2-17-14279/26 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-17-14279 täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-17-14279 avaldusega lepingu üles ja VÕS § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestas kostja poolt tasutud tagatisraha 210 eurot kostja võlgnevusega. Ühtlasi teatas hageja avalduses, et lepingu eseme ja sisustuse ülevaatamisel selgusid kahjustused ning selles osas esitab kostjale kahjunõude. 17.07.2017 edastas hageja e-kirja teel koos eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega üleandmise ja vastuvõtmise akti eluruumi ja sisustuse olukorra tunnistajate juuresolekul fikseerimise kohta. 29.08.2017 hageja esitas kostjale e-kirja teel kahjunõude ja korduvalt 01.09.2017, andes kahju summas 543,40 euro tasumiseks tähtaja 05.09.2017. Kostja ei ole tänaseni kahjuhüvitist hagejale tasunud. Üürivõlgnevus Kostja üürilepingust tulenev üürivõlgnevus on kokku summas 2856,24 eurot: 2015.a septembri, oktoobri, novembri ja detsembrikuu üürivõlgnevus summas 840 eurot (4 x 210); 2016.a jaanuarikuu üürivõlgnevus 75 eurot (210 - 135 (tasutud osa) =75); 2016.a veebruari, märtsi aprilli, mai, juuni ja juuli üürivõlgnevus summas 1260 eurot (6 x 210); 2017.a aprillikuu üürivõlgnevus 180 eurot (210 - 30 (tasutud osa)=180); 2017.a mai ja juuni üürivõlgnevus summas 420 eurot (2 x 210); 2017.a juulikuu üürivõlgnevus 81,24 eurot (üür arvestatult kuni lepingu lõppemiseni 17.07.2017). Kokku on kostja üürivõlgnevus hageja ees summas 2856, 24 eurot. Kõrvalkulude võlgnevus Kostja võlgneb hagejale kommunaalkulude tasumata jätmise eest kokku 115,17 eurot, millest 2017.a juuni eest 76,35 eurot ja juuli eest 38,82 eurot. Tasaarvestus Kostja tasus lepingu sõlmimisel tagatisraha summas 210 eurot. Üüri- ja kõrvalkulu võlgnevus on kokku 2971,41 eurot (2856,24 + 115,17), mille hageja on VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestanud kostja poolt tasutud tagatisrahaga 210 eurot. Pärast tasaarvestust on kostja üürivõlgnevus hageja ees 2761,41 eurot. Kõrvalkulu võlgnevus summas 115,17 eurot loetakse täies ulatuses tasaarvestatuks. Kahjunõue Kostja on üürilepingu kestel hagejale tekitanud kahju eluruumi ja sisustuse kahjustamisega, mis seisneb magamistoa ukse rikkumises (kleepsud uksel), elutoa, esiku ja magamistoa seinte rikkumises (seinad olid täis joonistatud), ruumide hooldamata ja koristamata jätmises, elutoa kardina rikkumises. Kahjunõue kokku summas 543,40 eurot koosneb: elutoa kardina keemiline puhastus 7,42 eurot; eluruumide remont (seinte värvimine, ukse parandamine, kleepsude eemaldamine, koristamine, üürniku mööbli ja pesumasina utiliseerimine, materjal - valge värv) kokku summas 535, 98 eurot. Viivisenõue Hageja nõuab üürivõlgnevuselt ja kahjunõudelt üürilepingu p 2.1 kohaselt viivist alates nõuete sissenõutavaks muutumisest 0,2% tasumata summalt päevas kuni hagiavalduse esitamiseni 25.09.2017, kokku viivisenõue summas 2731,17 eurot.

Tsiviilasi nr 2-17-14279 (täielikult korras). Kostja lisab, et lepingu lisa 1 sai kirja pandud arvestite näidud ja eluruumi seisukord pandud kirja hea, on välja toodud ruumis olnud seadmed ja mööbel, kuid puudub üldkirjeldus esemete kohta ja nende täpne seisukord. Esemete üldseisukord on näha üürilepingu lisas toodud piltidel. Pooled leppisid lepingus p-is 5.1 kohaselt kokku, et lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivitamatult poolelt viiviste tasumist arvestusega 0,2% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p 5.2 kohaselt loetakse lepingust tulenevate võlgnevuste tasumisel tasutud summade arvelt esmajärjekorras tasutuks viivised ja võimalikud kahju hüvitamise nõuded ning alles seejärel põhivõlgnevus. Kostja kinnitab, et üürileandja oli nõus tasumata üürimaksetega, juhul kui üürnik tasub ära kommunaalkulud. Kostjal tekkisid 2015 aastal makseraskused, 2016 aasta jaanuarist on kostja olnud arvel Pärnu Linnavalitsuses toimetulekutoetuse saajana. Üürileandja keeldus saamast üüriraha enda isiklikule arvelduskontole, mis tekitas probleeme üürniku ja üürileandja vahel. Puudub pangakonto väljavõte, mis tõendaks üürimakste tegemist või tegemata jätmist. 2017. a alguses selgus, et üürileandja ei olnud tasunud 2015. aastal saadud üürimaksete pealt üüritulu. Üürimaksed ei sõltunud üürnikust, vaid Pärnu Linnavalitsusest ja toimetulekutoetuse maksmisest. Sotsiaalnõustaja M.M. oli teadlik, et 2015. aastal jäi osa üürivõlga tasumata ja sellest, et üürileandja ei olnud rahul, et toimetulekutoetus ei saabunud üürileandja jaoks sobival ajal. Sai teha korduvalt ettepanek üüriraha ja kommunaalid üürileandja pangakontole saata, et arvete laekumine toimuks tähtajaliselt. Kostja ei ole tahtlikult viivitanud üüri ja/või kõrvalkulude tasumisega, see on toimunud poolte suulisel kokkuleppel. 04.07.2017 andis üürileandja sõnumi teel teada, et soovib rääkida lepingu lõpetamisest ja andis sellega teada, et soovib lepingu korraliselt üles öelda. 11.07.2017 andis üürnik teada, et on leidnud 06.07.2017 seisuga endale uue elamispinna ning sooviks lepingu lõpetada. 17.07.2017 aga esitas üürileandja erakorralise ülesütlemise avalduse. Lepingu p 7.2 on sätestatud, et kui üks pooltest ei ilmu eluruumi ja sisustuse tagastamise akti allkirjastamisele, loetakse lepingu eseme tagastamine toimunuks teise poole esindaja poolt koostatud aktiga, millel on kahe tunnistaja allkirjad. Kostja andis üürileandjale teada, et tal ei ole võimalik kokkulepitud ajal kohale tulla. Kiiremal tööperioodil haigestub kostja sageli ja seega ei olnud võimalik kohtumisele minna. Kostjal on seetõttu osaline töövõime. 17.07.2017 esitas hageja e-kirja teel erakorralise ülesütlemisavaldusega üleandmise ja vastuvõtmise akti, mida kostja ei olnud nõus allkirjastama. Antud akt on väga erinev lepingus väljatoodud eluruumide ja sisustuse üleandmise aktist, kus esemete seisukorra kohta ei ole muud mainitud kui hea. Ka tunnistajad ei tea, milliseis seisukorras korter esmakordsel ülevaatamisel tegelikult detailselt välja nägi ja üürilepingus toodud pildid annavad ainult üldise mulje seisukorras. Kõik võtmed sai korteriomanikule tagastatud. Sisse kolimisel jäid liistud lahti ja koridoris seinakapp kinnitamata, mille jaoks hageja lubas remondimehe saata, kuid ei teinud seda. Selle tulemusel sai rikutud vannitoa uks. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Lisaks üürileandja soovis tasu saada sularahas ning ta külastas selleks korterit ega esitanud kordagi pretensioone seisukorra või ebaõige kasutamise kohta. Üürivõlgnevuse osas on õige 2015.a tasumata jäänud osa 840 eurot, hiljem maksis Pärnu Linnavalitsus selleks toetust ja üürileandja keeldus, et Pärnu Linnavalitsus selle otse arveldusarvele saadaks. Kostja viibis 21.06 kuni 04.07 xxxxxxx + xxxxxxxxxx raames xxxxxxxxx ning tagasi tulles puudus kaks nädalat soe vesi. Hageja poolt esitatud arvetel on näha nagu kostja oleks kommunaalarved jätnud tasumata, kuid kostja kinnitab, et sai neid tasuda üürileandja arveldusarvele, mille ta oli nõus kostjale jagama 29.05.2017. Üleandmise ja vastuvõtmise aktis on köögi osas kirjeldatud, et osa nõusid on puudu. Kostja on korduvalt hagejalt küsinud kirjeldust, millised esemed on puudu, et võimalusel need tagastada. Hageja ei ole kostja kirjadele vastanud ega teada andnud, millised esemed on puudu.

5.VÕS § 271 tulenevalt on üürileandja põhikohustus anda asi teisele isikule (üürnikule) kasutada ja üürniku kohustus on maksta asja kasutamise eest üüri. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele maksma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja on üürilepingus kokku leppinud, et kostja tasub ka kõik kõrvalkulud (sh kommunaalkulud, elamu haldamise kulud jms). VÕS § 313 lg 1 ja § 316 lg 1 punktide 1 ja 2 alusel oli üürileandjal mõjuv põhjus tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles ütlemiseks. VÕS § 186 p 6 järgi võlasuhe lõpeb lepingu ülesütlemisega. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5). VÕS § 334 lg 1 järgi on üürnik kohustatud üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise või muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Hagiavalduse kohaselt on kostja kahjustanud korterit viisil, mis ei kaasne tavapärase kasutamisega, samuti on hageja kandnud kahju kostja poolt korterisse jäetud kasutuskõlbmatu vara utiliseerimisega. VÕS § 197 lg 1 võimaldab vastastikuseid rahalisi nõudeid tasaarvestada. Hageja on tasaarvestanud üüri tagatisraha kostja võlgnevustega.