Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2641,13 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esindaja Reelika Lausmaa (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: A. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses xxxxx xxxxx xx-xx, xxxxxx xxxx xxxxx; tegelik eluja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista A. K.lt (K., isikukood: xxxxxxxxxxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks hageja ja kostja vahel 09.03.2016 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest/vahekohtu kokkuleppest nr 24205014 tulenev võlgnevus summas kokku 2475,81 eurot (millest 2068,09 eurot kokkuleppe põhivõlgnevus, 135,07 eurot kokkuleppe viivis ja 272,65 eurot kokkuleppe põhivõlalt perioodi eest 02.06.2016 – 24.01.2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista A. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 25.01.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 2068,09 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 475,00 eurot (millest 275,00 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi
Tsiviilasi nr: 2-17-118075 esitamisel tasutud riigilõiv ja 200,00 eurot esindaja kulud), mis mõista A. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on A. K. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Toimetada kostjale A. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.23.08.2017 Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult A. K.lt 4406,32 euro saamiseks. Kohus tegi 05.09.2017 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnik A. K.le mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 18.12.2017 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks
2 (5)
Tsiviilasi nr: 2-17-118075 hagimenetluses. Viru Maakohus 08.01.2017 edastas kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule tsiviilasja nr 2-17-118075 materjalid.
2.Pärnu Maakohus 09.01.2018 kohustas hagejat esitama nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 24.01.2018 Pärnu Maakohtule põhjendatud nõude hagiavalduse vormis ning tasus täiendavalt riigilõivu.
3.Hagiavalduse kohaselt hageja omas võlgniku vastu nõuet 15.02.2014 väikelaenu nr 14010294-VL ja 29.04.2014 krediitkaardi nr 15-111558-KX, mille alusel kostja võlgnes hagejale põhiosa 2068,09 eurot ja 219,16 eurot viivitusintressi. Kuna kostja kogu summat tasuda ei suutnud, siis 09.03.2016 sõlmisid hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital ja kostja A. K. kompromisslepingu / võlatunnistuse / vahekohtu kokkuleppe nr 24205014, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustus 2203,16 eurot (2068,09 eurot põhiosa ja 135,07 eurot viivised) osamaksetega. Pooled leppisid kokku, et juhul kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista kokkuleppe põhivõla ja viivise summas 2203,16 eurot, alates 02.06.2016 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 272,65 eurot ning alates hagi esitamisele järgnevast päevast 25.01.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise põhivõlalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 625 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 375 € ja õigusabi kulud 250 €) ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses tasumata summalt.
6.25.01.2018 võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 05.03.2018. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 21.03.2017 ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes 18.04.2018 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.Hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue 09.03.2016 hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest/vahekohtu kokkuleppest nr 24205014. Kostja ei ole täitnud sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust. Hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendavad hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse 3 (5)
Tsiviilasi nr: 2-17-118075 summas täitmist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
9.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 kohaselt on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
10.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus märgib, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 375 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 132,19 eurot ja hagiavalduse esitamisel 242,81 eurot). Hageja on hagiavalduses leidnud, et käesoleva tsiviilasja hind on 2641,13 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tasuda hagiavalduse esitamisel tsiviilasja hinnaga kuni 3000 eurot riigilõivu 275 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot enam. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada nõuetekohane avaldus hiljemalt 31.12.2020.
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 250 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 24.01.2018 arve nr 87053 kohaselt hageja lepinguline esindaja esindustasu A. K. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1 tk, 100 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 tk 150 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus esindajale hüvitada esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale) ning ühik tk on ajaühik tund. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2,5 tundi summas 250 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindaja koostas ja esitas kohtule hagiavalduse (4 lk) lisadega (8 lk). Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi ning asja sisule vastav põhjendatud tunnitasumäär 100 eurot, kokku põhjendatud ja vajalik esindaja kulu 200 eurot. Hagile lisatud arvel on märgitud käibemaksu määraks 0% ning seega summa käibemaksu ei sisalda. Eeltoodust tulenevalt kostjalt väljamõistetav menetluskulude summa ei sisalda ja sellele ka ei lisandu käibemaksu.
4 (5)
Tsiviilasi nr: 2-17-118075 TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.