Hageja Osaühing Kipi-Koovi (registrikood 11247850, asukoht Kipi küla, Lääne-Saare vald, 93313 Saare maakond), seaduslik esindaja Esta Alev (e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja Pille Tees (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Osaühingu Kipi-Koovi hagi XXX vastu võla saamiseks ja kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista XXXlt tasunõue 140,40 (ükssada nelikümmend eurot ja 40 senti) eurot Osaühingu Kipi-Koovi kasuks.
3.Jätta Osaühingu Kipi-Koovi hagi XXX vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 28% ulatuses kostja kanda ja 72% ulatuses hageja kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXXlt välja menetluskulud summas 28 (kakskümmend kaheksa) eurot Osaühingu Kipi-Koovi kasuks.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Osaühingult KipiKoovi välja menetluskulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot XXX kasuks.
7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Osaühingult Kipi-Koovi välja menetluskulud 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-16-18661 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib apellatsioonikaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.04.04.2015 esitas kostja hagejale läbi interneti keskkonna www.puhkaeestis.ee infopäringu sooviga saada toitlustuse teenus 01.05.2015 toimuvale peolauale arvestusega 40-le inimesele. Kostja märkis, et soovib peolauale salatitest kartulisalatit, Kreeka salatit, rosoljet, sidrunimahlaga marineeritud oa salatit, suupistetest singirulle juustutäidisega, seafileerulaadi, täidetud munasid kalamarjaga, tomatit suitsukalatäidisega, lõheroosi, kilurulle munatäidisega, arendsburgi rullmopse, juustuvalikut viinamarjadega, pearoaks suitsupeekoni veiserulle, küpsetatud lõhet, ahjukartulit. Lisaks kohvi, morssi, teed, koduleiba ja ürdivõid (tl 5).
2.11.04.2015 e-kirjaga tegi hageja esindaja Esta Alev kostja tellitud toitlustusele hinnapakkumise summas 925,50 eurot, märkides, et lisandub alkoholi klaasidega teenindustasu 1 eurot täiskasvanu kohta (tl 11). 27.04.2015 e-kirjas täpsustasid pooled üle, et praadide osas tuleb pikukesi kaheksa (tl 10).
3.Kostja tasus ettemaksuna 500 eurot. 05.05.2015 esitas hageja kostjale arve nr 161 summa 464 eurot tasumiseks (tl 15-16) ning hiljem kordusarve (tl 17). Kostja tasus nimetatud arvest 300 eurot. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hageja palub kostjalt välja mõista arve nr 161 alusel 164 eurot, kahjuhüvitise 164 eurot ja mittevaralise kahjuhüvitise 172 eurot. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 104 lg 5, § 108, § 127, § 134 lg 5.
5.Hageja märgib, et: hagejale oli teatatud, et pidu hakkab šampuselauaga kl 18; hageja oli kohal 7 minutit varem, mis oli piisav aeg ettevalmistuste tegemiseks ja arvestades, et soojad toidud ei oleks liiga kaua marmiitides; pearoogade serveerimine hilines kostjast tulenevatel põhjustel, kuna oli vaja kedagi ära oodata; hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud teeninduses, vaid üksnes toitudes; arve nr 161 koostamise aluseks oli 11.04.2015 hinnapakkumise kiri, kus menüü sai paika pandud; kostja ei ole arvet nr 161 tasunud täielikult, maksmata on 164 eurot; kostjal oligi plaan mitte maksta teist osamakset ja vastata arvele hinna alandamise avaldusega; kostja valis meelega niivõrd keerulise menüü, et hageja millegagi ämbrisse astuks; hageja ei nõustu kostja 06.05.2015 esitatud pretensiooniga toidu ja teenuse kvaliteedi osas; ahjukartulid murenesid ootamise käigus, kuna kostjast tulenevatest põhjustest sai pearooga serveerida kl 19.30 paiku; hapukapsas on vaid jõulumenüüs, muul ajal teeb hageja värsket kapsast; pretensioonid oleks tulnud esitada koha peal, ära söödud toidu puhul ei ole see tagantjärele võimalik; koha peal ei esitatud toidu kvaliteedi osas pretensioone;
2-16-18661 hageja pidi õhtul minema veel järgi kostja tordile, mille kostja oli ise toonud ja mis asus hageja kodus külmkapis; hagi eesmärk on vabastada kostja edaspidi sellisest halvast sõltuvusest, et ta ei teeks edaspidi oma tehingupartneritele samamoodi kahju ja haiget; arve mittemaksmine on põhjustanud hagejale kahju saamata jäänud tulu näol ning rahavoogude liikumine ei ole olnud ettenähtav; kostja juhtum on olnud hageja juhatuse liikmele kogu aeg segavaks faktoriks hingel ja röövinud temalt aega ja energiat, mida ta oleks pidanud kasutama ettevõtte arenguks ja käibe tõstmiseks; Turismiwebis mõjus see juhtum selliselt, et sealtkaudu hagejale enam kirju ei tulnud, mis peaks olema tõestuseks, et ettevõtte juhi aja raiskamisest ja moraalsest kahjust tingitud saamata jäänud tulu on kordades suurem kui hagis nõutud. Kostja vastuväited
6.Kostja hagiga ei nõustu, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja märgib, et: peo käigus ilmnesid erinevad probleemid nii tellitud teeninduse kui toidu kvaliteedi osas ning kostja juhtis juba peo käigus hageja tähelepanu erinevatele puudustele, sh kokkulepitud kellaaegade rikkumisele; kostja on esitanud 06.05.2015 hagejale pretensiooni toidu ja teenuse kvaliteedi osas; hageja ei ole vaatamata kostja palvetele esitatud arvet detailselt selgitanud, mistõttu ei ole kostjal võimalik kuidagi üheselt kindlaks teha mittekohase täitmise väärtust; lepingu olemusest ja selle sisuks olevatest sooritustest lähtuvalt ei ole võimalik kohase ja mittekohase täitmise väärtust kindlaks, mistõttu palub kostja seda teha kohtul; see, kuidas ja mil moel teenuse osutaja tagab teeninduse kvaliteedi ja samas ka värske ja kvaliteetse toidu pakkumise, on teenuse osutaja ülesanne; hageja on tunnistanud rikkumisi, aga viitab seejuures suutmatusele kokkulepetest kinni pidada teeninduse korralduslike küsimuste tõttu; kostja ei pea vastutama ühelgi moel selle eest, et hageja ei ole suuteline osutama teenust ja korraldama toitlustust kokkulepitud viisil olemasoleva tööjõu ja vahenditega; kahjunõue on alusetu ja tõendamata; tõendamata on hagis otsese varalise kahjuna kui saamata jäänud tuluna märgitud ja tekkinud väidetav kahju, samuti põhjuslik seos väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel; hageja esindajale väidetavalt tekkinud üleelamiste ülekandmine hageja kui äriühingu mittevaraliseks kahjuks ei ole põhjendatud; pretensiooni esitamine ja hinna alandamise avalduse esitamine ei saa äriühingule kaasa tuua mittevaralist kahju. Kohtu põhjendused
8.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2
2-16-18661 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 04.04.2015 esitas kostja hagejale läbi interneti keskkonna www.puhkaeestis.ee infopäringu sooviga saada toitlustuse teenus 01.05.2015 toimuvale peolauale arvestusega 40-le inimesele. Kostja märkis, et soovib peolauale salatitest kartulisalatit, Kreeka salatit, rosoljet, sidrunimahlaga marineeritud oa salatit, suupistetest singirulle juustutäidisega, seafileerulaadi, täidetud munasid kalamarjaga, tomatit suitsukalatäidisega, lõheroosi, kilurulle munatäidisega, arendsburgi rullmopse, juustuvalikut viinamarjadega, pearoaks suitsupeekoni veiserulle, küpsetatud lõhet, ahjukartulit. Lisaks kohvi, morssi, teed, koduleiba ja ürdivõid (tl 5). 11.04.2015 e-kirjaga tegi hageja esindaja Esta Alev kostja tellitud toitlustusele hinnapakkumise summas 925,50 eurot, märkides, et lisandub alkoholi klaasidega teenindustasu 1 eurot täiskasvanu kohta(tl 11). 27.04.2015 e-kirjas täpsustasid pooled üle, et praadide osas tuleb pikukesi kaheksa (tl 10). Kostja tasus ettemaksuna 500 eurot. 05.05.2015 esitas hageja kostjale arve nr 161 summa 464 eurot tasumiseks (tl 15-16) ning hiljem kordusarve (tl 17). Kostja tasus nimetatud arvest 300 eurot ja tasumata on 164 eurot.
13.Pooltel on vaidlus selle üle, kas töö vastas nõuetele, kas kostjal esineb alus hinna alandamiseks ning kas hagejale on tekkinud varaline ja mittevaraline kahju.
14.Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 11 lg-st 1, mille kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
15.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tarbijatöövõtuleping toitlustusteenuse saamiseks. Hageja on esitanud ühe nõudena lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 635 lg 1 alusel. Hageja nõuab kostjalt 05.05.2015 esitatud arve nr 161 tasumist tasumata osas, so summas 164 eurot. Pooled ei vaidle töötasu kogumaksumuse üle. Kostja leiab, et tal on õigus alandada hinda, kuna 01.05.2015 toimunud peo käigus ilmnesid erinevad probleemid nii tellitud
2-16-18661 teeninduse kui toidu kvaliteedi osas. Kostja märgib, et esitas 06.05.2015 pretensiooni/hinna alandamise avalduse (tl 13-14). Hageja kostja vastuväidetega töö kvaliteedile ega teenindusele ei nõustu.
16.VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Punkti 5 kohaselt tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Riigikohus on 14.10.2015 otsuse 3-2-1-93-15 punktis 11 märkinud, et „Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist.“ Kostja on 06.05.2015 pretensioonis/hinna alandamise avalduses välja toonud 15 puudust (tl 13-14). Kuna kostja tugineb tööde lepingutingimustele mittevastavusele, on kostja kohustus tõendada tööde mittevastavust.
17.Kostja poolt 06.05.2015 esitatud pretensiooni punkti 1 kohaselt lauakatmine ja toit hilinesid 1,5 tundi. Vastavalt kokkulepitule pidi hageja kohal olema kl 17, külalised pidid istuma lauas kl 18, hageja saabus toitudega kl 18.30 ja külalised said alustada söömisega kl 19.30. Punkti 2 kohaselt šampust ei olnud võimalik pakkuda õigeaegselt, st kell 18 (sinna juurde kuuluvaid suupisteid ei olnud kohal). Punkti 3 kohaselt sai peoga alustada alles kl 19.30, kui saabus ansambel (tl 13). Hageja on nimetatud väidetele vastu vaielnud, märkides, et puudus kokkulepe, et hageja pidi kohal olema kl 17. Toidu värskuse ja kvaliteedi nimel tuli hageja 7 minutit enne kl 18, šampuselaua alguseks kl 18ks olid suupisted laual. Kell 18.30 oli külm laud koos eelsalatiga laual ja kl 19.30 kanti praed lauda tulenevalt kostja enda palvest toitudega oodata.
18.Kohtu hinnangul on asjas tõendamata, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, mis kell hageja pidi peopaika kohale tulema. Puudub vaidlus, et peo algusaeg oli kl 18, mil pidi olema valmis šampuselaud koos suupistetega. Külma ja sooja toidulaua osas ei nähtu asja materjalidest poolte kokkuleppeid kellaaja osas. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väidetele, mille kohaselt sooja toidu serveerimine hilines kostja palvel kellegi ootamise vajaduse tõttu. Ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et külalised pidid istuma lauas kl 18 ja saama koheselt sooja toitu. On eluliselt usutav, et kui pidu algab kell 18 šampuselauaga, siis sooja toidu serveerimine tuleb pärast tervitussõnade, kõnede pidamist ja eelroa söömist.
19.Punkti 4 kohaselt tellitud ahjukartulite asemel pakuti keedukartulit, mis nägi välja nagu purustatud sodi (tl 13). Hageja on poolte kirjavahetuses (tl 8) ja kohtumenetluses möönnud, et kartulid lagunesid marmiidis seismise tõttu koost. Seega on tõendatud, et ahjukartulid ei vastanud tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada.
20.Punkti 5 kohaselt tellis kostja magushapukapsa, kuid pakuti hoopis kummalist värskekapsa möginat (tl 13). Hageja on märkinud, et hapukapsas ei käinud veisefileerullide juurde ning hapukapsas on neil vaid jõulumenüüs. Kohtule esitatud tõendist, so ekraanitõmmis hageja poolt pakutavatest toitudest nähtub, et magushapukapsas kuulub praadidest hakklihapikukeste juurde (tl 71). Poolte vahel 2015.a aprillis peetud kirjavahetusest nähtub, et kostja tellis pikukesi 8 portsjoni (tl 10). Seega on tõendatud, et hageja pidi serveerima kaheksa portsjoni juures menüüs kirjas olevat magushapukapsast. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et hapukapsast ei serveeritud. Seega on kostja etteheide magushapukapsa osas tõendatud.
2-16-18661
21.Punkti 6 kohaselt kaste sarnanes seljanka põhjale (tl 13). Hageja on leidnud, et kaste oli vastava praega komplektis olev ja maitselt sobiv (tl 8). Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et kaste ei vastanud lepingutingimustele.
22.Punkti 7 kohaselt lõheroos saabus lauale alles hilja õhtul peale kl 22 koos tordiga (tl 13). Hageja on kohtumenetluses möönnud, et lõheroos saabus õhtul koos tordiga, kuna spetsiaalne nuga või lõikelaud olid koju jäänud (tl 64 pöördel). Seega on hageja kinnitanud, et lõheroos ei vastanud ajalise serveerimise osas lepingutingimustele. Hageja väide, et lõheroosi ei olnud võimalik serveerida, kuna puudusid vajalikud serveerimistarvikud, ei oma tähendust, kuna selle eest pidi vastutama hageja.
23.Punkti 8 kohaselt tellitud rullmopside asemel olid lauale pandud imelikud viineripirukad (tl 13). Kostja arvas, et rullmopsid on heeringast. Hageja selgituste kohaselt olid menüüs pakutavad Arensburgi rullmopsid Saaremaal toodetavast Arensburgi poolsuitsuvorstist lehttaignaga rõngaspirukad. Seega oli pooltel erinev arusaam Arensburgi rullmopsidest. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud lepingu rikkumist, kuna esitatud tõenditest ei nähtu, et rullmopsid pidid olema heeringast. Kahtluse korral oleks kostja pidanud üle täpsustama, mida üks või teine toiduartikkel endas sisaldab.
24.Punkti 9 kohaselt lahkusid hageja töötajad kostjale teadmata kell 20 ning tulid tagasi kl 21.45. Vahepealset laudade teenindamist ja koristamist ei toimunud (tl 13). Hageja selgituste kohaselt oli vaja järgi minna kostja enda poolt toodud tordile, mis asus hageja juures külmkapis. Samuti on hageja vastu vaielnud sellele, et kostja tellis hagejalt mh teenindust. Kohus märgib, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et pooltel oli kokkulepe ka teeninduse osas. Nähtuvalt 11.04.2015 tehtud hinnapakkumisest tegi hageja hinnapakkumise toitudele. Hageja on märkinud, et toidu eest kokku 925,50 eurot (tl 11-12). Puudub vaidlus, et see oli lepinguline tasu. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu kokkuleppeid teeninduse kellaaegade ja kestuse osas. Seega peab kohus punktis 9 toodud mittevastavusi tõendamatuks ja alusetuks.
25.Punkti 10 kohaselt tellitud kohvi tegi hageja vaid ühe termosetäie, millest jätkus vaid 10 inimesele, külalisi oli aga 40 (tl 13). Kostja selgituste kohaselt muretses ta koha peale ise täiendava kohvimasina, millega sai kohvi teha. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et kohvi oli üks termosetäis, millest jätkus 10 inimesele. Hageja leiab, et kohvi puudu ei tulnud, kuna termoses oli kohvi järgi, küll aga teenindasid nad rohkem morsi osas, kuna ruum oli kuum ja joodi rohkem. Kohv ja morss oli sama hinnaga. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et morssi kulus rohkem kui oli tellitud. Kohus leiab, et kuna kohv ja morss oli sama hinnaga ning vähesema kohvi asemel oli rohkem morssi, puudub alus lugeda tööd mittevastavaks.
26.Punkti 11 kohaselt teeninduse kvaliteet (riietus, toitude serveerimine) oli 10 palli süsteemis 2 punkti (tl 13). Kohus leiab, et tegemist on kostja subjektiivse ja tõendamata hinnanguga. Kostja on lisaks märkinud, et salatit seati portsudeks valmis paljaste kätega. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millisele lepingus kokku lepitud tingimusele salati portsudeks valmis seadmine ei vastanud.
27.Punkti 12 kohaselt osa lihast oli ära kõrbenud (tl 14). Hageja leiab, et liha oli korraliku kvaliteediga. Kohus leiab, et kostja ei ole oma väidet ebakvaliteetse liha osas tõendanud.
28.Punkti 13 kohaselt tegi hageja kostjale sünnipäeva puhul tõelise kingituse ning kostjal oli väga raske säilitada peomeeleolu ja kostja on siiani traumeeritud (tl 14). Kohus leiab, et tegemist on kostja subjektiivse ja emotsionaalse hinnanguga korraldusele. Tegemist ei saa olla objektiivse lepingupuudusega.
29.Punkti 14 kohaselt singirullid olid vanad ja seisnud välimusega (tl 14). Hageja on märkinud, et singirullid olid valmistatud kl 15.30 ja enne autosse tõstmist olnud veel külmkapis. Kohus leiab, et kostja väide puuduse kohta on hinnanguline ja tõendamata.
2-16-18661
30.Punkti 15 kohaselt lõpliku hageja kohustuseks olnud nõude koristuse tegi kostja ise ära (tl 14). Hageja on märkinud, et laudade ja toolide komkasse pakkimist ei saanud kostja hagejalt nõuda ning see oli kostja poolt omaalgatuslik. Kohus leiab, et tegemist ei ole lepingulise puudusega.
31.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul asjas tõendatud, et puudused esinesid ahjukartuli ja magushapukapsa kvaliteedis ning lõheroosi ajalises serveerimises. Ahjukartul oli serveerimisel lagunenud ja magushapukapsa asemel oli värske kapsa roog. Lõheroos toodi õhtul koos tordiga. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kostja on palunud kohtul määrata kohase ja mittekohase täitmise väärtusi.
32.Hageja poolt tehtud hinnapakkumisest (tl 11) ja menüü väljavõttest (tl 71) nähtub, et kartulit serveeriti pikukese prae ja suitsupeekoni-veisefileerullide prae juurde. Pikukeste praad koosnes suurtest hakklihapikukestest, magushapukapsast, porgandiwokist ja ahjukartulist (tl 71). Pikukese portsjone oli tellitud kokku 8 hinnaga 5 eurot portsjon ja veisefilee praade 32 hinnaga 7,50 eurot (10-11). Kohus leiab, et arvestades kartuli kui tooraine suhteliselt madalat hinda ning muid praadide koostisosi, saab kartuli väärtuseks nimetatud praadides pidada 0,50 eurot prae kohta. Seega kohane väärtus oli 0,50 eurot portsjon. Kohus võtab arvesse, et kartulit ei jäetud serveerimata, vaid see oli lagunenud, mis tähendas mõningast kvaliteedi ja väljanägemise langust. Kohus peab mittekohaseks väärtuseks 0,30 eurot portsjoni kohta. Eelneva tõttu ning juhindudes VÕS § 112 lg-st 1 on kostja hinna alandamise avaldus kartulit puudutavas osas põhjendatud 8 euro ulatuses, so (0,5-0,3)x40.
33.Nähtuvalt hinnapakkumisest ja menüüst tuli magushapukapsast serveerida 8 pikukese portsjoni juurde (tl 10-11, tl 71). Kohus hindab magushapukapsa kohaseks väärtuseks prae hinnast samuti 0,50 eurot. Võttes arvesse, et hageja serveeris hapukapsa asemel värsket kapsast, saab kohtu hinnangul mittekohaseks väärtuseks pidada 0,3 eurot portsjoni kohta. Eelneva tõttu ning juhindudes VÕS § 112 lg-st 1 on kostja hinna alandamise avaldus magushapukapsast puudutavas osas põhjendatud 1,60 euro ulatuses, so (0,5-0,3)x8.
34.Nähtuvalt hinnapakkumisest oli lõheroosi hind 1,4 eurot inimese kohta ning inimesi oli kokku 40 (tl 11). Seega vastas kohase väärtuse hind 56 eurole. Lõheroos serveeriti õhtul koos tordiga, seega ettenähtust valel ajal. Kostja ei ole esile toonud, et lõheroos jäi hilisema serveerimise tõttu söömata ja kostja poolt vastu võtmata. Samas on oluline, et toite serveeritakse õiges ajalises järjekorras ning seda saab iga tarbijast tellija eeldada. Kohus leiab, et eelneva tõttu on alus pidada mittekohaseks väärtuseks kolmveerand ehk 75% lõheroosi hinnast, so 42 eurot. Kostja hinna alandamise avaldus on täiendavalt põhjendatud 14 euro ulatuses, so 56-42.
35.Kohus leiab, et seega on kostja hinna alandamise avaldus põhjendatud kokku 23,60 euro ulatuses, so 8+1,60+14. Ülejäänud osas ei ole kostja poolt etteheidetud puudused tõendatud või on hinnangulise väärtusega. Kohus rahuldab hageja töötasu nõude tulenevalt arvest nr 161 seega 140,40 euro ulatuses, so 164-23,60.
36.Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja väited kostja kavatsusest teda algusest saati petta ja jätta arve maksmata, on paljasõnalised, hinnangulised ja suuresti asjasse puutumatud. Alusetu on hageja etteheide, et menüü oli valitud väga aeganõudev ja keeruline, et hageja nö „ämbrisse astuks“. Tegemist on hageja subjektiivse hinnanguga kostja tegevusele. Juhul, kui kostja valis menüüst need tooteartiklid, mida hageja ise valikuks oli pakkunud, pidi hageja arvestama, et suudab sellise menüüga lepingu täita. Vastasel korral ei peaks hageja vastavat menüüd pakkuma. Asjakohatu on hageja selgitus, mille kohaselt on hagi eesmärk vabastada kostja edaspidi sellisest halvast sõltuvusest, et ta ei teeks edaspidi oma tehingupartneritele samamoodi kahju ja haiget.
2-16-18661
37.Hageja on täiendavalt esitanud kahjunõude summas 164 eurot seoses sellega, et kostja ei ole senini arvet summas 164 eurot tasunud. Kostja leiab, et hageja kahjunõue on põhjendamata.
38.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
39.Kohus leiab, et hageja poolt väidetav kahju summas 164 eurot on tõendamata. Ei nähtu põhjuslik seos kostja tegevuse, so arve õigeaegse tasumata jätmise ja väidetava kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli kavatsus tulu teenida ja arve nr 161 maksmata jätmise tõttu jäi tulu teenimata või saabusid muud negatiivsed tagajärjed. Samuti ei ole täidetud muud VÕS §-s 127 loetletud kahju hüvitamise eeldused. Kui kostja viivitas arve nr 161 tasumisega, oli kohaseks õiguskaitsevahendiks nõuda viivise tasumist seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on enne hagi menetlusse võtmist loobunud viivise nõudest. Kohus leiab, et hageja varalise kahjunõue jääb rahuldamata.
40.Hageja on täiendavalt palunud välja mõista mittevaraline kahju summas 172 eurot. Hageja on seostanud mittevaralise kahju tekkimist hageja juhatuse liikme läbielamistega ning Turismiwebi hinnanguga. Kostja leiab, et hagejale ei ole mittevaralist kahju tekkinud. Kohus märgib, et VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus leiab, et hageja on juriidiline isik, kellele ei saa üle kanda hageja juhatuse liikme läbielamisi. Poolte vahel sõlmitud toitlustamisteenuse leping ei ole suunatud hageja kui juriidilise isiku mittevaralise huvi järgmisele. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamata ja jääb rahuldamata.
41.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 140,40 eurot. Otsuses käsitlemata poolte väited ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähendust, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Menetluskulud
42.Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus 28% ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 72% ulatuses hageja kanda.
43.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
2-16-18661 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
44.Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 28 eurot, so 28% 100-st.
45.Kostja on 03.04.2017 seisukohas märkinud, et kostja õigusabikulud on 770 eurot. Esitatud arvetelt nähtub, et õigusteenust on kostjale osutatud tunnitasuga 70 eurot (tl 59, tl 73). Kohus leiab, et puudub alus pidada tunnitasu ebamõistlikuks. See vastab Riigikohtu senisele praktikale. Põhjendamatu on hageja etteheide, et kostja esindaja võib olla tema sugulane. Isegi kui tegemist on kostja tuttava või sugulasega, ei pea õigusteenust osutama tasuta. Samas märgib kohus, et Riigikohus on 06.05.2015 määruse 3-2-1-4-15 punktis 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
46.Arvestades eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohta ja käesoleva tsiviilasja hinda, so 500 eurot, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskulusid summas 500 eurot. Tegemist ei olnud eriliselt keeruka ega mahuka asjaga, mis õigustaks pidada menetluskulusid põhjendatuks suuremas ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot, so 72% 500-st.
47.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 332 eurot, so 360 - 28. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.