Carolin Kadaja hagi Fonamis OÜ vastu 25.02.2017. a üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes ning kostja kohustamiseks jätkata 12.07.2013. a sõlmitud tähtajatut üürilepingut
Tsiviilasja hind
1 920 eurot Hageja Carolin Kadaja, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk, Advokaadibüroo Heringson GLO Kostja Fonamis OÜ, registrikood 14027089, asukoht Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn, seaduslik esindaja juhatuse liige K S
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalikku menetlusse määramise aeg
05.03.2018.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Carolin Kadaja hagi Fonamis OÜ vastu.
2.Lugeda tuvastatuks, et üürileandja Fonamis OÜ 25.02.2017.a. korralise üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine.
3.Kohustada Fonamis OÜ-d jätkama 12.07.2013.a. sõlmitud tähtajatu hoone üürileandmise lepingut nr *, mille objektiks on Hiiumaal * * territooriumil asuvad * *elamu (kasuliku pinnaga 162,7 m2 ), abihoone, sauna, pumbamaja ja kaevu koos sinna juurde kuuluva maaga (katastriüksus *, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindalaga 100400 m2.
Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta kostja Fonamis OÜ kanda.
2.Välja mõista Fonamis OÜ-lt Carolin Kadaja kasuks 642,62 eurot, millest 396 eurot on esindajatasu, 225 eurot riigilõiv ja 21,62 eurot sõidukulu.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Fonamis OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik
1.27.03.2017.a esitas hageja Carolin Kadaja Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja Fonamis OÜ vastu 25.02.2017. a üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamise nõudes ning kostja kohustamiseks jätkata 12.07.2013. a sõlmitud tähtajatut üürilepingut. 05.04.2017 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 16.05.2017.a. peatas kohus tsiviilasjas menetluse. Menetlus uuendati 28.02.2018.a kohtumäärusega. 05.03.2018.a. kohtumäärusega määras kohus tsiviilasja kirjalikku menetlusse. Sama kohtumäärusega teatas kohus, et kohtulahend avalikustatakse 09.04.2018.a. 03.04.2018.a. kohtumäärusega uuendas kohus asja arutamise. Hageja nõue ja põhjendused
2.12.07.2013.a. sõlmisid hageja Carolin Kadaja üürnikuna ja Riigi Metsamajandamise Keskus (edaspidi RMK) üürileandjana tähtajatu hoone üürileandmise lepingu nr *, mille objektiks oli Hiiumaal, * * *-elamu, abihoone, sauna, pumbamaja ja kaevu koos sinna juurde kuuluva maaga. 26.04.2016.a. toimus RMK korraldatud enampakkumine. 15.06.2016.a võõrandas Eesti Vabariik hoone V K’le ja Fonamis OÜ-le. 17.06.2016.a. edastas kostja Fomanis OÜ hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. 12.07.2016.a. esitas Carolin Kadaja kohtule hagi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning kostja kohustamiseks jätkata üürilepingut. Kohus võttis hagi menetlusse 03.08.2016.a. 23.02.2017.a. tegi kohus kohtuotsuse, millega luges tuvastatuks, et Fonamis OÜ poolt 17.06.2016.a. Carolin Kadajale esitatud üürileandja erakorralise üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine. 25.02.2017.a. so kohtumenetluse ajal esitas kostja hagejale avalduse üürilepingu ülesütlemiseks.
3.Hageja leiab, et Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 327 lg 2 kohaselt on kostja poolt üürilepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas kohtumenetlus selle üürilepingu üle. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral
tuua kaasa tehingu tühisus. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada 25.02.2017.a. üürileandja erakorralise üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisus.
4.06.04.2018.a. esitas hageja kohtule nõude, milles palus tuvastada 25.02.2017.a. üürileandja korralise üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisus ja kohustada kostjat jätkama 12.07.2013.a. sõlmitud tähtajatu hoone üürileandmise lepingut nr *, mille objektiks oli Hiiumaal, * * territooriumil asuvad * *-elamu (kasuliku pinnaga 162,7 m2 ), abihoone, sauna, pumbamaja ja kaevu koos sinna juurde kuuluva maaga (katastriüksus *, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindalaga 100400 m2. Hageja on seisukohal, et vahet ei ole, kas käimasoleva kohtumenetluse ajal ütleb üürileandja üürilepingu üles korraliselt või erakorraliselt, vastav ülesütlemine on igal juhul tühine. Kostja vastuväited
5.07.04.2017.a kostja kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb vastu, et tegemist on eluruumiga. Üürileping määrab selgelt, et tegemist on ühiskondliku maaga, looduskaitseala peakontoriga. Üürnikul on maksevõlgnevus 2016. aasta juuni kuu üüri eest. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole parendusi üürileandjaga kokku leppinud, seega on hageja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja ei ole oma kohustusi hoolsusega täitnud, õue ehitati gazeebo, millega hävitati 3. kategooria kaitsealune liik. C. Kadaja jättis välja kolides oma vanad asjad üüripinnale, mida ta ise tunnistab. 18.03.2018.a. on kostja seisukohal, et tegemist ei ole eluruumiga. Riik kasutas elamut kontorina. 08.04.2018.a vaidleb kostja jätkuvalt vastu asjaolule, et tegemist on eluruumiga. Hoone esmaseks kasutuseks oli loodushoid. Kohtuotsuse põhjendused
6.Riigikohtu 28.02.2018.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-10710 loeti Pärnu Maakohtu 23.veebruari 2017.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-10710 jõustunuks osas, millega maakohus tuvastas, et üürilepingu erakorralise ülesütlemise avaldus, mille Fonamis OÜ saatis 17.juunil 2016 Caronil Kadajale, on tühine, samuti osas, millega maakohus kohustas Fonamis OÜ-d üürilepingut jätkama /tl 104-109/.
7.Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-16-10710 hagi kohtule 12. juulil 2016.a. Seisuga 25.02.2017.a kestis tsiviilasjas nr 2-16-10710 menetlus, milles vaidlustati hageja poolt sama üürilepingu nr * erakorralise ülesütlemise avaldus. Käesolevas tsiviilasjas on hageja samuti vaidlustanud üürilepingu nr 9-28/26 ülesütlemisavalduse.
8.Esmalt selgitab kohus millised nõuded hageja on esitanud. 27.03.2017.a. esitatud hagis palub hageja tuvastada 25.02.2017.a. üürileandja erakorralise üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisus ning kohustada kostjat jätkama 12.07.2013.a. sõlmitud tähtajatut hoone üürileandmise lepingut. Ka hagiavalduse õiguslikes põhjendustes on hageja viidanud üürileandja erakorralise üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisusele /tl 3-4/. 06.04.2018.a esitas hageja nõude, milles palub tuvastada 25.02.2017.a. üürileandja korralise üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisus ja kohustada kostjat jätkama 12.07.2013.a. sõlmitud tähtajatu hoone üürileandmise lepingut /tl 134-139/.
9.Ühes nõudes taotleb hageja erakorralise üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist ning teises nõudes taotleb hageja korralise üürilepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist. Kohus uuendas käesolevas tsiviilasjas asja arutamise 03.04.2018.a. kohtumäärusega seetõttu, et hageja poolt esitatud nõudes taotleti erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist, kuid hagile oli lisatud üürilepingu korralise ülesütlemise avaldus. Kohus on seisukohal, et 06.04.2018.a. esitatud avaldus ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1 ega lg 4 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist haginõude ümbersõnastamisega, ilma, et seejuures oleks muutunud hageja menetluslik nõue. Hageja nõudest tuleneb, et hageja soovib 25.02.2017.a. ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamist ning kostja kohustamist jätkata 12.07.2013.a. sõlmitud üürilepingut. Kohus lähtub nõude sõnastusest, mis on hageja poolt esitatud 06.04.2018.a.
10.VÕS § 327 lg 2 sätestab, et üürileandjapoolne eluruumi üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kui üürileandja ütles lepingu üles ajal, mil on käimas üürikomisjoni või kohtumenetlus selle üürilepingu üle, samuti enne kolme aasta möödumist selle üürilepinguga seotud üürikomisjoni või kohtumenetluse lõppemisest, kui otsus tehti üürileandja kahjuks. Tsiviilasjas nr 2-16-10710 on tuvastatud, et üürilepingu eset kasutas hageja eluruumina. Kostja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud väide, et tegemist ei ole eluruumiga, ei ole tõendatud. Kostja viitab oma väite tõenduseks poolte vahel sõlmitud lepingu p 1.1., mille kohaselt on maa sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa. Vaatamata asjaolule, et kordon-elamu asus maal, mille sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa, ei tähenda see, et hageja ei kasutanud * *-elamut eluruumina. Üürilepingu p 4.4.1. järgi oli üürnikul õigus kasutada üüripinda eluruumina /tl 611/. Eksperthinnangu kohaselt on kinnistul üksikelamu /tl 28-57/. Eelpool nimetatud tõenditega - kohtuotsusega, lepingu p 4.4.1 ja eksperthinnanguga loeb kohus tõendatuks, et hageja kasutas * *-elamut eluruumina.
11.Kostja ütles eluruumi üürilepingu üles ajal, mil käis kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-1610710, kus vaieldi muu hulgas kostja poolt varasemalt erakorraliselt üles öeldud eluruumi üürilepingu kehtivuse üle. Seega on täidetud VÕS § 327 lg 2 nimetatud tingimus– käimas oli kohtumenetlus sama üürilepingu üle. Kostja ütles eluruumi üürilepingu üles ajal, mil käis selle üürilepingu kehtivuse üle kohtumenetlus, seega on ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega.
12.VÕS § 6 lg 1 järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Hea usu põhimõte on seaduses sätestatud eraõiguse üks põhimõtetest. VÕS § 327 lg 2 sätestab, millistel juhtudel on üürilepingu ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 87 sätestab, et tehing on tühine siis, kui rikutud on sellist keeldu, mille eesmärgiks on tehing ära hoida. Kohtu hinnangul on VÕS § 327 lõikest 2 ja TsÜS §-st 87 tulenevalt olnud seadusandja eesmärgiks tagajärjena tehingu tühisus, kui üürileandja ütleb üürilepingu üles ajal, mil on käimas kohtuvaidlus selle üürilepingu üle. Käesoleval juhul vaidlesid pooled tsiviilasjas nr 2-16-10710 üürilepingu kehtivuse üle ning seetõttu on kostja poolt 25.02.2017.a. avaldus üürilepingu ülesütlemiseks tühine, kuna ülesütlemine on vastuolus seadusega.
TsÜS § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
13.Kohus rahuldab hageja hagi ning loeb tuvastatuks, et 25.02.2017.a. üürileandja korralise üürilepingu ülesütlemise avaldus on tühine. Kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis kohustab kohus kostjat jätkama 12.07.2013.a. sõlmitud tähtajatu hoone üürileandmise lepingut nr *, mille objektiks oli Hiiumaal, * * territooriumil asuvad * *-elamu (kasuliku pinnaga 162,7 m2 ), abihoone, sauna, pumbamaja ja kaevu koos sinna juurde kuuluva maaga (katastriüksus *, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindalaga 100400 m2.
14.Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli maksevõlgnevus. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, milliste tõenditega ta tõendab asjaolusid, millele ta tugineb. Kuna kostja väide on tõendamata, siis ei analüüsi kohus, kas esinevad VÕS § 327 lg 3 p 3 nimetatud asjaolud.
15.Kohus nõustub hagejaga, et hagihind on 1920 eurot vastavalt TsMS § 128. Tsiviilasjas nr 2-16-10710 kestab käesoleval ajal kohtuvaidlus üüri hinna suhtes. Seega on põhjendatud hagihinna määramisel võtta aluseks käesolevas asjas kohtule esitaud üürilepingu punktis 2.1. märgitud üüri hind 160 eurot kuus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda, kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
17.06.04.2018.a. hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast on põhjendatud konsultatsioon ja hagi koostamine kokku 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. 19.04.2017.a. kohtule esitatud sisutühja vastuse koostamine ei ole põhjendatud kuluks, mida kostjalt välja mõista. Põhjendatud on ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine istungil 1 tunni ulatustes, sest kohtuistung kestis mitte 30 minutit, vaid 18 minutit. Tutvumine tsiviilasja materjalidega 07.03.2018.a. ja seisukoha esitamine kohtule on põhjendatud kokku 30 minuti ulatuses, sest uusi materjale ega seisukohti kohtule ei esitatud. 05.04.2018.a. nõude täpsustamise eest kulude väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, kuna menetlustoiming oli tingitud hagejast endast, sest hageja ise oli hagis märkinud, et nõuab erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist, kuigi asja materjalidest nähtus, et tegemist oli korralise ülesütlemise avaldusega. Eeltoodu alusel on põhjendatud esindaja tasu väljamõistmine õigusabi eest 3 tunni ulatuses. Tunnitasu hind 110 eurot, millele lisandub käibemaks on põhjendatud. Hageja on TsMS § 174 lg 10 sätestatu kohaselt kinnitanud, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks õigusteenuse eest väljamõistmisele 396 eurot TsMS § 144 p 1 kuluna.
18.Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 225 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluna.
19.Hageja esindaja isikliku sõiduauto kasutamise kulu summas 21,62 eurot tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 144 p 2 nimetatud kuluna.
20.Eeltoodu alusel kuulub kostjalt Fonamis OÜ-lt hageja Carolin Kadaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 642,62 eurot, millest 396 eurot on esindajatasu, 225 eurot riigilõiv ja 21,62 eurot sõidukulu.
21.Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 alusel määrab kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.