Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
1(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.13.12.2016 esitas Osaühing Y (hageja) hagi XX (kostja) vastu võla 164 eurot ja kahjuhüvitise 336 eurot välja mõistmiseks. Hageja tugines oma nõudes VÕS § 105 lgle 5, §-le 108, §-le 127 ja § 134 lg-le 5.
2.Kostja tellis hagejalt peolaua 40 inimesele 1. maiks 2015. Hageja tegi kostjale hinnapakkumise summas 964 eurot ja 28.04.2015 tasus kostja ettemaksu arve 500 eurot. Ülejäänud tasu tuli maksta sularahas 01.05.2015. Seda kostja ei teinud ja lubas maksta tasumata osa ülekandega arve alusel. Hageja esitas kostjale arve nr 161 summas 464 eurot elektrooniliset, millest kostja tasus 300 eurot, maksmata on 164 eurot.
3.Hageja selgitas, et talle oli teatatud, et pidu hakkab šampuselauaga kell 18.00 ja hageja oli kohal 7 minutit varem, mis oli piisav aeg ettevalmistuste tegemiseks ja arvestusega, et soojad toidud ei oleks liiga kaua marmiitides. Pearoogade serveerimine hilines kostjast tulenevatel põhjustel, kuna oli vaja kedagi ära oodata. Hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud teeninduses, vaid üksnes toitude valmistamises. Arve nr 161 koostamise aluseks oli 11.04.2015 hinnapakkumise kiri, kus menüü sai kokku lepitud. Hageja arvates kostjal oligi plaan mitte maksta teist osamakset ja vastata arvele hinna alandamise avaldusega.
4.Hageja ei nõustunud kostja 06.05.2015 esitatud pretensiooniga toidu ja teenuse kvaliteedi osas ja selgitas, et ahjukartulid murenesid ootamise käigus, kuna kostjast tulenevatest põhjustest sai pearooga serveerida kella 19.30 paiku. Hapukapsas on vaid jõulumenüüs, muul kasutatakse värsket kapsast. Pretensioonid oleks tulnud esitada koha peal, ärasöödud toidu puhul ei ole see tagantjärele võimalik, kuid kohapeal ei esitatud toidu kvaliteedi osas pretensioone. Hageja pidi õhtul minema kostja tordile järele, mille kostja tõi ja mis asus hageja kodus külmkapis. Arve mittemaksmine on põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja juhtum on olnud hageja juhatuse liikmele kogu aeg segavaks faktoriks hingel ja röövinud temalt aega ja energiat, mida ta oleks pidanud kasutama ettevõtte arenguks ja käibe tõstmiseks. Turismiwebis hagejale enam kirju ei tulnud.
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja selgitas, et tellitud olid nii toidud kui teenindus. Peo käigus ilmnesid erinevad probleemid teeninduse kui ka toidu kvaliteedi osas ning kostja juhtis juba siis hageja tähelepanu erinevatele puudustele, sh kokkulepitud kellaaegadest kinnipidamata jätmisele. Kostja esitas 06.05.2015 hagejale pretensiooni toidu ja teenuse kvaliteedi osas ja hinna alandamise avalduse. Hageja ei ole vaatamata kostja palvetele esitatud arvet detailselt selgitanud, mistõttu ei ole kostjal võimalik kuidagi üheselt kindlaks teha mittekohase täitmise väärtust ning kostja palus seda teha kohtul. Hageja tunnistas rikkumisi, aga viitas seejuures suutmatusele kokkulepetest kinni pidada teeninduse korralduslike küsimuste tõttu.
7.Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu ja tõendamata. Tõendamata oli hagis otsese varalise kahjuna kui saamata jäänud tuluna märgitud nõuete aluseks olevad asjaolud s.h kahju suurus ning samuti põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Hageja esindajale väidetavalt tekkinud üleelamiste ülekandmine hageja kui äriühingu mittevaraliseks kahjuks ei olnud põhjendatud. Pretensiooni esitamine ja hinna alandamise avalduse esitamine ei saa äriühingule kaasa tuua mittevaralist kahju. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja tasumata toidu ja teenuse eest 140,40 eurot ja jättis kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 28% ulatuses kostja kanda ja 72% ulatuses hageja kanda ning määras hageja menetluskulude suuruseks 28 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 360 eurot, tasaarvestas kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 332 eurot.
9.Asjas puudus vaidlus selles, et kostja esitas läbi interneti keskkonna www.puhkaeestis.ee infopäringu sooviga saada toitlustusteenust 01.05.2015 peole 40 inimesele. Kostja soovis peolauale kartulisalatit, Kreeka salatit, rosoljet, sidrunimahlaga marineeritud oa salatit, singirulle juustutäidisega, seafileerulaadi, täidetud munasid kalamarjaga, tomatit suitsukalatäidisega, lõheroosi, kilurulle munatäidisega, Arendsburgi rollmopse, juustuvalikut viinamarjadega ja pearoaks suitsupeekoni veiserulle, küpsetatud lõhet ning ahjukartulit. Lisaks tellis kostja kohvi, morssi, teed, koduleiba ja ürdivõid. 11.04.2015 e-kirjaga tegi hageja esindaja EA kostja tellitud toitlustusele hinnapakkumise summas 925,50 eurot, märkides, et lisandub alkoholi klaasidega teenindustasu 1 euro täiskasvanu kohta. 27.04.2015 ekirjas täpsustasid pooled üle, et praadide osas tuleb pikukesi kaheksa. Kostja tasus ettemaksuna 500 eurot. 05.05.2015 esitas hageja kostjale arve nr 161 summas 464 eurot ning hiljem kordusarve. Kostja tasus arvest 300 eurot.
10.Pooltel oli vaidlus selle üle, kas töö vastas nõuetele, kas kostjal esines alus hinna alandamiseks ning kas hagejale oli tekkinud kahju.
11.Puudus vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tarbijatöövõtuleping (VÕS § 635 lg 4) toitlustusteenuse saamiseks. Hageja esitas ühe nõudena lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1 alusel. Hageja nõudis kostjalt 05.05.2015 esitatud 3(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 arve nr 161 tasumist tasumata osas, s.o 164 eurot. Pooled ei vaielnud kokkulepitud tasu kogumaksumuse üle. Kostja leidis, et tal on õigus alandada hinda, kuna 01.05.2015 toimunud peo käigus ilmnesid erinevad probleemid nii tellitud teeninduse kui toidu kvaliteedi osas. Kostja esitas 06.05.2015 pretensiooni/hinna alandamise avalduse (tl 13–14). Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega töö kvaliteedi ega teeninduse osas. Kuna kostja tugines tööde lepingutingimustele mittevastavusele, oli kostja kohustus tõendada tööde mittevastavust.
12.Tõendamata oli, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, mis kell hageja pidi peopaika kohale tulema. Puudus vaidlus, et peo algusaeg oli kl 18.00, mil pidi olema valmis šampuselaud koos suupistetega. Külma ja sooja toidulaua osas ei nähtu asja materjalidest poolte kokkuleppeid kellaaja osas. Kostja ei vaielnud vastu hageja väidetele, mille kohaselt sooja toidu serveerimine hilines kostja palvel kellegi ootamise vajaduse tõttu. Ei ole tõendatud, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et külalised pidid istuma lauda kl 18.00 ja saama kohe sooja toitu. On eluliselt usutav, et kui pidu algab kl 18.00 šampuselauaga, siis sooja toidu serveerimine tuleb pärast tervitussõnade, kõnede pidamist ja eelroa söömist.
13.Maakohtu hinnangul on asjas tõendatud, et puudused esinesid ahjukartuli ja magushapukapsa kvaliteedis ning lõheroosi ajalises serveerimises.
14.Tellitud ahjukartulite asemel pakuti kostja väidete kohaselt keedukartulit, mis nägi välja nagu purustatud sodi (tl 13). Hageja on poolte kirjavahetuses (tl 8) ja kohtumenetluses möönnud, et kartulid lagunesid marmiidis seismise tõttu koost. Seega on tõendatud, et ahjukartulid ei vastanud tavaliselt seda liiki toidule omasele kvaliteedile, mida tellija võis mõistlikult eeldada.
15.Kostja väidetel tellis ta magushapukapsa, kuid pakuti hoopis kummalist värskekapsa möginat (tl 13). Hageja märkis, et hapukapsas ei käinud veisefileerullide juurde ning hapukapsas on neil vaid jõulumenüüs. Kohtule esitatud tõendist, s.o ekraanitõmmis hageja poolt pakutavatest toitudest nähtub, et magushapukapsas kuulub praadidest hakklihapikukeste juurde (tl 71). Poolte vahel 2015. aasta aprillis peetud kirjavahetusest nähtub, et kostja tellis pikukesi 8 portsjonit (tl 10). Seega on tõendatud, et hageja pidi serveerima kaheksa portsjoni juures menüüs kirjas olevat magushapukapsast. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et hapukapsast ei serveeritud. Seega on kostja etteheide magushapukapsa osas tõendatud.
16.Maakohtu hinnangul ei tõendanud kostja, et kaste ei vastanud lepingutingimustele. Hageja kinnitas ise, et lõheroos ei vastanud ajalise serveerimise osas lepingutingimustele. Pooltel oli erinev arusaam Arensburgi rollmopsidest, kuid see ei tähenda veel lepingu rikkumist. Kostja ei tõendanud lepingu rikkumist, kuna esitatud tõenditest ei nähtu, et rollmopsid pidid olema heeringast. Nähtuvalt 11.04.2015 tehtud hinnapakkumisest tegi hageja hinnapakkumise toitudele. Kohtule esitatud materjalidest ei selgu kokkuleppeid teeninduse kellaaegade ja kestuse osas. Seega pidas maakohus kostja pretensioone kellaaegadest mittekinnipidamise osas tõendamatuks ja alusetuks. Kuna kohv ja morss oli sama hinnaga ning vähesema kohvi asemel oli rohkem morssi, puudus alus lugeda tööd mittevastavaks. Teeninduse kvaliteedi osas leidis maakohus, et tegemist oli kostja subjektiivse ja tõendamata hinnanguga. Kostja on lisaks märkinud, et salatit seati portsudeks valmis paljaste 4(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 kätega. Kostja ei selgitanud, millisele lepingus kokku lepitud tingimusele salati portsudeks valmis seadmine ei vastanud. Kostja ei tõendanud oma väidet ebakvaliteetse liha osas. Kostja subjektiivne ja emotsionaalne hinnang hageja töökorraldusele ei ole arvestatav objektiivse lepingupuudusena. Kostja väide singirullide puuduste kohta oli hinnanguline ja tõendamata. Lõplik nõude ja laudadetoolide koristamine ei olnud lepingu järgi hageja kohustus, seega ei olnud koristamata jätmine lepinguline puudus.
17.VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kostja palus kohtul määrata kohase ja mittekohase täitmise väärtusi.
18.Hageja tehtud hinnapakkumisest (tl 11) ja menüü väljavõttest (tl 71) nähtub, et kartulit serveeriti pikukese prae ja suitsupeekoni-veisefileerullide prae juurde. Pikukese portsjone oli tellitud kokku 8 hinnaga 5 eurot portsjon ja veisefilee praade 32 hinnaga 7,50 eurot portsjon. Maakohus hindas kartuli kui tooraine suhteliselt madalat hinda ning muid praadide koostisosi arvestades, et kartuli väärtuseks nimetatud praadides saab pidada 0,50 eurot prae kohta. Kartulit ei jäetud serveerimata, vaid see oli lagunenud, mis tähendas mõningast kvaliteedi ja väljanägemise langust. Maakohus pidas mittekohaseks väärtuseks 0,30 eurot portsjoni kohta ning luges kostja hinna alandamise avaldust kartuli osas põhjendatuks 8 euro ulatuses (0,5 – 0,3) x 40.
19.Magushapukapsast tuli serveerida 8 pikukese portsjoni juurde. Maakohus hindas magushapukapsa kohaseks väärtuseks prae hinnast samuti 0,50 eurot. Võttes arvesse, et hageja serveeris hapukapsa asemel värsket kapsast, pidas maakohus mittekohaseks väärtuseks 0,3 eurot portsjoni kohta ning luges kostja hinna alandamise avalduse magushapukapsast puudutavas osas põhjendatuks 1,60 euro ulatuses (0,5 – 0,3) x 8.
20.Lõheroosi hind oli 1,40 eurot inimese kohta ning inimesi oli kokku 40 (tl 11). Seega oli kohane väärtus 56 eurot. Lõheroos serveeriti õhtul koos tordiga, seega valel ajal. Kostja ei toonud esile, et lõheroos jäi hilisema serveerimise tõttu söömata ja kostja poolt vastu võtmata. Samas on oluline, et toite serveeritakse õiges ajalises järjekorras ning seda saab iga tarbijast tellija eeldada. Eelneva tõttu on alus pidada mittekohaseks väärtuseks 75% lõheroosi hinnast, s.o 42 eurot ja hinna alandamise avaldus oli põhjendatud 14 euro ulatuses (56 – 42).
21.Hageja väited kostja kavatsusest teda algusest saati petta ja jätta arve maksmata, on paljasõnalised, hinnangulised ja suuresti asjasse puutumatud. Hageja väidetav kahju 164 eurot oli tõendamata. Põhjuslikku seost kostja tegevuse (arve õigeaegse tasumata jätmise) ja väidetava kahju vahel ei olnud. Hageja ei tõendanud, et tal oli kavatsus tulu teenida ja arve nr 161 maksmata jätmise tõttu jäi tulu teenimata või saabusid muud negatiivsed tagajärjed. Samuti ei olnud täidetud muud VÕS §-s 127 loetletud kahju hüvitamise eeldused. Kui kostja viivitas arve tasumisega, oli kohaseks õiguskaitsevahendiks nõuda viivise tasumist, millisest nõudest hageja loobus enne hagi menetlusse võtmist. 5(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661
22.Hageja palus täiendavalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 172 eurot. Hageja seostas mittevaralise kahju tekkimist hageja juhatuse liikme läbielamistega ning Turismiwebi hinnanguga. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja on juriidiline isik, kellele ei saa üle kanda hageja juhatuse liikme läbielamisi. Poolte vahel sõlmitud toitlustamisteenuse leping ei olnud suunatud hageja kui juriidilise isiku mittevaralise huvi järgmisele. Maakohus jättis nõude rahuldamata.
23.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 järgi 72% menetluskuludest hageja ja 28% kostja kanda. Hageja menetluskuluks oli riigilõiv 100 eurot ja kostja oli kulutanud õigusabile 770 eurot, millest kohus pidas hagihinda arvestades vajalikuks ja põhjendatuks 500 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 28 eurot ja hagejalt kostja kasuks 360 eurot. Kohus tasaarvestas väljamõistetavad menetluskulud ja mõistis välja hagejalt kostja kasuks 332 eurot. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.27.10.2017 esitas hageja apellatsioonkaebuse. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud nõudmiste juurde ja palub kostjalt välja mõista võla 164 eurot ja kahjuhüvitis 336 eurot.
25.Maakohus ei hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt ja rajas oma seisukoha kostja pretensioonikirjale tuginedes. Märkamata on jäänud kostja kirjades olevad faktilised vastuolud. Valesti on määratud hageja nõue. Hageja ei palunud kahju hüvitamiseks välja mõista 172 eurot, vaid see oli mõeldud saamata jäänud tulu mõningaseks kompensatsiooniks.
26.Maakohus ei küsinud hageja menetluskulusid enne otsuse tegemist. 05.10.2017 esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks. Kostja apellatsioonkaebus
27.16.10.2017 esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.
28.Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei tõendanud kokkulepet selle kohta, mis kell pidi hageja peopaika kohale tulema. Ka juhul, kui kohtu hinnangul pole eelnimetatud asjaolu tõendatud, on kohtule esitatud tõendite ja hageja enda väidete alusel selge, et hageja ei suutnud tagada õigeaegset teenindust peo ametliku algusajaga kell 18.00 arvestades. Sellele asjaolule viitab hageja 07.05.2015 kiri kostjale, kus hageja ei vaidlustanud asjaolu, et talle oli teada kokkulepitud ajakava, sh külaliste saabumine kl 18.00 ning asjaolu, et peo alguses tuli pakkuda külalistele suupisteid ja šampust. Nimetatud kirjas on hageja selgelt välja toonud omaalgatusliku otsuse saabuda peopaika täpselt peo alguseajaks ning põhjendanud seda halva mõjuga toidule, kui nad tulevad kohale kell 17.00. Kui puudus kokkulepe, et hageja teenindajad saabuvad kell 17.00, siis puudus hagejal 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 vajadus ka selliste järelduste tegemiseks. Hageja ei teatanud kostjale, et kohale saabumine hilineb ja esinevad raskused lepingu täitmisega.
29.Maakohus jättis hindamata kostja väited, et hageja selgitused toidu serveerimise ja kellaaegade osas on vastuolulised. Kohus järeldas ebaõigesti, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et sooja toidu serveerimine hilines kostja palvel kellegi ootamise vajaduse tõttu. Ükski peolaua teenindusega seotud viivitus ei olnud tingitud kostja tegevusest. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
30.Kostja möönab, et kastme, liha ja singirullide lepingutingimustele vastavuse tõendamine on keeruline, kuid jääb jätkuvalt selle juurde, et tellitud praad kogumis ei vastanud kostja ootustele ja kokkulepitule. Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et pakkus ahjukartuli asemel keedukartulit, kuid nimetatud asjaolu kohus tõendatuks ei lugenud. Kostja esitatud peol viibinud isikute seletuskirjad tõendavad nimetatud mittevastavusi. Maakohus ei hinnanud kostja esitatud seletuskirju.
31.Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja oleks pidanud hagejalt üle täpsustama, mida menüüs näidatud ja peolauale tellitud Arensburgi rollmopsid endas sisaldavad. Kostjal oli teadmine, et tellis lauale heeringarullid, kuid tegelikkuses pakuti nende asemel poolsuitsuvorstist lehttaigna pirukaid. Maakohus leidis, et tegemist oli poolte erineva arusaamaga ning esitatud tõendid ei kinnita, et tegemist pidi olema heeringarullidega. Kõigis toitlustusalastes teostes, sh kokaraamatutes, on viidatud rollmopsidele kui heeringafileerullidele. Kui toiduks pakutav rollmops ei ole see, mis ta tavapäraselt on ja mida tarbija võib mõistlikult eeldada, siis peab hageja kauplejana lisama asjakohase selgituse menüü juurde.
32.Maakohus leidis, et kuna tellitud kohv ja morss olid sama hinnaga ning vähesema kohvi asemel oli rohkem morssi, puudub alus lugeda tööd mittevastavaks tellitust vähema kohvi pakkumise tõttu. Seega on maakohus tuvastanud, et hageja pakkus kokkulepitust vähem kohvi. Kohus on otsuse p-s 25 aga meelevaldselt ja ebaõigesti järeldanud, et kostja ei ole vastu vaielnud, et morssi kulus rohkem kui oli tellitud. Maakohus jättis kostja vastuväited tähelepanuta ja luges kostja vastuväidete puudumise tõttu tuvastatuks asjaolu, millele tegelikult kostja vastu vaidles. Hageja ei tõendanud, et morssi kulus rohkem.
33.Maakohtu hinnangul on riietusele ja toidu serveerimisele esitatud etteheite näol tegemist kostja tõendamata ja subjektiivse hinnanguga. Iga toidukäitleja kohustus on järgida hügieeninõudeid ja tagada toidu käitlemisel puhtus. Hageja ei vaidlustanud toidu käitlemist mustade ja kinnastamata kätega ega toonud esile, et riietus oli peolaua teenindamiseks sobiv, puhas ja hügieeniline. Teenindamise vahepealsel ajal käisid hageja teenindajad loomi talitamas.
34.Maakohus on üllatuslikult ja vastuolus ülejäänud kohtuotsusega avaldanud otsuse p-s 24, et tõendatud ei ole kokkulepe teeninduse osas, teeninduse kellaaegade ja kestuse osas. Sellise järelduse on maakohus teinud seoses kostja etteheitega, et hageja töötajad lahkusid kostja teadmata peolt kell 20.00 ja naasid kell 21.45. Maakohus leidis, et nimetatud kostja esile toodud lepingule mittevastavus on alusetu ja tõendamata. Hageja esile toodud vastuväited kell 20.00 lahkumise ja 21.45 naasmise kohta on seotud üksnes vajadusega minna tordile järele. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et tordi toomiseks ei pidanud peolt lahkuma mõlemad teenindajad ning kokku 7(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 oli lepitud, et üks peol viibinud külaline saab ise tordi ära tuua. Maakohus ei põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et laua lõplik koristamata jätmine ei ole lepinguline puudus. Maakohus jättis tähelepanuta otsuses tuvastatu, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud leping toitlustusteenuse saamiseks. Toitlustusteenus sisaldab endas tugiteenuseid, s.o toidu kohale toomine ja peolaua teenindus.
35.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses analüüsinud hageja nõude õiguspärasust seonduvalt VÕS-is sätestatud tarbijat puudutava regulatsiooniga, seda vaatamata sellele, et kostja on selgitanud, et ta on tarbijast teenuse ostja. VÕS § 141 lg 1 p 2 kohaselt teeb tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on VÕS paragrahvist 141 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kui hageja väidab, et toitude lauale toomine ja peolaua teenindus ei ole tellitud teenuse sees, siis on hageja igal juhul rikkunud viidatud VÕS sätet ning on jätnud vastava asjaolu kostjale täpsustamata. Kostja sai eeldada, et hageja pakutava teenuse sees on ka toitude lauale toomine, peolaua teenindus peo vältel ja koristamine, seda enam, et vastavas osas sai eelnevalt ka läbi räägitud. Peo toimumise ajal ei selgitanud kohale tulnud hageja esindajad-teenindajad kostjale, et teenindus ei olnud tellitud või pidanuks selle eraldi tellima. Hageja kohale tulnud teenindajad osutasid cateringteenust täies mahus, kuid tegid seda puudustega.
36.Maakohus ei hinnanud, et hageja rikkus VÕS § 641 lg 2 p-e 1 ja 5, mille kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, ning kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Iga toitu telliv tarbija mõistab, et toitlustust pakkuva ettevõtte teenuse sees on ka toitude laudadele toomine ja muu kaasnev, v. a juhul, kui toitlustust pakkuv ettevõte on oma kodulehel eraldi välja toonud, et toitude ettevedu ei ole teenuse hinnas ja see tuleb tellida eraldi. Arvestades tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid, võis kostja eeldada, et hageja pakutav toitlusteenus hõlmas nii toitude hinda kui toitude lauale toomise ja äraviimise teenust. VÕS § 647 lg 2 kohaselt loetakse tarbijatöövõtu puhul töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Praegusel juhul on aga kostjale ebamugavuste tekitamine ilmselge. Vastavat asjaolu ei ole kohtuotsuses käsitletud.
37.Kohus on kostjale osutatud teenuse mittekohase väärtuse hindamisel lähtunud üksnes menüüs toodud hinnast, kuid on jätnud arvestamata, et kvaliteetne toitlustusteenus tagab peo takistusteta ning meeleoluka sujumise. Kostja oli pettunud ning tundis külaliste ees häbi. Osutatud teenuse ja tellitud toitude kvaliteedis esinenud rohked puudused toovad kaasa hinna alandamise vähemalt 35% ulatuses, s.t mittekohase täitmise õiglane väärtus on antud juhul vähemalt 65% kogu teenuse hinnast (s.o 8(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 626,60 eurot, arvestades, et teenuse kogumaksumus oli 964 eurot), kui mitte väiksem. Ka kohtu poolt tõendamist leidnud puuduste osas ei ole mittekohase täitmise väärtus määratud õiglases suuruses, s.o summas 23,60 eurot. Nimetatu ei korva kuidagi kohast täitmata jätmist ega ole vastavuses otsuses tuvastatud teenuse puudustega. Tuvastatud puuduste osas on hinna alandamine vähemalt 164 euro ulatuses põhjendatud. Vastused apellatsioonkaebustele
38.Hageja ja kostja vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Kolleegium, ära kuulanud hageja ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.
40.Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostja tellis hagejalt 1. maiks 2015 toitude valmistamise, milles lepiti kokku e-kirjades. Tellimuse koostamisel lähtus kostja hageja kodulehel avaldatud näidismenüüst. Pooled ei vaidle kokkulepitu maksumuse üle. Käesolevas menetlusstaadiumis ei eita hageja, et ta pidi lisaks toitude valmistamisele osutama ka laua katmisega seonduvat teenust (catering), kuid vaidluse all on selle teenuse maht. Kokkulepitud tasust tasus kostja ettemaksuna 500 eurot ja 05.05.2015 arve alusel tuli tasuda 464 eurot, millest kostja tasus 300 eurot. Hageja nõudis kostjalt tasumata 164 euro väljamõistmist. Lisaks tasumata summale nõudis hageja kostjalt ka kahju 336 eurot hüvitamist. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et seoses hageja poolt valmistatud toidu ja osutatud teenuste puudustega on ta õigustatud alandama hinda, mida ta on 06.06.2015 e-kirjaga teinud. Samuti vaidles kostja vastu kahju hüvitamise nõudele. Vaidluse lahendamiseks tuli maakohtul tuvastada, kas hageja rikkus lepingut ja kui rikkus, siis kas kostja oli õigustatud alandama hinda. Samuti tuli tuvastada, kas hageja on õigustatud nõudma kahju hüvitamist.
41.Vaidluse lahendamiseks oli oluline tuvastada, milles pooled kokku leppisid. Poolte ekirjavahetuses toodud tahteavaldusi, hageja kodulehel avaldatut ning ka poolte hilisemas kirjavahetuses toodud asjaolusid arvestades, leiab kolleegium, et lisaks toitude valmistamisele pidi hageja osutama catering teenust, kuid selle täpses mahus pooled kokku leppinud ei ole. Kolleegiumi arvates on tuvastatav, et hageja pidi kohale tooma toidud ja need serveerima, muus osas on kokkulepped tõendamata. Ebaõige on kostja apellatsioonkaebuse seisukoht, et juhul kui isik pakub kodulehel toitlustust, siis kaasneb sellega ka alati cateringi täisteenus. Hageja kodulehest tulenevalt pakkus ta toitlustamiseks välja menüüd ehk siis valmistatavad toidud (tl 71-72) ja catering teenuse osutamine kodulehel avaldatust ei tulene.
42.Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel oli tarbijatöövõtuleping. Kuigi hageja pidi osutama kostjale lisaks toitude valmistamisele ka catering teenust, oli selle maht toitude valmistamisega võrreldes mitteoluline. Lepingu järgi pidi hageja valmistama toidud ja teenindama kokkulepitud mahus ning kostja oli kohustatud hagejale selle eest tasuma vastavalt kokkuleppele 964 eurot. Kostja on VÕS § 638 järgi töö vastu võtnud. 06.06.2015 e-kirjaga töö puudustest teatamist ja hinna alandamist saab lugeda 9(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 VÕS § 644 lg 1 järgi toimunuks mõistliku aja jooksul. Juhul, kui tehtud toidud ja/või osutatud teenus ei vastanud lepingu tingimustele, oli kostjal VÕS § 112 lg 1 järgi õigus alandada kokkulepitud tasu. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Eeltoodut saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) X lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus). Erandina võib juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha, VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause järgi kohase ja mittekohase täitmise väärtuse otsustada asjaolusid arvestades kohus. Vastavad asjaolud peab kohtu ette tooma hinna alandamise nõude esitanud isik (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-10). Kostja tõi esile, et hageja ei ole talle esitanud arvet viisil, kus oleks näha toitude ja teenuse hinna kujunemise kohta täpsed andmed. Samuti ei ole võimalik tuvastada hageja kalkulatsioonist (I kd, tl 11), millised olid iga roa komponentide hinnad. Eeltoodu tõttu ei ole täpselt võimalik määratleda, milline oli kohase ja mittekohase täitmise väärtus iga roa või teenuse puhul, mille osas kohus tuvastas, et see ei vastanud kokkulepitule või teenuse tavapärasele kvaliteedile.
43.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et prae kõrvale serveeritav kartul, olgu siis ahju- või keedukartul, peab olema lauale andmise ajaks säilitanud oma kuju. Hageja on kostjale saadetud e-kirjades (tl 6-8) nõustunud kostja väitega, et kartulid olid lauale andmise ajaks purunenud, kuid hageja väitel oli see tekkinud kostjast tuleneva viivituse tõttu. Maakohtu menetluses ei leidnud kostjast tulenev viivitus tõendamist. Pooled ei vaidle, et praadides ei olnud serveeritud hapukapsast, vaid lisatud oli värskekapsahautis. Kuna hageja kodulehest (tl 71-72) tulenevalt pidi pikukeste prae juures olema magushapukapsas, siis värske kapsa lisamist praele ei saa pidada lepingukohaseks. Samuti ei vaidle hageja vastu sellele, et külmlaual serveeritavad lõheroosid serveeriti samal ajal kui tort. Eeltoodud teenus ei vasta tavapärasele, kuna külmlaud serveeritakse tavapäraselt enne magustoitu. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud teistsugune kokkulepe.
44.Kostja väited ülejäänud toidu ja teenuse puuduste kohta on tõendamata. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Eeltoodud osas kolleegium TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi ei korda, kuna nõustub nendega. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on otsuses käsitlenud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et täpse kellaajaliselt määratud teenindamise ajagraafiku kohta kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Samas vaidlust ei ole selles, et pidu pidi algama kell 18.00 ja kuigi kostja on väitnud, et hageja saabus kohale hilinemisega, ei ole kostja kummutanud hageja väidet, et kokkulepitud ajaks kell 18.00 oli šampuselaud kaetud. Tavapäraseks ei saa pidada, et teenindajad lahkuvad ilma tellijat informeerimata pikemaks ajaks. Kostja väidete kohaselt lahkusid teenindajad 1 tunniks ja 45 minutiks, hageja väidete kohaselt oluliselt lühemaks ajaks. Samas ei ole kostja esile toonud, millisel moel see asjaolu võis mõjutada kohase täitmise väärtust. Samuti ei vaidle pooled selles, et hageja töötajate peopaigast 10(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 lahkumine oli ka kostja huvides, kuna hageja juures asuvast külmutusest tuli ära tuua tort. Kostja väited Arensburgi rollmopside mittevastavusest kokkulepitule ei anna teha maakohtust erinevat järeldust. See, et teatud toit ei vasta tavapärasele ettekujutusele sellest, ei tähenda, et see ei oleks lepingule vastav. Hageja näidismenüüs oli toit nimetusega Arensburgi rollmops ja nimes ei olnud viidet heeringale. Kuna hageja serveeritud Arensburgi rollmopsid olid vorstitäidisega pirukad ja mitte heeringarullid, siis sellist asjaolu pidi kostja märkama koheselt ja juhul kui ta pidas toitu lepingule mittevastavaks, oleks tal olnud võimalik koheselt toidust keelduda. Väited toidu käitlemise eeskirjade väidetava rikkumise kohta ei anna alust hinna alandamiseks. Kostja väited puutuvalt vähem valmistatud kohvi ei ole tõendatud. Hageja väidete kohaselt oli termoses olev kohv alles ka pärast koosviibimise lõppu.
45.Arvestades lepingule mittevastava kartuli ja kapsa serveerimist ning lõheroosi serveerimist kokkuleppele mittevastaval ajal, tuli maakohtul hinnata, kas tuvastatud puuduste esinemisel oli kostjal alust alandada osutatud teenuse tasu. Kuna pooled ei olnud kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks täpselt tuvastada hinna alandamise ulatuse, võis kohus VÕS § 112 lg 1 kolmanda lause järgi otsustada väärtuste suuruse asjaolusid arvestades. Samas ei saa seda teha pelgalt hinnavahe tuvastamisega, nagu on maakohus vaidlustatud otsuses teinud. Järgnevalt kolleegium kontrollib maakohtu poolt tuvastatud hinna alandamise tuvastamiseks vajalikke asjaolusid ja täiendab otsust hinna alandamise arvutusega.
46.Pooled ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse järeldust, et ühes praes oli lepingu kohaselt kartuli väärtuseks 50 senti, mis oli ka kohase täitmise väärtuseks, ja lauale antud mittekvaliteetse kaua marmiidis seisnud kartuli väärtus oli 30 senti (lepingueseme väärtus koos puudustega). Arvestades praadide maksumust 7,50 eurot ja 5 eurot ning tavapärast kartuli turuhinda, saab maakohtu poolt tuvastatud väärtusi pidada põhjendatuks. Hinna alandamise ulatust saab arvutada eeltoodud arvnäitajatest lähtudes. Seega on praadide juurde serveeritava kartuli alandatud hind 30 senti (30 x 50 : 50). Hinda on õigus alandada iga prae kohta 20 sendi võrra ja kuna serveeriti 40 praadi, siis hind kuulus alandamisele 8 euro võrra.
47.Maakohus tuvastas, et magushapukapsast tuli serveerida 8 prae juurde, kuid tegelikult serveeriti värsket kapsast. Maakohus luges kapsa hinda arvestades prae juurde kuuluva hapukapsa väärtuseks 50 senti ja mittekohase täitmise väärtuseks 30 senti. Pooled seda apellatsioonkaebustes vaidlustanud ei ole. Kolleegium peab lepingukohase täitmise väärtuseks 50 senti. Seega on alandatud hinnaks 30 senti (30 x 50 :50). Seoses mittevastava kapsaga oli kostjal õigus alandada iga prae kohta hinda 20 senti, kokku 1,60 eurot (8 x 0,2).
48.Lõherooside hilisema serveerimise osas ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja on nõustunud, et lõheroosid, mis pidi kuuluma külmlauale, serveeriti ajaliselt hiljem koos tordiga. Kolleegium nõustub, et külmlaua osaline serveerimine koos magustoiduga ei ole tavapärane. Hinnapakkumise järgi oli lõheroosi hind 1,40 eurot, mida saab pidada ka kohase täitmise väärtuseks. Maakohus on tuvastanud, et mittekohase täitmise väärtuseks oli 75% kohase täitmise väärtusest ehk 1,05 eurot. Neid maakohtu järeldusi apellatsioonkaebustes vaidlustatud ei ole. Seega oli lõheroosi alandatud hinnaks 1,05
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 eurot (1,05 x 1,4 : 1,4) ja iga lõheroosi kohta oli õigus alandada hinda 35 senti. Kuna tellitud oli 40 lõheroosi, siis oli hinna alandamise avaldus põhjendatud 14 euro osas.
49.Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti tuvastanud, et kokku oli kostja hinna alandamise avaldus põhjendatud 23,60 euro osas.
50.Esialgses hagiavalduses palus hageja välja mõista põhivõla 164 eurot ja viivise 336 eurot. 02.01.2017 esitatud täpsustustes muutis hageja nõuet ja palus välja mõista põhivõla 164 eurot ja samas summas kahju hüvitise. Viivise nõudest hageja loobus. 16.01.2017 hagiavalduse tekstis on hageja veelkord muutnud nõuet ja selgitas, et hagejale tekkis kahju seoses kostja poolt arve tasumata jätmisega ja osaliselt tasumisega viivitamisega, mida saab käsitleda nii saamata jäänud tuluna kui ka mittevaralise kahjuna. Kahju hüvitamise nõudena esitas hageja 336 eurot, mille aluseks toodud asjaoludest saab järeldada, et osaliselt on tegemist saamata jäänud tuluga ja osaliselt on hageja kirjeldanud ka oma seadusliku esindaja üleelamisi seoses arve tasumata jätmisega. Vaatamata kahju hüvitamise nõuete ebamäärasusele nii eseme kui aluseks olevate asjaolude osas võttis kohus 18.01.2017 määrusega hagi kahju hüvitamise nõuete osas menetlusse ja jättis need nõuded vaidlustatud otsusega rahuldamata. Kolleegium möönab, et kahju hüvitamise nõuete alusena toodud asjaolusid arvestades oleks olnud maakohtu poolt põhjendatud jätta hagiavaldus nende nõuete osas TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi menetlusse võtmata, mis oleks hoidnud kokku poolte menetluskulusid ja aega. Kuna maakohus on neid nõudeid menetlenud ja ka kohtumenetluse ajal ei ole hageja suutnud oma nõuete aluseks olevaid asjaolusid määratleda viisil, mis annaks aluseks kaaluda otsese varalise kahju või saamata jäänud tulu või ka mittevaralise kahju hüvitamist, siis on maakohus põhjendatult jätnud kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
51.Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsust osas, kus maakohus käsitles kahju hüvitise 172 eurot nõuet mittevaralise kahju hüvitamise nõudena. Õige on see, et 16.01.2017 hagiavalduse täpsustustes on hageja selgitanud, et 172 eurot on saamata jäänud tulu mõningaseks kompenseerimiseks, kuid esile on toonud asjaolud, millest nähtub, et hageja juhatuse liikmele on kostja poolt arve tasumata jätmine tekitanud üleelamisi ja tujulangust, mis ei jäta mõju avaldamata ka hageja käibele, kuna hageja juhatuse liige ei ole suutnud vastata ühele turismiwebist tulnud kirjale. Hageja kirjeldab, kuidas kostja tegevus on hageja juhatuse liikmele segavaks faktoriks ja röövib temalt aega. Eeltoodud asjaolud võivad olla aluseks ennekõike mittevaralise kahju hüvitamise kaalumisel ja seetõttu on maakohus 172 euro hüvitamise nõuet lahendanud kui mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Samadele asjaoludele, mis olid esitatud hagiavalduses, on hageja viidanud ka apellatsioonkaebuses.
52.Kuna hagi hinnaks oli 500 eurot, siis oli tegemist TsMS § 405 lg 1 järgi menetletava lihtmenetluse asjaga ja maakohus võis menetluse läbi viia lihtsustatud korras, järgides üldisi menetluspõhimõtteid. TsMS § 405 lg 2 järgi peab lihtmenetluses kohus tagama menetlusosaliste põhiõigused ja –vabadused. Kolleegiumi arvates on selliseks põhiõiguseks ka see, et poolel oleks võimalik esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri. Käesolevas asjas ei ole kohus teatanud pooltele tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodu on kolleegiumi arvates menetlusnormi rikkumine, kuid käesolevas asjas ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude 12(13)
Tsiviilasi nr: 2-16-18661 rahalise suuruse kindlaks määramise osas. Toimikust nähtuvalt on hageja esitanud oma menetluskulude nimekirja pärast otsuse tegemist 05.10.2017 (tl 87-88). Hageja on 05.10.2017 menetlusdokumendis käsitlenud juhatuse liikme ajakulu seoses menetlusega ja selle alusel arvestanud väidetava menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 järgi kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja kulu. Lepingulist esindajat ei ole hagejal menetluses olnud.
53.Maakohus on menetluskulud jaotanud õigesti TsMS § 163 lg 1 järgi hagi rahuldamise proportsioonist lähtudes ja selles osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud kostja lepingulise esindaja kulu suurust. Maakohtu poolt määratud 500 eurot on vastavuses tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Kuna mõlemad apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta menetlusosaliste endi kanda ja kulude rahaline suurus ei kuulu kindlaksmääramisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.