lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-18175/19

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 04.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-18175/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-17-18175

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.mai 2018 kell 16:00 Jõhvi kohtumaja kantselei

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Järveküla tee 77 korteriühistu hagi J. D. vastu keskküttesüsteemi taastamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, Järveküla tee 77 korteriühistu (RK: 80021223, asukoht: Järveküla tee 77 Kohtla-Järve linn Ida-Viru maakond 30322) Hageja esindaja: lepinguline esindaja Maksim Fedotov Kostja: J. D. (IK xxx, elukoht: xxx)

Asja arutamine kohtuistungil 24.jaanuaril 2018

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Järveküla tee 77 korteriühistu hagi.
2.Kohustada kostja J. D.t taastama hiljemalt kahe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest korteriomandil asukohaga: Järveküla tee 77-2 Kohtla-Järve linnas (registriosa number 1300197) olnud toimiv keskküttesüsteem esialgsel kujul.
3.Välja mõista J. D.lt Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Järveküla tee korteriühistu kasuks Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Järveküla tee 77 korteriühistu kantud menetluskulud summas kokku 600 (kuussada ) eurot.
4.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohus selgitab, et lähtuvalt

hagihinnast, mis jääb alla 2000 euro, ja vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1, menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.Korteriühistu Kohtla-Järve linn Järve linnaosa Järveküla tee korteriühistu esitas Viru maakohtule hagi J. D. vastu, milles palus kohustada kostjat taastama omal kulul keskküttesüsteemi korteris aadressil: xxx Hagi asjaolude kohaselt tuleb kostjal täita korteriühistu liikmete poolt 31.07.2017.a. üldkoosolekul häälteenamusega vastuvõetud otsust. Kostja on aadressil xxx Kohtla-Järve asuva korteri omanik ja KÜ Järveküla tee liige. Kostjale kuuluvas korteris eemaldas eelmine omanik keskküte süsteemi. Korteriühistul puuduvad andmed selle kohta, et endisel korteriomanikul oleks selleks olnud vastavasisuline luba. Eemaldatud keskküttesüsteemi asemel ei paigaldanud omanik korterisse lokaalkütet, mis oleks toiteallikana kasutanud mingit muud allikat. Paljude aastate vältel tekkisid korteriühistul hulgaliselt probleeme sellega, et kostja korteris puudub keskküte ja ei ole paigaldatud lokaalkütet. Kostja korterit nr.2 elamiseks ei kasuta. Korteri soetamise hetkest kostja poolt selles keegi ei ela. Kuna korteris nr. 2 keegi ei ela, keskküte on eemaldatud, langeb õhutemperatuur korteris alla 20 kraadi. Korteriga nr. 2 piirnevate naaberkorterite omanikud on korduvalt esitanud selle kohta kaebusi. Korteriühistul tuleb suurendada kogu maja temperatuurirežiimi, säilitamaks soojustasakaalu ehitise säilitamiseks ja korterites oleva temperatuuri hoidmiseks. Maja fassaad korteri nr. 2 poolt hakkab lagunema. Faktiliselt on teised korteriomanikud ja korteriühistu liikmed sunnitud oma kulul kütma kostja korterit ja kandma sellega seotult täiendavaid kulusid. Tekkinud probleemi lahendamiseks, samuti hulgaliste kaebuste tõttu, võeti KÜ Järveküla tee 77 üldkoosolekul 31.juulil 2017.a. vastu järgmine otsus: „Korteriomanik J. D. peab taastama oma korteris keskküttesüsteemi ja liituma tagasi kaugküttevõrguga enne kütteperioodi algust oktoobriks 2017.a, juhul, kui J. D. ei reageeri nõudmistele, siis KÜ-l on õigus koostada igakuised soojusenergia tarbimise arved lähtudes sellest, et korteri täispind on 64,7m2“. Kostjat tutvustati üldkoosolekul vastuvõetud otsusega. Kuid ka peale seda kostja ei täitnud üldkoosoleku otsust. Hageja teavitas kostjat veel eraldi üldkoosolekul vastuvõetud otsusest. Kostja ise üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud, kuid ka ei täitnud seda. Hageja leiab, et kostja tekitab oma käitumisega kahju korteriomanike ja KÜ Järveküla tee 77 liikmete huvidele. KÜ Järveküla tee 77 omalt poolt andis kostjale piisavalt aega üldkoosoleku otsuse täitmiseks. Seda enam oli kostjal piisavalt aega üldkoosolekul vastuvõetud otsuse vaidlustamiseks. Kuid kostja ei teinud ei ühte, ega teist.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ostis korteri 16.05.2012, kus müügilepingu p-s 2.2.4 on kirjas, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse 27.10.1998 korraldusega nr 822 on korteriomand tunnistatud mitteeluruumiks, on olemas korteri kaupluseks ümberplaneerimise projekt, mis on Kohtla-Järve Linnavalitsuse kooskõlastatud ning ostetud korterist on eemaldatud radiaatorid. Kostja teavitas korteriühistust soovist paigaldada korterisse gaasiküte.

II KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hagi eseKohustada kostja J. D.t taastama omal kulul keskküttesüsteemi korteris aadressil xxxpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest;
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Kostja on korteriomandi asukohaga: Järveküla tee 77-2 Kohtla-Järvel omanik; 2) Kostjale kuuluvast korterist olid keskkütteradiaatorid eemaldatud ennem, kui kostja korteriomandi omandas; 3) Korteriühistu 31.07.2017 üldkoosoleku otsusega kohustati kostjat taastama oma korteris keskküttesüsteem 2017 kütteperioodi alguseks. Kostja 31.07.2017 üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud; 4) Kostja esitatud projekt alternatiivküttele üleminekuks on koostatud novembris 2017, so neli kuud peale korteriühistu üldkoosoleku otsust; Kostja vastuväited on järgmised: 1) keskkütteradiaatorid olid eemaldatud juba ennem, kui kostja korteri omanikuks sai ja kostja eeldas, et see on toimunud seaduslikult. 2) kostja soovib üle minna alternatiivküttele (gaasiküttele).
6.Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad KOS §-d 10 ja 11. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub AÕS § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust AÕS § 72 lg-s 5 sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Sarnase põhimõtte kehtestab KOS § 12 lg 3, mille järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt.. Maakohus on seisukohal, et korteriühistul on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu ja muu hulgas korteriühistu liikmete ühiseks huviks võib olla ka elamu küttesüsteemi korrasolek ning kui korteriomanik rikub teiste korteriomanike õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest, siis KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks. Maakohus on seisukohal, et kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi. Sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistu

liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Lähtudes KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et teised kaasomanikud saavad nõuda (korteriühistu kaudu) kaasomanikult, kelle valduses on korteriomand, mida on teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudetud, endise olukorra taastamist. Soovitud reaalosa muudatuste kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega või mingi kokkulepe korteriühistu eelmise juhatusega ei asenda kaasomanike nõusolekut AÕS § 74 mõttes. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjal oli keskkütte üldisest süsteemist eraldumiseks enamuse kaasomanike eelnev nõusolek. Arvestades seda, et hageja on andnud kostjale mõistliku aja vabatahtlikult keskküttesüsteem taastada, on hageja nõutud tähtaeg (taastada keskküttesüsteem hiljemalt kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest) piisav otsuse täitmiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

7.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulude hüvitamiseks:
1.Lepingulise esindaja tasu: 300 eurot (ajakulu 3 h.; hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, 20.10.2017 ning kohtuistungitel oalemine)
2.Tasutud riigilõiv: 300,00 EUR Kokku: 600 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium