Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post XXX)
vastu võlgnevuse
Kostja: S. M. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX-i, e-post XXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Bondora AS hagi S. M.-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Bondora AS kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
4.Kostjale toimetada otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 24.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 480,35 euro saamiseks. Kohus tegi 27.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 02.07.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse loeb kohus puudustega hagiavalduseks.
2.Kohus kohustas 03.07.2024 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
3.Hageja esitas 16.07.2024 hagiavalduse kostja S. M.-i vastu põhivõlgnevuse 315,63 euro, intressi 34,94 euro, sissenõutavaks muutnud viivise 13,54 euro, lepingu haldustasu 4,77 euro, sissenõudmiskulude 10 euro, lisateenuste 114,95 euro ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 175 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud 180 euro ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt hageja sõlmisid Bondora AS (laenuandja) ja kostja S. M. 21.12.2023 laenulepingu nr BL4202284, mille kohaselt laenuandja andis kostjale laenu summas 318 eurot (sh lepingutasu 18 eurot). Pooled leppisid kokku, et laenulepingu intressimäär on 29,57% aastas tagastamata krediidisummalt, kostja tasub igakuiselt lepingu haldustasu 4% laenusummalt aastas, lepingu sõlmimisel tasub kostja lepingutasu 18 eurot, mis tasaarvestatakse laenu väljastamisel. Krediidikulukuse määr on lepingu kohaselt 45,51%. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu eritingimustele kohaldatakse poolte kokkuleppel ka hageja üldtingimusi, mis on välja toodud lepingus. Pärast poolte vahel sõlmitud laenulepingu allkirjastamist, tasus hageja kostja arveldusarvele 300 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 23.04.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimise võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Hageja ütles 23.05.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 2,37 eurot. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loeb hageja lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 315,63 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intress 34,94 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt haldustasu 4% laenusummast aastas, mis arvestatakse lepingu esialgselt laenusummalt ning sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu, mis on arvestatud perioodi 22.02.2024 kuni 20.05.2024 eest kokku 4,77 eurot. Sissenõudmiskulud tasuliste kirjade eest on 10 eurot. Lepingu üldtingimuste punktile 9.1. alusel on viivisemäär võrdsustatud poolte vahel kokku lepitud intressimääraga, s.o 29,57% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel oli sissenõutavaks muutunud viivis 0,06 eurot ning hagi 2
esitamise seisuga on viivis 13,54 eurot Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 13,54 eurot. Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi kasutada krediidiandja poolt pakutavaid lisateenuseid: B Secure, B Secure+. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest 24,99 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 22.02.2024 kuni 20.05.2024, s.o 99,96 eurot. Lisaks võlgneb kostja hagejale lepingu p 8.4 alusel maksehäire edastamise teatetasu 14,99 eurot.
4.Pärnu Maakohus jättis 04.09.2024 hagiavalduse käiguta.
5.Hageja kõrvaldas puudused 28.09.2024 ja 08.10.2024 täiendas hagiavaldust. Hageja selgitas, et leping hageja ja kostja vahel sõlmiti 21.12.2023. Hageja kandis 21.12.2023 laenu kogusummas 300 eurot kostja S. M. arveldusarvele. Krediidikulukuse määr on välja toodud lepingu eritingimustes ja määra arvutamisel lähtutakse kuumaksete arvust, intressimäärast, haldustasust ning lepingutasust. Hageja on selgitas, et on analüüsinud kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning teinud päringud Krediidiinfosse, mille tulemusel selgus, et kostja suhtes ei olnud maksehäireid avaldatud. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtte(d). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja hinnangul on ta järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline. Kostja tasus üksnes esimese osamakse 08.01.2024. Kostja jättis tasumata järgmised osamaksed (22.02.2024, 20.03.2024, 22.04.2024, 20.05.2024). Kostja on tasunud ühe makse summas 7,41 eurot, millest 2,37 eurot on arvestatud krediidisumma (põhiosa) katteks, 4,44 eurot intressi katteks ning 0,60 eurot lepingu haldustasu katteks.
6.Kohus võttis 31.10.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 31.10.2024 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte avalikult vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.12.2024. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 18.12.2024 dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 02.01.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (02.01.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
7.08.04.2025 teatas kohus, et ei pea põhjendatuks tsiviilasjas tagaseljaotsust teha (TsMS § 407). Kohus määras hagejale tähtaja konto väljavõtete esitamiseks muus formaadis. Samuti teatas kohus lahendi teatavakstegemise aja.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt 3
lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ei taotlenud enda ärakuulamist. Seda ei ole taotlenud ka kostja, kes ei ole kohtule olnud kättesaadav. Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.12.2023 tarbijakrediidilepingu BL4202284, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Laenusummana märgiti lepingul 318 eurot, millest 18 eurot oli lepingutasu (dtl 33-53). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud lepingujärgse põhikohustuse ja kandnud kostja arveldusarvele 21.12.2023 laenu summas 300 eurot (dtl 64, dtl 174). Lepingu järgi tuli kostjal laen tagastada 60 kuu jooksul osamaksetena (vastavalt maksegraafikule) hiljemalt 08.12.2028 (dtl 54-56). Kuna Bondora AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.
9.Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 03.07.2024 ja 04.09.2024 puuduste kõrvaldamise määrustes (dtl 20-23, 232-234).
10.Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 21.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL4202284 sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 50,16%. Poolte vahel sõlmitud lepingu nr BL4202284 kohaselt oli intressimäär 29,57% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,51% aastas. Hageja on täiendavalt selgitanud, et krediidi kulukuse määr sõltub kuumaksete arvust (eritingimuste p.1.16), intressimäärast (29,57%, eritingimuste p. 1.20), haldustasust (eritingimuste p. 1.21), lepingutasust (eritingimuste p.1.22) (dtl 238). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
11.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6). Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr BL4202284 sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid. Kohus peab esmalt oluliseks välja tuua, et hageja ei ole kohtule esitanud kostja poolt täidetud laenutaotlust, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas. Hagiavalduse lisa 1.3 nimetatud asjaolusid ei tõenda (dtl 57-60). Hageja on esitanud Exceli tabeli vormis krediiditoimiku (dlt 84–227), milles on märgitud väidetavad kostja poolt avaldatud andmed, st pangakonto väljavõte. Kusjuures nimetatud andmeid kogumis analüüsides ilmneb, et sellel eksisteerivad ülekanded, mis on tehtud ka pikka aega enne krediidilepingu sõlmimist, aga ka pärast lepingu sõlmimist. Seega ei ole kohtu arvates piisavalt jälgitav ja arusaadav, milliseid andmeid, kes ja millal on kogunud. Isegi, kui hageja poolt esitatud andmete päritolu oleks korrektselt jälgitav ja arusaadav, järeldub neist, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). 4
Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud ja esitanud kohtule Exceli tabeli vormis krediiditoimiku (dlt 84–227), millest nähtub, et kostja deklareeris laenutaotluses enda sissetulekuks 1000 eurot, elamiskuludeks 300 eurot ja kohustusteks 20 eurot. Tabelis on välja toodud XML-masintöödeldavas formaadis kostja pangakonto väljavõte, mille hagejapoolse analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 332,40 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 20,99 eurot ning kostja regulaarsed kohustused on 19,78 eurot. Andmetest nähtub, et pensioniregistrisse ja EMTA sissetulekute kohta päringuid tehtud ei ole. Esiteks peab kohus oluliseks, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest järeldub, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal maksehäired. Seega ei ole tuvastatav, et hageja on kostja kohta maksehäireid kontrollinud. Teiseks ei nõustu kohus hageja väitega selles, et kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu kulutusi hasartmängudele. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli kostja sissetulekuteks oli Viking Security AS (kuni 27.06.2023) ja Foxway OÜ (alates oktoober 2023) töötasu ja töövõimetushüvitise maksed (detsember 2023). Andmetest nähtub, et kostja on vahemikus 30.06.2023–17.12.2023 korduvalt teinud Optiwin OÜ-le (Nutz.ee) sissemakseid, kokku vähemalt 188 eurot. Optiwin OÜ puhul on tegemist online kasiinomängude platvormiga ja Nutz.ee on online kasiino. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud aru saama, et kostja on teinud kulutusi hasartmängudele ja krediidivõimelisuse hindamisel seda arvesse võtma. Seega on väär hageja väide, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Samuti järeldub kostja konto väljavõttest, et kostjal on igakuiseid laenukohustusi IPF Digital AS ja Inbank Finance AS ees, kokku vähemalt 35,42 eurot kuus. IPF Digital AS-ile on kostja teinud makseid 14.09.2023 summas 19,77 eurot, 03.11.2023 summas 39,58 eurot, 06.12.2023 summas 19,77 eurot. Inbank Finance AS-ile on kostja teinud makse 10.12.2023 summa 15,65 eurot. Kuigi hageja väitel avaldas kostja laenutaotluses enda kohustuseks 20 eurot, saanuks hageja hoolika andmete analüüsimisega järeldada, et kostjal on teisigi laenukohustusi, mida tal enda väikesest sissetulekust (hageja andmetel 332,40 eurot) tähtaegselt teenindada ei ole võimalik. Näiteks nähtub hageja käsutuses olevatest andmetest, et kostja ei ole oktoober 2023 tasunud IPF Digital AS-ile igakuist laenukohustust ja alles novembris on kostja tasunud nii oktoobri, kui ka novembrikuu laenu makse. Kostja konto väljavõttest nähtub, et alates detsember 2023 tasub kostja Inbank Finance AS-ile makse. Seega oleks pidanud hageja aru saama, et kostjal on juba 2 laenukohustust, millest vähemalt ühe puhul on tekkinud (vähemalt) ajutisi makseraskuseid. Märkimisväärne on seegi, et väidetavalt on kostja taotlenud laenu summas 4000 eurot (saades laenusummana 300 eurot), millest omakorda peaks mõistlikult võttes tekkima kahtlus, kas kostja pole hoopis rahahädas ning on suuteline võetud ja edaspidi võetavaid kohustusi täitma. Hageja kahtlusi pidanuks süvendama asjaolu, et mõned kuud enne laenu taotlemist on kostja olnud töötu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
12.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna käsitletav laenulepingu tasu 18 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul on muu tasuna käsitletav ka kostja poolt võetud lisateenus B Secure+. Hageja selgitusi ja esitatud tõendeid arvestades on eelnimetatud lisateenuse eest 5
maksmise puhul tegemist sisuliselt laenulepingu muutmise eest tasumisega (sh dtl 76-78, 7982). Kuigi hageja ei ole selgelt välja toonud, et jaanuar 2024 on kostja eelnimetatud lisateenuse eest tasunud, järeldub maksmine kohtule esitatud andmetest, et kostja poolt tehtud maksest on 24,99 eurot arvestatud lisateenuse B Secure+ katteks. Kuigi kohus on teinud hagejale ettepaneku esitada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus juhuks, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (03.07.2024 määruse p 4.7, 4.8), ei ole hageja pidanud seda vajalikuks esitada.
13.Hageja on selgitanud, et kostja maksis esimese osamakse 08.01.2024 summas 7,41 eurot (dtl 238, 243). Kostja oli maksetega viivituses alatest teisest osamaksest, s.o alates 08.02.2024. Kostja jättis täielikult tasumata 22.02.2024, 20.30.2024, 22.04.2024, 20.05.2024 osamaksed. Hageja hoiatas 23.04.2024 kostjat laenulepingu ülesütlemisest ning andis talle võimaluse tasuda tekkinud võlgnevus 30 päeva jooksul. Kuna kostja võlgnevust ei tasutud, ütles hageja 23.05.2024 laenulepingu üles (dtl 27-28, dtl 238). VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt ei ole ülesütlemine olnud kehtiv. Nimelt tuli lepingu kohaselt kostjal tasuda hagejale igakuiselt osamakseid alates 08.01.2024 kuni 08.12.2028. Osamakse koosnes põhiosast ja intressist, mis oli igakuiselt muutuvas suuruses. Hageja esitatud lepingu laekumiste arvestusest nähtuvalt on 08.01.2024 tasutud 7,41 eurot (dtl 70-72, 243). Kohus ei pea seda väidet õigeks, kuna hageja poolt esitatud XML-masintöödeldavas formaadis esitatud andmetelt (dtl 106-203) nähtuvalt on kostja on teinud Bondora AS-ile 07.01.2024 tagasimakse summas 32,40 eurot (dtl 175). Arvestades, et kostja on teinud hagejale tagasimakse summa 32,40 eurot, tuleb nimetatud summa arvestada põhiosa katteks. Maksegraafiku järgselt pidi kostja tasuma 08.01.202409.12.2024 põhiosa katteks 32,63 eurot (osamaksed 1-11 on tasutud täielikult ja osamakse nr 12 on tasutud osaliselt). Seega ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses ning hagejal ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust esitada kostja vastu täitmisnõuet VÕS § 108 järgi.
14.Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud tasulised meeldetuletused 28.02.2024 ja 24.03.2024, kuid kohtule esitatud tõenditest järelduvalt on edastatud meelde tuletavad kirjad (sh ülesütlemise hoiatus) 24.04.2024 ja 23.05.2024 (dtl 65-67, 68-69). Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude osas ei ole õigustatud esmalt põhjusel, et hageja ei ole edastanud kostjale vähemalt ühte tasuta meeldetuletust (VÕS § 113 2 lg 1). Samas ei ole kostja nõue õigustatud ka põhjusel, et käesoleva otsusega leiab kohus, et hageja poolt meeldetuletuste saatmise ajal ei olnud kostja viivituses, st nõue ei olnud sissenõutav. Sellest tulenevalt puudus vajadus meeldetuletuste saatmiseks.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud, mistõttu ei ole laenu põhiosa muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Ilma laenuandja ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh 6
selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Seda ei ole hageja teinud hoolimata asjaolust, et kohus on sellele tähelepanu juhtinud (03.07.2024 määruse p 4.7, 4.8).
16.Hagejal tuleb eeltoodut arvestades määrata laenuandjana uuesti tagasimaksed, arvestades, et kostja on lepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 32,40 eurot. 01.01.2024 oli seadusjärgne intress 4,5%, 01.07.2024 oli seadusjärgne intress 4,25% ja alates 01.01.2025 on seadusjärgne intress 3,15%. Hageja peab tagasimaksete määramisel arvestama kostja tasutud summaga, seadusjärgse intressimäära ja muude kulude vähendamisega, ning need kostjatele teatavaks tegema. Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal eelduslikult menetluskulud puuduvad, kuna ta ei ole hagile vastanud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
18.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.