Xxxhagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filissli vastu kindlustushüvituse ja kahjuhüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
66116,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxx, ik xxx, elukoht xxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu e-post [email protected] Kostja: AB“ Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel epost [email protected]
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
5.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
2-16-1316 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja väited
1.Xxx (edaspidi hageja) esitas 26.01.2016 Harju Maakohtusse hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi kostja) vastu nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja tulekahjus hävinud elumaja eest siiani tasumata kindlustushüvitise osa summas 57977 eurot ning viivis 750 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 04.06.2013.a. Codan Forsikring A/S Eesti filiaaliga (RSA) kolme aasta pikkuse kindlustuslepingu oma Xxxasuva Xxx kindlustamiseks, kindlustuslepingu sõlmimist kinnitab kodukindlustuse poliis nr 500174355. Kostja on RSA õigusjärglane, millele on üle läinud kindlustuslepingust nr. 500174355 tulenevad kindlustusandja õigused ja kohustused. Hagejaga sõlmitud kindlustuslepingu nr 500174355 kindlustustingimustena kehtisid RSA Kodukindlustuse tingimused K200/2011. Hageja elamu oli kindlustatud taastamisväärtuses, kindlustatud riskiks oli muu hulgas tulekahju, omavastutus 200 eurot, soodustatud isikuks oli hüpoteegipidaja SEB Pank AS, mille vahendusel oli kindlustusleping sõlmitud. 22.11.14 hävis hageja kindlustatud elamu tulekahjus. Poolte vahel ei ole vaidlust kindlustusjuhtumi toimumise ega selle asjaolude osas, samuti kindlustuslepingu kohaselt tasumisele kuuluva ajutise üürikulu 3000 eurot hüvitamise osas, milline on käesolevaks ajaks täielikult välja makstud.
2.27.01.2015 hüvitamisotsusega otsustas kindlustusandja hüvitada hagejale elamu taastamiskulude katteks 85 210,48 eurot. Hiljem, 15.07.2015, korrigeeris kindlustusandja arvutusi ning luges hageja elamu taastamiskulude eest põhjendatud hüvitise suuruseks 100 500,12 eurot (hageja omavastutus 200 eurot on juba maha arvestatud). Lisaks tasus kostja hagejale lammutuskoristuskulude katteks 1409,10 eurot. Seega hagi esitamise ajaks oli kostja tasunud hüvitist kokku 101 909,22 eurot, sh: 1) 14.07.2015 soodustatud isikule SEB Pank AS-le 16 121 eurot laenulepingu nr 2013016120 jääk; 2) 15.07.2015 kokku 45 073,82 eurot (22 536,91 eurot Xxx ja 22 536,91 eurot xxx); 3) 08.09.2015 1 409,10 eurot: Xxx (lammutuskulud) ja 4) 19.11.2015 kokku 39 305,30 eurot: Xxx 19 652,65 eurot ja 19 652,65 Xxx. Kokku on kostja tasunud hävinud elamu taastamise eest koos lammutuskoristuskuludega 101 909,22 eurot. Hageja leiab, et nimetatud summa eest ei ole võimalik tal elamut taastada ja nõuab, et kostja täidaks endale kindlustuslepinguga võetud kohustuse – hüvitada hagejale „uue samalaadse ehitise taastamise kulu” nagu ta kindlustuspakkumuses lubas ning sõlmitud kindlustuslepingu tingimustega kohustuseks võttis. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust kindlustusjuhtumi toimumises ning erimeelsused puudutavad vaid hüvitamisele kuuluva kahju suurust, siis palub hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 489 lg 2 alusel kahju suuruse määrata kindlaks kohtul. Samas hageja leiab, et hävinud elumaja taastamiseks kulub vähemalt 160 086,13 eurot, mistõttu hageja omavastutust 200 eurot arvesse võttes peab hüvitis olema vähemalt 159 886,13 eurot (160 086,13 eurot - omavastutus 200 eurot). Seega on kostja jätnud täitmata oma hüvitamiskohustuse summas 57 977 eurot (159886,13-101909,22), millise summa väljamõistmist hageja kostjalt nõuab. Kuivõrd kostja on hüvitise tasumata osa väljamaksmisega alusetult viivitanud, siis nõuab hageja kostjalt tuginedes VÕS § 113 lg 1 ja 94 ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamaksmist. Hageja täpsustatud nõuete kohaselt nõuab hageja täiendavalt kindlustushüvitiselt 57977 eurot arvestatud seadusjärgset viivist kindla rahasummana kohtuotsuse tegemise hetkel ning edasi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni 57977 euro suuruse põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, samuti hüvitist hageja poolt kostja lepingurikkumise tõttu kohtueelselt kasutatud õigusabi ja elamu vundamenti puudutava hinnangu tellimise eest kogusummas 2424 eurot ning seadusjärgset viivist alates hageja poolt täiendava kahjuhüvitise nõude esitamisest 10.06.2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas
2-16-1316 rahasummas ning seejärel VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude 2424 eurot täieliku tasumiseni.
3.Hageja leiab kostja vastuväiteid arvesse võttes täiendavalt, et kuivõrd kindlustuslepingus oli lepitud kokku, et kindlustusjuhtumi tagajärjel väljamakstav kindlustushüvitis peab võimaldama hävinud hoone asemel uue sama kasutusfunktsiooniga hoone taastamist, siis selline taastatav ehitis peab vastamata ehitusseadustikust (EhS) ehitiste suhtes esitatavatele mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse, tuleohutuse, hügieeni, tervise ja keskkonna, energiasäästlikkuse ja tõhususe nõuetele. Nii tuleb hageja taotlusel Meeksi vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste kohaselt taastatava elamu ehitusprojekt koostada uue ja kaasaegsetele nõuetele vastava elamu ehitamiseks. Hageja poolt nõutava kindlustushüvitise puhul ei ole oluline, kas hageja soovib selle eest oma hävinud elamut endisel kujul taastada või ehitada selle asemele hoopis uue elamu või ei soovi üldse ehitustöid teostada. Oluline on üksnes see, et hagejale elamu taastamiseks väljamakstav kindlustushüvitis võimaldaks hageja soovi korral ehitada samasuguse funktsiooniga, võimalikult sarnase väljanägemisega, võimalikult sarnase ehitustehnilise olemusega ja võimalikult sarnaste mahtudega elamu, mis vastab EhS-is sätestatud ehitise nõuetele. Seega on põhimõtteliselt vale kostja seisukoht, et kindlustushüvitis peaks võimaldama üksnes tules hävinud hoone koopia taastamist. Hageja samuti ei nõustu, et kostja on maksnud talle liigselt välja 13167,55 euro suuruse kindlustushüvitise, mille tagastamise nõude palub kostja tasaarvestada hageja kasuks väljamõistetava rahasummaga hagi rahuldamise korral. Samuti ei nõustu hageja kostja vastuväitega, et tulekahjus hoone vundament kahjustada ei saanud ning et vundamendi lammutamisega seonduvalt oleks hageja enda kui kindlustusvõtja kohustusi rikkunud. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et tasudes hagejale kindlustushüvitisena 101909,22 eurot (sisaldab ka tulekahjujärgset koristuskulu) on tema poolt kindlustusandja lepingulised kohustused täielikult ja isegi suuremas ulatuses kui nõutud, täidetud. Kostja leiab, et hageja nõue täiendava hüvitise saamiseks on ebaselge, kuna üheltpoolt on esitatud konkreetse täiendava lisahüvitise väljamõistmise nõue, kuid teiseltpoolt palutakse määrata hüvitise suurus VÕS § 489 lg 2 alusel kohtul. Kostja hinnangul alus hagejale VÕS § 489 lg 2 tähenduses hüvitise määramiseks kohtu poolt puudub, samuti on hageja poolt nõutav täiendava hüvitise nõue 57977 eurot alusetu. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud lisahüvitise nõue ei vasta tules kahjustatud hoone tulekahjueelsetele näitajatele ja omadustele, vaid sisaldab oluliselt paremaid omadusi, suuremaid mahte ning põhjendamatult kõrgeid ühikhindeid, millega kostja ei saa nõustuda. Kostja hinnangul võib olla mõistetav, et tules kahjustatud hoonest oluliselt suurema ja paremate omadustega hoone rajamiseks ei pruugi hagejale seni väljamakstud hüvitisest piisata, kuid see ei anna hagejale alust täiendava hüvitisenõude esitamiseks. Hageja väite kohta, et väljamakstud kindlustushüvitise eest ei ole võimalik elamut vajalikus mahus taastada, märgib kostja, et tegelikult hageja kahjustatud elamut taastada ei kavatsegi, vaid soovib ehitada uut ja oluliselt paremate omadustega hoonet. Samuti kostja osundab, et tema poolt hagejale juba väljamakstud hüvitis ületab tegelikult hoone tulekahjueelse seisundi taastamise mahtu summas 13167,55 eurot, millise summa palub kostja juhul, kui hageja täiendava hüvitise nõue asja läbivaatamisel osutuks põhjendatuks, tasaarvestada vastavas osas hageja nõudega (protsessuaalse tasaarvestuse vastuväide).
5.Kostja samuti leiab, et hageja poolt esitatud nõude osas tuleb hoone vundamendiga seonduvad nõuded jätta täielikult rahuldamata, kuna üheltpoolt oli hoonele 80 aastat tagasi rajatud madalvundament tulekahju ajaks amortiseerunud ja oma kandevõime minetanud ning teiseltpoolt tulekahjus vundament mingil moel kahjustada ei saanud. Lisaks tuleb vundamendiga seonduvate nõuete puhul arvesse võtta, et kostja rikkus kindlustusvõtjale seadusega pandud tõendite ja tõese
2-16-1316 teabe esitamise kohustust kahju suuruse kindlakstegemisel, kuna korraldas ilma kostjat eelnevalt teavitamata ja kostjale täiendavat ülevaatust võimaldamata vundamendi lammutamise ja väljakaevamise, tekitades sellega täiendava vaidlusküsimuse, mistõttu kostja leiab, et kostjal puudub kohustus vundamendiga seonduva osas mistahes hüvitist tasuda.
6.Kostja leiab täiendavalt, et hoone taastamine tähendab kahjustatud hoone asemele samasuguse hoone taasehitamist ning avalik õigus ei nõua ega võimalda hagejale esitada rahalist nõuet asjade ja omaduste eest, mida hoonel enne tulekahju ei olnud ning millega soovitakse saavutada kahjueelse olukorraga võrreldes paremat olukorda. Kostja leiab samuti, et hageja ei ole tõendanud hoone tulekahjueelset faktilist olukorda ega selle taastamise mõistlikku maksumust. Hageja osundab, et kui üldiselt on kaasaegsete väikeelamute keskmiseks ehitusmaksumuseks ca 800 eurot/m2, siis hageja nõude puhul 80 aasta vanuse hoone suhtes, milles puudusid keskmise tänapäevase elamu tavalised osad ja funktsioonid, on taastamise ehitusmaksumus keskmisest ehitusmaksumusest kaks korda suurem. Kostja ei nõustu ka hageja täiendava kahjunõudega ja viivisenõudega seonduvalt kohtueelselt kasutatud õigusabiga ja elamu vundamenti puudutava hinnangu tellimisega. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, läbi vaadanud hageja hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ja tunnistajad ära kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Hageja põhinõue on esitatud kindlustuslepinguga ettenähtud kahjujuhtumi (tulekahju) tõttu ehitisele tekkinud kahju hüvitamiseks, mis on määratud ehitise taastamisväärtusega. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 ja 2 kohaselt kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. VÕS § 424 lg 1 ja 2 kohaselt kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. VÕS § 425 lg 1 kohaselt soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. VÕS § 476 lg 1-3 kohaselt kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Asjade kogumi kindlustamise korral hõlmab kindlustus kõiki asju, mis kindlustusjuhtumi toimumisel kogumi moodustavad. Kindlustusandja peab hüvitama kahju rahas, kui lepinguga ei ole ette nähtud kahju hüvitamine muul viisil. VÕS § 477 kohaselt kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. VÕS § 479 lg 1 ja 3 kohaselt kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Ehitise kindlustusväärtuseks loetakse selle tavalist kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. VÕS § 480 lg 1 ja 4 kohaselt kindlustusväärtuse võib kokkuleppel määrata eelnevalt kindla summana
2-16-1316 (kokkuleppeline kindlustusväärtus). Ehitise kindlustamise korral võivad lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud ehitise taastamise maksumuse.
9.Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude rahuldamise eeldusteks, et poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ehitise kahjukindlustuse kohta ja hageja on kindlustatud ja soodustatud isikuks, et on toimunud kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum (realiseerunud kindlustusrisk), et ehitise kindlustusväärtusena on kokku lepitud kindlustatud ehitise taastamise maksumus, et on täidetud ehitise taastamismaksumusega võrduva kahjuhüvitise väljamaksmise tingimused, kuid kindlustushüvitis ei ole kostja (kindlustusandja) poolt (täielikult) välja makstud.
10.Lisaks kahjujuhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamisele kindlustatud ehitise taastamise maksu-muse ulatuses nõuab hageja teise põhinõudena kostjapoolse lepingurikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb hageja poolt kohtueelselt kasutatud kulutustes õigusabile ja elamu vundamenti puudutava hinnangu tellimisele. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude eeldusteks on seega kehtiv võlasuhe poolte vahel, kohustuse rikkumine (mittevabandatav) kostja poolt, rikkumist ei ole põhjustanud võlausaldaja, kahju olemasolu ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning poolte poolt vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) Kinnisvarabüroo Uus Maa Tartu büroo OÜ 06.09.2010 ekspertarvamuse nr 293-0910/K kohaselt kujutab hoonestatud katastriüksuse xxx elamu endast viilkatusega 1-korruselist hoonet, ehitusaasta 1936.a., elamu üldpind ca 110 m2, põhikorrus: tuulekoda, esik, köök, 4 tuba, sahver ja veranda; madalvundament (maakivi); välisseinad ristpalk, fassaad laudis, siseseinad palk, vahelaed puit, katus eterniit, aknad 2-kordsed lihtklaasid puitraamidel, sise - ja välisuksed puituksed, veevarustus 2 salvkaevu, kanalisatsioon puudub, küttesüsteem ahjuküte, elektrivarustus 220/380V, sidevalmidus; tellija andmetel suuremaid remonttöid hoones teostatud ei ole, viimased paar aastat hoone seisnud tühjana, varasemalt kasutatud aastaringse elamuna (I kd tl 11-129); 2) 04.06.2013 esitas SEB Pank AS kindlustuslepingu vahendajana hagejale kodukindlustuse pakkumuse nr 500174355 kindlustuslepingu sõlmimiseks kindustusandjaga Codan Forsikring A/S Eesti filiaaliga Xxxasuva Xxx kindlustamiseks, hüvitamise põhimõttega uus vana vastu, hoone taastamisväärtus on uue, samalaadse ehitise taastamise kulu (I kd tl 26-29); samal päeval sõlmisid hageja ja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal kolme aasta pikkuse kindlustuslepingu (kindlustusperiood kuni 03.06.2016) Xxxasuva Xxx kindlustamiseks, kindlustuslepingu sõlmimist kinnitab kodukindlustuse poliis nr 500174355, soodustatud isikuteks SEB Pank AS ja Xxx, kindlustatud elamu kindlustussummaks taastamisväärtus, kindlustusjuhtumiks sh tulekahju, ajutise elukoha üürikulu 3000 eurot, omavastutus 200 eurot (poliis I kd tl 11-14); kindlustustingimusteks on RSA Kodukindlustuse tingimused K 200/201 (I kd 17-25); 3) Hageja sai koos Xxxaga kinnistu aadressil xxx vald ühisomanikuks 06.06.2013 (registriosa väljatrükk I kd tl 78, 82, 220); 4) 22.11.2014 hävis hageja elamu tulekahjus;
2-16-1316 5) 25.11.2014 käis põlenud elamuga tutvumas kostja volitatud esindaja (kahjukäsitleja) Janno Levet, kelle poolt koostatud aktist nähtuvalt on elamul maakivist lintvundament, mida on parandatud tellistega, seinapalgi paksus 14,5 -15,5 cm (kahju ülevaatuse akt I kd tl 212); 6) 27.11-10.12.2014 kostja tellimusel riiklikult tunnustatud tulekahjueksperdi Heikki Perli poolt (H-ekspertiis OÜ) koostatud ekspertiisakti nr 1436 kohaselt 22.11.2014 tulekahjus kahjustada saanud Xxx elamu oli palkseintega (palkide ristlõige ca 150mm), kaetud voodrilauaga, elamu viilkatus oli kaetud eterniidiga, mille all oli laastukatus. Hoone tubade ja köögi aknad olid kahekordsed, eeskodade aknad ühekordsed, hoone põhimõõtmed 13,3m x 8,1 m, millele lisandusid kaks eeskoda mõõtmetega 3 x 2 m, hoone põhikorrusel oli tulekahjueelselt kaheksa ruumi, millest kasutati kahte tuba (nr 2 ja 4) ja kööki, ruumis nr 3 toimus remont ja selle põrand ning vahesein olid eemaldatud, tulekahju tagajärjel olid hävinenud hoone katus ja pööningukonstruktsioonid, osaliselt vahelagi, suurimad termilised kahjustused ruumis nr 4, kus välisseina kui ka vaheseina palkide sisepinnad sügavalt söestunud, tulekahju kolle paiknes toas nr 4 aknast vasakul asunud nurga piirkonnas, asudes põrandast kõrgemal (I kd tl 156-172); 7) 12.12.2014 e-kirjas palus kostja hagejal edastada oma arveldusarve nr, kuhu ootab ajutise elukoha üürikulu eest hüvitist, märkis, et rusude alt võib säilinud asju otsida, kostja tulekahjuekspert on sündmuskoha üle vaadanud, kuid kostja palve on, et hoone konstruktsioone ei lammutataks, need peavad säilima nii nagu on (II kd tl 142); 8) 16.12.2014 toimus kostja tellimusel OÜ Ehitusseire (edaspidi ES) ehitusinsener-ekspert xxx poolt objekti kohapealne ülevaatus (eksperthinnang nr 1-01-2015 I kd tl 103); 9) 26.01.2015 e-kirjaga küsis kostja hüpoteegipidajalt SEB Pank AS-lt, kas võib tasuda kindlustusvõtjale rahalise hüvitise summas 51778,36 eurot. Kirja kohaselt kahju suuruse kindlakstegemiseks koostas kostja tellimusel taastamisväärtuse ja jääkväärtuse maksumuse hinnangu OÜ Ehitusseire, mille kohaselt kogu hoone taastamisväärtus enne kahjujuhtumi toimumist 103990,27 eurot koos km-ga; hoone keskmine kulum enne kahjujuhtumi toimumist 39 % ja jääkväärtus 63182,04 eurot koos km-ga. Hoonele tekitatud kahju suurus taastamisväärtuses on 85210,48 eurot koos km-ga ja jääkväärtuses 51778,36 eurot koos km-ga. Kindlustusandja soovib hüvitada hagejale tekkinud kahju jääkväärtuse summas 51778,36 eurot, jääkväärtust ületav kahjusumma 33432,12 eurot hüvitada peale tegelikke taastamiskulusid, mis teostada 2 aasta jooksul vastavalt kindlustustingimuste K200/2011 punktile 14.5 (II kd tl 145); 10) 26.01.2015 e-kirjaga palus kostja kahjukäsitleja Janno Levet hagejal esitada oma panga arveldusarve, mille hageja samal päeval e-kirjaga edastas ja küsis, kui kaugel asi on, millal võivad hüvitusotsust oodata. Sellele vastas kostja kahjukäsitleja Janno Levet 26.01.2015 ekirjaga hagejale, et materjalid on kõik kindlustusele edastatud ja lähimal ajal tehakse juhtumi kohta otsus. Samuti oleks vaja kaasomaniku arveldusarvet või tema poolset allkirjastatud taotlust, et kogu hüvitis kanda hageja arvele, millele vastuseks hageja 26.01.2015 e-kirjaga teatas kaasomaniku Xxxa pangarekvisiidid (I kd tl 213, II kd tl 195-196); 11) 27.01.2015 esitas kostja hagejale otsuse 85210,48 euro hüvitamise kohta, mille kohaselt on kogu hoone taastamisväärtuseks enne kahjujuhtumi toimumist 103990,27 eurot koos km-ga, hoone keskmine kulum enne kahjujuhtumi toimumist 39 % ja jääkväärtus 63182,04 eurot koos käibemaksuga, hoonele tekitatud kahju suuruseks taastamisväärtuses on 85210,48 eurot ja jääkväärtuses 51778,36 eurot koos km-ga. Kindlustusandja otsustas hüvitada kahju jääkväärtuse summas 51778,36 eurot, millest arvestatakse maha omavastutus 200 eurot. Jääkväärtust ületav summa 33432,12 eurot hüvitatakse peale tegelikke taastamiskulusid, mis tuleb teostada 2 aasta jooksul vastavalt kindlustustingimuste p 14.5. Lisaks otsustati välja maksta ajutise üürikulu hüvitispiiri summas 3000 eurot (I kd tl 30);
2-16-1316 12) 11.02.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, mille kohaselt on ta hüpoteegipidajaga suhelnud pooltevahelises telefonivestluses kõlama jäänud summadest. Hageja hinnangul pole selle summa eest võimalik reaalselt hageja maja taastada. Hageja sai lisaks veel ühe toppama jäänud hinnapakkumise, mis kinnitab hageja arusaama, et maja taastamine läheb maksma umbes 130000 eurot, lisaks käibemaks. Soovib, et maja taastab ehitusfirma, kellel on pädevus teha seda vastavuses ehitusseaduse jmt nõuetega. Ka kohalik omavalitsus nõuab taastamiseks vajaliku ehitusloa eeldusena kõiki kooskõlastusi, mis on vaja uue maja ehitamiseks, millele toetuvad ka kõik tema poolt esitatud hinnapakkumised. Raha liikumine peaks toimuma kindlustusseltsilt ehitusfirmale, muidu peab pank sealt laenujäägi summa deposiidina kinni ja seda ei saa ehituses kasutada (II kd tl 151); kostja vastas 11.02.2015 e-kirjaga, et kindlustus lähtub hüvitamisel kindlustustingimustest, sh p 14.5 (II kd tl 150); 13) 04.03.2015 hageja poolt kostja kahjukäsitlejale Janno Levetile saadetud e-kirjas märgib hageja, et saab aru, et kostja tegeleb taastamismaksumuse ekspertiisi ja ehitusfirmade hinnapakkumiste kokkuviimisega. K-rauta ehituspartner käis objekti vaatamas ja Ardis Ehitus oli saanud kostjalt ekspertiisi, et oma pakkumist sellega kõrvutada. Hageja palub saata ekspertiis ka talle, et saaks oma ehitusfirmadelt selle kohta hinnangut küsida. Janno Levet vastas sellele omapoolse 04.03.2015 e-kirjaga, et tal paluti edastada antud ekspertiis ehitusfirmadele, et nad lähtuksid oma pakkumise tegemisel sellest ekspertiisist. Ta saatis pakkumise teinud firmadele ekspertiisi ja palve, et nad vaataksid oma pakkumised üle ja paneksid pakkumisse sisse ainult tööd ja materjalid, mis on välja toodud ekspertiisis (II kd tl 196-197); 14) 09.03.2015 saadetud e-kirjas palus hageja kostja kahjukäsitlejal Janno Levetil saata talle maja taastamismaksumuse ekspertiis. Kuna temale usaldusväärsete ehitusfirmade hinnangul vähemate töödega seda maja ehitusseadust järgides taastada ei ole võimalik ja neid töid oluliselt odavamalt ehitusturul ei pakuta, on tal kahtlus, et ekspertiisis toodud tööde ja materjalide nimekiri pole maja taastamiseks piisav. Sel põhjusel palub saata talle siiski kõnealune ekspertiis, et saaks selle vastavust ehitusseaduse ja ehitusfirmade hinnapakkumistega kontrollida. Ka ei ole ekspertiisi saanud teised hinnapakkumise teinud ehitusfirmad peale Ardis Ehituse. Nimetatud kirjale vastuseks 09.03.2015 e-kirjaga Janno Levet edastas ekspertiisi ja märkis, et samal ajal kui Ardis Ehitusele sai ka edastatud kahele teisele firmale ehituslik ekspertiis (II kd tl 197-198); 15) 15.03.2015 saatis hageja kostja kahjukäsitlejale J.Levetile e-kirja, milles tänas edastatud ekspertiisi eest, vaatas selle üle ja konsulteeris ehitusinseneriga. Leiab, et eksperthinnang ei sisalda kõiki vajalikke töid ja materjale ning sellest lähtudes pole võimalik elamiskõlblikku maja ehitada. Elamiskõlblikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus kasutusloa väljastamisega. Samuti läheks antud eksperthinnangu põhjal hoone taastamine vastuollu ehitusseaduse § 3-ga, mis saaks takistuseks ehitusloa saamisel. Saab aru, et kostja poolt leitud ehitusfirma (K-rauta koostööpartner) on neid probleeme hinnapakkumise koostamisel mingil määral arvestanud. Kuna hageja aga nende hinnapakkumist pole näinud, ei tea ta, kas see sisaldab kõiki nõuetekohase maja ehitamiseks vajalikke kulusid. Nende poolt hagejale saadetud mustandis on puudu aluskatus ja vihmaveesüsteem, samuti vajalike kooskõlastuste ja kasutusloa hankimine. K-rauta koostööpartner käis objektil üle vaatamas ja lubas saata hinnapakkumuse ka hagejale, kuid hageja on saanud neilt vastuolulist infot ja pooliku tööde nimekirja ilma hindadeta, mistõttu paistab, et hinnapakkuja on saanud kostja poolt korralduse hagejaga infot mitte jagada. Hageja palub saata hinnapakkumine ka temale. Kuna kostja soovis, et hageja osaleks taastamisväärtuse väljaselgitamises omapoolsete hinnapakkumistega, palub hageja teda kursis hoida kõigi kostja valduses olevate dokumentidega, mis on hüvitise suuruse määramise aluseks. Kahjuhüvitis peab võimaldama hoone taastada vastavalt kehtivale ehitusseadusele, seega saab taastamisväärtuse aluseks olla vaid hinnapakkumine, mis sisaldab kõiki kooskõlastusi ja kasutusluba (II kd tl 199);
2-16-1316 16) 16.03.2015 e-kirjas teatas kostja hagejale, et kostja on teinud hüvitamise otsuse 27.01.2015 ja see on edastatud hagejale jaanuaris e-maili teel ja suhtlesid ka telefoni teel ning saadab sama otsuse kirjalikult ka blanketil, kuid remondifirmad ja ekspertiisitegija ei ole tänaseks veel omavahel vastavusse viinud hoone tegeliku taastamisväärtust. K-Rauta ei ole kindlustusele omalt poolt veel hinnapakkumist esitanud, siis kui kõnealune hinnapakkumine kostjale esitatakse, saab seda kommenteerida (II kd tl 149, 199-201); 17) 21.03.2015 saatis hageja kostjale tähtkirja, milles nõudis, et kostja väljastaks hagejale garantiikirja hävinud elumaja asemele uue samalaadse ja sama otstarbega hoone projekteerimise kulude hüvitamiseks (I kd tl 215); 07.04.2015 kirjas nõudis hageja vastust oma 21.03.2015 kirjale (I k tl 216); 18) 15.04.2015 küsis kostja hüpoteegipidajalt SEB Pangalt, kas võib hagejale välja maksta rahalise hüvitise (II kd tl 144); 19) 27.04.2015 koostatud kirjas teatas hageja kostjale, et alustab projekteerimist Arhidektuuribüroo 4A OÜ-ga ja esitab arve hiljem (I kd tl 217); samal päeval kostjale saadetud e-kirjas hageja teatab, et on kogu aeg otsinud soodsamaid hinnapakkumisi maja taastamiseks ja saadab manusena veel ühe (II kd tl 149); kostja vastas 27.04.2015, et kindlustus on ka omalt poolt küsinud uusi hinnapakkumisi. Ekspertiis on saadetud ehitusfirmadele uute pakkumiste koostamiseks. Üks pakkumine peaks kostjale lähiajal veel jõudma ja siis saab hagejale saata ekspertiisi juurde ka aksepteeritud taastamispakkumise. Kostja on valmis hagejale hoone jääkväärtuse koheselt hüvitama (nagu kostja informeeris ka jaanuaris), sealt edasi saab kostja hüvitada 2 aasta jooksul hoone tegelikud taastamiskulud (II kd tl 148-149); 20) 27.04.2015 teatas hüpoteegipidaja SEB Pank, et nendepoolse otsuse tegemiseks kindlustushüvitise väljamaksmise kohta on vajalik ka hageja nõusolek kostja otsuse osas. Hüpoteegipidajale teadaolevalt ei ole hageja kostja otsusega rahalise hüvitise kohta nõus. Hageja sõnul on ta korduvalt üritanud kostjaga ühendust saada (sh saatnud ka tähtkirju), kuid tagasisidet ei ole saanud. Hüpoteegipidaja jääb ootama täiendavat infot kostja ja hageja vahelise kokkuleppe kohta (II kd tl 143-144); 21) 28.04.2015 teatas kostja hagejale e-kirja teel, et Xxx kindlustusjuhtumi puhul on kostja otsustanud garantiikirju mitte väljastada, saab tasuda rahalist hüvitust. Kostja on valmis hagejale hoone jääkväärtuse koheselt hüvitama (nagu kostja informeeris ka jaanuaris), sealt edasi saab kostja hüvitada 2 aasta jooksul hoone tegelikud taastamiskulud. Juhul kui hagejale on jäänud siiski arusaamatuks kindlustuse hüvitamise põhimõtted, siis on kostja valmis hagejaga Tallinna kontoris kohtumiseks, et hüvitamise põhimõtteid selgitada (kostja on teinud sama ettepaneku varasemalt ka telefonitsi, viimati suhtles telefonis Xxxaga, kellele selgitas samuti hüvitamise põhimõtteid ja tegi ettepaneku kostja Tallinna kontoris kohtumiseks. Kostja osundas, et hageja saadetud kalkulatsioonid on sisaldanud hulga töid, mis ei ole põhjendatud, kuna selliseid lahendusi ei ole kasutatud hoone esmasel ehitamisel. Kindlustus saab hüvitamisel lähtuda täpselt samasuguse hoone (samasuguse lahendusega) taastamismaksumusest (II kd tl 147-148); 22) Aprillis lõpust 2015 alustas hageja põlenud maja lammutamist, töid teostati Linkmes OÜ poolt kuni 09.05.2015 ja 08.-09.05.2015 oli maja vundamendi maapealne osa ära lammutatud (Maaameti geoportaali foto 10.05.2015 I k tl 219, fotod I kd tl 221-223); 23) 08.05.2015 e-kirjaga saatis kostja hagejale kostja poolt aksepteeritava hinnapakkumise Kekk OÜ-lt 06.05.2015 nr 167 summas koos käibemaksuga 90127,70 eurot ja tegi ettepaneku kohtuda kostja Tartu kontoris 20.05.2015, millele hageja vastas 11.05.2015 e-kirjaga, et pooltevaheline senine suhtlus ei anna alust loota kohtumisest lahendusi, mis võimaldaks hagejal maja taastada, seetõttu ei pea ta kohtumist Tartus mõttekaks, soovib, et kostja kohtuks kindlustusjuhtumi asjus hageja esindajaga T.Voitiga (II kd tl 146-147);
2-16-1316 24) 27.05.2015 pöördus hageja Meeksi vallavalitsuse poole palvega väljastada projekteerimistingimused Xxx tulekahjus hävinud elumaja asemele uue samalaadse ja sama otstarbega hoone ehitamiseks (I kd tl 194); 25) 05.06.2015 andis Meeksi vallavalitsus korralduse väljastada projekteerimistingimused Xxx maaüksusel ehitatava üksikelamu projekteerimiseks. Ehitusprojekt koostada kooskõlas EV kehtivate projekteerimisnormidega. Hoone projekteerimisel lähtuda järgmisest: korruselisus mitte üle kahe, ehitusalune pind mitte üle 200 m2, tulepüsivus TP3, katuse kalle 15-50°. välisviimistlus puit, kivi, konstruktsioon - kivi, puit I kd t 195); 26) 30.06.2015 pöördus hageja kostja poole palvega välja maksta kindlustushüvituse esimene osa, et saaks alustada taastamist, saab aru, et kostja suhtleb ise pangaga hüpoteegipidajaga seotud kohustuste osas (I kd tl 134), millele kostja vastas, et ootab SEB kinnitust selle kohta, et võib tasuda kliendile rahalise hüvituse (II kd tl 143); 27) Kostja teatas hagejale 03.07.2015 e-kirjaga, et on saatnud 30.06.2016 SEB-sse uue pöördumise, millele ei ole veel vastatud, samas vastavalt uuele ES ekspertiisile (mis on üle antud hageja esindajale 29.05.2015 kohtumisel on kogu hoone taastamisväärtus enne kahjujuhtumi toimumist 115770,49 eurot koos km-ga, hoone keskmine kulum enne kahjujuhtumi toimumist oli 39% ja jääkväärtus 70398 eurot koos km-ga, hoonele tekitatud kahju suuruseks 100700,12 eurot koos km-ga ja jääkväärtuses 61394,82 eurot koos km-ga, kindlustusandja otsustas hüvitada kahju jääkväärtuse summas 61394,82 eurot, millest arvestatakse maha omavastutus 200 eurot, jääkväärtust ületav kahjusumma 39305,30 eurot hüvitatakse peale tegelikke taastamiskulusid, mis tuleb teostada 2 aasta jooksul vastavalt kindlustustingimuste K200/2011 punktile 14.5, hüvitis kantakse proportsionaalselt hoone omanike arveldusarvetele peale hüpoteegipidaja nõusoleku saamist, samuti kostja küsis, kas lammutustöödega on tänaseks alustatud ja mis seisus hoone on hetkel on? Hageja esindajaga oli kokkulepe, et kui lammutustöödega alustatakse, teavitatakse sellest ka, et saaks saata oma esindaja veel korra objekti üle vaatama, et hinnata vundamendi olukorda, kanalisatsiooni olukorda jne (I kd tl 132); 28) 14.07.2015 saatis hageja kostjale enda ja Xxxa pangakontode numbrid ning 15.07.2015 teatas kostja kahjukäsitleja K.Kapajeva, et hüvitise 45073,82 eurot (61394,82 jääkväärtus - 16121 SEB Pank AS-le kantud laenujääk - 200 eurot omavastutus) kannab kostja kahes võrdses osas 22536,91 x 2 vastavalt hageja ja Xxxa pangakontodele 3 tööpäeva jooksul. Jääkväärtust ületav kahjusumma 39305,30 eurot hüvitatakse peale tegelikke taastamiskulusid, mis tuleb teostada 2 aasta jooksul vastavalt kindlustustingimuste K200/2011 punktile 14.5. Samuti küsis kostja esindaja, kas lammutustöödega on tänaseks alustatud ja mis seisus hoone hetkel on? (III kd tl 23-24); 29) 20.-24.07.2015 kaevati hageja tellimusel Linkmes OÜ poolt (Nikolai Borissov) Xxx elamu vundament välja ja rajati uue hoone alus (fotod I kd tl 224-225); Linkmes OÜ 24.07.2015 arve kohaselt hagejale teostatud lammutustööd laadur-ekskavaatoriga 18,5 tundi ja kaevetööd roomik-ekskavaatoriga 9 tundi, kokku arve 2348,50. + km 469,70 = 2818,20 eurot (II kd tl 153); 30) 27.07.2015 e-kirjaga palus kostja hagejal edastada korrektne ekspertiis, samuti edastada isikute/ettevõtete nimed ja kontaktandmed, kes tegelesid lammutustöödega, mis on seoses lammutustöödega tasutud jms info, millele hageja vastas 29.07.2015 e-kirjaga, et saadab lammutustööde arve, millelt leiab ka tööde teostaja kontaktid ja arvel kajastub tööde lõpetamise kuupäev. Kuna esimesel katsetusel vajus kopp sisse ja rikkus pinnase, palus hageja arve esitada siis, kui töö on lõpetatud. Tiheda graafiku tõttu õnnestus tööd lõpetada alles nüüd. Ehitusinsener Silvia Ränd saatis kostjale ekspertiisi täiendused esmaspäeval, niisiis on kostjal ka tema kontaktid olemas. Ühtlasi palub hageja hüvitada arve alusel tulekahjujärgsete lammutus-ja kõristustööde ning utiliseerimise kulutused. Hageja juhib tähelepanu, et tal õnnestus leida
2-16-1316 ettevõte, kes tegi nimetatud tööd ära odavamalt kui Ragan OÜ kalkulatsioonis, mis seni oli kõige soodsam (vastavalt 2950.-+ km 590=3450.- ja 2348.-+ km=2818,2 eurot (II kd tl 152); 31) Augustis-septembris 2015 valmis hageja tellimusel Arhitektuuribüroo 4A poolt koostatud elamu ehitusprojekt, mille puhul on lähtutud tulekahjus hävinud majast, kasuliku pinnaga 91,2 m2 (I kd tl 31-49); 32) Kostja 08.09.2015 otsuse kohaselt on hageja esitanud 21.07.2015 kostjale ehitusinsener xxxpoolt koostatud Xxx kinnistul paikneva eluhoone vundamendi ehitustehnilise seisundi eksperthinnangu, mille eesmärgiks oli näidata vundamenti tulekahju tõttu hävinuna. 29.05. 2015.a. kohtusid kostja esindajad hageja esindaja Toivo Voitiga, millel lepiti kokku, et kindlustusvõtja ei või asuda enne vundamenti lammutama, kui kindlustusandja on selleks nõusoleku andnud. Kostja saatis hagejale kirjalikud päringud 03.07.2015 ja 15.07.2015, milles palus infot lammutustöödega seonduvate asjaolude ja hoone seisundi kohta ning avaldades soovi ka objekt uuesti üle vaadata, et hinnata vundamendi olukorda. 23.07.2015 teavitas hageja kostjat, et vundament on lammutatud. 24.07.2016 kirjutas hageja, et hoone põhiosa lammutati mai kuu lõpus ja 29.05.2015 sõlmitud kokkuleppe ajaks oli vundamendist juba väga vähe järgi. Sama kirjaga edastas hageja väidetavalt 23.07.2015 õhtul tehtud pildid ja kirjutas, et 29.05.2015 kokkuleppe sõlmimise ajaks oli vundamendist justnii vähe järgi nagu edastatud piltidelt näha võib. Hageja esitas 29.07.2015 taotluse, et saada tulekahjujärgsete lammutus - ja koristustööde ning utiliseerimise kulutuste eest hüvitis Linkmes OÜ arve alusel 2818,20 eurot. Kostja selgitas kahjukäsitluse käigus välja, et lammutustöid teostati kahes osas. Maikuus lammutati ainult hoone puitosa. Teine lammutustööde etapp toimus 20.-24.07.2015, mille käigus lammutati hoone vundament, puhastati ka maja alusplats savist, paigaldati uue maja ehituseks majaalused torud ja kaablid ning tasandati hoov. Lammutustööde viimasel päeval 24.07.2015 kirjutati Linkmes OÜ poolt hagejale välja arve, mille hageja tasus järgmisel päeval. Eeltoodut arvestades andis kostja hinnangul hageja lammutustööde aja kohta kostjale ütlusi, mis ei vastanud tegelikkusele. Vundamendi lammutustööd toimusid reaalselt alles juulis 2015. Kostja tellis Silvia Rändi poolt koostatud vundamendi seisundi eksperthinnangu kohta hinnangu ehitusekspert Kuldar Käsperilt, kes välistas täielikult Silvia Rändi esitatud väited. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaolust, et vundamendi kahjustuste ja tulekahju toime vahel puudus põhjuslik seos, otsustas kostja mitte hüvitada hagejale vundamendi lammutamise ja uue vundamendi rajamise kulu, hüvitades Linkmes OÜ arvest 50 % (ei sisalda vundamendi lammutamise kulu) 1407,10 eurot (II kd tl 154155); 33) 14.11.2015 pöördus hageja oma lepingulise esindaja T.Voiti kaudu kostja poole teise hüvitiseosa väljamaksmiseks. Avalduse kohaselt on kostja maksnud 2015 juulis hagejale ja tema abikaasale kindlustushüvitise I osa ehitise taastamiseks 45073,82 eurot, hiljem lisaks 50 % lämmutuskuludest 1409,1 eurot, kokku 46482,92 eurot. Samal ajal on hageja kuni 12.11.2015 kulutanud taastamisele 59350,89 eurot, mistõttu hageja palub saamata hüvitiseosa võimalikult kiiresti välja maksta (III kd tl 13-15, 21-22, fotod uuest elamust III kd tl 16-18); millele vastuseks palus kostja edastada töövõtulepingu ja projekti, mille alusel hoonet täna taastatakse (III kd tl 20-21); 34) 18.11.2015 teatas hageja lepingule esindaja T.Voit kostjale, et siiani tehtud tööd on toimunud etapiviisiliselt ja hagejal ei ole ühtki kehtivat töövõtulepingut ühegi ehitajaga. Hageja ei saa hakata endale uusi finantskohustusi võtma, st ehituslepingut sõlmima enne, kui talle on teada kostja poolt makstava kindlustushüvituse lõplik suurus ning mis veelgi tähtsam, kätte saadud teine osa kindlustushüvitisest. Hageja leiab, et projekt, mille alusel maja taastatakse, ei mõjuta kuidagi kostja hüvitamiskohustuse suurust. Hageja võib kinnitada, et praegu Aeroc plokkidest ehitatav maja on eelarveliselt kallim kui hävinud palkmaja ning tuleb mõõtudes kaks meetrit
2-16-1316 pikem ja meeter laiem (hävinud maja mõõtmed olid verandasid arvestamata 14,1 x 8,1 m, ehitataval on need 16 x 9 m (III kd tl 19-20); 35) Meeksi vallavalitsuse poolt Xxx elamu ehitamiseks 09.12.2015 väljastatud ehitusloa kohaselt hageja poolt ehitatava üksikelamu ehitisealune pind on 203 m2, hoone laius on 12,1 m, pikkus 16 m, korruste arv on 2, välisseinad väike-või suurplokkidest, vahelagede kandev osa monteeritavast raudbetoonist, katusekatte materjal katusekivi, pesemisvõimalus vann/dušš, tualett, 16,1 m2 tehnopinda (II kd tl 139-141); 36) 22.01.2016 teatas kostja oma lepingulise esindaja kaudu, et keeldub tasumast hageja nn tegelikke taastamiskulusid. Kostja märkis, et viimane makse on teostatud summas 39305,30 eurot 19.11.2015 (III kd tl 57-62);
12.Eeltoodust tulenevalt on hageja täiendava kindlustushüvitse nõude osas täidetud järgmised eeldused: 1) poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping ehitise kahjukindlustuse kohta: 2) hageja on kindlustatud ja soodustatud isikuks; 3) on toimunud kindlustuslepinguga ettenähtud kindlustusjuhtum (tulekahju); 4) ehitise kindlustusväärtusena on kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustatud ehitise taastamise maksumus. Seega tuleb kontrollida, kas on täidetud ehitise taastamismaksumusele vastava kahjuhüvitise nõudmise eeldused. Seoses nimetatuga pooled vaidlevad, millega on määratud ehitise taastamismaksumus, kui suur see peaks olema ja kas see on kostja poolt (täielikult) välja makstud. Eeltoodust lähtuvalt puudub alus kahju suuruse määramiseks kohtu poolt (VÕS § 489 lg 2).
13.Vaidlust ei ole, et kostja on hageja suhtes teinud 27.01.2015 otsuse 85210,48 euro hüvitamise kohta, mida kostja on suurendanud summani 100700,12 eurot (sisaldab omavastutust 200 eurot) ning kostja on nimetatud summa soodustatud isikutele välja maksnud. Hageja leiab, et sellest summast elamu taastamiseks ei piisa, kuna hävinud elamu taastamine ei eelda selle 100 % endisel kujul, n.ö. koopia, ehitamist, vaid tähendab sama funktsiooniga, võimalikult sarnase väljanägemisega ja ehitustehnilise olemusega ning võimalikult sarnaste mahtudega elamu ehitamist, mis samal ajal peab vastama taastamise ajal kehtiva ehitusseadustikuga ehitamise ja ehitise suhtes sätestatud nõuetele, mis aga tingib vältimatuid lisakulusid. Kostja seevastu leiab, et kindlustuslepingus sätestatud tingimus „ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu“, tähendab et hüvitise suurus peab vastama kahjustatud/hävinud hoonele maksimaalselt vastava samasuguse hoone – sama kujuga, sarnaste materjalide ja konstruktsioonidega, sama ruumiplaaniga (tuulekoda, esik, köök, 4 tuba, sahver, veranda) ja kasutusomadustega – hoone ehitamise mõistlikele kuludele. Põhimõte „uus vana vastu“ tähendab seejuures, et hoone taastamisel kasutatakse hoone kahjustada ja hävinud osas uusi ehitusmaterjale ning lõplikust kindlustushüvitise summast ei arvestata maha hoone vanusele ja amortisatsioonile vastava kulumi summat (VÕS §-st 480 lg 4 tulenev erand VÕS § 479 lg 3 suhtes), kuid see ei tähenda, et kindlustushüvitis peaks katma ka hageja soovitavad kulutused selliste hoone dokumentide ja hoone konstruktsioonide, materjalide, detailide ja kasutusomaduste eest, mida hoonel enne tulekahju üldse ei olnud või ei olnud sellises mahus ja/või mis tulekahju tõttu kahjustada ei saanud. Kostja leiab, et käesoleval juhul hageja nõue ei vasta tules hävinud hoonel tegelikult olnud omadustele, vaid sisaldab oluliselt paremaid omadusi, suuremaid mahte ning põhjendamatult kõrgeid ühikhindeid, mistõttu hageja nõude rahuldamine tähendaks hageja alusetut rikastumist kostja arvel.
14.Hoone vundamendi osas kostja leiab, et vundamendiga seonduvad nõuded tuleb jätta täielikult rahuldamata, kuna üheltpoolt oli hoonele 80 aastat tagasi rajatud madalvundament tulekahju ajaks amortiseerunud ja oma kandevõime minetanud ning teiseltpoolt tulekahjus vundement mingil moel kahjustada ei saanud. Lisaks sellele leiab kostja, et hoone vundamendi taastamise /ehitamise osas tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata ka põhjusel, kuna hageja on
2-16-1316 tahtlikult rikkunud kindlustusvõtjale seadusega pandud tõendite ja tõese teabe esitamise kohustust kahju suuruse kindlakstegemisel (VÕS § 488 lg 2), korraldades ilma kostjat eelnevalt teavitamata ja täiendavat ülevaatust võimaldamata hoone vundamendi lammutamise ja väljakaevamise, tekitades sellega kahju suuruse kindlaksmääramise osas täiendava vaidlusküsimuse.
15.Hageja tugineb oma täiendava kindlustushüvitise nõude suuruse puhul põhjendamisel asjaolule, et otse talle või kostja kaudu on esitanud oma pakkumised taastatava elumaja ehitamiseks 8 ehitusfirmat hinnapakkumiste vahemikus 90127,70 kuni 183420 eurot, sealhulgas on kostja tellimusel esitanud pakkumised Kekk OÜ summades 90127,70 eurot ja 102307,60 eurot, mis samas taastatava elamu projektiga tutvumise järgselt on esitanud hagejale kolmanda ja oluliselt kallima hinnapakkumise nr 195 summas 174037,85 eurot, mille hageja on võtnud oma nõude aluseks, vähendades seda siiski omapoolselt summas 14925,72 eurot (sh käibemaks) vastavalt sellele, mida kahjustunud elamus enne tulekahju ei olnud: 1) põrandakütte toru 300 eurot; 2) 40,7 m2 põrandat köögis ja elutoas 3378,10 eurot; 3) vannituba ja WC 3460 eurot; 4) köök 4800 eurot ja 5) vannitoa pesumasin 500 eurot. Samas on hageja suurendanud hinnapakkumisest tulenevat summat 974 euro võrra, kuna Kekk OÜ oli kalkuleerinud põranda ehitamise 28x120 laudadest, kuid hävinud hoone põrand oli maamajale kohaselt 40x250-300 laudadest, vastav 65,90m2 ümberarvestus 40mm paksusele laiemale lauale tõstab selle summa võrra põranda materjali maksumust 974 euro võrra. Seega võttes arvesse Kekk OÜ kalkulatsiooni nr 195 korrigeerimist kujuneb hageja arvates elamu mõistlikuks taastamismaksumuseks 160086,13 eurot (174 037,85 -14 925,72 + 974 = 160 086,13), mistõttu hageja omavastutust 200 eurot arvesse võttes peab hüvitis elamu taastamismaksumuse ulatuses olema vähemalt 159 886,13 eurot (160 086,13 – 200). Taastamiskulude hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et elamusse oli sisse veetud ka vesi (15 m vee ja kanalisatsioonitrass ja ühendus kaevu ja kanalisatsiooni imbkaevuga), et hoone välisseinad olid 160 -170 mm laiustest ristpalkidest ja põrandad 300-350 mm laiustest laudadest (fotod II kd tl 23-45).
16.Vundamendi osas leiab hageja vastupidiselt kostjale, et ka see oli tulekahju tõttu oluliselt kahjustunud, mis nähtub vundamendist tehtud fotodest (II kd tl 1-22). Vundamendi lammutamise ja väljakaevamise vajaduse osas tugineb hageja Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ (EKK) ehitusinseneri Xxxpoolt 21.07.2915 antud hinnangule, mille kohaselt Xxx kinnistu eluhoone maakividest lintvundamendid on saanud tulekahju kustutusvee tõttu kahjustusi. Vundamentide maapealse müüritise maakivid olid laotud lubimördil, millest on tulekahju kustutamiseks kasutatud vee tõttu lubi välja uhutud ja sideaineta jäänud liivaterad kividevahelistest laiadest vuukidest välja varisenud, mille tulemusena on ka mõned väiksemad maakivid suuremate rahnude vahelt välja kukkunud. Tulekahjus säilinud lintvundamentide ehitustehniline seisund oli äärmiselt halb, vundamendi endisel kujul taastamise tööde suure mahu tõttu ei ole antud eluhoone vundamentide säilitamine ehitustehniliselt ja majanduslikult enam otstarbekas (I kd tl 196-197). Xxx27.07.2015 täienduse kohaselt tema eksperthinnangule alustati ekspertiisiga 08.05.2015, mil avati vundament kahest kohast kuni rajamissügavuseni, tuvastati ujuvpinnase – vesiliiva - olemasolu vundamenditaldmikust vaid 0,2 m kaugusel, vundamendi maapealse osa kõrgus 50-60 cm, rajamissügavus 0,4-0,6 m, kogukõrgus 1,1 m (I kd tl 198-201). Oma 14.04.2016 koostatud kommentaarides kostja eksperdi K.Käsperi poolt väljendatud arvamusele, et hoone vundament tulekahjus kahjustada ei saanud ja hoone ülevaatuse käigus lubimördi väljauhtumist maakivide vahelistest vuukidest ei tuvastatud (I kd tl 150-152), leiab Silvia Ränd, et K.Käsperi seisukohad ei ole pädevad. xxx leiab, et tulekahju kustutamisel on lubja väljauhtumine mördist vältimatu. Lisaks lubja väljauhtumisele on vundament saanud ka temperatuuri muutumisest tingitud mahumuutuste tõttu kahjustada. Lisaks sellele eeldab vesiliiva olemasolu vundamenditaldmiku vahetus läheduses mahukaid maaparandusitöid või pinnase asendamist. Kuna lammutustöid teinud ratastraktor pani majaaluse pinnase lainetama, oli liikunud pinnase väljavahetamine kogu majaasemel möödapääsmatu, mida uue vundamendi rajamisel ka tehti. Maja säilinud vundamendi taastamine
2-16-1316 oleks võinud maksma minna kuni 20160 eurot (koos km-ga), mida ei saa pidada mõistlikuks lahenduseks (I kd tl 202-2011).
17.Hageja samuti ei nõustu, et ta oleks kindlustuslepingut rikkudes lammutanud elamu vundamendi ajaliselt enne seda, kui kostja jõudis vundamenti uurida. Hageja märgib, et kuni tema poolt vundamendi lammutamise alustamiseni olid kostja või tema koostööpartnerite esindajad käinud korduvalt põlenud elamuga tutvumas (kahjukäsitleja Janno Levet 25.11.2014, tulekahjuekspert Heikki Perli detsembris 2014, kostja ehitusspetsialist Kuldar Käsper 16.12.2014, samuti oli kostja kahjukäsitleja J.Leveti 26.01.2015 kirjast nähtuvalt kahju suurus selleks ajaks kindlaks tehtud (I kd tl 213, II kd tl 195-196) ning 27.01.2015 on dateeritud (hageja sai kätte hiljem) kostja teade kindlustushüvitise osalise väljamaksmise kohta, milles samuti ei ole viidatud sellele, nagu peaks hageja hoiduma põlenud elamu vundamendi lammutamisest (I kd tl 30). Samuti saatis hageja kostjale 21.03.2015 kuni 27.04.2015 kolm tähtkirja, millele kostja väidetavalt ei vastanud (I kd tl 215-217). Seetõttu, kuivõrd hagejale oli kindlustatud ajutine üürikulu ainult ühe aasta eest (3000 eurot), oli hageja huvitatud uue elamu võimalikult kiirest ehitamisest põlenud elamu asemele ja asus 2015 aprilli lõpus lammutama põlenud elamut ja 9. maiks 2015 oli lammutatud ära põlenud maja vundament. Seega selleks ajaks, mil kostja avaldas 29.05.2015 hageja lepingulisele esindajale soovi, et hageja ei lammutaks vundamenti enne seda, kui kostja on selle veelkordselt üle vaadanud, oli vundament juba lammutatud. Hageja leiab, et eeltoodut arvesse võttes on kostja poolt ilmselgelt pahauskne hakata väitma, et kostja oleks pidanud veel peale 29.05.2015 saama põlenud maja vundamenti üle vaadata.
18.Xxxpoolt kohtuistungil antud tunnistajaütluste kohaselt aitas ta hagejal peale tema maja põlengut majakarpi ning hiljem ka maja vundamenti lammutada. Majakarbi lammutamine toimus 2015 aprillis. Vundamendi lõhkumine ja pinnase koorimine toimus 09.05.2015. Vundament lõhuti ja vana vundamendi auk tehti traktoriga ühe päevaga puhtaks (protokoll III kd tl 194 pöördel - 195). xxx tunnistajaütluste kohaselt toimus hageja maja varemete lammutamine. 2015.a. maikuus. OÜ Linkmes projektijuhina ja masinajuhina tegeles ta objektil põlenud maja varemete ümberlükkamisega, kasutades selleks kollase kopaga ratastega laadur-ekskavaatorit JBC. Sellega tehti maikuus suurema osa lammutustöid ära, kuid osa vundamendi lammutustöid jäi siiski lõpetamata. Majavaremete lammutamisel võeti kõigepealt maha maja puitosa, katuseosa, seinapalgid ja põrandad. Osa puitu, mis ei olnud ära põlenud ja sobis pärastiseks kasutamiseks, pandi kõrvale ja põlenud puidupraht toimetati minema prügimäele. Töötas maikuus maja lammutamisel ca 4-5 päeva. Maja põrandaosa läks tervenisti prügimäele, tervena seda kätte ei saanud. Vundamendiosa oli majal nagu vanasti Eesti ajal neid maakividest tehti, kus oli lihtsalt kivi kivi peale pandud ja segu vahele. Peale seinte ja põranda lammutamist korjati vundamendist lahtised kivid ära. Seestpoolt toetus maja ainult mõnele kivile. Maikuus jäi töö poolikuks, sest ratasmasinaga tööd enam teha ei saanud, vastu tuli vesiliiv. Vist juhtus ka laaduriga midagi, rehv läks katki. Lõpuks tõi Linkmes OÜ kohale suurema roomikekskavaatori ja tegi platsi korda. Maa sees asuvad vundamendikivid kaevati välja ja tõsteti ühte hunnikusse. Tööde lõpetamine roomikuga oli kuskil keset suve. Samal ajal hakkas Xxx koos temaga koos olnud ehitajatega uuele majale vundamenti rajama ja otsustas, et pole mõtet masinaid teist korda tagasi kutsuda, vaid vaja teha masinaga kohe vajalikud tööd ära. Arve Linkmes OÜ poolt tehtud lammutustööde eest tehti Xxxile siis, kui lammutustööde teine etapp oli lõpetatud. Arve tehti kohe kas järgmisel päeval peale tööde lõpetamist või äärmisel juhul mõne päeva jooksul. Roomiktraktoriga teise etapi tööd kestsid kokku 2 päeva ja kokku kahe päeva peale kokku oli 9 töötundi. Kopaga kollase laadur-ekskavaatoriga tegi tööd maikuus 2015.a. Kollase ekskavaatoriga kaevati vundamendi maapealne osa ära ja pärast seda maja vundamenti maa pealt enam näha ei olnud. Võib-olla jäid mõned üksikud kivid, mida siis kätte ei saanud. Pärast seda kui vundamendile toetuvad seinapalgid olid ära võetud, vajusid vundamendi pealmised lahtised kivid laiali. Vundamenti kogu majaaluse osas ei olnud. Maja siseseinad ja põrand
2-16-1316 toetusid üksikutele kividele. Vundamendiosa oli ainult maja välisseinte all. Sellisele vundamendile xxx arvates uut maja ehitada ei saa ja ta soovitas Xxxile seda mitte teha. Näha oli, et seda vundamenti oli kunagi enne põlengut parandatud. Seal, kus vundament oli rohkem kahjustada saanud, olid kahjustused tingitud tulekahju kustutusveest. Vundamendi serv oli veest pehmeks muutunud (protokoll IV kd tl 58-60).
19.Hageja poolt tellitud Ehitusekspertiisbüroo OÜ (EEB) asjatundja, riiklikult tunnustatud eksperdi, Hannes Kase 30.05.2016 hinnangu kohaselt on Xxx kinnistu eluhoone taastamismaksumuseks, st põlengueelsese seisukorra taastamise kuludeks 133232,67 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga kokku 159879,20 eurot. Hoone piirdetarindite viimisel vastavusse tänapäevaste energiatõhususe miinimumnõuetega lisandub sellele 6249,04 eurot, millele lisandub käibemaks, seega koos käibemaksuga kokku 7498,85 eurot, kokku on taastamismaksumus koos km-ga 167378,05 eurot (II kd tl 56-76, fotod II kd tl 92-121). H.Kase poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta oma arvamuse juurde hoone taastamismaksumuse kohta ilma, et oleks käinud hoonet kohapeal vaatamas, kuna hoone oli selleks ajaks lammutatud. Arvamuse koostamisel tuli lähtuda olemasolevast pildimaterjalist põlenud hoone kohta ja hoone omaniku poolt esitatud dokumentidest ning tema selgitustest. Ta järeldas, et põlengu käigus hävis hoone katus ja siseviimistlus täielikult, kuna toal oli lagi kaardunud, seda ilmselt katuse põlengu ja kustutuse mõjul. Toa lae laudisel on näha kuuma kahjustused. Kõik seinad on saanud kustutusveest tingitud niiskuskahjustusi. Osa seinu on põlenud ja põrandakatted on niiskusest tursunud. Leiab, et tulekahju avaldas vundamendile suhteliselt väikest mõju. Enamus osas said põlengus kahjustada vundamendi osad, mis puutusid kokku vahetult põlenud materjaliga ehk põlenud seinapalkidega või kokku kukkunud laega. Sellises olukorras vundament kuumenes. Puitmaterjali oli põlenud ka vahetult vundamendi läheduses. Kui nüüd kuumenenud vundamendile külma kustutusvett peale valada, siis tekib vundamendis mikropragusid. Lisaks võis vundament saada täiendavalt kahjustusi hoone seinte lammutamise ja põlengujärgselt niiskuse ja külmakahjustusi puuduva katuse tõttu. Põlenud hoone vundamendile taastamistööde käigus vajaliku pealevalu 200 mm osas selgitab, et tasandusvalu paksus sõltub sellest kui palju on vundament kahjustada saanud. Kui vundament kahjustunud konstruktsioonidest puhtaks teha, siis on näha, et alumine müüritis on suhteliselt ebatasase pinnaga ja selle pealispind ei ole enam sile. Et sellised ebatasasused parandada, on vajalik tasandusvalu tegemine. Tasandusvalu tegemise puhul tuleb arvesse võtta, et kui sellisel juhul hoone kõrgus tõuseb, siis ka välistrepi ülemine aste tuleb kõrgemaks tõsta. Vundamendi tasandusvalu on kõige lihtsam viis kahjustatud vundamendi taastamiseks. Arvamuse koostamisel lähtus hageja poolt esitatud hoone alusmüüride plaanist. Selleks, et kontrollida tellija esitatud hoone alusmüüride plaani vastavust tegelikkusele, võttis ta Maa-ameti kaardiserveri ja suurendas sealt leitud hoone kujutise nii suureks, et see oleks võrreldav alusmüüride plaaniga hoone põhi-gabariitide kohta. Kuna alusmüüride plaani andmed enam-vähem kattusid kaardiserveri abil saadud andmetega, siis selle põhjal luges alusmüüride plaani kõlblikuks. Nõustub, et tulekahjuekspert Heikki Perli poolt esitatud andmete osas 13,3 m x 8,1 m hoone põhimõõtmete kohta on erinevus võrreldes tema poolt kasutatud alusmüüride plaani andmetega 14,1 x 8,1 m. Selleaegsete hoonete põrandataladeks on tüüpiliselt kasutatud ümarpalki, mis on tavaliselt kooniline, st ühest otsast jämedam, teisest otsast peenem. Kui põrandaalune konstruktsioon ei jää teisi konstruktsioone segama, siis ei ole hakatud tegema liigseid kulutusi sellise palgi sirgeks ajamiseks. Põrandatalad 50*200*600 ja 50*200*450 on ümarpalkidest põrandatalade asemel tänasel päeval kättesaadav materjal, kuna ümarpalkidest põrandatalasid pigem ei teha. Seinapalkide läbimõõt 16-17 cm nähtub fotolt, kust nähtuvalt on seda mõõdulindiga mõõdetud. Nelikantpalki ja ümarpalki võrreldes võib öelda, et nelikantpalgist seina on lihtsam viimistleda. Soojapidamise mõttes peaks ümarpalgist sein olema nelikantpalgist paksem, kuna ümarpalgi nn varade kohast on selline palk õhem. Põlenud hoone uksed ja aknad kuulusid väljavahetamisele, kuna fotodest nähtuvalt olid valdavas enamikus hävinenud, säilinud akendel olid tahma- ja niiskuskahjustused. Neid aknaid oleks saanud küll ka taastada, millisel juhul tuleks maha
2-16-1316 võtta lahtine värv, tahmunud klaasid puhastada ja katkised välja vahetada, raamid uuesti üle värvida ja tagasi paigaldada, kuid sellise töö puhul on tegemist kuluka käsitööga, mida rakendatakse reeglina ainult muinsuskaitseliste objektide puhul. Samas jääb sellise taastamise puhul küsimus, kas võtta hävinud akende jaoks taastatud akna järgi profiilide šabloonid ja tellida hävinenud akende asemel uued aknad samasugustest profiilidest aknad või tellida hävinud akende asemel uued aknad, kuid sellisel juhul jääksid hoonele erinevad aknad - taastatud ja uued. Küsimuse puhul, kas kaheraamiliste lihtklaasiga akende puhul on arvestatud tänapäevaste energiatõhususe miinimumnõuetega, selgitab, et kaheraamiline aken on analoogne lahendus nagu oli hoonel enne kahjujuhtumit. Kui akende soojapidavus peaks vastama tänapäevastele nõuetele, siis peaks muutma nende konstruktsiooni, et oleksid üheraamilised, kolmekihilise klaaspaketiga aknad. Katusealuse aluskattega on arvestanud seetõttu, kuna eterniitkatuse alla tekib kondensaat ja varem takistas selle tekkimist eterniitkatuse alune laastukatus, mida pole mõtet taastada. Vihmaveetorude ja rennide kogupikkuse 52,79 m leidmisel on liidetud hoone katuseräästaste pikkus ja tuulekodade räästaste pikkus, millele lisandub allaviigutorude pikkus. Ühikuhinnad tulenevad sarnase töö maksumuse hinnast. Hoone seinte brutokogupindala on saadud seinte pikkuse ja kõrguse korrutisena. Seina kõrgus 3,2 m on arvutatud foto järgi, kasutades vastavat arvutiprogrammi. Palkhoonet ja puitsõrestikuga hoonet võrreldes võib öelda, et palkhoone on olemuslikult pikema elueaga kui puitsõrestikuga hoone. Sõrestikhoone probleemiks võib olla kandekarkassi vahel oleva täidise käitumine. Samuti vajab sõrestikhoone auruisolatsiooni, millest tingituna on erinev palkhoone ja puitsõrestikuga hoone ventilatsiooni lahendus. Sõrestikhoones peab ventilatsioon olema mehaaniline, palkhoones toimub ventilatsioon läbi konstruktsiooni. Vana põrandaalune oli soojustatud ühes vundamentide sisekülgedega 50 mm EPS-iga 10,4 m2, selle kohta andis informatsiooni hageja, millest tegi järelduse, et ülejäänud osas oli see täidetud urbse täidisega (liiv ja saepuru) 81.77 ruutmeetrit. Vundamendi kahjustuste osas ilma objekti nägemata võimatu öelda, mitu meetrit vundamenti konkreetselt kahjustada sai. Kuid samas analoogiliselt ei saa fotode alusel teha teha ka järeldust, et vundament üldse kahjustada ei oleks saanud. Et pööningupõranda soojustus oli kaetud 15-20 cm paksuse nn linaluuga, selle kohta sai informatsiooni hagejalt. Linaluu kihi paksus on tuletatav ka selle järgi, kui palju on näha üle põrandapalgi olevat nn mudru. Eelduslikult pidi alumise palgirea ja vundamendikivi vahel olema hüdroisolatsioon, muidu oleksid palgid mädanenud (III kd tl 192 pöördel-194 pöördel).
20.H.Kase poolt 16.01.2017 esitatud täiendatud arvamuse kohaselt, mille puhul on lähtutud ES spetsialisti K.Käsperi poolt koostatud Xxx hoone mõõdistuse andmetest (III kd tl 153-155), on Xxx kinnistu eluhoone taastamismaksumuseks arvestatud 115704,58 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga kokku 138845,50 eurot. Hoone piirdetarindite viimisel vastavusse tänapäevaste energiatõhususe miinimumnõuetega lisandub sellele 4728 eurot, millele lisandub käibemaks, koos käibemaksuga kokku 5673,60 eurot, seega kokku hoone taastamismaksumus koos km-ga 144519,10 eurot (III kd tl 211-219).
21.Hageja tugineb oma nõude puhul samuti 01.09.2016 hagejale väljaantud Meeksi Vallavalitsuse õiendile, mille kohaselt Xxx kinnistul põlenud elamumaja ehitisregistris registreeritud ei olnud ja hävinud hoone kohta on säilinud vaid 1987.a. koostatud kindlustusleht, kus on kirjas vaid üldised andmed. Juhul kui hageja oleks otsustanud taastada tulekahjus hävinud elamu selle põlengueelsel kujul, siis Meeksi vallavalitsus oleks nõudnud, et taastatav elamu vastaks EhS § 11 2 sätestatud nõuetele, vastasel korral poleks olnud Meeksi vallavalitsusel võimaldada hoonele kasutusluba (II kd tl 192-193). Hageja leiab, et kuivõrd kindlustuslepingu tüüptingimuste p-st 5.2.3 koosmõjus punktiga 5.1 tulenevalt hüvitamisele kuuluvad kuni 100000 euro ulatuses kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kulud, mis tulenevad kindlustatud eseme taastamisel pädevate ametivõimude nõuetest ja ettekirjutustest, siis tulenevalt Meeksi Vallavalitsuse nõudmisest peab taastamismaksumus katma tänapäevastele nõuetele vastava ehitise taastamist. Samuti leiab hageja,
2-16-1316 et palkmaja on ka tänapäeval igati aktsepteeritud ehituslikuks lahenduseks (väljatrükid palkmajade ehitajate kodulehekülgedelt III kd tl 169-187).
22.Kostja tugineb oma vastuväidetes hageja nõudele täiendava kindlustushüvitise osas sellele, et kostja tellimusel Xxx kinnistu põlenud eluhoone 16.12.2014 kohapeal ülevaadanud ES asjatundja Kuldar Käsperi poolt detsembris 2014 - jaanuaris 2015 koostatud eksperthinnangu nr 1-012015 kohaselt oli Xxx eluhoone tulekahjueelne ehitusalune pind 118 m2, hoone taastamisväärtus enne kahjujuhtumi toimumist 115770,49 eurot (koos km-ga), hoone keskmine kulum enne kahjujuhtumist oli 39% ja jääkväärtus 70398,50 eurot (koos km-ga), hoonele tekitatud kahju suurus taastamisväärtuses 100700,12 eurot ja jääkväärtuses 61394,82 eurot (koos km-ga) ja hoone jääkväärtus peale kahjujuhtumi toimumist 9003,68 eurot koos km-ga; ekspert korrigeeris arvamust, vähendades veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemile tekitatud kahju 2880 euro võrra (I kd tl 101109, 149); 31.08.2015 Kuldar Käsperi hinnangu 1-01-2015 täienduse kohaselt hoone vundament tulekahjus kahjustada ei saanud, 16.12.2014 ülevaatuse käigus lubimördi väljauhtumist maakivide vahelistest vuukidest ei tuvastatud (I kd tl 150-152). K. Käsperi poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostas ta kohapeal tulekahjus hävinud hoone mõõtmisi digitaalse mõõdikuga. Käis isiklikult hoone põlengukohal 16.12.2014. Mõõtis üle kõik hoone gabariitmõõtmed, st hoone seinad üle välisnurgast välisnurgani. Hoone välismõõtudeks sai mõõtmise tulemusena pikkus 13.3 m ja laius 8 m. Mõõtis ka palkseina kõrgust, võttes arvesse, et seina kõrgus laepalgi alla oli 2.7 m. Palkseina kõrguseks arvutas seega 3 m. Välisseinte brutopindalaks sai mõõtmise tulemusena 127.8 ruutmeetrit. Välisseinte netopindalaks, so puhas palksein, millest on uste ja akende avad välja jäetud, oli mõõtmise tulemusena 107.2 ruutmeetrit. Siseseinte brutopindalaks sai 74 ruutmeetrit ja netopindalaks 47.6 ruutmeetrit. Hoone uksed ja aknad olid erinevas seisus, sest maja oli põlenud ebaühtlaselt, ühelt poolt rohkem, teiseltpoolt vähem. Osa aknaid oli tule tõttu hävinud, osa oli saanud niiskuskahjustusi kustutusveest. Hoone aknad olid kaheraamilised, v.a hoone esise veranda ja tuulekoja aknad, mis olid üheraamilised. Eluruumide aknad oli kaheraamilised. Hoone vähem kahjustada saanud osas olid põrandalauad üle löödud reliiniga, keskmises osas oli põrand osaliselt avatud. Selles hoone osas, kus oli põlengu kese, oli põrand paksult kaetud põlenguprahiga. Kui toimus kustutamine, siis lasti aknad veega üle, mis ilmselt aknaid kahjustas, kuid mitte niipalju, et nende taastamine töökojas oleks olnud välistatud. Arhidektuuribüroo 4A poolt koostatud hoone alusmüüride plaani kohta on arhitekt xxx talle suuliselt väitnud, et hoone alusmüüri mõõtmed andis talle tellija. Hoone ülevaatamise käigus mõõtis ka seinapalkide paksust, milleks oli ca 15-16 cm. Koormusest tingitud deformatsioone palkidel ei tuvastanud. Hoone vundament nägi välja selline nagu näeb välja üks keskmine 60-70 aasta vanuse maamaja vundament, st ta oli keskmiselt amortiseerinud, kuid ehitustehnilisest seisukohast võttes oli vundament rahuldavas seisukorras. Renoveerimisega oleks olnud võimalik sellise vundamendi eluiga pikendada, vajadust sellise vundamendi väljakaevamiseks vajadust ei olnud. Ülevaatuse ajal tehtud fotodest nähtuvalt ei olnud vundamendil näha tulekahjukustutusveest tingitud kahjustusi. Taastamistööde käigus vundamendiga ühenduses olevate palkide eemaldamisel võib vundamendi pealispind saada mingil määral kahjustada. Hoone ülevaatusest nähtuvalt hoone algupärases konstruktsioonis mingit soojustust ei olnud kasutatud. Pööningul oli kasutatud tõenäoliselt linaluu täidist, nagu tavaliselt selleaegsetel hoonetel. Mingeid sanitaarseadmeid hoones ei märganud, samuti ei olnud näha nende kinnituskohti. Ei pannud hoones tähele vee- ja kanalisatsiooni torusid. Kui need olid, siis võisid olla kuskil põlemisjääkide sodi all. Keskmises toas osaliselt avatud põranda juures võis soojustusena EPSi olla. Siis see oli paigaldatud olemasolevast põrandast allapoole. Hoone vundamendis esines pragusid, kuid vundamendis lahtisi kivisid ei märganud. Selles hoone osas, kus oli põlengukolle, oli seina oli alumine palgirida seestpoolt söestunud ning väljaspoolt tahmunud. Arvab, et hoone vundamenti oleks saanud vuukide täitmise teel parandada. Hoone verandal olid üheraamilised aknad, kuna see oli külm, kütmata ruum ja seetõttu ei olnud vajadust kaheraamilise akna järgi (kohtuistungi protokoll IIII kd tl 195-196).
2-16-1316
23.Kostja leiab, tuginedes K.Käsperi täiendavale ekspertarvamusele nr 2-03-2016 Xxx elamu taastamise ja taastamismaksumuse kohta, et hageja esitatud Xxx kinnistu elamu ehitusprojekt (I kd tl 31-49) ja hinnakalkukatsioonid (I kd 50-63, 67-73) ei vasta kostja kahjukäsitleja Janno Leveti poolt 22.11.2014 põlengukohal tuvastatud hoone tulekahjustustele ja nende parandamise mahtudele (J.Leveti fotod koos kommentaaridega 139-148), lisaks sisaldab hageja poolt nõude aluseks võetud Kekk OÜ hinnapakkumine nr 195 (kogumaksumuses 174037, 85 eurot I kd tl 67-70) võrreldes selle äriühingu varasema hinnapakkumisega nr 171 (kogumaksumuses 102307,69 eurot I kd tl 64) põhjendamatuid ja tegelikkusest suuremaid töid ning mahte ja ühikhindeid (ES spetsialisti K.Käsperi täiendav ekspertarvamus nr 2-03-2016 Xxx elamu taastamise ja taastamismaksumuse kohta kd tl 153-169). Kostja märgib, et kui hageja nõuab hüvitist arvestusega ca 1500 eurot/m2, siis näiteks KMT Prefab OÜ pakub uut ja kaasaegset ühepereelamut 142 m2 (sh nõuetekohane vundament, soojustus, ventilatsioon-küte-vesi-kanalisatsioon, WCvannituba) koos viimistlusega kogumaksumusega 80000 eurot ehk ca 630 eurot/m2 (KMT Prefab OÜ majatüübi KMT 130 hinnakiri ja põhiplaan I kd tl 130-131). Kostja osundab samuti EhS § 63 lg 5 alusel majandus-ja taristuministri 11.06.2015 määrusega nr 63 kinnitatud „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise korrale“, mille § 4 lg 1 sätestab, et hoone taastamismaksumus määratakse eriteadmisi omava isiku hinnangu alusel või kasutatakse määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumust suletud brutopinna ruutmeetri kohta (kohandatuna ehitushinnaindeksiga). Üksikelamu baasaasta ehitusmaksumus on koos käibemaksuga 607 eurot/m2. Baasaasta ehitushinna indekseerimisel 2014.aastasse kujuneb 1 m2 maksumuseks ca 800 eurot (I kd tl 110).
24.Kostja tellimusel 22.11.2016 koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi Peeter Parki (PP) arvamuse kohaselt (hoone vundamendi seisundi, tulekahjustuste taastamise ning taastamismaksumuse ekspertiis) ei saa PP nõustuda Xxxarvamusega, nagu oleks Xxx eluhoone vundament saanud tulekahju kustutamisel kahjustada. PP arvates ei ole tehniliselt mõistlik taastada 1930ndatel ehitatud palkseinu, vaid need tuleks asendada nt 150x50 mm puitsõrestikuga, mis on postide vahelt soojustatud villaga, väljast kaetud tuuletõkkeplaadi ja voodrilauaga ning seestpoolt viimistletud sobiva siseviimistlusega. PP leiab, et Xxx elamu puhul kasutatud nelikantpalk oli 1930ndatel aastatel lihtsaim ja odavaim seinamaterjal, mille lähim analoog tänapäeval on puitsõrestiksein. Praktikas kasutatakse tänapäeval puitsõrestikseina ja palkseina kahekordse hinnavahe tõttu palkseina vaid siis, kui see on oluline visuaalse efekti saavutamiseks (katmata palkseina puhul). Hageja elamu puhul oli palksein nii väljast- kui seestpoolt kaetud. PP leiab, et 118,75 m2 Xxx vähimaks põhjendatud taastamismaksumuseks sama perioodi tegelike hindade alusel on PP arvates 98443 eurot, mis sisaldab km (118,75 x 829). „Võtmed kätte“ ehk alates ehitusprojektist ja kaevetöödest kuni sissekolimiseni valmis ehitatud ning kõikide kaasaegsete (mis hageja hoonel puudusid) tehnosüsteemide ja ruumidega 1,5-kordsete, EhS nõuetele vastavate puitmajade ehitusmaksumuseks kujuneb karkasselamu puhul 1100 eurot/m2 ja palkmaja puhul 1250 eurot/m2 (PP arvamus III kd tl 71-152). Samuti on ES spetsialist Kuldar Käsper koostanud täiendavalt oma vaatlusandmete alusel vaidlusaluse hoone välis - ja siseseinte pinnalaotuse joonised (III kd tl 153155).
25.Järgnevalt kohus võtab seisukoha, millistel eeldustel tekib kindlustusandjal kohustus hüvitada kahju ehitise taastamise maksumuse ulatuses vastavalt VÕS § 480 lg 4, milles pooled olid kindlustuslepingus kokku leppinud. Täiendavalt nähtub kindlustuslepingu lisaks olevatest RSA kodukindlustuse tingimustest K200/2011, et kui kindlustuslepingus ei ole kokkulepitud ehitise kindlustussummat, siis on kindlustussumma võrdne ehitise taastamisväärtusega (p 7.1.); ehitise kindlustusväärtus on taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu ( p 7.4.); alakindlustust puutuvaid tingimusi kindlustuslepingu suhtes ei kohaldata (8.1.); p.14.2 kohaselt koosneb kahjusumma kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustatud, hävinud või kaotsiläinud
2-16-1316 kindlustatud eseme taastamiseks või taassoetamiseks ja punktis 5.2 määratletud kulude hüvitamiseks vajalikust summast, sealjuures võetakse arvesse p-s 5.1. kehtestatud piirmäärasid; p 14.5 kohaselt soodustatud isikul on õigus sellele osale hüvitisest, mis ületab ehitise kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse kui kindlustushüvitist kasutatakse samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastuvõtmisest. Kindlustushüvitise osa, mis ületab ehitise kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse, hüvitatakse ehitise taastamise kohta esitatud kalkulatsiooni alusel, kui taastamine on saavutanud proportsionaalselt samasuguse suhte, milline on nimetatud vara kindlustusjuhtumi eelse jääkväärtuse suhe ehitise taastamisväärtusesse (I kd 17-25).
26.Eeltoodust tulenevalt on kodukindlustuse tüüptingimusi arvesse võttes ehitise taastamismaksumuse n.ö. 100 % väljamaksmise eelduseks soodustatud isiku poolt kahe aasta jooksul huvitamisotsuse vastuvõtmisest samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise ehitamine. Asjas ei ole käesoleval juhul vaidlust, et hageja ei asunud kindlustuslepingu mõttes tules hävinud elamut taastama (samalaadset ehitist ehitama), vaid on selle asemele ehitanud plaani- ja konstruktiivse lahenduse ning krundil paiknemise osas teistsuguse - Aeroc plokkidest monteeritavatest raudbetoonpaneelidest vahelaega kahekorruselise - elamu (fotod I kd tl 157-158, projekteerimistingimused lk 195, väljavõte ehitusregistrist II kd tl 139-141, hageja lepingulise esindaja nõudekiri III kd tl 19-20). Seetõttu on küsitav, kas hagejal on õigus ainult n.ö. arvestuslike ehitise taastamiskulude nõudmiseks. Kohus juhtis pooltele 19.10.2016 saadetud kirjas tähelepanu, et VÕS § 480 lg 3 kohaselt on kokkuleppeline kindlustusväärtus loetav kindlustusväärtuseks ainult juhul kui see ei erine oluliselt tegelikust kindlustusväärtusest kindlustusjuhtumi toimumise ajal, vastasel korral lähtutakse tegelikust kindlustusväärtusest, milleks ehitise puhul on VÕS § 479 lg 3 kohaselt tavaline kohalik ehitusväärtus, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa. Käesoleval juhul pole hageja kui nõude esitaja esitanud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et kostjalt nõutav ehitise taastamiseks puuduolev summa koos juba väljamakstud hüvitisega ei erine oluliselt ehitise tegelikust kindlustusväärtusest, seega on lubatav lähtuda ehitise taastamismaksumusest vastavalt VÕS § 480 lg 4. Samuti kohus märkis, et kindlustuslepingu ja üldtingimuste koosmõjus võib tuleneda poolte kokkulepe kasutada kindlustushüvitist mitte millekski muuks kui konkreetselt kindlustatud ehitise taastamiseks. Kuivõrd hageja tules hävinud elamut tegelikult ei taasta, vaid on asunud selle asemel teistsugust elamut ehitama, on küsitav, kas hagejal on õigus ainult n.ö. teoreetiliselt samalaadse ehitise taastamiskulude nõudmiseks (III kd tl 1-2).
27.Hageja leidis vastuses kohtule, et ei saa nõustuda kohtu käsitlusega VÕS § 480 lg-de 3 ja 4 osas. VÕS § 480 lg 4 on vaadeldav erinormina, mille suhtes sama paragrahvi lõige 3 ei kohaldu. Seisukohale, et VÕS § 480 lg 4 on erinormiks, mille suhtes sama paragrahvi lõige 3 ei kohaldu, on asutud VÕS-i kommenteeritud väljaandes. Tõik, et VÕS § 480 lg 4 kohaldamisel ei oma sama paragrahvi lõige 3 tähtsust, ilmneb ka kohtupraktikast (Riigikohtu otsused 3-2-1-133-12 p 23 ja 32-1-57-16 p 18, Tallinna Ringkonnakohtu otsus 2-08-87319). Samuti on kindlustuslepingu tüüptingimuste punkti 7.4. kohaselt ehitise kindlustusväärtus taastamisväärtus ehk uue samalaadse ehitise taastamise kulu. Nimetatud sätte lahtimõtestamisel tuleks muuhulgas võtta arvesse ka kodukindlustuse pakkumusest nähtuvat, mille kohaselt on hüvitamise põhimõtteks uus vana vastu ning seejuures hoone kulumit ei arvestata. Seega on pooled ka kindlustuslepingus kokku leppinud selles, et ehitise kindlustusväärtuseks on kokkuleppeline kindlustusväärtus, mille puhul ehitise kulum tähendust ei oma. Riigikohus on 18.01.2006 tsiviilasjas nr. 3-2-1-155-05 tehtud kohtuotsuses leidnud, et VÕS § 479 lg 3 ning § 480 lg-d 1 ja 4 ei ole imperatiivsed õigusnormid. Seetõttu – kui isegi vaadelda VÕS § 480 lgsid 3 ja 4 kogumis oli pooltel kindlustuslepingus ikkagi võimalik kokku leppida selles, et kokkuleppelise kindlustusväärtuse puhul ehitise kulum mitte mingisugust tähendust ei oma. Kuna poolt vahel sõlmitud kindlustuslepingu ning VÕS § 480 lg 4 kohaselt ehitise
2-16-1316 vanus ega amortisatsioon mingisugust tähendust ei oma, siis puudub hagejal vajadus põhistuste ja tõendite esitamiseks selle kohta, milline oleks olnud tulekahjus hävinud ehitise kindlustusväärtus VÕS § 479 lg 3 tähenduses. Hageja arvates puudus poolte vahel kokkulepe kasutada kindlustushüvitist üksnes tulekahjus hävinud hoonest koopia taastamiseks. Hageja jääb seisukoha juurde, et kindlustusvõtja pädevuses on otsustada, kuidas kindlustusvõtja kindlustushüvitist kasutab ning kindlustusvõtjal ei saa lasuda kohustust kasutada kindlustushüvitist üksnes teatud konkreetsel viisil. Samuti hageja osundab, et kostja oli hiljemalt 18.11.2015 teadlik, et sellest, et tegelikkuses ehitab hageja põlengus hävinud elamu asemele uut ja teistsugust elamut, kuid sellele vaatamata maksis kostja 19.11.2015 kindlustushüvitise osa summas 39’305,30 eurot hagejale välja, millest järeldub, et kostja jaoks ei olnud 39305,30 euro suuruse kindlustushüvitise osa välja maksmisel takistuseks, et põlenud elamu asemele oli hageja hakanud tegelikkuses ehitama teistsugust elamut (III kd tl 4-11).
28.Kostja seevastu leiab oma vastuses, et VÕS § 480 lg 4 tuleb rakendada koosmõjus kindlustuslepingu tingimustega ning tegemist ei ole erinormiga VÕS § 480 lg 3 suhtes. Kostja leiab, et ka VÕS § 480 lg-te 3 ja 4 järgi tuleb lähtuda sellest faktilisest kindlustusväärtusest, mis oli konkreetselt kindlustatud asjal vahetult enne kindlustusjuhtumit ja selle tegelikust seisundist. VÕS § 480 on VÕS § 427 lg 1 järgi dispositiivne, seega tuleb lähtuda ka kindlustuslepingu tingimuste p-dest 14.1, 14.2 ning arvestada kahjukindlustuse olemust ja eesmärki. VÕS § 477 ehk tegeliku kahju hüvitamise põhimõttest võivad pooled kõrvale kalduda vaid piiratud ulatuses ning sellisele kõrvalekalduvale kokkuleppele seab piirid VÕS § 480 lg 3. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-133-12 p-s 24 leidnud, et teoreetilise taastamise nõude eelduseks on samaväärse ehitise tegelik taastamine (vt ... et kindlustusvõtja tules hävinud ehitise ka taastab).. Järelikult kohaldub kindlustuslepingule ka VÕS § 480 lg 3 ning tuleb arvestada hageja nõutava ja tegeliku väärtuse erinevust, amortisatsiooni ja vanust. Pealegi on Riigikohus otsuse nr 3-2-1-133-12 p-s 24 leidnud, et teoreetilise taastamise nõude eelduseks on samaväärse ehitise tegelik taastamine (vt ... et kindlustusvõtja tules hävinud ehitise ka taastab). Kostja leiab, et hageja nõue ei lähtu faktiliselt konkreetselt samaväärse ehitise ehk tulekahjueelse hoone (koopia) taastamisest. Hageja nõutav summa koos hagejale juba tasutud hüvitisega erineb VÕS § 480 lg 3 tähenduses oluliselt (enam kui 10%) vaidlusaluse hoone tegelikust kindlustusväärtusest enne kindlustusjuhtumi toimumist. Hageja ei saa endale tegelikust kahjust ja tegelikust kindlustusväärtusest suuremaid nõudeid kostja vastu seetõttu, et ta rajas kostja teadmata tulekahjueelsest oluliselt erineva ja kallima ehitise. Õige on, et kostja ei nõudnud juba teostatud ehitustööde ümbertegemist, samas ei suurenda see hageja nõudeid või kostja täitmise kohustust ja vastutust. 18.11.2015, mil kostja sai teada, et hageja on seni tasutud hüvitise alusel rajanud algsest oluliselt parema, suurema ning esitatud andmeid arvestades oluliselt kallima hoone, olnuks valminud ehitustööde lammutamise ja ümbertegemise nõudmine eluliselt ebapraktiline ja toonud kaasa lisakulud. Seetõttu lahendas kostja ka selle hageja poolt tekitatud probleemi pigem hageja tekitatud elulist olukorda arvestades praktiliselt, mõistlikult ning vaidluste vältimist silmas pidades hagejale soodsamalt – tasudes hoone tegeliku kindlustusväärtuse alusel arvestatud ja seni tasumata ehk vaidluseta hüvitiseosa. Kuid ka sellest ei tulene kostjale kohustusi hagis nõutava lisasumma tasumiseks. Kostja samuti leiab, et hageja ei rajanud kindlustatud hoone asemel suuremat ja kallimat hoonet kogenematusest ja ekslikult, vaid ettekavatsetult ja teadlikult. Kostja juhib tähelepanu, et hageja tegutses 2011-2013 ehitusettevõtjana (III kd tl 63-70) ning pidi vastava majandus- ja kutsetegevuse tõttu pidi hageja seega teadma, mida tähendab tulekahjueelse ehitise taastamine, hoonete samaväärsus, ehitiste lammutamine või tulekahjueelsest suurema ja erinevatest materjalidest hoone rajamine ja vastavate kulude erinevus. Hagejal ehitustöödes asjatundliku isikuna ja hoone omanikuna oli ülevaade sellest, mis on tema hoone tegelik ehitusväärtus ja kindlustusväärtus, konstruktsioonide ja materjalide tegelik seisund ning maksumus tulekahju eel ja järel ning mis osas on hoone parandatav ja kui palju see võiks maksta. Kuna kindlustushuvi sõltub üksnes kindlustusvõtjast ning kindlustusvõtjal on ka ülevaade kindlustatavatest objektidest, siis on
29.Kohus, hinnates poolte seisukohti, nõustub hagejaga, et VÕS § 480 lg 4 on erinormiks VÕS § 480 lg 3 suhtes ja juhul kui pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud selles, et ehitise kindlustusväärtuseks on kokkuleppeline kindlustusväärtus, siis ehitise kulumit taastamisel ei arvestata. Samas kohus leiab siiski, et ehitise taastamismaksumusele vastava hüvitise täieliku väljamaksmise eelduseks on soodustatud isiku poolt hävinud ehitise tegelik taastamine kindlustuslepingu mõttes, st uue samalaadse ehitise ehitamine (mis tuleneb ka kodukindlustuse tingimuste pp-dest 14.2 ja 14.5). Kohtu hinnangul vastupidine ei tulene ka hageja poolt viidatud Riigikohtu lahenditest 3-2-1-133-12 ja 3-2-1-57-16 ning Tallinna Ringkonnakohtu lahendist 2-0887319. Vaidlust ei ole, et kokkuleppimisel kindlustusväärtusena VÕS § 480 lg 4 kohaselt ei arvestata ehitise vanust ja amortisatsiooni. Küsimus on selles, kas kindlustusandja peab ehitise taastamismaksumuse kahjuhüvitisena täies ulatuses välja maksma ka siis, kui poolte kokkuleppel (sh üldtingimustest tulenevalt) on selle eelduseks hävinud/kahjustatud ehitise tegelik taastamine. Kohus asub seisukohale, et ainuüksi sellest, et pooled leppisid kindlustuslepingus kindlustusväärtusena kokku ehitise taastamise maksumuses, ei tulene, et kindlustusandja peab kindlustusjuhtumi toimumisel ehitise taastamise maksumuse igal juhul täies ulatuses, sh ka ehitise kahjujuhtumi eelset jääkväärtust ületavas osas, välja maksma (mis käesolevas juhul on faktiliselt toimunud, vt Xxx elumaja jääkväärtus enne kahjujuhtumit 70388,50 eurot koos km-ga, kostja poolt välja makstud 100500,12 eurot). Kohtu hinnangul selline kohustus ei tulene ka hageja poolt viidatud Riigikohtu lahenditest 3-2-1-113-08 ja 3-2-1-121-08, mis käsitlevad teistsuguseid juhtumeid. Kohtu hinnangul on ehitise taastamismaksumuse täies ulatuses kahjuhüvitisena väljamaksmise eelduseks lisaks vastavale kokkuleppele kooskõlas kodukindlustuse tüüptingimuste pp-dega 14.2 ja p 14.5 ka hävinud esemega samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise tegelik taastamine, st uue samalaadse ehitise ehitamine (endise olukorra taastamine). Vastasel juhul, kui kindlustusvõtja hävinud ehitise asemel midagi ei ehita või kasutab kindlustushüvitist teistsuguse elamu ehitamiseks, on kohtu hinnangul ka kokkuleppelise taastamismaksumuse hüvitamise lepingutingimuse korral soodustatud isiku õigus hüvitise saamiseks piiratud ehitise jääkväärtusega enne kahjujuhtumit, st tegeliku kindlustusväärtusega (VÕS § 479 lg 3). Kohtu hinnangul tuleneb selline järeldus ka Riigikohtu lahendist 3-2-1-133-12, mille pp-dest 23 ja 24 nähtuvalt VÕS § 480 lg 4 kohaselt kokkulepitud kindlustusväärtuse puhul kindlustusjuhtumi toimumise korral peaks kehtima eeldus, et kindlustusvõtja tules hävinud ehitise ka taastab. Riigikohus on lahendis 3-2-1-15-16 selgitanud (p 18), et VÕS § 480 lg 4 võimaldab erandina kokku leppida, et ehitise taastamise korral ei arvestata kindlustusväärtuse kindlakstegemisel ehitise vanust ja amortisatsiooni. Kohtu hinnangul tuleneb ehitise tegeliku taastamise eeldus VÕS § 480 lg 4 kohaldamisel ka VÕS §§-de 127 lg 1 ja 132 lg 3 eesmärkidest taastada kahjueelne olukord ja taastada kahjustatud vara faktiline koosseis. Riigikohus on lahendis 3-2-1-155-05 selgitanud (p 19), et juhul kui ehitis on TsÜS § 54 kohaselt kinnisasja oluliseks osaks, ei saa ehitise hävimise korral rääkida selle taassoetamise maksumusest või turuväärtusest kui kahjust, sest samale kinnisasjale ei ole võimalik ehitist asemele osta. Võimalik on üksnes ehitise taastamine ning kahjuks saavad seega olla üksnes kinnisasja kui asja parandamise mõistlikud kulud. Kohtu hinnangul eeskätt ehitise taastamine seab kahjustatud isiku esemelise vara poolest samasugusesse olukorda, milles ta oleks olnud, kui kindlustusjuhtumit ei oleks toimunud.
30.Seoses eeltooduga on põhjendamatu hageja seisukoht, et kodukindlustuse tingimuste p.14.5 (mis seob soodustatud isikule ehitise kindlustusjuhtumi eelset jääkväärtust ületava hüvitise osa väljamaksmise tingimusega, et kindlustushüvitist kasutatakse kahe aasta jooksul alates hüvitamisotsuse vastuvõtmisest samas kohas asuva, sama liiki ja sama otstarbega ehitise taastamiseks) on tüüptingimusena tühine (VÕS § 42). Tulenevalt VÕS § 427 on VÕS § 480 tingimused dispositiivsed. Kohtu hinnangul p. 14.5 kohane tüüptingimus ei ole kindlustusvõtjat
2-16-1316 ebamõistlikult kahjustav, kuna see on soodsam kui seadusega ettenähtud tingimus (VÕS § 479 lg 3). Seega on tingimus kehtiv ja juhul kui soodustatu isik kahjueelse olukorra taastamist ei soovi, vaid soovib kahjuhüvitise rahaks pöörata või kasutada seda teistsuguse ehitise ehitamiseks (milleks on tal vaba tahte kohaselt täielik õigus), ei pea ka kindlustusvõtja ehitise kindlustusjuhtumi eelset jääkväärtust (tegelikku kindlustusväärtust) ületavas osas taastamismaksumust hüvitama. Kohtu hinnangul oleks selline käsitlus kooskõlas ka VÕS §-st 477 tuleneva kahjukindlustuse üldpõhimõttega, mille kohaselt on kahju hüvitamine üldreeglina piiratud tegeliku kahju suurusega. Seega juhtumil, kui ehitist tegelikult ei taastata, ei ole tegelikku kindlustusväärtust ületava taastamismaksumuse osa puhul tegemist mitte tegeliku, vaid arvestusliku kahjuga, mida kindlustusandja hüvitama ei pea. Seega käesoleval juhtumil, kuna kostja on hagejale ehitise tegeliku kindlustusväärtuse ulatuses taastamismaksumuse välja maksnud, ei ole kostja kohustatud hagejale täiendavat (tegelikku kindlustusväärtust ületavas osas) hüvitist tasuma, isegi kui vaidlusaluse ehitise n.ö. teoreetiliseks või arvestuslikuks taastamiseks sellest ei piisaks.
31.Kuigi eeltoodust nähtuvalt kohtu hinnangul hagi rahuldamiseks alust ei ole, võtab kohus alljärgnevalt siiski seisukoha ka selles suhtes, kas hageja poolt nõutav täiendava kindlustushüvitise nõue oleks põhjendatud juhul, kui hageja oleks vaidlusaluse elamu kindlustuslepingu mõttes ka tegelikult taastanud. Hinnates poolte vaidlust selles osas, kas ehitise taastamismaksumusele vastav hüvitis eeldab hävinud ehitise asemel uue ehitise ehitamisel eeskätt n.ö. koopia ehitamist ja vastavaid kulusid või tuleb taastamiskulude puhul arvesse võtta ka EhS-st ja muudest normidest (standardidest) tulenevaid ehitamise ja ehitise kohta kohalduvaid nõudeid, leiab kohus, et kuna uue samalaadse elamu ehitamine ja kasutussevõtmine eeldab kohaliku omavalitsuse poolt projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa väljastamist, siis on põhjendatud hageja seisukoht, et uue samalaadse hoone ehitamisel tuleb nagu iga muu uue hoone ehitamiselgi arvesse võtta ka EhS-st tulenevaid projekteerimise, mehaanilise vastupidavuse ja stabiilsuse, tuleohutuse, hügieeni, tervise ja keskkonna, energiasäästlikkuse ja tõhususe nõudeid. Lisaks sellele kohus leiab, et mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt (VÕS § 7) ei saaks ka eeldada, et uue samalaadse hoone ehitamisel peaks hageja loobuma mõistlikest tänapäevastest mugavustest (WC, dušš ja vannituba, vesi- ja kanalisatsioon, lisasoojustus) ainuüksi sellepärast, et hävinud, 80 aastat tagasi ehitatud hoones, need puudusid. Kohtu arvates kindlustustingimustes sätestatud mõiste „uus samalaadne ehitis” hõlmab enesesse mitte ainult kujult ja mõõtmetelt samalaadse ehitise ehitamist uutest materjalidest, vaid ka kaasaegse ehitise suhtes kohalduvatest nõuetest tulenevaid kasulikke omadusi (kasutusmugavusi), mis tõenäoliselt suurendavad oluliselt ehitise taastamiskulusid, kuid kuivõrd pooled on sellises tingimuses dispositiivselt kokku leppinud, pidi kindlustusandja sellega lepingu sõlmimisel arvestama. Seega juhul, kui hageja oleks tulekahjus hävinud Xxx eluhoone VÕS § 480 lg 4 ja kodukindlustuse tingimuste pp 14.2 ja 14.5 mõttes tegelikult taastanud (st ehitanud uue samalaadse EhS nõuetele vastava elamu), tuleks ehitise taastamisväärtuse määramisel lähtuda mitte ainult kostja eksperdi K.Käsperi hinnangu alusel määratud ehitise jääkväärtusest enne kahjujuhtumit (70398,50 eurot) ja kahjust koos lammutuskuludega (101909,22 eurot), vaid tuleks arvesse võtta nii Meeksi Vallavalitsuse seisukohta, et taastatavale elamule kasutusloa andmise eelduseks on vastavus EhS § 11 lg 2 nõuetele (II kd tl 192-193) kui ka ekspert H.Kase täiendatud arvamust ehitise taastamismaksumuse kohta, mille puhul on lähtutud üheltpoolt EhS alusel kohalduvatest nõuetest ja teiseltpoolt ES spetsialisti K.Käsperi poolt koostatud Xxx hoone mõõdistuse andmetest (III kd tl 211219). Kohtu hinnangul on H.Kase poolt leitud hoone taastamismaksumus summas 144519,10 eurot palkelamu taastamise puhul põhjendatud ja võrreldav kostja eksperdi P.Parki poolt palkmaja kohta väljatoodud maksumusega 1250 eurot/m2 (H.Kase hinnangu puhul 1217 eurot/ m2 = 144519,10 / 118,75). Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd hävinud hoone puhul oli tegemist palkelamuga, milliste ehitamine on levinud ka tänapäeval, ei ole põhjendatud võrrelda hageja elamu arvestuslikku taastamismaksumust analoogilise puitsõrestikmaja ehitusmaksumusega vastavalt PP
2-16-1316 arvamusele 721-1135 eurot/m2, KTM Prefab OÜ pakkumisele 639 eurot /m2 ja Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise korrast tulenevale 800 eurot/m2.
32.Siiski nõustub kohus kostja vastuväitega H.Kase 16.01.2017 arvamuse suhtes selles osas, et taastamismaksumuse arvestuslikest kuludest tuleks maha arvestada kulutused vundamendi lammutamisega ja vundamendi parandamisega seonduvad kulud. Kohus leiab, et isegi pidada vaieldavaks, kas vundament kustutusvee tõttu kahjustus või mitte, on asjas tõendatud, et ca 80 aasta vanuse maja vundament oli juba kahjujuhtumi eelselt amortiseerunud ja oma kandevõime minetanud, samuti on põhjendatud kostja seisukoht, et tulenevalt VÕS §§-dest 448 ja 449 lg 2 on põhjendatud jätta hageja võimalikud kulutused seoses vundamendiga arvestamata põhjusel, kuna hageja ei teavitanud (vaatamata kostja palvele hoida hoone konstruktsioonid lammutamatult) oma kavatsusest vundament ära lammutada ja välja kaevata. Kohus märgib, et kuigi kostja esindajad oli novembris-detsembris 2014 põlengukoha esialgselt üle vaadanud ja 27.01.2015 oli vormistatud esialgne otsus kahjuhüvitise kohta, asus hageja seda otsust koheselt sisuliselt vaidlustama, leides, et selle eest pole võimalik elamiskõlblikku elamut ehitada, samas oli hageja nõustumine kindlustushüvitisega selle väljamaksmise eelduseks (kuna lisaks hagejale oli kindlustuslepingu järgi soodustatud isikuks hüpoteegipidajana ka SEB Pank AS, mis seda nõudis). Seega ei olnud kahjujuhtumi käsitlemine vundamendi lammutamise alguseks (aprilli lõpp-09.05.2015) kostjapoolselt täielikult lõpetatud. Tõenditest nähtuvalt pöördus hageja kostja poolt kindlustushüvitise esimese osa väljamaksmiseks alles seejärel (30.06.2015), kui ta oli hävinud elamu vundamendi maapealse osa lammutanud (09.05.2015) ja saanud Meeksi vallavalitsuselt projekteerimistingimused enda soovi kohalt ehitatava elamu (kahekorruseline 200 m2) suhtes projekti koostamiseks (05.06.2016). Järgnevalt hoidis hageja kostjat kuni novembrini 2015 eksituses, et taastab maja endise (hävinud) elamu suhtes koostatud projekti alusel, samal ajal kui ta oli juba 2015 juulis alustanud teistsuguse maja projekti alusel teistsuguse maja ehitamist (III kd tl 13-15). Seega leiab kohus, et hageja rikkus kindlustusvõtja poolt kindlustusandjale tõese teabe andmise kohustust ning seetõttu vundamendi lammutamisega seotud kulude (summas 1411,10 eurot, II kd tl 154-155) ja vundamendi remondiga seonduvate kulude osas (3260, 18 eurot, III kd tl 211219) vabaneks kostja nende hüvitamisest isegi siis, kui lugeda vundamendi kahjustused kustutusvee tõttu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et asjatundja H.Kase 16.01.2017 arvamusega tuvastatud taastamisväärtust 115704,58 eurot (ilma kmta) tuleb vähendada 4671,28 euro võrra (1411.10 + 3260,18), mistõttu oleks hageja elamu põhjendatud taastamismaksumuseks (eeldusel, et tules hävinud elamu oleks hageja poolt tegelikult taastatud) koos km-ga 138916,56 eurot (115704,58 – 4671,28 + (115704,58 -3260,18) x 0,2 +5673,60). Võttes arvesse, et kostja poolt tegelikult tasutud summat koos lammutuskuludega 101909,22 eurot, kuuluks sellisel juhul hageja kasuks täiendavalt hüvitamisele 37007,34 eurot (138916,56-101909,22).
33.Hageja kahjunõude osas seoses kohtueelse õigusabiga ja hinnangu tellimisega vundamendi kohta nõustub kohus kostjaga, et need ei ole põhjendatud. Esmalt on kahjunõue põhjendamatu seetõttu, kuna hageja nõue täiendava kindlustushüvitise nõudmiseks on põhjendamatu (eeldused pole täidetud). Teiseks nõustub kohus kostjaga, et asjaolust, et hageja otsustas kasutada otsesuhtlemise asemel kostjaga lepingulist esindajat, ei tulene kostja poolt kindlustuslepingu rikkumist. Ubamatsi OÜ arvetest (II kd tl 83,85) ei nähtu, millist õigusalast nõu Toivo Voit seoses kindlustusjuhtumiga hagejale andis või milliseid õiguslike põhjendustega nõudeid või taotlusi esindaja kostjale esitas (väidetavalt seetõttu, et kostja keeldus oma lepingulisi kohustusi täitmast). Asjas tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on Toivo Voit kohtunud kostja esindajaga 29.05.2015, mil talle anti üle kostja täiendav otsus kahjuhüvitise suurendamise kohta ja saatnud hageja nimel kostjale 2015 novembris kaks pöördumist, sh 14.11.2014 taotluse teise hüvitiseosa väljamaksmiseks, mille osas oli kostja poolt juba otsus tehtud (III kd tl 13-15,21-22) ja 18.11.2015 vastuse kostja päringule, millise lepingu ja projekti alusel töid elamu taastamiseks teostatakse. Seejuures viimases e-kirjas
2-16-1316 selgitab hageja esindaja, et projekt, mille alusel hageja maja taastab, ei mõjuta kuidagi kostja hüvitamiskohustuse suurust, kuna kostja kindlustustingimuste p 14.1 kohaselt võetakse hüvitamise arvestamisel aluseks kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud eseme kindlustusväärtus, mitte uue maja ehitusmaksumus (III kd tl 19-20. Seega sisuliselt hageja esindaja kinnitab oma kirjas kostja õigusliku positsiooni õigsust. Eeloodust tulenevalt kohus leiab, et hageja kohtueelse õigusabi hüvitamise nõue ei seostu kostja poolse väidetava lepingurikkumisega ja puudub kahju ning põhjuslik seos kostja käitumisega. Seonduvalt hageja nõudega hinnangu tellimisega vundamendi kohta Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ-st kohus leiab samuti, et hinnangu tellimine ei seostu kostjapoolse lepingurikkumisega. Asjaoludest nähtuvalt pöördus hageja ehitusinsener Xxxpoole hinnangu saamiseks pärast seda, kuid ta oli ilma kostjat teavitama hakanud lammutanud põlenud elamu vundamenti, võimaldamata kostjal vundament veel kord üle vaadata. Seega oli hinnangu tellimise tegelik eesmärk õigustada hageja endapoolset lepingurikkumist ja kostja suhtes ebaausat käitumist (II kd tl 154-155). Samuti võtab kohus arvesse, et vundamendi taastamisega seonduvat hageja nõuet kohus ei aksepteeri (juhul kui hageja oleks elamu tegelikult taastanud).
34.Kostja on esitanud hageja nõude suhtes protsessuaalse tasaarvestuse summas 13167,55 eurot. Kostja leiab, et tegelikult ületab kostja tasutud hüvitis hoone tulekahjueelse seisundi taastamise mahtu, sh 1) 40,7 m2 võrra suuremas mahus põranda(t)öid ja materjale, mis tulekahjueelselt hoonest puudus, enamtasutud summa 3 378,10 eurot; 2) veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamise osas 2600 eurot, kuid tulekahjueelselt oli hoones üksnes kanalisatsiooni väljaviik, mille rajamine maksab 200 eurot, enamtasutud summa 2 400+käibemaks=2 880 eurot; 3) hoone tegelik ehitusalune pind oli kindlustamisel hageja teatatud 110 m2 asemel 118 m2, mis ületab kindlustatud pinda 6,78 %, seega proportsionaalselt tasus hageja kindlustusmakset 93,22% summast, mis oleks tulnud vastavalt tegelikule hoone pinnale tasuda ning vastavalt peab kindlustusmaksele vastav hüvitis olema 6,78% väiksem (ehk 94 999,77 eurot), st selle tõttu hagejale enam tasutud summa on 6 909,45 eurot. Kokku on alusetult enam tasutud summa 13 167,55 eurot (6 909,45+3 378,10+2 880=13 167,55) ja kostja leiab, et selle summa peab hageja VÕS § 1027, § 1028 lg 1 ning § 1030 lg 1 alusel tagastama ning juhul, kui hageja täiendava hüvitise nõue asja läbivaatamisel osutuks põhjendatuks, palub kostja tasaarvestada oma alusetult enamtasutud summa 13 167,55 euro tagastamise nõue vastavas osas hageja nõudega (protsessuaalse tasaarvestuse vastuväide). Hageja vaidleb kostja tasaarvestusele vastu ja leiab, et kostja tasaarvestusnõudega ei saa arvestada, kuna mõiste üldpind ei ole õiguslikult määratletud ja seda tuleks tõlgendada elamu kasuliku pinnana, mis hävinud elamul oli väiksem kui 110 m2. Lisaks sellele veevarustus oli hoonel olemas (nähtub fotodelt) ja põrandalauad olid remondiks eelmaldatud. Kohus leiab, et juhul kui hagi kuuluks osaliselt, summas 37004,34 eurot, rahuldamisele (vt p 32), tuleks kostja protsessuaalse tasaarvestusega jätta arvestamata, kuna see ei ole kehtiv (VÕS § 200 lg 4). Kohus leiab, et kuivõrd hageja asjatundja H. Kase 16.01.2017 täiendavas arvamuses on tuginetud kostja asjatundja K.Käsperi poolt teostatud hoone mõõdistusandmetele, on H.Kase täiendav hinnang elamu taastamismaksumuse kohta kohtu hinnangul põhjendatud ja usaldusväärne (v.a. et kohus on vähendanud lammutamisega ja vundamendiga seonduvaid nõudeid kogusummas 4671,28 eurot) ning selles on kostja tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud arvesse võetud. Kuna kohus jätab hageja täiendava kindlustushüvitise ja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata, on põhjendamatud ka nendelt arvestatud viivisenõuded. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse
2-16-1316 kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
36.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
37.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Lahendamata taotluse lahendamine
38.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostja on esitanud 15.02.2017 taotluse 08.02.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidleb protokolli parandamisele vastu ja leiab, et protokoll on koostatud õigesti. Kohus nõustub hagejaga ja jätab kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.