates tingimustes. Hageja kasutas rehvi ebaõigesti edasi ka pikalt pärast sellele muhu tekkimist. Isegi, kui töö oli lepingutingimustele mittevastav, ei saa hageja sellele tugineda. Hageja on kinnitanud, et vaatas töö üle (protokolli lk 33). Sama on hageja kinnitanud dokumentaalselt, kinnitades, et tema poolt teostatud ülevaatus on olnud põhjalik ning väliselt märgatavaid puudusi ega defekte ei ole (kd I, tl 16, p 3). Kui 9,5 mm augule oleks tõepoolest jäänud täitepulk panemata, oleks see puudus olnud rehvi remondijärgselt ülevaatusel hagejale kui professionaalsele veoettevõtjale hõlpsasti nähtav. Samuti pidanuks hageja autojuht selle avastama korraliste enne sõitu tehtavatel autoülevaatustel. Rehv ei olnud lõhkemiseelselt tehniliselt korras ehk nõuetekohane, mistõttu hageja rikkus LS § 72 lg 1 sätestatud kohustust. Muhk pidanuks olema nii visuaalselt nähtav (vaatlusega) kui ka sõiduajal tuntav (vibratsioon). Lisaks võib selline muhk põhjustada akustiliselt ebakorrektset heli näiteks maanteekiirkusel sõites. Alternatiivselt leidis kostja, et rehvil oli asjatundjate arvamuste kohaselt ka muid ohtlikke vigastusi ja rehv oleks varem või hiljem purunenud. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju ei olnud kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) ning samuti ei ole kahju hüvitamise nõue kooskõlas kahju hüvitamist võimaldavate sätete eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kui jaatada kostja vastutust täismahus, siis ei oleks rehviremonditöökodadel võimalik turul mõistlikult tegutseda. Rehviremonditeenust osutava ettevõtte kanda ei saa jätta sõidukist tulenevat üldist liiklusriski. Teise alternatiivina taotles kostja kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1 alusel. Hageja pole pärast remonti taganud rehvi nõuetekohasust ja on ekspluateerinud tehnonõuetele mittevastavaid ja purunemisohtlikke rehve. Kostja vaidlustas ka kahjuhüvitise arvestusmetoodika. Tõendamata on autojuhile makstava töötasu suurus ning põhjendamatu on lähetustasu töötasu hulka arvestamine. Tõendamata on Krediidikorraldus OÜ arvete seos käesoleva asjaga.
VASTUHAGI JA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
3.Kostja esitas 23.02.2016 vastuhagi (IIkd, lk 45 jj) hagejalt tasumata rehvitööde eest raha väljamõistmiseks.
3.1.Kostja on perioodil 24.05.2013 – 12.02.2014 osutanud hagejale töövõtulepingu alusel erinevaid rehvitöödega seotud teenuseid ja väljastanud nende eest 16 arvet. Hageja on tööd vastu võtnud ega ole esitanud ühtegi pretensiooni. Hageja on kostjale tasunud vaid 1 500,00 eurot, tasumata on 8 650,04 eurot. Hageja ei ole kohtumenetluses nõudele vastu vaielnud. Hageja on ka oma väidetava kahjunõude esitamisel arvestanud kostja nõuded maha (kd I, tl 7 – 8, p 3.9), tunnistades selliselt kostja nõudeid. Sisuliselt ei ole pooltel kostja nõude üle vaidlust. Kostja taotles ka tasumata arvetelt viivise väljamõistmist.
3.2.Kostja taotlusel tagas kohus 26.02.2016 määrusega vastuhagi ja arestis hagejale kuuluva sõiduauto Audi Q7. Kostja taotles, et kohus jätaks 26.02.2016 määrusega kohaldatud vastuhagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täimist tagava abinõuna ning esitas taotluse vastuhagi tagamisel tasutud tagatise tagastamiseks.
Tsiviilasi nr 2-15-6952
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja hinnangul on kostja nõue tema vastu lõppenud tasaarvestuse tõttu, kuna hageja on oma kahjuhüvitamise nõude tasaarvestanud kostja nõudega. Hageja on teinud kostjale ka vastava tasaarvestusavalduse, mille kostja on kätte saanud.
KOHTUISTUNGID
5.Käesolevas tsiviilasjas toimusid kohtuistungid 02.03.2016, 8.11.2017 ja 27.02.2018.
5.1.02.03.2016 istungil arutasid pooled kompromissi sõlmimise võimalikkust ning uue ekspertiisi korraldamise vajalikkust. Pooled arutasid ka autojuhi kohustuse üle auto enne sõitu üle vaadata ning selgitasid omapoolseid seisukohti rehvi parandamise põhjuste üle.
5.2.08.11.2017 istungil selgitas hageja vajadust kuulata üle eksperdid ja asjas arvamuse esitanud asjatundjad. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et rehvi remonttöös esines puudus juba rehvi hagejalt kostjale üleandmisel. Hageja rõhutas, et kui rehv oleks olnud nõuetekohaselt parandatud ja hermeetiliselt suletud, poleks rehvi niiskus pääsenud ja sellega saanuks sõita kulumispiirini. Hageja hinnangul VÕS § 139 tema vastutust ei vähenda, hagejal oli null-vastutus. Kostja selgitas, et ka hagejal endal on auto kontrollimisel hoolsuskohustus. Kostja märkis, et on ebaõige, et kahju suurus on kogu autorongi väärtus, samas kui kostja parandas vaid rehvist väikse osa. Põhjus miks kahju nii suur on, on autorongiga kaasnev kõrgendatud oht. Hageja valdas kõrgendatud ohu allikat. Samuti tuleks kostja vastutust piirata VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 alusel.
5.3.27.02.2018 istungil kuulas kohus üle eksperdid Taaniel Tigase ja Aivo Tammiksaare. Janek Luppin istungile ei ilmunud, tema kirjalikud selgitused võttis kohus asja materjalide juurde. Kostja taotles, et kohus jätaks vastuhagiga seonduvad menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas vastuhagi juhuks, kui kohus jätab hageja nõude rahuldamata, saaks kohus hagejalt kostja kasuks ikkagi võlgnevuse välja mõista. Kostja nõue tekkis enamuses juba enne liiklusõnnetust. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda, kuna on algusest peale nõuet tunnustanud ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
6.Kohtu menetluses on OÜ Moonlord hagi AS Hinkus vastu kahju hüvitamise nõudes ja AS Hinkus vastuhagi OÜ Moonlord vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Esmalt võtab kohus seisukoha põhihagi osas, seejärel vastuhagi osas.
7.Hageja on taotlenud kostjalt töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju väljamõistmist põhjusel, et kostja on lepingut rikkunud. Kostja leiab, et kahjuhüvitisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja on rikkunud hageja ja kostja vahel rehvi remonttööde osutamiseks sõlmitud töövõtulepingut ning kui on, siis kas hageja võib rikkumisele tuginedes kahju hüvitamist nõuda. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-173-12, p 15 kohaselt on lepingu rikkumisega tekitatud kahjuhüvitisnõude üldised eeldused järgmised 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (töövõtulepingu puhul vastavalt VÕS § 642 lg 1); 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav; 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Sama lahendi p 16 kohaselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi põhimõtteliselt tõendama hageja, v.a rikkumise vabandavatus.
Tsiviilasi nr 2-15-6952
8.Tõendamaks remonttööde kvaliteediga seonduvaid asjaolusid on pooled kohtule esitanud OÜ järgmised ekspertide ja asjatundjate arvamused:
kohtuekspert Jaan Marmori väärteomenetluse tarbeks koostatud ekspertiisiakt (I kd, tlk 1823); OÜ Lettore (J. Luppini) teostatud „Veoauto rehvi purunemise põhjuste uuring“ (I kd, tlk 33-46) A. Rannamägi arvamus (I kd, tlk 184-194); A. Astoveri ja V. Sinibergi arvamus, kommentaar OÜ Lettore aktile (I kd, lk 195-200) U. Mäeorg arvamus (II kd, lk 5-9); 25.07.2017 kohtumääruse alusel tehtud A. Tammiksaare ja T. Tigase komisjonekspertiis (III kd, tlk 111-118); A. Tammiksaare ja T. Tigase poolt 27.02.2018 istungil ekspertide antud täiendavad seletused; Lettore OÜ akti juurde hiljem J. Luppini antud täiendavad selgitused (IV kd, lk 63-64).
Hageja on korduvalt selgitanud, et täiendavat kohtuekspertiisi ei tohtinud teha TsMS § 232 lg 3 alusel. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole praegu TsMS § 232 lg 3 p 3 eeldused täidetud. Poolte kirjavahetusest ei nähtu kokkulepet OÜ Lettore eksperdi määramiseks sooviga anda sellele arvamusele hilisemas kohtumenetluses siduv jõud. Seda kinnitab mh hageja e-kiri (I kd, lk 26), milles hageja hoiatab kostjat, et kostja keeldumisel tellib ta uuringu ise. Kohus määras asjas kostja taotlusel asjas ekspertiisi, kuna kohtule seni esitatud tõendid ei olnud piisavad vaidlusaluste asjaolude üheseks ja selgeks tõendamiseks. Hagejal on olnud võimalik ekspertide isikute osas oma seisukoht avaldada ning eksperte täiendavalt 27.02.2018 istungil küsitleda. Taotluse ekspertide arvamusega asja lahendamisel mitte arvestada, on kohus lahendanud 27.11.2017 kohtuistungil protokollilise määrusega (III kd, tlk 152). Kohus ei pea vajalikuks ega võimalikuks juba lahendatud taotlust otsuse tegemisel uuesti lahendada. Hageja on korduvalt rõhutanud, et komisjoniekspertiisis osalenud A. Tammiksaar ei ole erapooletu. Kohus leiab, et hageja väited eksperdi erapoolikuse kohta on otsitud ja paljasõnalised. A. Tammiksaar kaasati ekspertiisi tegemisse kui suure praktilise kogemusega isik. Sel ajal ei olnud EKEI nimekirjas vastaval alal riiklikult tunnustatud eksperti ning hageja ei teinud ka omapoolset ettepanekut mõne teise praktilise kogemusega isiku komisjoni määramiseks. Samuti teostas koos A. Tammiksaarega ekspertiisi komisjonins riiklikult tunnustatud ekspert T. Tigas. Hageja on rõhutanud A. Rannamägi, V. Seinbergi ja A. Astoveri ja U. Mäeoru arvamuste pinnapealsust ja tõendiks kõlbmatust, kuna ükski arvamuse andjatest ei ole rehvi vahetult uurinud. Kohus nõustub, et nimetatud arvamused on vähem detailsed ja põhjalikud, kui OÜ Lettore arvamus või kohtu poolt tellitud komisjoniekspertiis. Siiski ei pea kohus nimetatud arvamuste väiksemat detailsust niivõrd oluliseks puuduseks, et need tõenditena arvesse võtmata jätta. Kohus arvestab tõendite hindamisel nende erineva sisukuse ja täpsusega. J. Marmori ekspertiisiaktis ei anna hinnangut rehvi parandustööde kvaliteedile, kuna see pole väärteomenetluse seisukohalt oluline küsimus. Seega ei oma nimetatud akt tehtud tööl puuduse esinemise väljaselgitamisel tähtsust.
9.Järgnevalt analüüsib kohus nimetatud ekspertiisiakte ja arvamusi. Kohus leiab, et hageja ei ole selgelt ja üheselt tõendanud, et kostja oleks töövõtulepingut rikkunud. Kuna nimetatud asjaolu tõendamiskoormis on hagejal, peab hageja hüvitise saamiseks selgelt ja üheselt tõendama, et tehtud tööl esines puudus. Lepingu rikkumine on VÕS § 100 kohaselt võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või kohustuse mittenõuetekohane täitmine. Tööl puuduse esinemiseks ei piisa üksnes sellest, et tehtud töö ei vastanud tellija ettekujutustele ja ootustele, vaid tööl peaks esinema lepingutingimustele mittevastavus. Hageja hinnangul seisnes
Tsiviilasi nr 2-15-6952
puudus selles, et kas kummist täitepulga paigaldamata jätmisel või mõnel muul põhjusel ei taganud kostja remonttöid tehes rehvi hermeetilisust, mille tulemusena rehv lõhkes. Arvamuste andjad ja ekspertiisiaktide koostajad on üksmeelsed rehvi lõhkemise põhjuste osas. OÜ Lettore akti kohaselt on rehvi purunemise tinginud pikaajaline niiskuse ja võõrosakeste sattumine rehvi kihtide vahele (I kd, tlk 37) ning rehvi purunemine on alguse saanud eelneva vigastuse kohast (I kd, tlk 42). Sama nähtub ka teistest arvamustest. Arvamused erinevad aga selles osas, kas niiskuse rehvi sattumise põhjuseks oli ebakvaliteetselt teostatud parandustöö või mõni muu tegur. OÜ Lettore akti kohaselt ei vastanud AS Hinkus poolt teostatud remonttööd tehnonõuetele, kuna ei kasutatud augu täitmiseks kummist täitepulka või ei tagatud selle püsimist torkeavas, samuti ei tuvastanud torkevigastuse piirkonnas augutäidise iseloomuliku sinise värvusega kummimaterjali või liimaine ladestisi (I kd, tlk 43). A. Tammiksaar kinnitas, et kuivanud liim ei pruugi jääda sinine (IV kd, lk 40-41), sama A. Rannamägi (I kd, tlk 185), Astover ja Sinberg (I kd, tlk 195), U. Mäeorg (II kd, lk 7). Ka ekspert Tigas märkis, et ei saa üheselt tuvastada, et punni ei pandud (IV kd, lk 36). Eksperdid T. Tigas ja A. Tammiksaare hinnangul võis rehvi lõhkemisel plahvatus täitepulga ära rebida ja see võis surve tulemusena minema lennata, sama leidis ka U. Mäeorg (II kd, lk 6). Ekspert T. Tigase 27.02.2018 istungil antud täiendavatest selgitustest nähtub, et on võimalik, et remondi kvaliteet halvenes aja jooksul (IV kd, lk 28, 34-35). Samas võis remondi kvaliteedi halvenemine olla tingitud muudest teguritest ega näita, et kostja poolt teostatud tööl oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavus. Ekspertiisiaktist ja ekspert T. Tigase antud täiendavatest selgitustest nähtub, et remont oli tõenäoliselt kvaliteetne (IV kd, lk 29 ja III kd, lk 116). Pigem oli rehv hermeetiline pärast remonti (IV kd, lk 30) ning niiskuse rehvi sisse pääsemiseks võivad olla ka muud vigastused (IV kd, lk 34-35). OÜ Lettore aktist ei nähtu, kas niiskus pääses rehvi ja muhk tekkis koheselt pärast remonti või hiljem. Ekspert T. Tigase selgitustest ilmneb, et pigem oli remont teostatud kvaliteetselt. Hilisem rehvi seisukorra halvenemine ja rehvi niiskuse sattumine võis olla tingitud mitmest erinevast asjaolust, sh täiendavast löögist rehvile. Kuna rehviga sõideti 40 000 km ning see läbis tasakaalupingil balanseerimiskatse, pidi rehv olema remondijärgselt heas seisukorras (IV kd, lk 44, 47, 53). Lööki pidasid tõenäoliseks rehvi lõhkemise põhjuseks ka asjatundjad A. Rannamägi (I kd, lk 190), A. Astover ja V. Sinberg (I kd, lk 195), U. Mäeorg (II kd, lk 6). Lööki nimetati rehvi lõhkemise põhjusena võimalikuks, aga mitte kõige tõenäolisemaks, ka ekspertiisiaktis (III kd, tlk 115). Hiljem selgitati suuliselt, et vähetõenäoline, ent mitte siiski võimatu, et rehv võis puruneda ka veerepinda saadud tugeva löögi tagajärjel, takistus või löökaugu teepinnal, see võis toimuda mõni tuhat kuni 100 km enne õnnetust (IV kd, tlk 28). Ka ekspert A. Tammiksaar on kinnitanud, et tema hinnangul oli rehvi remont teostatud nõuetekohaselt, muhk tekkis niiskusest, aga see pole remondi ega rehvi kvaliteedi süü. Muhk võib tekkida ka uuel rehvil, mida pole parandatud, niiskus ei pruukinud sattuda rehvi ebahermeetiliselt suletud avast (IV kd, tlk 39 ja 44). Tammiksaar rõhutas, et lõhkemine ja paiga eraldumine ei näita remondi ebakvaliteetsust, jõud on nii suur, et suvaline tükk võib ära lennata küljest, lapi servad olid viisakalt kinni ja seega lapp kvaliteetselt paigaldatud. (IV kd, tlk 52). Tigas sellele midagi sisuliselt lisada ei soovinud. A. Rannamägi arvamusest nähtub samuti, et kui rehvi paikamisel väline niiskustõkend eraldub, tuleb ka paik kontaktpinnalt lahti (I kd, lk 190). A. Astoveri ja V. Sinbergi hinnangul oleks täidise mittekasutamise või kehva paigaldamise korral olnud mõrad ja õhumullid, mida praegu ei tuvastatud (I kd, tlk 195). Samuti kinnitas T. Tigas, et rehvi parandamine oli iseenesest lubatud (IV kd, tlk 48) ning kui rehvi remont olnuks ebakvaliteetne, ei oleks saanud sellega nii pikalt sõita. Ka A. Tammiksaar kinnitas, et kui puudus oleks tulenenud remondi kvaliteedist, nt ei oleks remondil täitepulka paigutatud, ei oleks saanud nii pikalt sõita ja rehv oleks purunenud varem (tlk 42-43, 46 IV kd). Seda, et ebakvaliteetsest remondist tingitud puudus oleks pidanud juba varem ilmnema, nähtub ka A. Rannamägi arvamusest (I kd, tlk 185). A. Astoveri ja V. Sinbergi hinnangul võib mittekvaliteetselt remonditud rehv sõita 400 – 4000 km, mitte 45 350 (I kd, tlk 195). Ka J. Luppini täiendavast arvamusest ei nähtu üheselt, et rehvi remont oleks olnud ebakvaliteetne (IV kd, lk 63).
Tsiviilasi nr 2-15-6952
Ekspertide selgitustest järeldab kohus, et rehvi sattus ajapikku niiskust, mis viis rehvile muhu tekkimiseni ja rehvi lõhkemiseni. Remondijärgselt oli rehv kvaliteetne, s.h oli tõenäoliselt paigaldatud täitepulk ava sulgev lapp, rehv läbis ka balanseerimiskatse. Hilisem niiskuse rehvi sattumise põhjus ei ole täpselt teada. Ekspertide selgitustest ja poolte istungil antud seletustest nähtub, et rehvi lõhkemise. võimalikuks põhjuseks võis olla nt hilisem täiendav löök veerepinda, mille tulemusena remondi kvaliteet ajapikku halvenes. Võimalikuks on peetud ka, et niiskus sattus rehvi enne selle purunemist (III kd, lk 115-116, IV kd, lk 28). Kohus leiab, et kuna hageja ei ole suutnud üheselt esile tuua rehvi remontöödes tehtud viga ning parandatud rehviga sõideti üle 40 000 kilomeetri, ei ole hageja suutnud remonttööl puuduse esinemist piisavalt selgelt ja üheselt tõendada. Kohus nõustub kostjaga, et rehvi lõhkemist põhjustanud puudust tõenäoliselt üleandmise ajal ei esinenud, vaid see tekkis hiljem ning tõenäoliselt mitte kostja tegevuse tulemusena, vaid hagejast endast, keskkonnatingimustest, teeoludest vms asjaoludest tulenevalt. Üksnes asjaolu, et rehv purunes eelmise paranduse kohalt, ei tõenda, et parandustöö oleks olnud puudustega. Ka ekspert T. Tigase selgitustest nähtub, et insenertehniliselt on rehvi teistkordne purunemine samast kohast vägagi tõenäoline (IV kd, lk 35, sama U. Mäeorg II kd, lk 6). Eelnev viitab kohtu hinnangul sellele, et tõenäoliselt teostati remont kvaliteetselt ja üleandmise ajal tööl kostjale etteheidetavaid puudusi ei esinenud. Kuna kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja poolt tehtud tööl oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavus, ei saa kostja hagejale tekkinud kahju eest vastutada. Seetõttu ei analüüsi kohus ka pikemalt poolte väiteid kahju hüvitise suuruse ja selle võimaliku vähendamise kohta. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et OÜ Moonlord hagi AS Hinkus vastu tuleb jätta rahuldamata.
10.AS Hinkus vastuhagi OÜ Moonlord vastu tuleb rahuldada. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et hageja ja kostja vahel on olnud sõlmitud töövõtuleping. Kostja on perioodil 24.05.2013 – 12.02.2014 osutanud hagejale erinevaid teenuseid ja väljastanud nende eest 16 arvet (II kd, tlk 55-70). Hageja ei ole arvetele ega teenuste saamisele sisulisi vastuväiteid esitanud, kuid hagejal tema hinnangul tasaarvestuse tõttu tasumiskohustus puudub. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kahjuhüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, ei saa hageja selle kohustusega tasaarvestada ka kostja töövõtulepingust tulenevat tasunõuet. Seetõttu kuulub vastuhagi rahuldamisele. Mõlemad pooled on kinnitanud, et hageja on kostjale tasunud 1500 eurot, mille kostja on arvestanud ajaliselt varaseima arve (arve nr 02-10352, tlk 55 II kd) osalise tasumisena. Hagejalt tuleb kostja kasuks töövõtulepingute ja nende alusel esitatud arvete alusel välja mõista põhinõue 8650,04 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka kostja nõue hagejalt viivise väljamõistmiseks. Hageja ei ole kostja viivisearvestusele (II kd, lk 72) õiguslikke ega matemaatilisi vastuväiteid esitanud. Seetõttu kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuni 22.02.2016 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1627,42 eurot. Kohus märgib, et ehkki kostja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses viivisemääras, põhinevad tema arvutused, nt aasta 2013 kohta seadusjärgsest määrast mõnevõrra madalamal viivisemääral, mistõttu on kostja taotlenud hagejalt viivise väljamõistmist mõne euro võrra vähem, kui tal seadusjärgset viivisemäära kohaldades õigus oleks. Kuna see ei ole viinud teist poolt kahjustava tulemuseni ja võlausaldajal on õigus määrata, millises ulatuses ta oma nõude maksma paneb, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks viivise välja kostja poolt taotletud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka kostja nõue hagejalt viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Perioodil 23.02.2016 kuni 03.05.2018 tuleb hagejalt välja mõista viivisevõlgnevus summas 1518,52 eurot, kokku kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3145,94 eurot (1627,42 + 1518,52 = 3145,94). Otsuse tegemise seisuga põhivõlg ja viivis kokku 11 795,98 eurot. Kohus rahuldab ka kostja nõude hagejalt lisanduva seadusjärgses
Tsiviilasi nr 2-15-6952
määras viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud
11.TsMS § 169 lg 3 alusel jätab kohus 03.03.2016 hagejalt menetluskulude katteks täiendava tagatise nõudmisega seonduvad kulud kostja kanda, kuna kohus jättis 23.01.2017 määrusega kostja vastava taotluse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldas, jäävad kõik ülejäänud menetluskulud hageja kanda. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et vastuhagi menetlemisega seonduvad menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. Ehkki hageja vastuhagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud ning võlgnevuse suurust ja kujunemise aluseid ei vaidlustanud, ei olnud kostjal hageja tasaarvestuse vastuväite tõttu võimalik ka oma nõuet kohtuväliselt maksma panna.
12.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Kostja kohtule esitatud nimekirja kohaselt on kulutused õigusabile summas 18 610 eurot (147,8 tundi, keskmine tunnitasu 125,91 eurot käibemaksuta), millele hiljem lisandusid veel kulutused repliigi koostamisele 560 eurot, seega õigusabikulu kokku 19 170 eurot. Kostja kandis kohtuväliseid kulusid seoses äriregistri, maanteeameti jms päringutega 45 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest 155,97 eurot, riigilõiv vastuhagilt ja vastuhagi tagamise avalduselt kokku 650 eurot, eksperdikulud 3780 eurot, U. Mäeoru arvamuse kui dokumentaalse tõendi hankimise kulud 3000 eurot. Kostja taotleb hüvitamist käibemaksuta, v.a eksperdikulu 3780 eurot. Kulud kokku 26 800,97 eurot. Kulutused äriregistri, maanteeameti jms päringutele on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud, nendele pole ka hageja vastu vaielnud, seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista päringute hüvitisena 45 eurot. Kohtutäituri tasu hagi tagamise määruse täitmise eest summas 155,97 eurot kuulub TsMS § 144 lg 1 p 5 alusel hüvitamisele. Vastuhagilt ja vastuhagi tagamise avalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kostja on riigilõivu tasunud seadusjärgses määras ning riigilõiv kogusummas 650 eurot kuulub hagejalt väljamõistmisele. Eksperdikulu ettemaksu on kostja tasunud vastavalt kohtumääruses nõutule ning see kuulub TsMS § 143 lg 1 alusel hüvitamisele summas 3780 eurot. Kostja on selgitanud, miks ta ei saa eksperdikulult käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus eksperdikulu erinevalt teistest kuluartiklitest välja koos käibemaksuga. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja kulu Uno Mäeoru arvamuse saamisele summas 3000 eurot on ülepaisutatud. Arvamuse eest on tasutud samas suurusjärgus kui ekspertiisi eest. Samas on U. Mäeoru arvamus oluliselt vähem mahukas ning sisuliselt vähem informatiivne kui ekspertide arvamus. U. Mäeoru arvamuse sisuks on pigem anda hinnang OÜ Lettore poolt teostatud uuringule ning anda üldisemaid selgitusi rehvide lõhkemise põhjuste ja remonditud rehvide olukorra osas. Arvamusest nähtub, et U. Mäeorg on teinud laboris katseid selgitamaks välja, kas visuaalsel vaatlemisel on võimalik teha järeldusi paranduspulga torkeavas püsimise kohta või mitte. Samas ei ole arvamusele lisatud katsete metoodika ega lähteandmete täpsemat kirjeldust ega esitatud iga katse tulemusi. Selline esitusviis ei ole piisavalt usaldusväärne, kuna ei võimalda soovi ja võimaluse korral katsete tulemusi kontrollida. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks seoses U. Mäeoru arvamuse hankimisega on 700 eurot ilma käibemaksuta.
13.Kostja esitas taotluse hagejalt menetluskulude katteks täiendava tagatise nõudmiseks 03.03.2016 ning täpsustas seda hiljem. Kohus leiab, et 03.03.2016 täiendava menetluskulude tagatise taotluse koostamise ajakulu on kostjal olnud 3,7 tundi (IV kd, lk 88 ja 103). Kostja
Tsiviilasi nr 2-15-6952
menetluskulude nimekirja (IV kd, lk 88) ja lisatud arvete (IV kd, lk108 ja lk 110) põhjal ei ole võimalik kohtul täielikult eristada ajakulu täiendava tagatise taotluse täpsustamise peale ning ekspertiisi korraldamisega seonduva kirjavahetuse peale. Seetõttu hindab kohus kostja esindaja täiendava tagatise taotluse täpsustamisega seonduvaks ajakuluks oma siseveendumuse kohaselt 1,5 tundi. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 120 eurot/tund, oli rahaline kulu 624 eurot. Nimetatud kulu tuleb jätta kostja enda kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt seoses täiendava menetluskulude tagatise taotlusega kandnud menetluskulusid summas 220 eurot käibemaksuta (IV kd, lk 145 p 14). Nimetatud summa tuleb jätta kostja kanda.
14.Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja õigusabikulud on osaliselt ülemäärase suurusega ning neid tuleb vähendada. Kostjat esindanud advokaat A. Kalmi tunnitasu suurus 120 eurot/tund ja hiljem 140/eurot tund ilma käibemaksuta on kohtu hinnangul vaidluse keerukust, sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tavapärast tunnitasu suurust arvestades mõistlik ja põhjendatud. Esmalt on põhjendamatud õigusabikulud kahe esindaja kaasamisele. Leonid Tolstov ei ole toimiku materjalidest ja elektroonilisest kohtu infosüsteemist nähtuvalt allkirjastanud kostja nimel menetlusdokumente ega esindanud kostjat kohtuistungil. Kostja esindajaks on nii kõigis menetlusdokumentides märgitud kui ka istungil osalenud advokaat Andres Kalm, kulude aruannetest nähtuvalt on L. Tolstovi roll olnud nõuandev. Kui advokaat on soovinud kolleegiga nõu pidada või büroo sisemisest töökorraldusest tulenevalt on advokaadile enne vandeadvokaadi eksami sooritamist määratud vandeadvokaadist mentor, ei anna see alust nimetatud kulude vastaspoolelt välja mõistmiseks. Seetõttu tuleb jätta hagejalt välja mõistmata kõik kulud, mis seonduvad vandeadvokaat L. Tolstovi menetluses osalemisega, vastavad kulud kokku 1248 eurot (arved IV kd, tlk 95, 97, 99, 101, 103). Kohus leiab, et kostja on mõnevõrra ülepaisutatult esitanud kulutusi büroosisestele nõupidamistele, dokumentide analüüsile, lisade komplekteerimisele, dokumentide e-toimiku kaudu kohtule esitamisele, kirjavahetusele jms abistavatele toimingutele. Ajakulu sellistele toimingutele sisaldub eelduslikult juba menetlusdokumendi koostamises või kohtuistungil esindamiseks ettevalmistamises. Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2014 määruse nr 2-11-2790 p 9.5 kohaselt peaks üldjuhul asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Nende menetluskulude, mille tulemusena kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitatud, tuleb kohtul analüüsida, millises ulatuses on nimetatud toimingud seotud kliendi kohtus esindamisega ja kohtus esindamiseks vajalikud. Seeläbi on kostja kohati oma töömahtu kohtu hinnangul üle paisutanud. Kuna alati ei ole võimalik abistavate toimingute ja kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega seonduvat kulu üheselt eristada, lähtub kohus kostja menetluskulude suuruse hindamisel oma siseveendumusest. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja õigusabikulusid kattuvate abitoimingute arvelt vähendada täiendavalt 20%. Seega määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 13 838,40 eurot (19 170 – 1248 – 624 = 17 298; 17 298 - 20% = 13 838,40). Kohus peab liialdatuks hageja taotlust vähendada kostja menetluskulude suurust kõigepealt büroosiseste nõupidamiste kulu võrra ning seejärel veel 50%. Üksnes asjaolu, et hageja on leidnud odavama hinnaga õigusteenuse pakkuja ei anna alust väita, et kostja seda hinda ületavad kulud on ülemäärased. Tegemist on keskmisest ajakulukama menetlusega, mille raames toimus mitmeid istungeid ning oli vaja hankida erinevaid tõendeid, asjas esitati nii hagi kui ka vastuhagi. Tegemist on ka sisuliselt keskmisest keerukama menetlusega, vaidluseid rehvi remonttööde kvaliteedi üle
Tsiviilasi nr 2-15-6952
ei esine kohtupraktikas tihti, kohtule esitati mitmeid asjatundjate arvamusi ning lõpuks oli vajalik korraldada veel ekspertiis ning hageja taotlusel eksperdid istungil ära kuulata, samuti arutati mitmeid õiguslikke küsimusi (remonttöö nõuetelevastavus, kahju ettenähtavus, võimaliku hüvitise vähendamine jne), hageja taotletav kahjuhüvitis oli suhteliselt suur summa ning koosnes mitmest erinevast komponendist. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud keskmisest kõrgemate õigusabikulude vastaspoolelt väljamõistmine.
15.Eelnevast tulenevalt määrab kohus kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude kogusuurusena 19 169,37 eurot (13 838,40 + 45 + 155,97 + 650 + 700 + 3870 = 19 169,37). Hageja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurusena määrab kohus kindlaks 220 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded. Võlaõigusseaduse § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eelnevast tulenevalt on tasaarvestuse tõttu lõppenud kostja kohustus hagejale menetluskulude hüvitamiseks ning hagejal on kohustada hüvitada kostjale viimase menetluskulud summas 18 849,37 eurot eurot (19 169,37 – 220 = 18 849,37). Nimetatud summast 3000 eurot maksta kostjale välja hageja poolt kohtu deposiiti kantud vahenditest ning 15 848,37 eurot tuleb hagejal täiendavalt tasuda. VÕS § 177 lg 4 alusel rahuldab kohus kostja taotluse (IV kd, lk 91) hagejalt kuni menetluskulude hüvitamiseni viivise väljamõistmiseks.
16.Kohus rahuldab kostja taotluse ja jätab TsMS § 445 lg 2 alusel vastuhagi tagamise abinõu jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine on vajalik otsuse täitmise tagamiseks. Kohus nõustub selles osas kostja põhjendustega. Vastavalt kostja taotlusele tagastab kohus TsMS § 195 lg 1 alusel käesoleva otsuse jõustumisel kostjale vastuhagi tagamisel tasutud tagatise.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.