Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Siiri Malmberg
Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-18-5398
Tsiviilasi
Võlgniku Pille Lehissaare (Lehissaar) pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) Pille Lehissaar 48903294244, elukoht Xxxxxxxxxxx)
(isikukood
Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn, tel 501 1556, e-posti aadress [email protected]. Avalik kohtuistung 24.04.2018 Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja Pille Lehissaare (Lehissaar) (isikukood 48903294244) pankrot. Määrata Pille Lehissaare pankrotihalduriks Andrus Õnnik, isikukood 36209014213, pankrotihalduri tunnistus nr 36, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, aadress Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn, tel 501 1556, e-posti aadress [email protected]. Avaldada pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15. mai 2018. a kell 15.00 ja asukohaks
Tsiviilasi nr 2-18-5398 Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumajas, Rüütli tn 19, Pärnu linn, 2. korrusel, saalis nr 2. Kohustada võlgnikku Pille Lehissaart ilmuma nimetatud koosolekule, s.o 15. mail 2018 kell 15.00 Pärnu Maakohtu Rüütli tn kohtumajas, Rüütli tn 19, Pärnu linnas saali nr 2, võlgniku vande andmiseks. Võlgniku mitteilmumisel võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist või teda trahvida või kohaldada aresti kuni kolmeks kuuks. Pankrotihalduril esitada Pärnu Maakohtule PankrS § 132 lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt
kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest. Tunnistada käesolev määrus viivitamata täidetavaks. Saata määrus ajutise halduri tasu väljamaksmise osas Riigi Tugiteenuste Keskusele ja menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu kindlaksmääramine
Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata Pille Lehissaare ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx), millest xxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx eurot (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX SEB Pank), mille kaudu haldur tegutseb.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu.
Sisulised asjaolud Füüsilisest isikust võlgnik Pille Lehissaar esitas kohtule 09.04.2018 võlgniku pankrotiavalduse, milles palus kuulutada välja tema pankrot ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võttis 09.04.2018. a määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras Pille Lehissaare ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi ajutine haldur) Andrus Õnniku. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku ca 5419.55 eurot. Nimetatud summale lisanduvad kohustused Placet
2 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-5398 Group OÜ ja Coop Finants AS ees, millede suurust võlgnik ei osanud avalduses avaldada. Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub, mille arvelt oleks võimalik kohustusi tasuda. Võlgnik töötab AS-s Japs ja saab sealt igakuist töötasu, kuid töötasu suurus ei võimalda võlgnevusi tasuda ka pikema aja jooksul. Võlgnik kasvatab ja peab üksinda üleval oma alaealist last K.L. (isikukood xxxxxxxxxxx). Püsiva maksejõuetuse väljakujunemise põhjuseks nimetas võlgnik oma igapäevaste majanduslike raskuste ületamiseks võetud laenukohustusi, millede tasumiseks laenas võlgnik täiendavat raha, kuni laenukohustuste täitmine muutus võimatuks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 9294.54 eurot. 24.04.2018 toimunud kohtuistungil täpsustas ajutine haldur aruandes kajastuvate võlgnevuste suurust. Kirjalikus ajutise halduri aruandes jäi kajastamata TF Bank AB nõude suurus, milleks on 2207.46 eurot. Lõplikuks võlgnevuste suuruseks kujunes seega 11 502 eurot. Ajutise halduri arvamuse kohaselt on tegemist nn vaesuspankrotiga, kuna võlgnikul ei ole jätkunud igakuistest sissetulekutest oma igapäevaste vajaduste täitmiseks ja millede täitmiseks on võlgnik hakanud erinevaid laene võtma. Võlgnik töötab AS-s Japs kalafileerijana alates 2011. Tema igakuine töötasu on erinev (tükitöö). 2017.a oli töötasu suuruseks 198 – 1351 eurot kuus. 2018.a kolme esimese kuu keskmine töötasu oli 451 eurot kuus. Osal kuudel on töötasu suurus olnud väiksem seetõttu, et võlgnik oli haiguslehel. Peale igakuise töötasu ei ole võlgnikul vara. Võlgnik elab oma emale kuuluvas kahetoalises korteris. Kokku elab selles korteris 8 inimest. Võlgniku igakuisteks hädavajalikeks kuludeks on kulud toidule, hügieenile, riietusele, lapse kooliga seotud kulud, tööl käimiseks bussi kuukaart 23 eurot ja ravimid vähemat 10 eurot. Maanteeametis on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Honda Civic (registrimärk xxxxxxxxxxxx, 1994.a), millel puudub kehtiv ülevaatus ja liikluskindlustus. Kuna sõiduk on 24 a vana, amortiseerunud ja sõidukõlbmatu, siis puudub selles ajutise pankrotihalduri arvates müügiväärtus. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul konto Swedbank AS-s, konto jääk on 12.86 eurot, mida ajutine haldur ei ole lugenud võlgniku vara hulka, kuna tegemist võib olla mittearestitava sissetulekuga. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus kujunes lõplikult välja jaanuaris 2018 ja selle põhjuseks oli ebamõistlik laenukohustuste võtmine, sh uute laenudega varasemate laenude tasumine. 24.04.2018 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise pankrotihalduri aruandes välja toodud võlgnevuse suurusega, mis erineb avaldusele lisatud võlgade nimekirjast. Võlgnik selgitas kohtuistungil, et ta töötab AS-s Japs kalafileerijana. Tema laenukohustused ei ole talle enam jõukohased. Laenu hakkas ta võtma paar aastat tagasi esmatarvete ostmiseks nagu toit ja kodu korrastamiseks, kuna töötasust ei jätkunud igapäevase vajaduste katmiseks. Kuna võlgnik elab koos paljude pereliikmetega ja ta kasvatab üksinda last, siis on kulutusi olnud palju. Lapse isa ei aita last üleval pidada, kuigi elatis on lapse kasuks kohtu kaudu lapse isalt välja mõistetud. Laps saab riigilt elatisabi. Võlgnik võttis laene erinevatelt laenuandjatelt, sh kiirlaenuandjatelt. Kuna võlgnik ei suuda oma kohustusi tasuda, siis soovib ta kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada Pille Lehissaare pankrot. Võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kohaseks läbiviimiseks ning on olemas alus pankrotimenetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt 11 502 eurot. Võlgniku igakuine sissetulek on võlgnevuste likvideerimiseks ebapiisav. Muu vara, mille arvelt saaks võlgnik oma kohustusi täita, faktiliselt puudub. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikul pole vahendeid, et tasuda ka ajutise halduri tasu ja kulusid. Võlgnik on 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-5398 esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb sellisel juhul pankrot välja kuulutada ka siis, kui esineb PankrS § 29 lg 1 nimetatud alus. Esitatud asjaoludel ei näe kohus pankroti välja kuulutamata jätmiseks alust tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on antud juhul võlgniku poolt laenude vastutustundetu võtmine oma igapäevaste majandusraskuste ületamiseks ja laenude võtmine selleks, et tasuda varasemalt võetud laenukohustusi. Lõplik maksejõuetus kujunes välja jaanuaris 2018. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast. Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Kuna haldur on oma tasu taotluse esitanud, ei ole käesoleval juhul tema tasu kindlaksmääramiseks takistusi. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud 12 tundi, mille eest xxxxxxxxxxxx-eurose tunnitasu (maksimummäär xxxxxxxxxxxx eurot) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) ja PankrS § 23 lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud. Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes PankrS § 171 lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks PankrS § 171 lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine. Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii PankrS § 23 lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-18-5398
/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.