Toivo Kivi hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastuhagi Toivo Kivi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1948,60 eurot ja 8033,11 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: Toivo Kivi (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja esindaja/ vastuhagis kostja esindaja: advokaat Kristi Haas (Advokaadibüroo Sirje Must, aadress Õpetaja 9,51003, Tartu, e-post [email protected]) Kostja/vastuhagis hageja: Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ (registrikood 12348292, asukoht Ülikooli 8, Tartu linn, Tartumaa 51003, e-post [email protected]) Kostja esindajad: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ, e-post [email protected]) ja advokaat Toomas Metsma (epost [email protected]) 21. veebruar 2018
Kohtuistungi toimumise aeg
Tsiviilasi nr 2-17-13986
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Toivo Kivi hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Toivo Kivi kasuks XX.XX.XXXX sõlmitud võlatunnistuse alusel 1948,60 eurot (üks tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa eurot ja 60 eurosenti).
3.Välja mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Toivo Kivi kasuks viivis võlgnevuselt 1948,60 eurot lahendi jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastuhagi Toivo Kivi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, rahuldamata.
5.Toimetada otsus kätte poolte esindajatele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
6.Jätta poolte menetluskulud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kanda.
7.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-13986 Toivo Kivi menetluskulude rahaliseks suuruseks 3195 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes ja riigilõiv.
8.Välja mõista Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt Toivo Kivi kasuks menetluskulud 3195 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis) eurot.
9.Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Toivo Kivi (hageja) ja Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ (kostja) seaduslik esindaja Tarmo Pilv sõlmisid XX.XX.XXXX võlatunnistuse, millega kostja esindaja Tarmo Pilv kinnitab, et kostja võlgneb Toivo Kivile 3048,60 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud XX.XX.XXXX hagejaga sõlmitud kliendilepingust nr XXX (I kd tlk 36-38). Tegemist on õigusteenuse osutamise lepinguga, millega kostja kohustus täitma järgmise ülesande: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine hagiavalduse OÜ Kallaste Rand kohustamiseks müügilepingu sõlmimiseks ja kahjude nõudes koostamiseks ja esitamiseks Viru Maakohtule ning kliendi
Tsiviilasi nr 2-17-13986 esindus kohtus. Kohtuasjas nr 2-13-54877 toimus 14.10.2014 kohtuistung (II kd tlk 43-44). Teenuseosutamise lepingu kohaselt pidi kostja toimunud istungil hagejat esindama, kuid kostja esindaja ei ilmunud 14.10.2014 toimunud istungile. Kostja tegevuse tulemusel jättis kohus 30.10.2014 kohtumäärusega hagi läbi vaatamata. Kohus tegi tsiviilasjas 26.11.2015 määruse (II kd tlk 45-50) ja 25.04.2016 täiendava määruse (II kd tlk 59-62), millega jättis hageja kanda vastaspoole menetluskulud kokku summas 2499,04 eurot. Kohtutäitur Natalja Malahhova pöördus 20.09.2016 hageja poole, nõudes kohtukulude ja täitetasu tasumist vabatahtliku perioodi möödudes summas 3048,60 eurot (II kd tlk 63-66). Kuivõrd kostja seaduslik esindaja tunnistas suuliselt hagejale, et 14.10.2014 kohtuistungile ilmumata jätmine oli kostja viga, lepiti kokku, et kostja tasub hagejale tekkinud kahju, st menetluskulud, mis jäid hageja kanda. Kostja kokkulepet ei täitnud ning probleeme tekkis ka teiste võetud kohustuste kandmisel, mille tulemusel lõpetas hageja kostjaga kõik lepingud XX.XX.XXXX. Samal päeval sõlmiti kirjalik võlatunnistus, millisega Tarmo Pilv kinnitas varasemalt suuliselt kokku lepitud võla tasumiskohustust summas 3048,60 eurot.
2.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX deklaratiivse võlatunnistuse. Võlatunnistuse aluseks on poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud teenuseosutamise leping nr XXX. Võlatunnistuse eesmärgiks on teenuseosutamise lepingu mittekohasest täitmisest tuleneva nõude lõplik kindlaksmääramine, mille tulemusel saavutatakse õigusselgus. Võlatunnistuses tunnustab kostja hagejale tsiviilasjas nr 2-13-54877 tekitatud kahju suurust ning annab kinnituse võla tasumiseks ositi. Hageja huvi võlatunnistuse sõlmimisel oli temale kostja poolt tekitatud kahjuhüvitise saamine ning kostja huvi oli, et hageja ei pöörduks kahjutekitamise nõude põhjustamise aluseks oleva juhtumi menetlemiseks Advokatuuri aukohtu poole.
3.Kostja on osaliselt tasunud hagejale oma võlgnevust järgmiselt: 09.02.2017 summas 500 eurot, 23.02.2017 summas 200 eurot, 21.03.2017 summas 100 eurot ja 03.04.2017 summas 200 eurot ja 13.04.2017 summas 100 eurot, so kokku 1100 eurot. Hageja on korduvalt e-posti teel ja telefoni teel esitanud kostjale nõude võlgnevuse täielikuks tasumiseks (I kd tlk 93-103). Kostja on mitmele e-kirjale ja sms-ile ka vastanud, kus on kinnitanud soovi olukord lahendada, kuid võlgnevus on jätkuvalt tasumata.
4.Kostja tasaarvestusavaldusele, mille kohaselt tuleb tasaarvestada hageja võlgnevus kostja võlgnevusega hagejale, vaidleb hageja vastu. Hageja on seisukohal, et kostja väited, mille kohaselt võlgneb hageja kostjale õigusteenuse osutamise eest 6336 eurot, on tõendamata. Kostja poolt kirjaliku vastusega esitatud arved on fabritseeritud, sest kostja ei ole neid hagejale kunagi esitanud, kuna hageja ei ole kostjalt selliseid töid tellinud. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale pretensiooni tasumata arvete osas. Väärad on kostja väited, nagu oleks kostja teinud hagejale mööndusi raske majandusliku olukorra tõttu ning esitanud väiksemas mahus arveid kui vajalik. Hageja ei ole kostjale oma majanduslikust olukorrast midagi rääkinud ning pole põhjust ka uskuda, nagu oleks kostja seetõttu jätnud hagejale mingeid arveid esitamata või teinud soodsamaid arveid.
5.Tegelikkusele ei vasta ka kostja 04.12.2017 seisukohas toodud väide, millise kohaselt hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et hageja tasub teenuse eest osaliselt teenuse saamise ajal ning osaliselt pärast kliendisuhte lõpetamist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud teenuseosutamise
Tsiviilasi nr 2-17-13986 lepingute kohaselt tasus hageja kostjale kõikide tehtud tööde eest kliendisuhte kestvuse ajal esitatud arvete alusel. Kostja on õigeks võtnud, et kõik hagejale esitatud arved on hageja poolt tasutud. Ei ole eluliselt usutav, et advokaadibüroo lõpetab kliendilepingud ilma, et kliendi olemasolev võlgnevus büroo ees fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kostja on avaldanud vastuses hagile, et hageja väidetava võlgnevuse aluseks, millega kostja soovib hageja nõuet tasaarvestada, on pärast kliendisuhte lõppemist hagejale esitatud täiendavad arved nr XXX. Arvetelt nähtub, et need on koostatud 17-21.02.2017. Kostja ei ole eelnimetatud arveid hagejale esitanud. Hageja nägi arveid väidetavate võlgnevustega esmakordselt käesoleva kohtumenetluse ajal, mil arved olid tõenditena lisatud kostja vastusele.
6.Kostja esitas 04.12.2017 vastuse lisadena ka hagejale esialgselt esitatud arved. Hageja, tutvunud kostja esitatuga, on seisukohal, et kostja ei esitanud kohtule samu arveid, mis teenuse osutamise ajal on esitatud hagejale. Hageja selgitab, et iga dokumendi koostamisel failisüsteemis, registreeritakse faili algandmed, mis kannavad informatsiooni failis sisalduva informatsiooni loomise ja informatsiooni muutmise osas. Nimetatud arved ei ole esialgselt Toivo Kivile esitatud arved ning nendes kajastatud selgitusi on tagantjärele muudetud selliselt, et need kattuks kostja poolt pärast käsunduslepingute lõpetamist koostatud väidetava ajaarvestusega.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja selgitab, et advokaadibürool ei ole hageja ees võlgnevust ning hagejal puudub seaduslik alus midagi kostjalt nõuda. Hageja näol on tegemist büroo endise kliendiga, kes ise rikkus kohtumenetlustes saavutatud kokkulepet ning talt nõuti täitemenetluse korras välja käesoleva asja hagiavalduses mainitud menetluskulud.
8.Seonduvalt lepinguliste kohustuste täitmisega selgitab kostja, et tegelikult toimus tsiviilasja nr 2-13-54877 menetlus paralleelselt seotud asja menetlusega tsiviilasjas nr 2-11-46087 Toivo Kivi hagi OÜ Kallaste Rand vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamiseks. Nimetatud asjas rahuldati Toivo Kivi hagi. Seega oli advokaadibüroo poolt Toivo Kivile saavutatud tema olukorras positiivne ja kasulik tulemus. Tsiviilasja nr 213-54877 menetluse vajaduse tingis OÜ Kallaste Rand tegevus, mis avaldus ka jäigas õiguslikus positsioonis tsiviilasjas 2-11-46087 raames. T. Kivil puudus vajadus maakohtu 30. oktoobri 2014 määruse tsiviilasjas 2-13-54877 vaidlustamiseks, sest T. Kivi juba kanti omanikuna kinnistusraamatusse 15. oktoobril 2014. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et kuigi tsiviilasjas 2-13-54877 menetluskulude jaotamise määrus oli tehtud juba 25.04.2015 ei avaldanud Toivo Kivi mingit rahulolematust enne kliendisuhte lõppu 30.01.2017 ega enne büroo poolt Toivo Kivile teostatud tööde eest täiendavate arvete esitamist.
9.Õigusteenuse osutamine on käsundi täitmine. Kohustust kindla tulemuse saavutamiseks käsundi puhul ei ole seadusega ette nähtud. Antud juhul puudus ka poolte kokkulepe selle kohta. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on hageja esitanud enda poolt omakäeliselt täiendatud dokumendi, mille teist eksemplari ei eksisteeri kostja valduses ega mujal. Niinimetatud tõendiga püüab hageja omistada kostjale kohustuse, mis oma olemusest on absurdne. Hageja püüab tõendada, et väidetav kokkulepe on sõlmitud kliendilepingu
Tsiviilasi nr 2-17-13986 lõpetamise lepingu formulari peal, mis advokaadibüroo puhul on absoluutselt välistatud. Nimetatud dokument ei vasta büroos koostatavate ja sõlmitavate dokumentide kinnitatud vormireeglitele ning mitte keegi büroost poleks sellisel kujul sellist kokkulepet sõlminud. 30.01.2017 poolte vaheline kliendilepingu lõpetamise akt on hageja poolt omavoliliselt muudetud ja omakäeliselt täiendatud. Tegelikult mingit taolist kokkulepet poolte vahel ei olnud ega saanud olla sõlmitud, sest selleks puudus igasugune seaduslik alus ja kostja kohustus.
10.Isegi kui lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega selgitab kostja järgmist. Deklaratiivne võlatunnistus koostatakse juhul, kui võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust võlausaldaja ees ning deklaratiivne võlatunnistus tuleb sõlmida põhikohustusega samas vormis. Seega ei luua deklaratiivse võlatunnistusega uut kohustust, vaid üksnes kinnitatakse olemasolevat kohustust. Antud juhul mingit varasemat kokkulepet ega kohustust kostjal ei olnud. Seega puudub hagejal seaduslik alus midagi kostjalt nõuda.
11.30.01.2017 kliendilepingu lõpetamise ja koondarve esitamise päeval palus hageja kostjal arvete tasumise nõudega oodata seoses raske majandusliku olukorraga. Vältimaks lisapingeid, nõustus kostja hagejat raskel eluperioodil toetama ning sellel põhjusel kandis kostja hageja arvelduskontole veebruarist 2017 kuni aprillini 2017 kokku 1100 eurot laenuna. Hageja rasket majanduslikku olukorda näitab ka see, et hageja tasus ka kliendilepingust tulenevaid arveid osaliselt ning ülejäänud summad soovis ta tasuda hiljem, kui asjad on lahendatud ja kliendisuhe on lõppenud. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ poolt Toivo Kivile osutatud õigusteenuse eest tasus Toivo Kivi varasemalt esitatud osaliste arvete alusel ainult 5040 eurot. Seega faktiliselt osutatud õigusteenuse ja teostatud tööde eest on hagejal jäänud tasumata (11376-5040) = 6336 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja kostjale võlgu hagejale osutatud õigusteenuse eest kokku 6336 euro ning laenulepingu sätete alusel 1100 eurot.
12.Kostja selgitab, et juba 2017 aasta alguses tegi kostja hagejale e-kirja teel ettepaneku võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud kirjas oli toodud advokaadibüroo poolne teostatud töödele kulutatud ajaarvestus ja maksumus (I kd tlk 83). Advokaadibüroo pöördus korduvalt kohustuste täitmise nõudes Toivo Kivi poole, kuid iga kord tulemuseta.
VASTUHAGI
13.20. novembril 2017 esitas kostja Tartu Maakohtusse vastuhagi Toivo Kivi vastu võlgnevuse summas 7436 euro väljamõistmiseks (I kd, tlk 165-170). Vastuhagi asjaolude kohaselt on Toivo Kivi ja Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vahel sõlmitud järgmised kliendilepingud ja kokkulepped õigusteenuse osutamiseks: XXX (I kd tlk 32); Leping nr. XXX (I kd tlk 32-33); Leping nr. XXX (I kd tlk 40-41); Leping nr. XXX (I kd tlk 44-45); Leping nr. XXX (I kd tlk 47-51); Kliendileping nr XXX (I kd tlk 53-55); Vastuse OÜ Kallaste Rand hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2-16-14260 koostamine ja esitamine (I kd tlk 57-61);
Tsiviilasi nr 2-17-13986
Avalduse täitemenetluse 182/2015/1887 OÜ Kallaste Rand suhtes algatamiseks koostamine ja esitamine kohtutäiturile Anne Böckler ja läbirääkimiste pidamine (I kd tlk 63-65);
14.Nimetatud kliendilepingute alusel on kliendile osutatud õigusteenust mahus 79 tundi. Teostatud tööde maksumus moodustab kokku 9480 eurot + 20% = 11376 eurot (km-ga). Hageja selgitab, et kuigi teostatud tööde kogumaksumus moodustas 11 376 eurot, arvestades kostja rasket majanduslikku olukorda ja tulles vastu tema korduvatele palvetele, oli algselt Toivo Kivile esitatud ainult järgnevad osalised arved: kliendilepingu nr XXX alusel - arve nr XXX summas 360 eurot (II kd tlk 21), kliendilepingu nr XXX alusel - arve nr XXX summas 360 eurot (II kd tlk 22), kliendilepingu nr XXX alusel - arve nr XXX summas 360 eurot (II kd tlk 23), kliendilepingu nr XXX alusel arve nr XXX summas 1200 eurot (II kd tlk 24), kliendilepingu nr XXX alusel - arve nr XXX summas 360 eurot (II kd tlk 26), kliendilepingu nr XXX alusel - arve nr XXX summas 600 eurot (II kd tlk 28), kliendilepingu nr. XXX alusel - arve nr XXX summas 600 eurot (II kd tlk 31), kliendilepingu nr. XXX alusel - arve nr XXX summas 1200 eurot (II kd tlk 34). Kokku summas 5040 eurot, mis on Toivo Kivi poolt ka tasutud. Ülejäänud summale poolte kokkuleppel pidi büroo esitama arved kliendilepingu lõpetamisel. Poolte vahel on kliendisuhe lõpetatud ning vastavalt kokkuleppele esitas büroo Toivo Kivile teostatud tööde eest tasumiseks täiendavad alljärgnevad arved: arve nr XXX Toivo Kivi summas 240 eurot (II kd tlk 25); arve nr XXX Toivo Kivi summas 1704 eurot (II kd tlk 29); arve nr XXX Toivo Kivi summas 792 eurot (II kd tlk 30); arve nr XXX Toivo Kivi summas 408 eurot (II kd tlk 32); arve nr XXX Toivo Kivi summas 144 eurot (II kd tlk 33); arve nr XXX Toivo Kivi summas 936 eurot (II kd tlk 37); arve nr XXX Toivo Kivi summas 576 eurot (II kd tlk 38); arve nr XXX Toivo Kivi summas 1536 eurot (II kd tlk 35). Seega on faktiliselt osutatud õigusteenuse ja teostatud tööde eest kostjal jäänud tasumata (11376-5040) = 6336 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub kostja välja mõista hagejalt 6336 eurot osutatud õigusteenuse ja teostatud tööde eest.
15.Kostja on esitanud hageja vastu ka laenulepingust tuleneva nõude. Kostja andis hagejale laenu 1100 eurot, seoses hageja raske majandusliku ja perekondliku olukorraga. Eeltoodust tulenevalt palub kostja hagejalt välja mõista 1100 eurot. TOIVO KIVI SEISUKOHT VASTUHAGI OSAS (II kd, tlk 128-131)
16.Vastuhagi aluseks on poolte vahel sõlmitud käsunduslepingute nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX alusel perioodil 17.02.2017-22.02.2017 esitatud arved nr XXX summas 6336 eurot. Samuti nõutakse vastuhagis Toivo Kivi ja Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ
Tsiviilasi nr 2-17-13986 (edaspidi ka büroo) vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingust tulenevate maksete tagastamist kogusummas 1 100 eurot.
17.Toivo Kivi ei nõustu kostja väitega, millise kohaselt on kostja ja Toivo Kivi vahel sõlmitud laenuleping. Toivo Kivi ja kostja vahel ei ole mitte kunagi ei suulist ega kirjalikku laenulepingut sõlmitud. Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ poolt perioodil 09.02.2017-13.04.2017 Toivo Kivi arveldusarvele kantud summad on kõik kantud 30.01.2017. aastal sõlmitud võlatunnistuse katteks. Toivo Kivi seisukohta tõendab e-kirjavahetus (I kd tlk 93-100) vandeadvokaat Tarmo Pilve ja Toivo Kivi vahel, millest nähtub üheselt, et vandeadvokaat Tarmo Pilv täidab ositi 30.01.2017 võetud kohustust.
18.Toivo Kivi ei nõustu vastuhagiga ka täiendavate arvete alusel esitatud nõuete osas. Kostja ja Toivo Kivi vahel oli sõlmitud 6 käsunduslepingut erinevate juriidiliste probleemide lahendamise küsimustes. Käsunduslepingu punktist 8 tulenevalt maksab teenuse saaja õigusteenuse eest esitatud arvete alusel. Vastavalt lepingu punktile 10 esitatakse arved teenuse saaja e-postiaadressile, milline on kajastatud lepingus. Toivo Kivi kinnitab, et teenuse eest tasumine käis täpselt vastavalt lepingus ettenähtule. Enamus toimingute eest esitati arved ette. Lepingute kehtivuse ajal esitati Toivo Kivile 8 arvet: nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX. Mõlemad pooled on tunnustanud, et Toivo Kivi on nimetatud arved ka tasunud.
19.Arvestades, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping, millise iseloom on teenuse osutamine ennustamatu aja vältel, ei ole eluliselt usutav, et ükski ettevõte sellise kokkuleppe sõlmimiseks ettepaneku üldse teeks. Toivo Kivile esitatud arvetest nähtub üheselt, et tihti on arved esitatud ettemaksuklausliga ning muus osas koheselt pärast toimingu tegemist. Kusjuures on oluline märkida, et mitmetes poolte vahel sõlmitud lepingutes (XXX, XXX, XXX) kokkulepitud teenuse osutamine on juba aastaid enne 30.01.2017 lepingute lõpetamist lõppenud. Kuna tegemist on käsunduslepingutega, loetakse leping lõppenuks käsundi täitmisega, milleks saab lugeda jõustunud kohtulahendit.
20.Kostja väidab ka, et pärast lepingute lõpetamist, so 30.01.2017, esitatud arved nr XXX on esitatud Toivo Kivile e-kirja teel. Kostja sõnul edastati Toivo Kivile e-kirja teel ettepanek arved tasuda. See väide ei vasta tegelikkusele. Toivo Kivi on korduvalt avaldanud, et talle ei ole neid arveid e-posti teel edastatud. Toivo Kivi on rõhutanud vajadust, et kostja esitaks tõendid e-kirjaga arvete saatmise kohta, mida tänaseni tehtud ei ole. Toivo Kivi sai arvetest teadlikuks käesolevas menetluses, kus kostja esitas arved oma 06.10.2017 esitatud vastuse lisana.
21.Kostja on esitanud menetlusse dokumendi „Toivo Kivile osutatud õigusteenuse ja teostatud tööde ajaarvestus“ (I kd tlk 76-82). Toivo Kivi tunnistab teenuse saaduks vaid ajaarvestuses toodud nende toimingute suhtes ja sellises mahus, milliste eest Toivo Kivi on saanud lepingute kehtimise ajal arved. Toivo Kivi on seisukohal, et nimetatud dokument ei kajasta tegelikkuses Toivo Kivile tehtud õigusteenuse toiminguid ja nende ajalist mahtu. Kuivõrd ajaarvestuse aluseks olevaid dokumente ei ole kostja seni esitanud, ei saa dokumendis toodut pidada usaldusväärseks ja tõend tuleb jätta arvestamata.
22.Eeltoodust tulenevalt on Toivo Kivi seisukohal, et kostja vastuhagi on alusetu ja tõendamata. Toivo Kivi vaidleb vastu nii kostja esitatud tasaarvestusavaldusele kui vastuhagile tervikuna.
Tsiviilasi nr 2-17-13986
KOHTU SEISUKOHT
I
23.Esmalt analüüsib kohus Toivo Kivi hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
24.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte esitatud tõendite ja kostja vastuväidetega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
26.Pooltel puudub vaidlus selles osas, et hageja oli kostja pikemaajaline klient ning poolte vahel oli sõlmitud XX.XX.XXXX kliendileping nr XXX (I kd tlk 36-38). Tegemist on õigusteenuse osutamise lepinguga, millise kohaselt kostja kohustus täitma järgmise ülesande: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine hagiavalduse OÜ Kallaste Rand kohustamiseks müügilepingu sõlmimiseks ja kahjude nõudes koostamiseks ja esitamiseks Viru Maakohtule ning kliendi esindus kohtus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohtuasjas nr 2-13-54877 (Toivo Kivi hagi OÜ Kallaste Rand vastu müügilepingu sõlmimiseks kohustamiseks) toimus 14.10.2014 kohtuistung (II kd tlk 43-44). Teenuseosutamise lepingu kohaselt pidi kostja toimunud istungil hagejat esindama, kuid kostja esindaja ei ilmunud 14.10.2014 toimunud istungile.
27.Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse tulemusel jättis kohus 30.10.2014 kohtumäärusega hagi läbivaatamata. Kohus tegi tsiviilasjas 26.10.2015 määruse (II kd tlk 45-50) ja 25.04.2016 täiendava määruse (II kd tlk 59-62), millistega jättis hageja kanda vastaspoole menetluskulud kokku summas 2499,04 eurot. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja tunnistas suuliselt hagejale, et 14.10.2014 kohtuistungile ilmumata jätmine oli kostja viga, lepiti hageja väitel kokku, et kostja tasub hagejale tekkinud kahju, st tsiviilasja 2-13-54877 menetluskulud, mis jäid hageja kanda. Kostja kokkulepet ei täitnud ning probleeme tekkis ka teiste võetud kohustuste kandmisel, mille tulemusel lõpetas hageja kostjaga kõik lepingud 30.01.2017. Samal päeval sõlmiti kirjalik võlatunnistus, millisega kostja esindaja Tarmo Pilv kinnitas varasemalt suuliselt kokku lepitud võla tasumiskohustust summas 3048,60 eurot.
28.Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX deklaratiivse võlatunnistuse. Võlatunnistuse aluseks on poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud teenuseosutamise leping nr XXX. Võlatunnistuse eesmärgiks on teenuseosutamise lepingu mittekohasest täitmisest tuleneva nõude lõplik kindlaksmääramine, mille tulemusel saavutatakse õigusselgus. Võlatunnistuses tunnustab kostja hagejale tsiviilasjas nr 2-13-54877 tekitatud kahju suurust (menetluskulude näol) ning annab kinnituse võla tasumiseks ositi.
29.Kostja hagi õigeks ei võta ning on seisukohal, et tema pole hagejaga võlatunnistust sõlminud.
30.Esmalt on kohtu hinnangul oluline analüüsida, kas poolte vahel on võlatunnistus sõlmitud. Kostja on seisukohal, et hageja on ise kliendilepingu lõpetamise aktile (I kd tlk 6 ja originaal tlk 106) juurdekirjutusi teinud ning see ei väljenda poolte kokkulepet. Samas ei vaidle kostja esindaja vastu sellele, et kliendilepingu lõpetamise aktile on ta omakäeliselt alla kirjutanud.
Tsiviilasi nr 2-17-13986 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
31.Riigikohus on 23.09.2015 lahendi nr 3-2-1-79-15 punktis 9 märkinud, et, olukorras kus kostja on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse laenulepingute lisal 1 (millele kostja oli hageja väite kohaselt alla kirjutanud põhivõlgniku seadusliku esindajana) ja käenduslepingul, peab hageja selle kostja väite ümber lükkama. Seega tuleks hagejal tõendada, et kostjal on tekkinud liitumise- ja teenuseosutamise lepingust tulenevad kohustused. Kuivõrd kostja on allkirja õigsusele vastu vaielnud, tuleb seda tõendada hagejal. Juhul kui hageja ei taotle käekirjaekspertiisi määramist võib ta sellega olla loobunud tõendist, mis võiks ümber lükata kostja vastuväite, et tema allkirjad on võltsitud. Käesoleval juhul ei ole kostja vaielnud vastu allkirja õigsusele, vaid dokumendi sisu õigsusele, väites, et kokkulepe võlatunnistuse andmise kohta on sinna pärast allkirjastamist juurde kirjutatud. Kohus on seisukohal, et ka olukorras, kus ei vaielda, mitte allkirja õigsuse üle, vaid dokumendi sisu üle, tuleb hagejal esitada tõendeid dokumendi õigsuse kohta. Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et pooled on lõpetanud kliendilepingu ning sõlminud võlatunnistuse, millest tuleneb kostja kohustus tasuda Toivo Kivile kohtukulud summas 3048,60 eurot (I kd tlk 106). Kohus on 21.02.2018 toimunud istungil selgitanud pooltele võimalust ekspertiisi taotlemiseks, selgitamaks välja kes, mida ja millal kirjutanud on. Kostja asus seisukohale, et ekspertiisiga ei ole võimalik selliseid asju kindlaks teha. Kuivõrd pooled ekspertiisi taotlust esitanud ei ole tuleb kohtul hinnata, kas võlatunnistuse sõlmimine on hageja poolt esitatud asjaoludel eluliselt usutav. Vaadeldes vaidlusalust dokumenti (I kd tlk 106) on näha, et vandeadvokaat Tarmo Pilve allkiri on kirjutatud advokaadibüroo rekvisiitide peale, mis blanketist nähtuvalt ei ole tavapärane, kuna antud blanketil on olemas ettenähtud read, kuhu oleks olnud võimalik allkiri kirjutada (andis üle/võttis vastu). Toimiku üleandmise-vastuvõtmise aktil on pooled oma allkirjad just nendele viimati nimetatud ridadele kirjutanud (I kd tlk 107). Seega on kohtu hinnangul eluliselt usutav hageja väide, et kliendilepingu lõpetamise aktil allkirjade ja trükitud teksti vaheline käsikirjaline tekst on kirjutatud enne dokumendi allkirjastamist.
32.Olukorras, kus pooled vaidlevad selle üle, kas leping (võlatunnistus) on sõlmitud või mitte, on võimalik poolte tegeliku tahte tõendamiseks tugineda mh lepingupoolte käitumisele enne ja pärast lepingu sõlmimist; sellele, kuidas pooled ise on lepingut tõlgendanud jms (VÕS § 29).
33.Tsiviilasja toimikust nähtub, et Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ on teostanud Toivo Kivi pangakontole makseid perioodil 09.02.2017-13.04.2017, vastavalt summades 100500 eurot. Kliendilepingu lõpetamise aktis/võlatunnistuses on pooled kokku leppinud maksegraafikus järgnevalt:
08.02.2017 summas 1068,60 eurot;
28.02.2017 summas 1000 eurot;
Tsiviilasi nr 2-17-13986
30.03.2017 summas 1000 eurot (I kd tlk 7, tlk 106)
Advokaadibüroo poolt teostatud maksed on kokku summas 1100 eurot ning algavad kohe pärast maksegraafikus kokkulepitud esimese osamakse saabumise tähtaega. Kostja seaduslik esindaja, Tarmo Pilv, avaldas, et kostja andis Toivo Kivile laenu (tehtud maksed on laenulepingust tulenevad maksed), kuna hagejal oli tollel ajal raske majanduslik ja perekondlik olukord. Kostja ei ole aga väidetava laenulepingu sõlmimise osas esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit, ega selgitanud ka laenulepingu tingimusi. Kohus on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et advokaadibüroo annab klientidele laenu ilma sellekohast kirjalikku lepingut sõlmimata. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule pooltevahelise e-kirja vahetuse (I kd tlk 93-100). 7. märtsil 2017 on Toivo Kivi saatnud kostjale kirja järgneva sisuga: „Kuna ei ole pahatahtlik inimene, siis tuletan veel kord meelde, et Tarmo, sul on siiamaani täitmata kohustused. Teise osamakse 1000 eurot täitmise tähtaeg oli 28.02.2017, mis on tasumata ja ka esimesest maksest on veel täitmata 348,60.“ Antud kirjale vastas Tarmo Pilv, et lahendab tekkinud probleemi. Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole hageja nõudele kohtuväliselt vastu vaielnud. Kohus on seisukohal, et juhul kui kostjal ei oleks hageja ees tasumise kohustust olnud, ei oleks kostja hageja nõudmisele vastanud, et tegeleb probleemiga, vaid palunud täpsustada nõude aluseid või keeldunud selle täitmisest. Ka pooltevahelises sõnumivahetuses ei ole kostja esindaja hageja nõudele vastuväiteid esitanud, vaid väitnud, et on makse teinud (I kd tlk 101-103). Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul tõendeid koosmõjus hinnates eluliselt usutav, et tegemist on kostja poolsete ülekannetega XX.XX.XXXX sõlmitud võlatunnistuse katteks, mitte laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks.
34.Kuivõrd kostja pole pidanud vajalikuks taotleda võlatunnistuse osas ekspertiisi teostamist või tunnistajate ülekuulamist ning ka muid täiendavaid tõendeid ei ole kostja poolt võlatunnistuse ümberlükkamiseks esitatud, loeb kohus tõendatuks, et pooled on sõlminud kõnealuses dokumendis sisalduva kokkuleppe.
35.Järgnevalt hindab kohus seda, millise võlatunnistuse on pooled sõlminud.
36.Riigikohus on 24.03.2017 lahendis nr 3-2-1-103-16 märkinud, et võimalik on eristada kahte liiki konstitutiivset võlatunnistust. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises, ning missuguse sisuga konstitutiivset võlatunnistust pooled soovisid sõlmida (st kas konstitutiivne võlatunnistus sõlmiti algse kohustuse maksmapanemise tagamiseks ja lihtsustamiseks või varalise kohustuse tekitamiseks algset kohustust silmas pidamata mingi eesmärgi saavutamiseks), tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (p 16). Kui võlatunnistuse tekstis on väljendatud poolte tahe luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidatud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, siis on need olulised asjaolud, mida kohus ei saa VÕS § 29 kohaselt võlatunnistuse tõlgendamisel põhjenduseta arvestamata jätta (p 18). Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on kaks peamist tagajärge. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
Tsiviilasi nr 2-17-13986 Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (p 20). Üldjuhul ei piisa võla puudumise põhistamisest, et jätta deklaratiivsele võlatunnistusele tuginev nõue rahuldamata (p 21). Seda, kas ja millistest vastuväidetest on võlgnik võlatunnistuse andmisel võla sissenõudmise lihtsustamiseks loobunud, tuleb hinnata iga kord vastavalt asjaoludele. Ka vastuväidetest loobumist hinnates tuleb lähtuda VÕS §-st 29 ning eelkõige võlatunnistuse andmise põhjusest ja eesmärgist, lepingueelsete läbirääkimiste asjaoludest, poolte huvidest jms. Üldjuhul saab eeldada, et võlgnik on loobunud kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab võlgniku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas (nt kohustuse rikkumine või rikkumise olulisus, põhjuslik seos võlgniku tegevuse ja võlausaldajale tekkinud kahju vahel, kahju suurus). Põhimõtteliselt on võimalik, et võlatunnistuse andmisega võlgnik vastuväidetest ei loobunud, vaid kinnitas võla olemasolu. Sellise võlatunnistuse andmise tagajärjeks on üksnes tõendamiskoormise ümberpööramine. Samuti katkestab sellise kinnituse andmine aegumise (TsÜS § 158) (p 26). Igasugune võla kirjalikus vormis tunnistamine ei pruugi alati tähendada võlgniku tahet end lepinguliselt siduda deklaratiivse või konstitutiivse võlatunnistuse tähenduses. Võlgnik võib mitteõigustehingulise tunnistusega vaid möönda võla olemasolu, soovimata sellise tunnistuse õiguslikku siduvust. Sellise kinnituse andmine võib aga katkestada aegumise (TsÜS § 158) ja olla kohtumenetluses tõendiks võla olemasolu kohta (p 27).
37.Kohtu hinnangul on pooled sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse. Antud juhul on tegemist võlatunnistusega, kus pooled ei ole võlatunnistuse tekstis selgelt väljendanud oma tahet luua algsest kohustusest sõltumatu kohustus kõrvuti algse kohustusega või viidanud sellele, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Pooled on kokku leppinud, et Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ võlgneb Toivo Kivile kohtukulud summas 3048,60 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on eluliselt usutav, et kostja poolt võetud kohustus tuleneb pooltevahelise kliendilepingu rikkumise tõttu tekkinud kahjust.
38.Seega pöördub tõendamiskoormis ümber, st. Toivo Kivil ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning kostja peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga.
39.Deklaratiivse võlatunnistuse korral on võlgnik üldjuhul loobunud võimalikest kohustuse täitmisest keeldumist võimaldavatest vastuväidetest, mida võlgnik võlatunnistuse andmise ajal teadis või pidi teadma. Seetõttu saab võlgniku eeldatavalt lugeda loobunuks eelkõige sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks, st asjaolud, mis olid võlatunnistuse andmisel vaidluse all ning mille alusel võlgnik võlga tunnistas. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kõnealune võlatunnistus on antud tsiviilasjas nr 213-54877 tekkinud menetluskulude hüvitamiseks, siis ei saa kostja enam esitada vastuväiteid oma kohustuse mitte rikkumise kohta kliendilepingust tuleneva käsundi täitmisel. Kuivõrd kostja muid võimalikke vastuväiteid, mis oleksid tekkinud pärast võlatunnistuse sõlmimist või millest kostja võlatunnistuse sõlmimisel teadlik ei olnud, esitanud ei ole, tuleb kohtu hinnangul Toivo Kivi hagi Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastu rahuldada.
Tsiviilasi nr 2-17-13986
40.Seega on tuvastatud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kohustus maksta Toivo Kivile menetluskulud summas 3048,60 eurot, millest on advokaadibüroo tasunud 1100 eurot. Seega kuulub Advokaadibüroolt Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ Toivo Kivi kasuks väljamõistmisele 3048,60-1100=1948,60 eurot. II
41.Järgnevalt analüüsib kohus Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ vastuhagi Toivo Kivi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
42.Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ on vastuhagis esitanud Toivo Kivi vastu kaks nõuet – kliendilepingutest tuleneva nõude ja laenulepingust tuleneva nõude.
43.Esimese nõude osas selgitas kostja, et Toivo Kivi ja advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid vahel olid sõlmitud kliendilepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Nimetatud kliendilepingute alusel on hagejale (kliendile) osutatud õigusteenus mahus 79 tundi. Teostatud tööde maksumus moodustab kokku 9480 eurot + 20% = 11376 eurot (km-ga). Kostja selgitas, et kuigi teostatud tööde kogumaksumus moodustas 11376 eurot, arvestati kostja rasket majanduslikku olukorda ja tulles vastu tema korduvatele palvetele, esitati Toivo Kivile osalised arved kokku summas 5040 eurot, mis on Toivo Kivi poolt tasutud. Poolte kokkuleppel pidi büroo ülejäänud summale esitama arved kliendilepingu lõpetamisel. Poolte vahel on kliendisuhe lõpetatud ning vastavalt kokkuleppele esitas büroo Toivo Kivile teostatud tööde eest tasumiseks täiendavad arved summas 6336 eurot (II kd tlk 25; 29; 30; 3233; 35; 37-38). Seega palub kostja Toivo Kivilt välja mõista võlgnevuse summas 6336 eurot.
44.Toivo Kivi ei tunnista vastuhagis esitatud nõudeid. Hageja selgitab, et käsunduslepingu punktist 8 tulenevalt maksab teenuse saaja õigusteenuse eest esitatud arvete alusel. Vastavalt lepingu punktile 10 esitatakse arved teenuse saaja e-postiaadressile, milline on kajastatud lepingus. Toivo Kivi kinnitab, et teenuse eest tasumine käis täpselt vastavalt lepingus ettenähtule. Enamus toimingute eest esitati arved ette. Lepingute kehtivuse ajal esitati Toivo Kivile 8 arvet, mille osas on mõlemad pooled tunnustanud, et Toivo Kivi on nimetatud arved ka tasunud.
45.Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 3 sätestab, et kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
46.Asja materjalidest nähtub, et Toivo Kivile on osaliselt arveid esitatud kliendilepingute XXX, XXX, XXX ja XXX täitmise ajal ning lõplikud arved pärast kliendisuhte lõpetamist. Teiste kliendilepingute (XXX, XXX) alusel on arved esitatud alles pärast kliendisuhte lõpetamist.
47.Esmalt käsitleb kohus kliendilepingutega XXX, XXX, XXX ja XXX seonduvaid arveid.
Tsiviilasi nr 2-17-13986 47.1Kostja (vastuhageja) avaldas kohtule, et XX.XX.XXXX poolte vahel sõlmitud kliendilepingu nr XXX (I kd, tlk 32-34) alusel osutas kostja õigusteenust järgmise ülesande täitmiseks: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja kliendi esindus Tartu Ringkonnakohtus tsiviilasjas nr 2-11-46087. Kohtuasjas nr 2-11-46087 Toivo Kivi hagi OÜ Kallaste Rand vastu tahteavalduse tegemise kohustamise nõudes olid kliendilepingu nr XXX alusel esitatud hagejale järgmised osalised arved: nr XXX, XXX, XXX, XXX (II kd, tlk 21, 22, 23, 24), kokku summas 2280 eurot. Toivo Kivile osutatud õigusteenuse ja teostatud tööde ajaarvestuse (edaspidi ajaarvestus) (I kd, tlk 76-82) järgi kulus tsiviilasjas nr 2-11-46087 teostatud töödele 17 h 30 min. Nimetatud asja raames oli kliendile algselt väljastatud ainult 4 arvet, kokku summas 2280 eurot. Seega teostatud tööde eest jäi antud asjas tasumata (25202280)= 240 eurot. Eelpooltoodud põhjusel esitatigi Toivo Kivile täiendav arve nr XXX, summas 240 eurot (II kd, tlk 25). Kohus, uurides ajaarvestuses (I kd, tlk 76-77) esitatud spetsifikatsiooni ning kõrvutades seda kliendilepingust nr XXX tuleneva ülesandega, on seisukohal, et ainult esimesed 4 punkti spetsifikatsioonis on hõlmatud kliendilepingus oleva tööülesandega, st kliendiga kohtumine, probleemi arutamine, konsultatsioon; esitatud materjalidega tutvumine ning läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine; 04. november 2013. a teate tsiviilasjas nr 2-11-46087 koostamine ja esitamine Tartu Ringkonnakohtule. Muud spetsifikatsioonis kirjeldatud õigustoimingud on tehtud Viru Maakohtus Jõhvi kohtumajas toimunud menetluse raames. 47.2 T. Kivi ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingu nr XXX (I kd, tlk 36-38) alusel osutas kostja õigusteenust järgmise ülesande täitmiseks: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine hagiavalduse OÜ Kallaste Rand kohustamiseks müügilepingu sõlmimiseks ja kahjude nõudes koostamine ja esitamine Viru Maakohtule ning kliendi esindus kohtus. Kostja esindas hagejat tsiviilasjas nr 2-13-54877. Nimetatud kliendilepingu nr XXX alusel oli hagejale väljastatud ainult kaks osalist arvet – arve nr XXX ja XXX (II kd, tlk 26, 28), kokku summas 960 eurot. Ajaarvestuse alusel kulus nimetatud asjas nr 2-13-54877 teostatud töödele 18 h 30 min. Seega pidi hageja tööde eest tasuma täiendavalt (2664960)=1704 eurot. Nimetatud põhjusel oligi esitatud hagejale täiendav arve nr XXX (II kd, tlk 29) selles asjas tasumata jäänud tööde eest. 47.3 Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu nr XXX alusel osutas kostja hagejale õigusteenust järgmise ülesande täitmiseks: materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine ja Toivo Kivi esindus vaidluses Kallaste Rand OÜ Toivo Kivi vastu 53 500 euro nõudes. Kokku kulus teenuse osutamisele 7 tundi. Kliendile oli varasemalt väljastatud arve nr XXX (II kd, tlk 31), summas 600 eurot. Seega pidi hageja tööde eest tasuma täiendavalt (1008-600)=408 eurot. Seetõttu oli hagejale esitatud arve nr XXX summas 408 eurot (II kd, tlk 32). 47.4 Hageja tellimusel teostas kostja AS Indeko Varahaldus esindust jagunemismenetluses kliendilepingu nr XXX (I kd, tlk 53-55) alusel. Kokku kulus töödele 19 tundi (I kd, tlk 8081). Hagejale on esitatud arve nr XXX summas 1200 eurot (II kd, tlk 34). Seega on jäänud tasumata (2736-1200) 1536 eurot, mistõttu oligi hagejale esitatud arve nr XXX (II kd, tlk 35). Kohus on seisukohal, et tehinguliste nõuete puhul kuulub kohaldamisele määratletuse põhimõte (VÕS § 6 lg 3 II lause), millest tulenevalt peab olema tehingu poolele arusaadav, millised on tema kohustused ja õigused tulenevalt õigussuhtest. Käsundi puhul peab olema pooltele arusaadav, millist teenust osutatakse, millises mahus ning millise tasu eest ning, et tasu maksmise kohustus tekib pärast käsundi täitmist, ehk pärast kliendilepingu alusel osutatud ülesande täitmist. Kuna hagejale on kliendilepingu täitmise ajal arveid esitatud ning
Tsiviilasi nr 2-17-13986 hageja on nende eest ka tasunud, ei ole põhjendatud täiendavate tasunõuete esitamine määratlemata ajavahemiku järel ilma sellekohast kokkulepet omamata (arvete esitamine võib olla poolele üllatuslik, kuna klient on teenuse osutamise ja vahetult pärast seda arveid tasunud). Kohus on seisukohal, et kuivõrd esitatud arvetest ei nähtu see, et arved on esitatud antud asjas vaid osaliselt ning kostja ei ole TsMS §-st 230 tulenevalt esitanud kohtule mitte ühtegi muud tõendit, mis kinnitaks poolte vahelist kokkulepet arvete ositi tasumiseks, ei ole põhjendatud vastuhagi rahuldamine täiendavalt esitatud arvete nr XXX; XXX; XXX; XXX osas.
48.Ülejäänud nelja täiendava arve osas selgitas kostja järgmist: 48.1T. Kivi ja advokaadibüroo vahel oli XX.XX.XXXX sõlmitud kliendileping XXX (I kd, tlk 4042), mille alusel osutas kostja õigusteenust ja esindas hagejat kassatsiooniastmes tsiviilasjas nr 2-11-46087. Teostatud tööde maksumus moodustab 660 eurot + 20% = 792 eurot. Kuivõrd hageja palus esitada arve menetluse lõpus, siis esitatigi arve nr XXX (II kd, tlk 30) 21.02.2017. 48.2 Poolte vahel oli XX.XX.XXXX sõlmitud kliendileping nr. XXX (I kd, tlk 47-51), mille alusel esindas kostja hagejat täitemenetluses Kaarel Kuiki vastu. Kokku kulus töödele 1 h. Kuivõrd hagejale ei olnud varasemalt esitatud ühtegi arvet, siis kliendisuhte lõpus esitati talle vastav arve nr XXX (II kd, tlk 33). 48.3 Kostja väitel soovis Toivo Kivi, et kostja koostaks ja esitaks vastuse OÜ Kallaste Rand hagiavaldusele tsiviilasjas nr 2-16-14260. Kokku kulus töödele 6 h 30 min. Kuivõrd selle töö eest kliendile varasemalt pole esitatud ühtegi arvet, siis oligi esitatud arve nr XXX (II kd, tlk 37). 48.4 Hageja soovis, et kostja koostaks avalduse täitemenetluse 182/2015/1887 OÜ Kallaste Rand suhtes algatamiseks ja esitaks selle kohtutäiturile Anne Böckler. Kogu teenuse osutamiseks kulus 4 tundi. Kuivõrd kliendile ei ole varasemalt esitatud ühtegi arvet, oli kliendisuhe lõpus esitatud arve nr XXX (II kd, tlk 38).
49.AdvS § 55 lg 1 kohaselt sõlmitakse õigusteenuse osutamiseks kliendiga kliendileping, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Tulenevalt AdvS § 55 lg-st 4 peab kliendileping kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses olema kirjalik, kirjalikule lepingule kirjutavad alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.
50.VÕS § 821 lg 1 p 2 sätestab, et kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või muu hüve saamist.
51.VÕS § 628 lg 1 sätestab, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
52.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on lepingus kokku leppinud, et tasumine toimub arve alusel, mis saadetakse kliendi e-postile. Seaduse ja pooltevahelise lepingu koosmõjus tulnuks advokaadibürool esitada arved pärast käsundi täitmist või poolte kokkuleppel enne seda.
Tsiviilasi nr 2-17-13986
53.Kohus selgitab, et TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Seega ei saa kohtu hinnangul kostja poolt väljatoodud selgitus arvete esitamise kohta olla kuidagi tavapärane praktika advokaadibüroode töös. Selline praktika jätaks kliendi kohtumenetluses ilma võimalusest, et tema menetluskulud jäävad vastaspoole kanda. Samuti ei ole eluliselt usutav, et advokaadibüroo esitab kliendile arveid aastaid pärast teenuse osutamist, sellekohase kirjaliku kokkuleppeta.
54.Kostja on väitnud kohtule, et on nimetatud arved edastanud ka hagejale e-posti teel. Samas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi sellekohast tõendit. Kuivõrd Toivo Kivi on arvete osas esitanud vastuväite, et näeb arveid esmakordselt kohtumenetluses, tulnuks kostjal tõendada arvete edastamist Toivo Kivile. Kuna kostja seda teinud ei ole, puuduvad kohtu hinnangul tõendid, mis kinnitaksid, et advokaadibüroo on Toivo Kivilt üldse varasemalt selliste arvete tasumist nõudnud. Kohus on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et advokaadibüroo, kellel on koostatud kliendile arved kliendilepingu alusel osutatud teenuste eest, jätab need kliendile saatmata. Kohtu hinnangul viitab selline käitumine pigem asjaolule, et Toivo Kivi on kõigi osutatud teenuste eest tasunud.
55.Õigusteenuse osutamise lepingu nr XXX punkti 9.1 kohaselt kohustus klient tasuma advokaaditasu ettemaksu 300 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud ulatuses. Leping jõustub esmase arve tasumisel. Seega võib eeldada, et kuivõrd advokaat on arve esitanud (väidetavalt teenust osutanud), on tasutud ka ettemaks summas 300 eurot. Ainus arve, mis kliendile antud lepingu alusel toimikust nähtuvalt on esitatud on arve nr XXX. Arvest nr XXX ei nähtu, kuidas on advokaadibüroo tasutud ettemaksu arvestanud. Kuivõrd advokaadibüroo on nimetatud arve esitanud kostjale alles kohtumenetluses võib olla eluliselt usutav, et tegelikkuses kattis Toivo Kivi poolt tasutud ettemaks õigusteenuse osutamise kulud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et Toivo Kivi on palunud arve esitamisega oodata. Kuivõrd poolte vaheline tavapärane praktika on olnud arvete esitamine ja tasumine kohe pärast käsundi täitmist või ettemaksuna, ei ole kohtu hinnangul usutav, et advokaadibüroo ootab arve esitamisega aastaid.
56.Kliendilepingust nr XXX nähtuvalt osutatakse kliendile õigusteenust materjalide läbitöötamise, õigusliku positsiooni kujundamise, esinduse eest täitemenetluses ning vajadusel pankrotiavalduse koostamises ja esitamises Kaarel Kuiki vastu. Nimetatud lepingu punkti 17 kohaselt tasub klient lepingu sõlmimisel ettemaksu koos käibemaksuga. Leping jõustub esmase arve tasumisel. Antud lepingu alusel on Toivo Kivile esitatud vaid arve nr XXX, mis on summas 144 eurot koos käibemaksuga. Ka nimetatud arvest ei nähtu, mille katteks on arvestatud ettemaksu summa ning kui suur see oli. Kuna arve summa on väiksem kui ettemaks 300 eurot, on võimalik et õigusteenuse maksumus on tasutud.
57.Arvest nr XXX ei nähtu, millise kliendilepingu alusel see esitatud on. AdvS § 55 lg 1 kohaselt sõlmib advokaadibüroo pidaja õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Seega ei ole kostja tõendanud kohtule pooltevahelist kokkulepet nimetatud ülesannete täitmiseks.
58.Arvest nr XXX ei nähtu samuti, millise kliendilepingu alusel see esitatud on. AdvS § 55 lg 4 kohaselt peab advokaat suulise lepingu sõlmimisest teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist
Tsiviilasi nr 2-17-13986 lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient. Kuivõrd arve kohaselt on tegemist isiku esindamisega täitemenetluses ei ole kostja kohtu hinnangul ka antud arve osas tõendanud kokkulepet nimetatud ülesannete täitmiseks.
59.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hinnates poolte esitatud tõendeid kogumis ning arvestades asjaolu, et kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet arvete hilisema tasumise kohta, ei ole võimalik kohustuse täitmise nõuet rahuldada.
60.Järgnevalt analüüsib kohus kostja (vastuhageja) laenulepingust tulenevat nõuet.
61.Kostja on esitanud Toivo Kivi vastu laenulepingust tuleneva nõude summas 1100 eurot. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuivõrd vastuhagis esitab kostja Toivo Kivi vastu laenulepingust tuleneva nõude, tulnuks kostjal TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada laenulepingu sõlmimine poolte vahel. Vaidlust ei ole selles, et advokaadibüroo on Toivo Kivile 1100 eurot üle kandnud, vaidlus on kande aluseks olevates asjaoludes. Koos vastuhagiga ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit või taotlust, millega oleks võimalik tõendada laenulepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul on Toivo Kivi eluliselt usutavalt kohtule tõendanud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partneid OÜ Toivo Kivi arveldusarvele tehtud ülekannete aluse.
62.Kohus on käesoleva lahendi punktis nr 33 selgitanud, miks on eluliselt usutav, et 1100 eurot on tasutud võlatunnistusest tuleneva kokkuleppe alusel. Seega ei hakka kohus vastavasisulisi põhjendusi kordama. Kuivõrd antud summa ei saa olla samaaegselt kahe erineva kohustuse katteks, siis on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud poolte vahelist laenu andmise kokkulepet ning seetõttu jätab kohus kostja nõude laenulepingust tuleneva 1100 euro osas rahuldamata.
MENETLUSKULUD
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ kanda.
64.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtukuludest on Toivo Kivi tasunud 19.09.2017 riigilõivu summas 225 eurot, mis on kohtu hinnangul ka põhjendatud ja vajalik kulu.
Tsiviilasi nr 2-17-13986
65.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejat esindas tsiviilasjas Advokaadibüroo Sirje Must advokaat Kristi Haas. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud 2970 eurot (II kd tl 175). Hageja esindaja tunnihind on 120 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud tunnitasu mõistlik ja põhjendatud. Esindaja on osutanud õigusabi kokku 243⁄4 tunni ulatuses, so kokku 2970 eurot (sh km 495 eurot). Õigusteenuse osutamine on seisnenud järgmises:
kohtumine kliendiga 08.11.2017 1⁄2 tundi ning ettevalmistus 20.11.2017 istungiks, sh esialgne tutvumine materjalidega – 3 tundi, 360 eurot (sh km 60 eurot); osalemine 20.11.2017 istungil – 1 tund, 120 eurot (sh km 20 eurot); täiendav materjalidega tutvumine 1 tund ja Riigikohtu praktika analüüs võlatunnistuse küsimuses 1 tund – 2 tundi, 240 eurot (sh km 40 eurot); tutvumine kostja 17.11.2017 esitatud vastuse ja lisadega, kohtu nõudel hagi täpsustuse ja vastuse koostamine kostja 17.11.2017 seisukohale 04.12.17 – 2 tundi, 240 eurot (sh km 40 eurot); tutvumine kostja 04.12.2017 esitatud täiendavate tõenditega, tõendite analüüs ja seisukoha koostamine 15.12.2017 – 3 tundi, 360 eurot (sh km 60 eurot); tutvumine kostja 15.12.17 seisukoha, kohtu 18.12.17 määruse ja kostja 27.12.17 tõenditega – 1⁄2 tundi, 60 eurot (sh km 10 eurot); tutvumine vastuhagiga ja 02.01.2018 vastuhagile vastuse koostamine – 5 h, 600 eurot (sh km 100 eurot); 13.02.18 täiendavate tõendite esitamine – 11⁄2 tundi, 180 eurot (sh km 30 eurot); 21.02.2018 toimuvaks kohtuistungiks ettevalmistus – 21⁄2 tundi, 300 eurot (sh km 50 eurot); 21.02.2018 istungil osalemine – 11⁄2 tundi, 180 eurot (sh km 30 eurot); 23.03.2018 lõppseisukohtade koostamine – 3 tundi, 360 eurot (sh km 60 eurot); vastuväite koostamine vastaspoole menetlusnimekirjale – 3⁄4 tundi, 90 eurot, (sh km 15 eurot).
66.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kostja enda menetluskulude suuruseks on märgitud 3787 eurot. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud vajalikud ning vastavuses märgitud ajakuluga. Kohus arvestab siinkohal tsiviilasja keerukuse (tegemist ei olnud keskmiselt keerukama asjaga) ning esitatud dokumentide sisu ja mahuga.
67.Kohus, arvestades tõendeid, menetluse mahtu, kostja menetluskulude suurust ja asja keerukust, asub seisukohale, et hageja poolt esitatud menetluskulud on seega mõistlikud ja põhjendatud kogu ulatuses. Seega on esindaja tasu põhjendatud 2970 euro ulatuses.
68.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-lt välja hageja menetluskulud summas 3195 eurot. Menetluskulude hüvitis tuleb kanda Toivo Kivi arveldusarvele nr XXX.
Tsiviilasi nr 2-17-13986
69.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohustub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.