lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-1316/61

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-1316/61
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. aprill 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-1316

Tsiviilasi

XX hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.03.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

66 116, 29 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel

Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Harju Maakohtu 20.03.2017 otsus tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali taotluse 08.02.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt XX kasuks välja põhivõlg 30 173 eurot 35 senti, viivis 26.04.2018 seisuga 4863 eurot 29 senti ja viivis põhivõlalt (30 173 eurot 35 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti teha uus menetluskulude jaotus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Hagi rahuldada osaliselt. 4.2 Mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt XX kasuks välja põhivõlg 30 173 eurot 35 senti, viivis 26.04.2018 seisuga 4863 eurot 29 senti ja viivis põhivõlalt

(30 173 eurot 35 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni. 4.3 Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 4.4 Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali taotlus 08.02.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.XX (hageja) esitas 26.01.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu. Hagis ja selle täpsustustes palus hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitise summas 57 977 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 19.04.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 2424 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 10.06.2016 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 04.06.2013 Codan Forsikring A/S Eesti filiaaliga (RSA) kolme aasta pikkuse kindlustuslepingu Tartumaal Meeksi vallas Aravu külas asuva XXX talu kindlustamiseks. RSA kindlustusportfelli võttis üle UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal ja viimase kindlustusportfelli on omakorda üle võtnud kostja. Hageja elamu oli kindlustatud taastamisväärtuses, kindlustatud riskiks oli muu hulgas tulekahju, omavastutus 200 eurot. 22.11.2014 hävis hageja kindlustatud elamu tulekahjus. Poolte vahel ei ole vaidlust kindlustusjuhtumi toimumise ega selle asjaolude osas. Hagi esitamise ajaks on kostja tasunud kindlustushüvitist kokku 101 909,22 eurot. Hageja leiab, et nimetatud summa eest ei ole võimalik tal elamut taastada ja nõuab, et kostja täidaks endale kindlustuslepinguga võetud kohustuse hüvitada hagejale uue samalaadse ehitise taastamise kulu. Kuna erimeelsused puudutavad vaid hüvitamisele kuuluva kahju suurust, siis palus hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 489 lg 2 alusel kahju suuruse määrata kindlaks kohtul. Samas leidis hageja, et hävinud elumaja taastamiseks kulub vähemalt 160 086,13 eurot, mistõttu hageja omavastutust 200 eurot arvesse võttes, peab hüvitis olema vähemalt 159 886,13 eurot. Seega on kostja jätnud täitmata oma hüvitamiskohustuse summas 57 977 eurot, millise summa väljamõistmist hageja kostjalt nõuab.
3.Lisaks nõudis hageja kostjalt hüvitist hageja poolt kostja lepingurikkumise tõttu kohtueelselt kasutatud õigusabi ja elamu vundamenti puudutava hinnangu tellimise eest kogusummas 2424 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tasudes kindlustushüvitisena 101 909,22 eurot, on kostja poolt kindlustusandja lepingulised kohustused täielikult ja isegi suuremas ulatuses täidetud. Kostja hinnangul alus hagejale VÕS § 489 lg 2 tähenduses hüvitise määramiseks kohtu poolt puudub, samuti on hageja poolt nõutav täiendava hüvitise nõue 57 977 eurot alusetu. Kindlustuse eesmärk on hüvitada kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud tegelik kahju (VÕS § 477). Hagejaga sõlmitud kindlustuslepingu tingimuste p 7.4 sätestatu „Ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu“ tähendab kulu samasuguse hoone, s.o samal kujul, sarnaste materjalide ja konstruktsioonidega, sama ruumiplaaniga (tuulekoda, esik, köök, 4 tuba, sahver, veranda) hoone rajamiseks. Põhimõte „uus vana vastu“ tähendab seejuures, et kasutatakse uusi kaasaegseid ehitusmaterjale tulekahjus hävinud seniste ehitusmaterjalide asendamisel ning ehitusmaksumusest ei arvestata maha hoone vanusele ja amortisatsioonile vastavat kulumi summat. „Uus vana vastu“ ei tähenda, et kostja peaks tasuma ruumide, konstruktsioonide, detailide ja omaduste eest, mida hoonel enne ei olnud või mis tulekahju tõttu ei kahjustunud. Hagis esitatud nõue ei vasta tules kahjustatud hoonel tegelikult olnud omadustele, vaid sisaldab oluliselt paremaid omadusi, suuremaid mahte ning põhjendamatult kõrgeid ühikhindeid.
5.Hageja poolt esitatud nõude osas tuleb hoone vundamendiga seonduvad nõuded jätta täielikult rahuldamata, kuna ühelt poolt oli hoonele 80 aastat tagasi rajatud madalvundament tulekahju ajaks amortiseerunud ning teiselt poolt tulekahjus vundament mingil moel kahjustada ei saanud. Lisaks tuleb vundamendiga seonduvate nõuete puhul arvesse võtta, et hageja rikkus kindlustusvõtjale seadusega pandud tõendite ja tõese teabe esitamise kohustust kahju suuruse kindlakstegemisel, kuna korraldas ilma kostjat eelnevalt teavitamata ja kostjale täiendavat ülevaatust võimaldamata vundamendi lammutamise ja väljakaevamise.
6.Hagejale juba väljamakstud hüvitis ületab tegelikult hoone tulekahjueelse seisundi taastamise mahtu 13 167,55 euro võrra, millise summa palub kostja juhul, kui hageja täiendava hüvitise nõue asja läbivaatamisel osutub põhjendatuks, tasaarvestada vastavas osas hageja nõudega.
7.Kostja ei nõustunud hageja täiendava kahjunõudega seonduvalt kohtueelselt kasutatud õigusabiga ja elamu vundamenti puudutava hinnangu tellimisega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 20.03.2017 otsusega hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Samuti jättis maakohus otsusega rahuldamata kostja taotluse 08.02.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
9.Maakohus luges tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud: - Kinnisvarabüroo Uus Maa Tartu büroo OÜ 06.09.2010 ekspertarvamuse kohaselt kujutab vaidlusalune hoone endast viilkatusega 1-korruselist hoonet, ehitusaasta 1936.a, elamu üldpind ca 110 m2, põhikorrus: tuulekoda, esik, köök, 4 tuba, sahver ja veranda;

-

-

-

04.06.2013 sõlmisid hageja ja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal kolme aasta pikkuse kindlustuslepingu elamu kindlustamiseks; 22.11.2014 hävis hageja elamu tulekahjus; 27.11-10.12.2014 kostja tellimusel riiklikult tunnustatud tulekahjueksperdi HP poolt koostatud ekspertiisakti nr 1436 kohaselt oli tulekahju tagajärjel hävinenud hoone katus ja pööningukonstruktsioonid, osaliselt vahelagi, suurimad termilised kahjustused ruumis nr 4, kus välisseina ning ka vaheseina palkide sisepinnad sügavalt söestunud; aprillis lõpust 2015 alustas hageja põlenud maja lammutamist, 08.-09.05.2015 oli maja vundamendi maapealne osa ära lammutatud; kostja teatas hagejale 03.07.2015 e-kirjas, et vastavalt uuele ekspertiisile on hoonele tekitatud kahju suuruseks 100 700,12 eurot koos käibemaksuga ja jääkväärtuseks 61 394,82 eurot koos käibemaksuga. Kindlustusandja otsustas hüvitada jääkväärtuse summas 61 394,82 eurot, millest arvestatakse maha omavastutus 200 eurot, jääkväärtust ületav kahjusumma 39 305,30 eurot hüvitatakse peale tegelikke taastamiskulusid, mis tuleb teostada 2 aasta jooksul; 22.01.2016 teatas kostja oma lepingulise esindaja kaudu, et keeldub tasumast hageja nn tegelikke taastamiskulusid. Kostja märkis, et viimane makse on teostatud 19.11.2015 summas 39 305,30 eurot.

10.Pooled vaidlevad, millega on määratud ehitise taastamismaksumus, kui suur see peaks olema ja kas see on kostja poolt (täielikult) välja makstud. Maakohus leidis, et puudub alus kahju suuruse määramiseks kohtu poolt (VÕS § 489 lg 2).
11.Kindlustuslepingu lisaks olevatest RSA kodukindlustuse tingimustest K200/2011 nähtub, et kui kindlustuslepingus ei ole kokkulepitud ehitise kindlustussummat, siis on kindlustussumma võrdne ehitise taastamisväärtusega (p 7.1.); ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu (p 7.4.); p.14.2 kohaselt koosneb kahjusumma kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme taastamiseks või taassoetamiseks ja p-s 5.2 määratletud kulude hüvitamiseks vajalikust summast, sealjuures võetakse arvesse p-s 5.1 kehtestatud piirmäärasid; p 14.5 kohaselt soodustatud isikul on õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab ehitise kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse, kui kindlustushüvitist kasutatakse samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastuvõtmisest. Kindlustushüvitise osa, mis ületab ehitise kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse, hüvitatakse ehitise taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, kui taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, milline on nimetatud vara kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse suhe ehitise taastamisväärtusesse.
12.Kodukindlustuse tüüptingimusi arvesse võttes on ehitise taastamismaksumuse n.ö. 100 % väljamaksmise eelduseks soodustatud isiku poolt kahe aasta jooksul hüvitamisotsuse vastuvõtmisest samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise ehitamine. Asjas ei ole vaidlust, et hageja ei asunud kindlustuslepingu mõttes tules hävinud elamut taastama (samalaadset ehitist ehitama), vaid on selle asemele ehitanud plaani- ja konstruktiivse lahenduse ning krundil paiknemise osas teistsuguse, Aeroc plokkidest, monteeritavatest raudbetoonpaneelidest vahelaega, kahekorruselise elamu.
13.Kohus nõustus hagejaga, et VÕS § 480 lg 4 on erinormiks VÕS § 480 lg 3 suhtes ja juhul kui pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud selles, et ehitise kindlustusväärtuseks on kokkuleppeline kindlustusväärtus, siis ehitise kulumit taastamisel ei arvestata. Samas leidis

kohus, et ehitise taastamismaksumusele vastava hüvitise täieliku väljamaksmise eelduseks on soodustatud isiku poolt hävinud ehitise tegelik taastamine kindlustuslepingu mõttes, st uue samalaadse ehitise ehitamine. Kohus asus seisukohale, et ainuüksi sellest, et pooled leppisid kindlustuslepingus kindlustusväärtusena kokku ehitise taastamise maksumuses, ei tulene, et kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel ehitise taastamise maksumuse igal juhul täies ulatuses, sh ka ehitise kahjujuhtumi eelset jääkväärtust ületavas osas, välja maksma (mis käesolevas juhul on faktiliselt toimunud, elumaja jääkväärtus enne kahjujuhtumit oli 70388,50 eurot koos käibemaksuga, kostja poolt on välja makstud 100 500,12 eurot). Ehitise taastamismaksumuse täies ulatuses kahjuhüvitisena väljamaksmise eelduseks on hävinud esemega samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise tegelik taastamine, st uue samalaadse ehitise ehitamine (endise olukorra taastamine). Kui kindlustusvõtja hävinud ehitise asemel midagi ei ehita või kasutab kindlustushüvitist teistsuguse elamu ehitamiseks, on kohtu hinnangul soodustatud isiku õigus hüvitise saamiseks piiratud ehitise jääkväärtusega enne kahjujuhtumit, st tegeliku kindlustusväärtusega (VÕS § 479 lg 3). Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kodukindlustuse tingimuste p.14.5 on tüüptingimusena tühine. Punkti 14.5 kohane tüüptingimus ei ole kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav, kuna see on soodsam kui seadusega ettenähtud tingimus (VÕS § 479 lg 3). Seega ei ole kostja kohustatud hagejale täiendavat (tegelikku kindlustusväärtust ületavas osas) hüvitist tasuma.

14.Kohus võttis seisukoha ka selles osas, kas hageja poolt nõutav täiendava kindlustushüvitise nõue oleks põhjendatud juhul, kui hageja oleks vaidlusaluse elamu kindlustuslepingu mõttes ka tegelikult taastanud. Kohus leidis, et kuna uue samalaadse elamu ehitamine ja kasutusele võtmine eeldab kohaliku omavalitsuse poolt projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa väljastamist, siis on põhjendatud hageja seisukoht, et uue samalaadse hoone ehitamisel tuleb nagu iga muu uue hoone ehitamiselgi arvesse võtta ka ehitusseadusest tulenevaid nõudeid. Kohus leidis, et kindlustustingimustes sätestatud mõiste „uus samalaadne ehitis” hõlmab mitte ainult kujult ja mõõtmetelt samalaadse ehitise ehitamist uutest materjalidest, vaid ka kaasaegse ehitise suhtes kohalduvatest nõuetest tulenevaid kasulikke omadusi (kasutusmugavusi). Kohtu hinnangul on HK poolt leitud hoone taastamismaksumus summas 144519,10 eurot palkelamu taastamise puhul põhjendatud ja võrreldav kostja eksperdi PP poolt palkmaja kohta väljatoodud maksumusega 1250 eurot/m2.
15.Kohus nõustus kostja vastuväitega selles osas, et taastamismaksumuse arvestuslikest kuludest tuleks maha arvestada vundamendiga seonduvad kulud. Isegi, kui pidada vaieldavaks, kas vundament kustutusvee tõttu kahjustus või mitte, on asjas tõendatud, et ca 80 aasta vanuse maja vundament oli juba kahjujuhtumi eelselt amortiseerunud ja oma kandevõime minetanud. Samuti on põhjendatud kostja seisukoht, et põhjendatud on jätta hageja võimalikud kulutused seoses vundamendiga arvestamata põhjusel, et hageja ei teavitanud oma kavatsusest vundament lammutada. Kahjujuhtumi käsitlemine ei olnud vundamendi lammutamise alguseks (aprilli lõpp-09.05.2015) kostja poolt täielikult lõpetatud. Hageja hoidis kostjat kuni novembrini 2015 eksituses, et taastab maja endise (hävinud) elamu suhtes koostatud projekti alusel, samal ajal oli ta juba 2015 juulis alustanud teistsuguse maja projekti alusel teistsuguse maja ehitamist. Seega rikkus hageja kindlustusvõtja poolt kindlustusandjale tõese teabe andmise kohustust ning vundamendi lammutamisega seotud kulude (summas 1411,10 eurot) ja vundamendi remondiga seonduvate kulude (3260, 18 eurot) osas vabaneks kostja hüvitamise kohustusest isegi siis, kui lugeda vundamendi kahjustused kustutusvee tõttu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et asjatundja HK 16.01.2017 arvamusega tuvastatud

taastamisväärtust 115 704,58 eurot (ilma km-ta) tuleb vähendada 4671,28 euro võrra, mistõttu oleks hageja elamu põhjendatud taastamismaksumuseks (eeldusel, et tules hävinud elamu oleks hageja poolt tegelikult taastatud) koos käibemaksuga 138 916,56 eurot. Võttes arvesse kostja poolt tegelikult tasutud summat 101 909,22 eurot, kuuluks sellisel juhul hageja kasuks täiendavalt hüvitamisele 37 007,34 eurot.

16.Kohus leidis, et hageja kahjunõue seoses kohtueelse õigusabiga ja hinnangu tellimisega vundamendi kohta ei ole põhjendatud. Asjaolust, et hageja otsustas kasutada kostjaga otsesuhtlemise asemel lepingulist esindajat, ei tulene kostja poolt kindlustuslepingu rikkumist. Ubamatsi OÜ arvetest ei nähtu, millist õigusalast nõu TV seoses kindlustusjuhtumiga hagejale andis või milliseid õiguslike põhjendustega nõudeid või taotlusi kostjale esitas. Seonduvalt hinnangu tellimisega vundamendi kohta Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-st leidis kohus samuti, et hinnangu tellimine ei seostu kostjapoolse lepingurikkumisega. Asjaoludest nähtuvalt pöördus hageja ehitusinsener SR poole hinnangu saamiseks pärast seda, kui ta oli ilma kostjat teavitama hakanud lammutama põlenud elamu vundamenti.
17.Kui hagi kuuluks osaliselt, summas 37 004,34 eurot, rahuldamisele, tuleks kostja tasaarvestusavaldus jätta arvestamata, kuna see ei ole kehtiv (VÕS § 200 lg 4). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
18.Hageja esitas 19.04.2017 Harju Maakohtu 20.03.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
19.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks hagi kuulunud rahuldamisele vaid siis, kui hageja oleks asunud tulekahjus hävinud palkelamu asemele ehitama uut palkidest elamut, mille plaani- ja konstruktiivne lahendus oleks olnud võimalikult sarnane tulekahjus hävinud elamule. Kindlustusvõtjat ei saa kohustada kasutama väljamakstavat kindlustushüvitist teatud kindlal viisil. Selline arusaam on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt RKTKo nr 3-2-1-113-08 p 15-16). Riigikohtu praktikat silmas pidades on VÕS § 42 lg 1 mõttes tühine vaidlusaluse kindlustuslepingu tüüptingimuste p 14.5, mis seab ehitise kindlustusjuhtumi eelset jääkväärtust ületava kindlustushüvitise osa välja maksmise sõltuvusse samas kohas asuva sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamisest.
20.Kui ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu, tugineb hageja alternatiivselt sellele, et kostja, olles teadlik hageja poolt tulekahjus hävinud palkidest elamu asemele kiviplokkidest uue elamu ehitamisest, on hagejale 39 905,30 euro suuruse kindlustushüvitise osa välja maksnud. Seejuures on kostja ise 15.07.2015 e-kirjas selgitanud, et 39 905,30 euro suurune kindlustushüvitise osa makstakse välja siis, kui hageja on tulekahjus hävinud elamut asunud taastama. Selliselt toimides on kostja ise tunnistanud, et tulekahjus hävinud palkidest elamu asemele uue kiviplokkidest elamu ehitamine on vaadeldav elamu taastamisena.
21.Kostja poolt tegelikkuses välja makstud kindlustushüvitis ei võimaldaks tulekahjus hävinud elamuga võimalikult sarnase, kuid kaasaegsetele ehitusnõuetele vastava palkidest elamu taastamist. Meeksi Vallavalitsuse 05.06.2015 korraldusest nr. 71 ning Meeksi Vallavalitsuse 01.09.2016 kirjast nr. 7-2.12/62 nähtub üheselt, et tulekahjus hävinud elamuga samalaadse elamu taastamise korral oleks taastatav elamu pidanud vastama kaasaegsele hoonele esitatavatele nõuetele.
22.Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kohus ei nõustu HK 30.05.2016 asjatundjaarvamusega, mille kohaselt on tulekahjus hävinud elamu taastamise maksumuseks 167 378,05 eurot. Juhuks, kui ringkonnakohus ei nõustu HK 30.05.2016 asjatundjaarvamusega, soovib hageja tugineda HK 16.01.2017 asjatundjaarvamuse täiendusele. Kui lähtuda HK 30.05.2016 asjatundjaarvamusest ning võttes arvesse, et tegelikkuses on kostja välja maksnud kindlustushüvitise summas 101 909,22 eurot, on kostja kindlustuslepingut rikkudes jätnud hagejale välja maksmata kindlustushüvitise summas 65 468,83 eurot. Kui lähtuda 16.01.2017 asjatundjaarvamuse täiendusest, on kostja jätnud hagejale välja maksmata kindlustushüvitise summas 45 315,01 eurot.
23.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et täiendavast kindlustushüvitisest tuleks maha arvata tulekahjus hävinud elamu vundamendi remondi maksumus. Usaldusväärselt ei ole leidnud tõendamist kostja väide, nagu poleks elamu vundament tulekahju tagajärjel kahjustada saanud. Küll viitavad ehitusinseneri SR arvamused koosmõjus hageja 19.04.2016 protsessidokumendi lisaks nr. 15 olevate fotodega, HP arvamusest nähtuvate andmetega tulekahju kustutamise käigus kasutatud vee hulga kohta ning tunnistajate AK, NB ja HK ütlustega sellele, et tulekahju tagajärjel sai elamu vundament kahjustusi.
24.Nõustuda ei saa etteheitega, nagu oleks hageja lammutanud tulekahjus hävinud elamu vundamendi ilma kostja nõusolekuta ning seetõttu vabaneks kostja kindlustushüvitise välja maksmise kohustusest vundamendi remontimist puudutavas osas. Kindlustusandja poolt hävinud vara ülevaatamine peab toimuma mõistliku aja jooksul. Peale kindlustusjuhtumi toimumist 2014 novembris, olid kostja esindajad korduvalt käinud põlenud elamuga tutvumas.
25.Maakohus on jätnud hageja kahju hüvitamise nõude põhjendamatult rahuldamata. OÜ Ubamatsi poolt hagejale osutatud õigusabi maht, maksumus ja spetsifikatsioon, samuti osutatud õigusabi eest tasumine nähtuvad hageja 10.06.2016 protsessidokumendi lisadest nr. 33-36. Juhul, kui kostja ei oleks hagejaga sõlmitud kindlustuslepingut rikkunud, siis oleks hagejal puudunud vajadus õigusnõustamiseks Ubamatsi OÜ poole pöördumiseks. Ka Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-lt asjatundjaarvamuste tellimise osas on kahju hüvitamise eeldused täidetud. On ilmne, et kui kostja ei oleks kindlustuslepingut rikkunud kindlustushüvitise osalise välja maksmata jätmise läbi, siis oleks puudunud hagejal tarvidus asjatundjaarvamuste tellimiseks.
26.Maakohus on põhjendamatult jätnud menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd maakohtus leidis tuvastamist, et väljamaksmisele kuuluv kindlustushüvitis pidanuks olema suurem, siis oli kõikide menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 mõttes. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada, välja arvatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse 08.02.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
29.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi hageja on hagis muuhulgas palunud kahju suuruse kindlaksmääramist VÕS § 489 lg 2 alusel kohtu poolt, nähtub hagiavaldusest, et hageja eesmärgiks ei ole tuvastusnõude esitamine, vaid täitmisnõude esitamine saamata jäänud kindlustushüvitise sissenõudmiseks, ning sellest lähtub ka ringkonnakohus.
30.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna hageja ei ehitanud põlenud elamu asemele sarnast elamut, siis on tal õigus nõuda üksnes põlenud elamu jääkväärtust, mitte taastamisväärtust. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Vastavalt VÕS § 480 lg-le 4 võivad ehitise kindlustamise korral lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse. Tulenevalt kindlustuslepingu üldtingimuste punktist 14.2 koosneb kahjusumma kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud kindlustatud eseme taastamiseks või taassoetamiseks ja punktis 5.2 määratletud kulude hüvitamiseks vajalikust summast, sealjuures võttes arvesse punktis 5.1 kehtestatud piirmäärasid. Üldtingimuste punkti 14.5 järgi on soodustatud isikul õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab ehitise kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse, kui kindlustushüvitist kasutatakse samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastuvõtmisest. Maakohus tuvastas, et hageja on asunud krundile ehitama teistsugust elamut. Uuel elamul on eelmisest elamust erinev plaani- ja konstruktiivne lahendus ning see paikneb krundil teises kohas. Uus elamu on Aerocplokkidest kahekorruseline elamu. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on hageja asunud ehitama kinnistule sama liiki ja otstarbega hoonet (elumaja). Jääkväärtust ületava taastamisväärtuse nõude esitamiseks ei ole vajalik, et uus elamu oleks samasugune. Küll aga tuleb arvestada üldtingimuste punktiga 7.4, mille kohaselt on taastamisväärtus uue samalaadse ehitise taastamise kulu. See tähendab, et hagejal ei ole õigust nõuda uue teistsuguse elamu ehituskulude maksumust, vaid hävinud hoonega sarnase uue hoone ehitamise kulu.
31.Vaidlus puudub, et kostja on maksnud kindlustushüvitisena välja 101 909,22 eurot. Hageja leiab, et selle raha eest ei ole võimalik elumaja endisel kujul taastada.
32.Seoses kindlustushüvitise suurusega on pooltel vaidlus muuhulgas selle üle, kas elamu vundament sai kindlustusjuhtumi tõttu kahjustada. Tulekahjuekspert HP 10.12.2014 arvamusest selgub, et põlengu kustutamiseks kasutati 35 000 liitrit vett (II kd tl 157). Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ ehitusinseneri SR 21.07.2015 arvamuse kohaselt on lintvundament saanud kahjustusi kustutusvee tõttu. Vundamendi maapealse müüritise maakivid olid laotud lubimördil, millest on tulekahju kustutamiseks kasutatud vee tõttu lubi välja uhutud ja sideaineta jäänud liivaterad kividevahelistest laiadest vuukidest välja varisenud. Eelneva tõttu on ka mõned väiksemad maakivid suuremate rahnude vahelt välja kukkunud. Lintvundamendi ehitustehniline seisund on äärmiselt halb (I kd tl 196). Tunnistaja AK, kes osales lammutustöödel, ütluste kohaselt oli maja vundament saanud veekahjustusi ja see oli kehvas seisus (III kd tl 195). Tunnistaja NB, kes samuti osales lammutustöödel, andis ütlusi, et seal, kus vundament oli rohkem kahjustada saanud, olid kahjustused tunnistaja arvates tingitud tulekahju kustutusveest. Vundamendi serv oli veest pehmeks muutunud (IV kd tl 59). OÜ Ehitusseire ehitusinsener KK andis tunnistajana

ütlusi, et ülevaatuse ajal tehtud fotodest nähtuvalt ei olnud vundamendil näha tulekahjukustutusveest tingitud kahjustusi (III kd tl 196). OÜ Park Projekt ehitusinseneri PP 22.11.2016 arvamuse kohaselt on kustutusvee kahjustused vundamendile vähetõenäolised (III kd tl 81-83). Hinnates tõendeid kogumis, leiab kolleegium, et SR arvamuse ning tunnistajate AK ning NB ütlustega on tõendatud, et vundament sai kustutusvee tõttu kahjustusi. Nii SR arvamus, kui AK ning NB ütlused tuginevad kohapeal visuaalselt tuvastatule. Kuigi ka KK on käinud kohapeal, siis asjaolu, et tema kustutusveest tingitud kahjustusi ei tuvastanud, ei tähenda, et neid ei olnud. PP ei ole aga vundamenti kohapeal ise üle vaadanud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et vundamendi osas tuleks arvestada amortisatsiooni. Üldtingimuste p 7. 4 kohaselt on ehitise taastamisväärtuseks uue samalaadse ehitise taastamise kulu.

33.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et vundamendi lammutamisega rikkus hageja VÕS § 488 lõiget 2, mis sätestab, et kindlustusvõtja ei või enne kahju kindlakstegemist teha ilma kindlustusandja nõusolekuta kahjustatud asja suhtes mingeid muudatusi, mis raskendavad kahju tekkimise põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist või muudavad selle võimatuks, välja arvatud juhul, kui muudatus osutub vajalikuks kahju vähendamise eesmärgil või avalikes huvides. Kindlustusandja esindaja JL käis sündmuskohta üle vaatamas 2014.a novembris (I kd tl 212). 27.11.2014 käis kindlustusandja taotlusel sündmuskohta üle vaatamas tulekahjuekspert HP (II kd tl 157). 2014. detsembris – 2015.a jaanuaris vaatas kindlustusandja taotlusel elamu üle OÜ Ehitusseire ehitusinsener KK (I kd tl 101). Tunnistaja AK ütluste kohaselt toimus vundamendi lõhkumine 09.05.2015 (III kd tl 195). Ka tunnistaja NB ütlustest nähtuvalt toimusid vundamendi lammutustööd 2015.a mais (IV kd tl 59). Seega oli tulekahju toimumise (22.11.2014) ja vundamendi lammutustööde vahel üle viie kuu. Kolleegiumi hinnangul oli kindlustusandjal piisavalt aega, et kahjujuhtumi asjaolud ja kahju suurus kindlaks teha. Enne vundamendi lõhkumist olid kindlustusandja asjatundjad sündmuskohaga tutvunud kolmel korral. Eeltoodu pinnalt ei saa väita, et hageja takistas kindlustusandjal asjaolude tuvastamist.
34.Kostja on tuginenud ka sellele, et hoone ei põlenud maha täielikult, kuna üks tuba ei saanud kahjustada. Kolleegiumi hinnangul ei oma see mõju taastamisväärtuse määramisel. Tulekahjuekspert HP on 10.12.2014 arvamuses märkinud, et tulekahju tagajärjel olid hävinenud kõik hoone katuse- ja pööningukonstruktsioonid. Ruumide nr 1, 4 ja 8 kohalt oli hävinenud vahelagi. Osaliselt oli vahelagi läbipõlenud ruumi nr 3 kohalt. Hoone esimese korruse tasandilt olid suurimad termilised kahjustused ruumis nr 4. Selles ruumis olid nii välisseina kui ka vaheseina palkide sisepinnad sügavalt söestunud ruumi lõunanurga piirkonnas. Söestumine oli sügavam ruumi nr 4 poolsel küljel. Ruumides nr 3 ja 5 olid termilised kahjustused väiksemad (II kd tl 158). Ka tsiviilasjas olevatelt fotodelt nähtub, et põlengukahjustused majal olid ulatuslikud (nt I kd tl 103, 139-147, II kd tl 69-73). Asjaolu, et maja üks tubadest maha ei põlenud, ning säilisid veel mõned ehitise elemendid, ei anna alust arvata, et neid oleks mõistlik olnud ehituslikult säilitada ning taastamisväärtuse kindlakstegemisel tuleks neid arvestada. Kolleegium leiab, et taastamisväärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellest, et tulekahju tõttu vajab elamu täielikult taastamist. Samas tähendab kolleegiumi hinnangul üldtingimuste p-s 7.4 sätestatud taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu seda, et elemente, mida elamul ei olnud, ei pea kostja hüvitama.
35.Hageja esitatud HK asjatundja arvamuse 20.02.2018 täpsustuse kohaselt on elamu taastamise maksumus 2014 IV kvartali hindades 149 461,89 eurot (käibemaksuga).
36.Kostja esitatud PP 22.11.2016 asjatundja arvamuse kohaselt on elamu taastamismaksumus majandus- ja taristusministri 11.06.2015 määruse nr 63 Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord ja Statistikaameti ehitushinna indeksi alusel 721 eurot/m2 (käibemaksuga). Elamu taastamismaksumuseks „võtmed kätte“ meetodil karkassmaja puhul on 940,80 1135,32 eurot/m2 (käibemaksuga). Elamu taastamismaksumuseks võrdlusmeetodil Tartu maakonnas tulekahjus 2014.a kahjustatud ja taastatud puitkarkass elamu ehituskulu baasil on 691 eurot/m2 (lisandub käibemaks), mis ei sisalda vundamenditöid. „Võtmed kätte“ palkmaja puhul on taastamismaksumus 1242,94 eurot/m2 (käibemaksuga) (III kd tl 71-95).
37.Kolleegium leiab, et majandus- ja taristusministri 11.06.2015 ja Statistikaameti ehitushinna indeksi alusel arvestatud taastamismaksumust ei saa käesoleval juhul arvesse võtta. Tegemist on keskmise ehitusmaksumusega ning selle kohaldamisel jääks arvestamata vaidlusaluse maja spetsiifika, nt see, et tegemist oli palkmajaga. Lähtuda ei saa ka PP arvamuses märgitud uue karkassmaja ja võrdlusmeetodis kasutatud karkassmaja hindadest, kuna põlenud elamu oli palkmaja.
38.PP arvamusest nähtub, et tema poolt küsitud pakkumise (mis sisaldas hoone põhiplaani ja põhilisi konstruktiivseid andmeid) alusel on Timbeco Ehitus OÜ teinud hinnapakkumise „võtmed kätte“ palkmaja ehitamiseks summas 147 600 eurot (käibemaksuga) (III kd 134144). Samas on PP 20.02.2018 täiendavas arvamuses selgitanud, et sellest summast tuleb maha arvata 33 724,67 eurot (käibemaksuga), kuna sellises summas sisaldab Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumus elemente, mis põlenud elamul puudusid või ei hävinenud.
39.PP on 20.02.2018 täiendavas arvamuses toonud välja tööd, materjalid ja nende hinnad, mida tuleb hinnapakkumisest maha võtta. Kolleegium leiab, et põhjendatud on Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumisest maha arvata hoone telgede mahamärkimistööd summas 360 eurot (käibemaksuga), kuna hoone endises mahus taastamise korral ei ole telgede mahamärkimistöö vajalik. PP on maha arvanud ka mullatööd ja vundamenditööd, mille maha arvamine ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud, kuna kolleegium luges tõendatuks, et vundament sai kustutusvee tõttu kahjustusi, ning leidis, et taastamisväärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellest, et tulekahju tõttu vajab elamu täielikult taastamist.
40.PP on maha arvestanud 65 m2 ulatuses betoonpõranda ehitusega seotud töid, kuna osa hoone põrandast oli muldpinnasel (42 m2) ja osa laudpõrandat säilis (22,7 m2). Seda, et osa põrandast puudus, on arvesse võetud ka hageja hagiavalduses ning hageja esitatud HK asjatundja arvamuses (II kd tl 57). Ringkonnakohus märgib, et 25.11.2014 kahjude ülevaatuse aktist nähtuvalt puudus elamul põrand 39,5 m2 ulatuses (I kd 212). Seega tuleb kindlustushüvitise suuruse määramisel arvestada, et põrand puudus 39,5 m2 ulatuses, mitte 42 m2 ulatuses. Ka muus osas ei saa betoonpõranda ehitusega seotud töid vähendada, kuna kolleegium on leidnud, et lähtuda tuleb sellest, et elamu vajab täielikult taastamist. Lähtudes PP 20.02.2018 kalkulatsioonist tuleb Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumisest maha arvata 1884,70 eurot (käibemaksuga) (39,5 m2 betoonist aluspõranda tööde maksumus).
41.PP on hinnapakkumisest arvestanud maha ka järgmiste elementide maksumuse: välisuks ja tuulekoja uks koos piirdeliistudega, osad aknad ja nende juurde kuuluvad veeplekid, niiske (WC-dušš) ruumi uks ja sauna uks koos piirdeliistudega. Ringkonnakohus leiab, et kuna elamus puudus WC, dušš ning saun, siis tuleb niiske ruumi ukse ja saunaukse (koos piirdeliistudega) maksumus hinnapakkumisest maha arvata. PP 20.02.2018 kalkulatsiooni kohaselt on niiske ruumi ukse ja saunaukse (koos piirdeliistudega) maksumus kokku 475,20 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumisest maha arvata

475,20 eurot (käibemaksuga). PP 20.02.2018 kalkulatsioonis märgitud akende ning teiste uste maha arvamine ei ole põhjendatud, kuna kolleegium on leidnud, et taastamisväärtuse määramisel tuleb lähtuda sellest, et ehitis vajab täielikult taastamist.

42.PP on hinnapakkumisest maha arvanud katuse lumetõkke maksumuse 1289,57 eurot (käibemaksuga) ja sauna maksumuse 3945,60 eurot (käibemaksuga). Kolleegium leiab, et nende maha arvamine on põhjendatud, kuna põlenud elamul lumetõket ja sauna ei olnud.
43.Samuti on PP arvanud hinnapakkumisest maha õhk-vesi soojuspumba, veeboileri, põrandakütte, radiaatorite ning sundventilatsioonisüsteemi maksumuse. Kolleegium leiab, et kuna elamus puudus veeboiler ja sundventilatsioon, siis on hinnapakkumisest nende maha arvamine põhjendatud. Põhjendatud ei ole aga õhk-vesi soojuspumba ja esimese korruse põrandakütte mahaarvamine. Majas oli enne tulekahju küttesüsteem (ahiküte). Seega tuleb ka ehitise taastamisväärtuse kindlaksmääramisel küttesüsteemiga arvestada. Kuna Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumine ei sisalda ahikütet, vaid õhk-vesi soojuspumpa ja esimese korruse põrandakütet, siis tuleb arvestada nende maksumust. Küll aga tuleb hinnapakkumisest maha arvata teise korruse radiaatorid. Uus Maa Tartu büroo OÜ 06.09.2010 arvamusest nähtuvalt oli elamul üks põhikorrus ja pööning (I kd tl 114). Kuna tõendatud ei ole, et elamu pööningul oli küttesüsteem, siis ei ole alust hinnapakkumises teise korruse radiaatoreid arvesse võtta. PP 20.02.2018 kalkulatsiooni kohaselt on veeboileri maksumus 960 eurot (käibemaksuga), teise korruse radiaatorite maksumus 420 eurot (käibemaksuga) ja sundventilatsiooni maksumus 618 eurot (käibemaksuga). Need summad tuleb Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumisest maha arvata.
44.PP on hinnapakkumisest maha arvanud ka sisetrepi, sanitaartehnika, seina- ja põranda keraamilised plaadid ja pööninguluugi. PP 20.02.2018 kalkulatsiooni kohaselt on sisetrepi maksumus 3000 eurot (käibemaksuga), sanitaartehnika maksumus 726 eurot (käibemaksuga) keraamiliste plaatide maksumus 1257,96 eurot (käibemaksuga) ja pööninguluugi maksumus 216 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohus leiab, et kuna eeltoodu elamul puudus, siis on põhjendatud need hinnapakkumisest maha arvestada. Siseviimistlusega seoses on PP hinnapakkumisest maha arvestanud ka 65 m2 ulatuses puitparketi maksumuse. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et põrand puudus 39,5 m2 ulatuses, siis tuleb hinnapakkumisest maha arvata 758,40 eurot (käibemaksuga) (39,5 m2 parketi maksumus).
45.Lisaks on PP hinnapakkumisest maha arvanud majasisese (köök, WC, pesuruum, saun) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi maksumuse summas 1560 eurot (käibemaksuga). OÜ Ehitusseire ehitusinsener KK 2014.a detsembris – 2015.a jaanuaris teostatud arvamusest nähtub, et hoones oli alustatud renoveerimistöödega ning paigaldatud oli lokaalne veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteem (septik imbväljakuga) (I kd tl 102). JL 25.11.2014 ülevaatusakti kohaselt oli vesi veetud hoone sahvrisse ja elutuppa (I kd tl 212). Kolleegium leiab, et kuna mingil kujul oli vee- ja kanalisatsioonisüsteem hoones olemas, siis ei saa veeja kanalisatsioonisüsteemi maksumust tervikuna maha võtta. Samas võib hinnapakkumisest ja PP 20.02.2018 arvamusest järeldada, et hinnapakkumise järgne vee- ja kanalisatsioonisüsteem on ulatuslikum võrreldes elamus olnuga, kuna osasid ruume, kuhu hinnapakkumise järgi viidatud süsteem tuleks, hoones ei olnud. Kuna ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, milline oli hoones olnud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi maht võrreldes hinnapakkumisega, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks arvata vee- ja kanalisatsioonisüsteemi maksumuse hinnapakkumisest maha 50 % ulatuses, s.o 780 euro (käibemaksuga) võrra.
46.Kokku on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumisest maha arvestada 16 691,43 eurot (käibemaksuga) (360 + 1884,70 + 475,20 + 1289,57 + 3945,60 + 960 + 420 + 618 + 3000 + 726 + 1257,96 + 216 + 758,40 + 780). Seega on Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumisest lähtuvalt põlenud elamuga saamalaadse elamu ehitusmaksumus 130 908,57 eurot (käibemaksuga) (147 600 – 16 691,43).
47.Põhjendatud ei ole HK 27.02.2018 arvamuses esitatud seisukoht, et Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumises märgitud voodrilauda, paksusega 21mm, ei ole lubatud kasutada, kuna voodrilaua lubatud minimaalne paksus on 23mm. HK on selle seisukoha esitamisel viidanud Tarindi RYL2010-le. Selle näol on tegemist ehitustööde kvaliteedinõuetega Soomes, ja selle pinnalt ei saa väita, et Eestis ei tohi 21mm paksusega voodrilauda kasutada.
48.Üldtingimuste p 5.2.3 kohaselt hüvitatakse ka kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulud, mis tulenevad kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuetest ja ettekirjutustest. Kolleegium nõustub kostjaga, et siin on mõeldud olukorda, kus hoone taastamisel esitavad pädevad ametivõimud nõudeid ja ettekirjutusi, mille tõttu on kindlustusvõtja, lisaks olukorra taastamisele, sunnitud tegema täiendavaid kulusid. Hageja ei ole tõendanud, et eelpool nimetatud mahaarvamised on vastuolus pädevate ametivõimude nõuete ja ettekirjutustega. Seda ei tõenda Meeksi Vallavalitsuse 05.06.2015 korraldus nr 71, millega kinnitati uue kahekorruselise elamu projekteerimistingimused (I kd tl 195) ega Meeksi Vallavalitsuse 01.09.2016 üldsõnaline kiri, et hoone peab olema kaasaegne (II kd 192).
49.Kuna põlenud elamuga samalaadse elamu saaks ehitada 130 908,57 euro eest, siis ei ole alust taastamisväärtuse kindlakstegemisel tugineda HK arvamusele, mille 20.02.2018 täpsustuse kohaselt on elamu taastamise maksumus 149 461,89 eurot, kuna viimane on kallim. Samal põhjusel ei ole alust lähtuda hagiavaldusele lisatud OÜ Ragan, OÜ PestEkspert, OÜ Ardis Ehitus, OÜ Betoonkivi, AS Kurmik, OÜ Gersamia ja OÜ A&H Ristpalkmajad hinnapakkumistest, kuna ka kõik need on kallimad (hinnavahemik 152 352 eurot - 183 420 eurot käibemaksuga). OÜ Kekk on teinud algselt hinnapakkumised summas 90 127,70 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 84) ja 102 307,60 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 64), kuid need ei sisalda kõiki vajalikke töid. Lisaks ei ole OÜ Kekk eeltoodud hinnapakkumised veenvad seetõttu, et hiljem on OÜ Kekk teinud täpsustatud hinnapakkumise summas 174 037,85 eurot (käibemaksuga) (I kd 67-70). Kuigi OÜ Kekk viimases hinnapakkumises on elemente, mida põlenud hoonel ei olnud, ning OÜ Ehitusseire 08.03.2016 arvamusest (I kd tl 159) nähtuvalt on OÜ Kekk viimases hinnapakkumises lähtutud hoone tegelikest mõnevõrra suurematest mõõtudest, ei muuda need OÜ Kekk varasemaid hinnapakkumisi usaldusväärseteks. OÜ Ehitusseire 2014.a detsembris-2015.a jaanuaris läbiviidud hinnangu kohaselt on ehitise taastamismaksumus 100 700,12 eurot (käibemaksuga) (I kd 101-109). OÜ Ehitusseire kalkulatsioonis on vajaminevad tööd esitatud suure üldistusega, mistõttu sellest ei ole kontrollitav, kas see sisaldab hoone taastamiseks kõiki vajalikke töid ja materjale. OÜ Ehitusseire kalkulatsioonist nähtub ka, et vundamendiga seotud töid on arvestatud väga vähesel määral. Kolleegium peab Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumise põhjal arvutatud taastamisväärtust usaldusväärsemaks ka seetõttu, et selle aluseks on konkreetne hinnapakkumine elamu ehitamiseks. OÜ Ehitusseire kalkulatsiooni puhul ei ole tegemist hinnapakkumisega, vaid selles on üldistatult hinnatud elamu taastamise võimalikku maksumust.
50.Tuginedes ülaltoodule leiab ringkonnakohus, et elamu taastamisväärtuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda Timbeco Ehitus OÜ hinnapakkumisest, millele tuginedes on põlenud elamu taastamisväärtus 130 908,57 eurot (käibemaksuga).
51.Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud kindlustushüvitist kokku 101 909,22 eurot. Kindlustusvõtja omavastutus on 200 eurot. Ringkonnakohus tuvastas, et põlenud elamu taastamisväärtus on 130 908,57 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 476 lg 1 ja § 480 lg 4 alusel täiendavalt välja mõista kindlustushüvitis 28 799,35 eurot (130 908,57 – 101 909,22 – 200).
52.Kostja on avaldanud, et kui hageja täiendava hüvitise nõue osutub põhjendatuks, siis tuleb see tasaarvestada kostja poolt hagejale enam tasutud 13 167,55 euroga. Kostja on seisukohal, et nimetatud enam tasutud kindlustushüvitis tuleneb sellest, et ta on tasunud hagejale 40,7 m2 võrra suuremas mahus põrandatööde eest (enamtasutud summa 3378,10 eurot), samuti on ta tasunud rohkem veevarustus- ja kanalisatsioonitööde eest (enamtasutud summa 2880 eurot). Lisaks oli hoone tegelik ehitusalune pind hageja teatatud 110m2 asemel 118m2, mistõttu on hageja tasunud vähem kindlustusmakset. Kostja leiab, et seetõttu on ta eksinud ka hüvitise arvestamisel ning ta on hagejale enam tasunud 6 909,45 eurot. Kolleegium leiab, et kuna tuvastatud on, et kostja on hagejale tasunud vähem kindlustushüvitist 28 799,35 eurot, siis ei saa rääkida kostja poolt hagejale enamtasutud summast. Lisaks, mis puudutab hoone pinda, siis kindlustuspoliisis ei ole kasutatud ehitusaluse pinna mõistet, vaid üldpinna mõistet. Kindlustuspoliisis on märgitud üldpinnaks 110m2. OÜ Ehitusseire arvamuse kohaselt on hoone ehitusalune pind 118m2 (I kd tl 102). Kindlustuslepingus ei ole defineeritud üldpinna mõistet. Ka majandus- ja taristusministri 05.06.2015 määrusega nr 57 kehtestatud Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused ei sätesta üldpinna mõistet, küll aga ehitisealuse pinna mõistet, mis on hoonealune pind (§ 19 lg 1). Üldpinna mõistet on kasutatud Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määrusega nr 198 kinnitatud Eluruumide erastamise korra punktis 7, mis sätestab, et korteri üldpinna hulka loetakse toa (tubade) ja abiruumi(de) põrandapindade summa, kaasa arvatud sisseehitatud seinakappide, külmade panipaikade ja verandade põrandapind. Samuti on üldpinna mõistet kasutatud välisministri 27.11.2006 määrusega nr 7 kinnitatud Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antava eluruumi ja selle taotluse vormi § 4 lõikes 3, mis sätestab, et eluruumi üldpinna hulka ei arvestata rõdu, terrassi, pööningut, keldrit, üldkoridori, ehituskonstruktsioone, tehnoruume ega muid ruume, mida ei saa kasutada elamispinnana. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, millise tähenduse andsid pooled lepingus üldpinna mõistele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooled kasutasid lepingus üldpinna mõistet samasisuliselt ehitisaluse pinna mõistega. Seega ei ole kostja ka tõendanud, et hageja teatatud andmed hoone pinna kohta on tegelikust väiksemad. Ülaltoodule tuginedes ei ole kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud.
53.Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtueelse õigusabikulu 2100 eurot (käibemaksuga) ning eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu 324 eurot (käibemaksuga). Hageja selgitas, et kohtuvälisel suhtlemisel kostjaga tellis ta Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-st arvamuse elumaja vundamendi kohta. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ehituskonstrueerimise ja

Katsetuste OÜ on esitanud 04.08.2015 hagejale arve summas 324 eurot (käibemaksuga) (II kd tl 88). Kuna kolleegiumi hinnangul leidis tõendamist, et vundament sai kahjustusi, ning kolleegium on selle tuvastamisel tuginenud muuhulgas Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ inseneri SR arvamusele, siis tuleb pidada kohtueelsete kulutuste tegemist eelmärgitud arvamuse saamisele põhjendatuks, ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 324 eurot.

54.OÜ Ubamatsi on esitanud hagejale 30.06.2015 arve summas 1140 eurot (käibemaksuga) ja 30.09.2015 arve summas 960 eurot (käibemaksuga) kohtueelse õigusabi eest (kokku 17,5 töötunni eest) (II kd tl 83 ja 85). 30.06.2015 arvel ja 30.09.2015 arve lisal on toodud tehtud tööde spetsifikatsioon. Kolleegium leiab, et arvestades vaidluse keerukust, võib pidada kohtueelse õigusabi kasutamist vajalikuks ning ka töötundide arvu ei saa pidada liialdatuks. Kuna aga hageja kindlustushüvitise nõue kuulub rahuldamisele ca 50 % ulatuses, siis saab ka kohtueelseid õigusabikulusid pidada põhjendatuks 50 % ulatuses, mistõttu tuleb kostjalt hagejale kohtueelsete õigusabikulude katteks välja mõista 1050 eurot.
55.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg kokku 30 173,35 eurot (28 799,35 + 1050 + 324).
56.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nõude täpsustuse kohaselt on hageja palunud kindlustushüvitiselt välja mõista seadusjärgse viivise alates 19.04.2016. Kohtueelse õigusabikulude ja eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu hüvitiselt palub hageja seadusjärgset viivist välja mõista alates 10.06.2016. Kindlustusandja on teatanud hagejale 22.01.2016, et ta tasus kindlustushüvitise viimase osa 19.11.2015 ning täiendavat hüvitist ei tasuta (III kd tl 57-60). Kolleegiumi hinnangul on hagejal õigus alates 19.04.2016 viivist nõuda. Kuna hageja esitas hagi täienduse kohtueelsete õigusabikulude ja eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu hüvitamiseks 10.06.2016, siis on hagejal õigus sellest kuupäevast nõuda ka viivist (VÕS § 113 lg 2). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 26.04.2018 seisuga võlgneb kostja tasumata kindlustushüvitiselt (28 799,35 eurolt) viivist 4656,83 eurot ning kohtueelsete õigusabikulude ja eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu hüvitiselt (kokku 1374 eurot) viivist 206,46 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 26.04.2018 seisuga 4863,29 eurot. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (30 173,35 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.04.2018 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus
57.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust peab kolleegium põhjendatuks maa- ja ringkonnakohtu

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Pooltel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja