Võlaõigus › Võõrandamislepingud

20.10.2014 allkirjastasid hageja ja kostja I kokkuleppe tähtaegselt tasumata arvete summas 49752,17 eurot maksmiseks hiljemalt 30.11.2016. Kokkuleppe on kaasallkirjastanud ka XXX (kostja II, käendaja), millega kinnitas samuti hageja nõuete õigsust. 30.10.2014 aastal allkirjastati käendusleping nr 1, millega käendaja võttis kohustuse tagada kostja I kokkuleppes 1 nimetatud kohustusi maksimumsummas 55000 eurot. Hagi esitamise aja seisuga on kostja I täitnud kokkuleppest I tulenevat kohustust osaliselt, see on summas 3000 eurot arve nr 2492 katteks. Vaatamata mitmetele lubadustele ei ole kostjad kokkuleppest 1 tulenevaid kohustusi täitnud ning võlgnevus on 46752,17 eurot. Kohustuste täitmisega viivitamise korral lepiti kokku viivises 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest (kokkuleppe p.7). Seisuga 15.04.2017 on kostjad kohustuste täitmisega viivituses 136 päeva. Hageja vähendab viivise määra 0,065 %-ni päevas, s.o 4132,89 eurot. 28.07.2010 aastal sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu nr T1. Laenulepinguga kohustus hageja andma kostjale I laenu summas kuni 200000 eurot alljärgnevatel tingimustel: laenusumma tagastamise tähtaeg 31.12.2014; intress laenujäägilt 6%; viivised 0,1% tähtaegselt tagastamata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Laenulepingu alusel tegi hageja kostja I pangakontole ülekandeid summas 194 745,85 eurot. Kostja I tagastas 2012 aastal laenusumma osaliselt, summas 50000 eurot. 29.10.2014 aastaks oli kostja I võlgnevus hageja ees summas 150000 eurot, sh intressid 5254,15 eurot ja põhivõlg 144745,85 eurot. 29.10.2014 aastal allkirjastasid hageja ja kostja I ning kaasallkirjastas ka kostja II kokkuleppe (kokkulepe 2), millega fikseeriti võlgnevuse summa seisuga 29.10.2014 150000 eurot, lepiti kokku intressivabas maksegraafikus – 25 igakuist osamakset summas 6000 eurot, kusjuures esimese osamaksega tasutakse võlgnetava intressi katteks summa 5254,15 eurot ning lepiti kokku viivise määras 0,1% päevas. Hageja ja kostja II sõlmisid 30.10.2014 aastal käenduslepingu nr 2, millega kostja II tagas laenulepingust nr T1 ja kokkuleppest 2 tulenevat kostja I rahalist kohustust hageja ees maksimumsummas 165000 eurot. Perioodil 15.01.2015 kuni 03.01.2017 on kostjad tasunud 65000 eurot ehk siis vastavalt maksegraafikule on makstud 10 esimest osamakset ning 11. osamaksest 5000 eurot. Laenulepingust ja kokkuleppest 2 tulenev kohustus on täitmata summas 85 000 eurot. Perioodil 15.11.2016 - 15.04.2017 on kohustuse täitmine viivituses 518 päeva. Hageja vähendab viivise määra 0,065 %-ni päevas ning nõuab viivise tasumist hagi esitamise ajale eelneva üheaastase perioodi eest summas 20166,25 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 156 051,31 eurot, s.h põhinõuded 131 752,17 eurot ning viivised 24 299,14 eurot. Samuti palus hageja kostjalt I välja mõista viivised 0,065% päevas põhinõudelt 46 752,17 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ning kostjatelt solidaarselt viivis 0,065% põhinõudelt summas 85 000 eurot kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni summani 35 000 eurot, üle nimetatud summa aga kostjalt I.

Kostja I vastus Kostja I leidis oma vastuses, et laenulepingud kostja I ja hageja vahel olid näilised ja need olid vormistatud kostja I osakute müügi eest müüjale XXX tasu maksmiseks osaluse eest kostja I osa müügil XXX ostjale XXX. Kostja II vastus Kostja II vastust kohtule ei esitanud. Kohtu põhjendused

Hagiavalduse kohaselt on hageja müünud kostjale I erinevaid autotarvikuid ning varuosi ning esitanud nende kohta ka alljärgnevad arved (tlk 8-10): 1) 24.03.2011 arve nr E2492 summas 10735,20 eurot, maksetähtaeg 24.06.2011; 2) 06.04.2011 arve nr E2508 summas 29058,31 eurot, maksetähtaeg 06.07.2011; 3) 15.06.2011 arve nr E2584 summas 2975,43 eurot, maksetähtaeg 14.09.2011; 4) 20.07.2011 arve nr E2623 summas 3926,18 eurot, maksetähtaeg 20.10.2011; 5) 31.07.2011 arve nr E2656 summas 3057,05 eurot, maksetähtaeg 30.10.2011. 4.2 20.10.2014 on hageja ja kostja I sõlminud kokkuleppe, mille p-s 6 on kokku lepitud, et kostja I kohustub tähtaegselt tasuma arved nr E2492, E2508, E2584, E2623 ja E2656 summas 49 752,17 eurot hiljemalt 30.11.2016 (tlk 11). Kohtu hinnangul on tegemist kompromisslepinguga VÕS § 578 lg 1 mõistes. VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Pooled on kokkuleppe p 2 märkinud, et kokkulepe on saavutatud võlausaldaja (s.o hageja) järelandmiste teel ning p 4 ja 5 kohaselt on pooled kinnitanud, et kokkuleppe allkirjastamisega lepivad pooled kokku tähtaegselt tasumata arvete maksmise tingimustes ning võlausaldaja annab võlgnikule täiendava tähtaja tähtaegselt tasumata arvete tasumiseks. 4.3 30.10.2014 on pooled sõlminud käenduslepingu nr 1, mille p 1 kohaselt kostja II vastutab hageja ees kostja I poolt tähtaegselt tasumata alljärgnevate arvete maksmise eest: 24.03.2011 arve nr E2492 summas 10735,20 eurot; 06.04.2011 arve nr E2508 summas 29058,31 eurot; 15.06.2011 arve nr E2584 summas 2975,43 eurot; 20.07.2011 arve nr E2623 summas 3926,18 eurot; 31.07.2011 arve nr E2656 summas 3057,05 eurot (tlk 12). Käenduslepingu p 8 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sh põhivõla, viiviste ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti väljanõudmise kulude hüvitamise eest. Käenduslepingu p 9 kohaselt on käendaja vastutus piiratud summaga 55 000 eurot. 4.4 Kostjad ei ole esitanud nimetatud hageja nõudele vastuväiteid, s.h et autotarvikuid ning varuosi ei oleks ostetud või et ostusumma oleks tasutud. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjate vastu summas 46 752,17 eurot on hageja poolt esitatud arvetega, poolte kokkuleppe ning käenduslepinguga tõendatud ning põhjendatud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus summas 46 752,17 eurot. 4.5 Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise summas 4132,89 eurot ning kostjalt I välja mõista ka viivis 0,065 % päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni (s.o põhinõudelt summas 46 752,17 eurot). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kokkuleppe punktis 6 on hageja ja kostja I kokku leppinud, et tähtaegselt tasumata arved tuleb maksta hiljemalt 30.11.2016. Kokkuleppe p 7 kohaselt maksmisega hilinemisel arvestatakse viivist 0,1 % tähtaegselt maksmata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on vähendanud hagiavalduse p-s 34 viivise määra 0,065 %-ni päevas ning esitanud viivise arvestuse. Kuna kostjad on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise arvestuse osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis summas 4132,89 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjalt I viivise 0,065% päevas väljamõistmist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni.

5.3 Kostja I on esitanud vastuväite, et laenuleping oli näiline ja sõlmitud kostja I osakute müügi eest müüjale XXX tasu maksmiseks osaluse eest kostja I osa müügil XXX ostjale XXX. Kostja I on esitanud osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt on kostja I osa müüdud 30.10.2014 (tlk 97-99). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtu hinnangul ei ole näilikkusele tuginemine käesoleval asjakohane ega tõendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laenuleping sõlmitud aastal 2010. Hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja on teinud laenulepingu alusel laenu väljamakseid pangaülekandega ning perioodil 29.07.2010 kuni 12.03.2012. Seega on laenuleping sõlmitud ning laenulepingu alusel kantud summad tehtud enne, kui kostja II ja XXX on pidanud väidetavaid läbirääkimisi hageja osade ostmiseks. 29.10.2014 sõlmitud kokkuleppega ning 30.10.2014 sõlmitud käenduslepinguga on pooled kohtu hinnangul täiendavalt kinnitanud laenulepingu ja sellest tulenevate kohustuste kehtivust. Samuti ei ole eluliselt usutav, et laenuleping sõlmiti tulevikus sõlmitava osaühingu osa müügilepingu varjamiseks. Muid vastuväiteid hageja nõudele ei ole kostjad esitanud, s.h et laenusumma oleks hagejale tagastatud. Seega on hageja nõue summas 85 000 eurot põhjendatud ning nimetatud summa tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. 5.4 Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise summas 20 166,25 eurot ning viivise 0,065 % päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kostjalt II mitte rohkem kui 35 000 eurot (s.o põhinõudelt 85 000 eurot). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 3 ning kokkuleppe punktis 10 on hageja ja kostja I kokku leppinud, et makse tasumisega hilinemisel arvestatakse viivist 0,1 % tähtaegselt maksmata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on vähendanud hagiavalduse p-s 48 viivise määra 0,065 %-ni päevas ning esitanud viivise arvestuse. Kuna kostjad on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Viivise arvestuse osas ei ole kostjad vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostjatelt hageja kasuks välja mõista viivis summas 20 166,25 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks TsMS § 367 alusel kostjatelt viivise 0,065% päevas

väljamõistmist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid kostjalt II mitte rohkem kui 35 000 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.