AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal hagi Andreas Kiis vastu kahjuhüvitise 1565,51 eurot, viivise 13,27 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1704,02 eurot
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad •
Hageja AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, Pärnu mnt 141 Tallinn, [email protected]), esindaja Arvi Luhakooder (XXX) Kostja Andreas Kiis (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar (e-post [email protected])
Kirjalik menetlus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal hagi Andreas Kiis vastu täielikult.
2.Mõista Andreas Kiisilt AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal kasuks välja kahjuhüvitis summas 1565,51 eurot (üks tuhat viissada kuuskümmend viis eurot ja 51 eurosenti) ja 31. jaanuari 2018 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 13,27 eurot.
Välja mõista Andreas Kiisilt AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal kasuks viivis protsendina kahjuhüvitiselt 1565,51 eurot alates 1. veebruarist 2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 1565,51 eurot.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud Andreas Kiisi kanda. Lk 1/6
Tsiviilasi nr 2-18-1591
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-18-1591 AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude rahaliseks suuruseks 487,50 senti, millest 225 eurot on riigilõiv, 262 eurot 50 senti lepingulise esindaja õigusabikulud.
7.Välja mõista Andreas Kiisilt AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal kasuks menetluskulu 487,50 senti.
8.Välja mõista Andreas Kiisilt AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal viivis menetluskuludelt 487,50 alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-6)
1.AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 31.01.2018 Tartu Maakohtusse Andreas Kiis (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1565,51 eurot, viivised seisuga 31.01.2018 summas 13.27 eurot ja viivised alates 01.02.2018 (hagejal ekslikult märgitud 16.12.2017) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt toimus 31.08.2017 kell 19:00 Elvas, Supelranna tänaval liiklusõnnetus, kus XXXXX XXXX sõitis jalgrattaga metsateelt välja tänavale, otsa teel liikunud sõidukile Škoda Rapid (registreerimismärk XXXXXX), mida juhtis A.K.. Sõiduki omanikuks on ALD Automotive Eesti AS ning vastutavaks kasutajaks Akzo Nobel Balitcs AS. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduauto Škoda vasak esitiib ja esiuks kahjustada. Sõiduauto remondiks on tehtud hinnapakkumine summas 2106,62 eurot (km-ga). Peale Škoda remonti esitas Aasta Auto AS sõiduki omanikule remondiarve summas 1755,51 eurot ilma käibemaksuta. Sõidukil oli õnnetuse hetkel hageja antud vastutuskindlustuse grupipoliis nr XXX. Hageja hüvitas remondiarve alusel kahju summas 1565,51 eurot. Omavastutus summas 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Liiklusõnnetuses osalenud jalgrattur XXXXX XXXX oli liiklusõnnetuse ajal alaealine, mistõttu esitas hageja tagasinõude XXXXX XXXX isa Andreas Kiis vastu. Hagiavalduse aluseks on asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustas XXXXX XXXX, kes sõitis metsateelt välja tänavale ja ei andnud teed sõidueesõigust omavale Škodale. Liiklusseaduse § 17 lg 4 kohaselt pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites peab juht andma teed igale liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.
2.Hageja esitas 06.12.2017 kostjale tagasinõude kahju hüvitamiseks, mida kostja pole tasunud. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 23.12.2017, nõue on sissenõutav alates 24.12.2017 ning hageja palub välja mõista alates sellest ajast viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt Lk 2/6
Tsiviilasi nr 2-18-1591 eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt väljamakstud kahjuhüvitis 1565,51 eurot, viivis seisuga 31.01.2018 summas 13,27 eurot ja lisanduv viivis kuni põhinõude täitmiseni. KOSTJA SEISUKOHT (tlk 57-58)
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta, et 31. augustil 2017 kell 19.00 paiku toimus Tartumaal Elva linnas liiklusõnnetus, milles osalesid kostja alaealine poeg XXXXX XXXX, kes sõitis jalgrattaga ning sõiduauto Škoda Rapid juhtinud A.K.. Samuti ei vaidle kostja vastu sellele, et sõiduauto Škoda Rapid võis saada hagiavalduses loetletud vigastused ning nende kõrvaldamiseks võis kuluda hageja poolt nimetatud summa. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolu, et XXXXX XXXX põhjustas kahju oma õigusvastase tegevusega. Hageja on esitanud väite, et XXXXX XXXX sõitis pinnasteelt kattega teele, andmata teed seal liikunud sõiduautole ning eiras sellega LS § 17 lg 4 sätestatud tee andmise kohustust. Kostja selgitab, et ristmikule suubuvad lisaks tänavatele veel jalgrada (pinnastee), mida mööda sõitis XXXXX XXXX, kes soovis jätkata liikumist Tartu maanteega paralleelselt kulgeval kõnniteel, so otsesuunas. Vasakpööret teinud Škoda sulges tema liikumistee. Kuna tee ääres on võrdlemisi tihe mets, siis ilmselt ei märganud juhid teineteist ning toimus kokkupõrge, milles alaealine sai kehavigastusi. Kostja on seisukohal, et liiklusõnnetuse põhjuseks ei olnud XXXXX XXXXi käitumine. LS § 17 lg 5 p 2 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorralduvahenditega reguleeritud teisiti. Käesoleval juhul oli XXXXX XXXX ületamas Supelranna tänavat, kui sellele pööras sõiduauto ning kokkupõrke põhjuseks oli A. K. poolt LS § 17 lg 5 p 2 nõuete rikkumine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tlk 62-65)
4.14. veebruari 2018 seisukohaga edastas hageja selgitused ja sündmuskoha skeemi ning sõiduki kasutaja A. K. selgitused toimunu kohta: „Jalgrattur sõitis teelt B kui ta oleks olnud teel A siis ma oleks teda märganud samal ajal liikusid teel A ka teised inimesed poiss tuli teelt B hetkel kui mina olin juba manöövri lõpetanud.“ Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et lisaks tänavale suubub ristmikule jalgrada (pinnastee). LS § 2 p 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Skeemil tähega B tähistatud pinnastee ristumist sõiduteega ei loeta LS § 2 p 68 kohaselt ristmikuks. LS § 2 p 78 kohaselt sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Hageja ei nõustu kostjaga selles, et A.K. oleks rikkunud LS § 17 lg 5 p-i 2. A. K. tegi vasakpöörde Tartu maanteelt Supelranna tänavale. LS § 17 lg 5 p 2 kohaselt oli tal tee andmise kohustus liiklejale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab. Tee andmise kohustus kehtib liikleja suhtes, kes liigub mööda Tartu maanteega paralleelselt kulgevat asfalteeritud kõnniteed ja ületab Supelranna tänavat mööda kõnniteed (skeemil tähistatud tähega A). Kui sõiduk teeb vasakpööret ja jõuab pinnastee ristumisele Supelranna tänavaga, on manööver (pööre) juba lõppenud ning sõiduk liigub otse. Seega ei ole õige kostja väide, et „vasakpööret teinud Škoda sulges jalgratta liikumistee“. Kõike eeltoodut arvestades põhjustas kostja alaealine poeg kahju oma õigusvastase tegevusega (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja p 7). Hageja hinnangul on jalgratturi teo ja kahju vahel põhjuslik seos olemas. Kui jalgrattur ei oleks pinnasteelt (metsateelt) tänavale sõitnud, ei oleks Škoda kahjustada saanud.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
6.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: Lk 3/6
Tsiviilasi nr 2-18-1591 - 31. augustil 2017 kell 19.00 toimus Elvas, Supelranna tänaval liiklusõnnetus, kus XXXXX XXXX jalgrattaga sõitis metsateelt välja tänavale, otsa teel liikunud sõiduautole Škoda; - liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduauto Škoda kahjustada. Kahjustused olid sõiduki esitiival ja esiuksel; - sõiduk Škoda Rapid (reg.märgiga XXX) oli kindlustatud hageja poolt grupipoliisiga nr XXX; - hageja vastutas sõiduauto vastutuskindlustuse andjana sõidukile tekitatud kahju eest; - hageja hüvitas remondiarve alusel kahju summas 1565,51 eurot. Omavastutus summas 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda; - kuna jalgratast juhtinud XXXXX XXXX oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alaealine, vastutab alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, tema vanem, so Andreas Kiis; - hageja esitas tagasinõude Andreas Kiisile summas 1610,51 eurot, mis paluti hüvitada hiljemalt 23.12.2017, mida kostja aga ei tasunud. Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 1565,51 eurot lepinguvälise kahju sätete alusel.
7.Võlaõigusseaduse VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Liikluskindlustuse seaduse § 34 lg 1 kohaselt kui kahjustatud isikul on sama kindlustusjuhtumi korral õigus kahju hüvitamisele nii käesoleva seaduse kui ka vabatahtliku kindlustuslepingu alusel, on tal õigus valida, kummal alusel kahju hüvitamist nõuda, välja arvatud juhul, kui vabatahtlikus kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Kohtule esitatud sõidukikahju hüvitise taotlusest (tlk 16) nähtub, et sõiduki kasutaja on taotlenud hüvitada kahjujuhtumi läbi tekkinud kahju sõidukikindlustuse lepingu alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja kindlustusandjana on kahju hüvitanud summas 1565,51 eurot. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on tuginenud oma nõude alusena VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 punktidele 5 ja 7. Deliktilise üldvastutuse eelduseks on õigusvastane tegu, millega on VÕS § 1045 lg 1 p-de 1, 2 või 5 järgi tegemist, kui teoga põhjustati teise isiku surm või tekitati talle kehavigastus või tervisekahjustus või kui teoga kahjustati teise isiku asja. Konkureerivalt võib tegu olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kui isik põhjustas kahju liiklusreeglite rikkumise tõttu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Objektiivse teokoosseisu elementideks on tegu, kahju ja põhjuslik seos. Delikti üldkoosseisu elementide olemasolu tuvastamine toimub etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu need on eespool nimetatud. Juhul, kui ei esine objektiivset teokoosseisu, siis ei anta enam hinnangut õigusvastasuse ja süü kohta. Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse Lk 4/6
Tsiviilasi nr 2-18-1591 kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse.
8.Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kostja alaealine poeg sõitis otsa Elva linnas Supelranna tänaval liikunud sõiduautole Škoda, millega põhjustas sõiduautole kahju. Poolte vahel on vaidlus selles, kes oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi, kas jalgrattur või sõidukijuht. Hageja nõude lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida, kas kostja alaealine poeg põhjustas kahju oma õigusvastase tegevusega. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Sama paragrahvi lõikest 4 tuleneb, et pinnasteelt kruusateele või kattega teele sõites ning kruusateelt kattega teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Lõike 5 p 2 kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 2 p 68 kohaselt on ristmik samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumisel moodustunud ala. Ristmikuks ei loeta parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala teega piirnemise kohta, samuti parkla, õueala, puhkekoha ega teega külgneva ala juurdesõiduteed, üherajalise tee ning põllu- või metsatee teega lõikumise kohta ja selliste teede omavahelisi lõikumisi. Käesoleval juhul tegi sõidukijuht vasakpöörde Tartu maanteelt Supelranna tänavale. Kuna tegemist on samatasandiliste sõiduteede teede lõikumisel moodustunud alaga, on tegemist ristmikuga. Kohtutoimikus olevast fotost (tlk 36) nähtub ja selles ei ole ka vaidlust, et XXXXX XXXX liikus jalgrattaga pinnasteelt sõiduteele. LS § 2 p 81 6. lause kohaselt on pinnastee põllu-, metsa- või muu selline pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Seega ei ole pinnastee käsitletav sõiduteena. Sündmuskohal tehtud fotost nähtub, et jalgratas on sõiduteel maas sõidutee ja pinnastee lõikumise kohast 2-3 m kaugusel telgjoone suunas ning sõiduauto on pargitud veidi maad eemale. Sõidukikahju hüvitise taotluses olevast juhtumi skeemist (tlk 17), hagiavalduse p-s 1.4 sündmuskoha fotost ja ning tlk 36 olevast fotost nähtub, et pinnastee, mida mööda XXXXX XXXX sõitis Supelranna tänavale, ei suubu ristmikule, vaid on ristmikust ca 7-8 m eemal. LS § 17 lg 5 p 2 kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile, robotliikurile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 2 p 61 kohaselt on pööre kõrvale- või tagasipööre. Eeltoodust tulenevalt kehtis tee andmise kohustus liikleja suhtes, kes liikus mööda Tartu maanteega paralleelselt kulgevat asfalteeritud kõnniteed ja kes ületas Supelranna tänavat mööda kõnniteed. Kohus on seisukohal, et kokkupõrke hetkel oli sõidukijuht juba pöörde lõpetanud ja liikus otsesuunas, kuna jalgratas lebas sõiduteel 7-8 m ristmikust eemal, millest tulenevalt ei olnud sõidukijuhil enam jalgratturile tee andmise kohustust. Seega on tuvastatud, et XXXXX XXXX ei andnud tulenevalt LS § 17 lg-le 4 teed kattega teel liiklejale, millest tulenevalt on XXXXX XXXXi tegu VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel õigusvastane.
9.Kohtule nähtuvalt on hageja esitanud sõiduautole õigusvastaselt tekitatud kahju remondikulude katteks nõude summas 1565,51 eurot. Kahju tekkimisele ega kahju suurusele ei ole kostja vastu vaielnud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Hageja on kohtuväliselt edastanud kostjale tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks (tlk 33). Kostja kahjuhüvitist hagejale tasunud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 1565,51 eurot ning viivised seisuga 31.01.2018 summas 13,27 eurot.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni kohtuotsuse täitmiseni. Alates 01.02.2018 kuni põhinõude täitmiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lk 5/6
Tsiviilasi nr 2-18-1591 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
13.1.Hageja poolt tasutud riigilõiv 225 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 225 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
13.2.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikulud 450 eurot ilma käibemaksuta (4 h 30 min × 100 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud hageja nõustamises, hagiavalduse koostamises, kostja vastustega tutvumises, hageja arvamuse koostamises, PPA poolt edastatud väärteomaterjalidega tutvumises ja lõplike seisukohtade koostamises. Kuivõrd kohus on TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel tunnustanud hageja lepingulise esindajana seaduses nimetamata isikut, tuleb kohtu hinnangul hagejat esindanud lepingulise esindaja mõistlikuks tasuks pidada 75 eurot tunnis ilma käibemaksuta 100 euro asemel, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (kahju hüvitamise nõue, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes 3 tunni 30 minuti eest summas 262 eurot 50 senti (3 h 30 min × 75 eurot).
13.3.Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 487,50 eurot (225 + 262,50). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 487,50 eurot.
13.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 487,50 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Lk 6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.