2-18-1591/7 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.14. veebruari 2018 seisukohaga edastas hageja selgitused ja sündmuskoha skeemi ning sõiduki kasutaja A. K. selgitused toimunu kohta: „Jalgrattur sõitis teelt B kui ta oleks olnud teel A siis ma oleks teda märganud samal ajal liikusid teel A ka teised inimesed poiss tuli teelt B hetkel kui mina olin juba manöövri lõpetanud.“ Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et lisaks tänavale suubub ristmikule jalgrada (pinnastee). LS § 2 p 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Skeemil tähega B tähistatud pinnastee ristumist sõiduteega ei loeta LS § 2 p 68 kohaselt ristmikuks. LS § 2 p 78 kohaselt sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Hageja ei nõustu kostjaga selles, et A.K. oleks rikkunud LS § 17 lg 5 p-i 2. A. K. tegi vasakpöörde Tartu maanteelt Supelranna tänavale. LS § 17 lg 5 p 2 kohaselt oli tal tee andmise kohustus liiklejale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab. Tee andmise kohustus kehtib liikleja suhtes, kes liigub mööda Tartu maanteega paralleelselt kulgevat asfalteeritud kõnniteed ja ületab Supelranna tänavat mööda kõnniteed (skeemil tähistatud tähega A). Kui sõiduk teeb vasakpööret ja jõuab pinnastee ristumisele Supelranna tänavaga, on manööver (pööre) juba lõppenud ning sõiduk liigub otse. Seega ei ole õige kostja väide, et „vasakpööret teinud Škoda sulges jalgratta liikumistee“. Kõike eeltoodut arvestades põhjustas kostja alaealine poeg kahju oma õigusvastase tegevusega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja p 7). Hageja hinnangul on jalgratturi teo ja kahju vahel põhjuslik seos olemas. Kui jalgrattur ei oleks pinnasteelt (metsateelt) tänavale sõitnud, ei oleks Škoda kahjustada saanud.

7.Võlaõigusseaduse VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Liikluskindlustuse seaduse § 34 lg 1 kohaselt kui kahjustatud isikul on sama kindlustusjuhtumi korral õigus kahju hüvitamisele nii käesoleva seaduse kui ka vabatahtliku kindlustuslepingu alusel, on tal õigus valida, kummal alusel kahju hüvitamist nõuda, välja arvatud juhul, kui vabatahtlikus kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule esitatud sõidukikahju hüvitise taotlusest (tlk 16) nähtub, et sõiduki kasutaja on taotlenud hüvitada kahjujuhtumi läbi tekkinud kahju sõidukikindlustuse lepingu alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja kindlustusandjana on kahju hüvitanud summas 1565,51 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on tuginenud oma nõude alusena VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 punktidele 5 ja 7. Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on VÕS § 1045 lg 1 p-de 1, 2 või 5 järgi tegemist, kui teoga põhjustati teise isiku surm või tekitati talle kehavigastus või tervisekahjustus või kui teoga kahjustati teise isiku asja. Konkureerivalt võib tegu olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumise tõttu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu elementideks on tegu, kahju ja põhjuslik seos. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul, kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse Lk 4/6

8.Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja alaealine poeg sõitis otsa Elva linnas Supelranna tänaval liikunud sõiduautole Škoda, millega põhjustas sõiduautole kahju. Poolte vahel on vaidlus selles, kes oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kas jalgrattur või sõidukijuht. Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, kas kostja alaealine poeg põhjustas kahju oma õigusvastase tegevusega. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Sama paragrahvi lõikest 4 tuleneb, et pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Lõike 5 p 2 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 2 p 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Käesoleval juhul tegi sõidukijuht vasakpöörde Tartu maanteelt Supelranna tänavale. Kuna tegemist on samatasandiliste sõiduteede teede lõikumisel moodustunud alaga, on tegemist ristmikuga. Kohtutoimikus olevast fotost (tlk 36) nähtub ja selles ei ole ka vaidlust, et XXXXX XXXX liikus jalgrattaga pinnasteelt sõiduteele. LS § 2 p 81 6. lause kohaselt on pinnastee põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Seega ei ole pinnastee käsitletav sõiduteena. Sündmuskohal tehtud fotost nähtub, et jalgratas on sõiduteel maas sõidutee ja pinnastee lõikumise kohast 2-3 m kaugusel telgjoone suunas ning sõiduauto on pargitud veidi maad eemale. Sõidukikahju hüvitise taotluses olevast juhtumi skeemist (tlk 17), hagiavalduse p-s 1.4 sündmuskoha fotost ja ning tlk 36 olevast fotost nähtub, et pinnastee, mida mööda XXXXX XXXX sõitis Supelranna tänavale, ei suubu ristmikule, vaid on ristmikust ca 7-8 m eemal. LS § 17 lg 5 p 2 kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 2 p 61 kohaselt on pööre kõrvale- või tagasipööre. Eeltoodust tulenevalt kehtis tee andmise kohustus liikleja suhtes, kes liikus mööda Tartu maanteega paralleelselt kulgevat asfalteeritud kõnniteed ja kes ületas Supelranna tänavat mööda kõnniteed. Kohus on seisukohal, et kokkupõrke hetkel oli sõidukijuht juba pöörde lõpetanud ja liikus otsesuunas, kuna jalgratas lebas sõiduteel 7-8 m ristmikust eemal, millest tulenevalt ei olnud sõidukijuhil enam jalgratturile tee andmise kohustust. Seega on tuvastatud, et XXXXX XXXX ei andnud tulenevalt LS § 17 lg-le 4 teed kattega teel liiklejale, millest tulenevalt on XXXXX XXXXi tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel õigusvastane.