Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-20-7985
Kohtuasi
Rent Man Personal OÜ hagi Y (pankrotis) ja C vastu ühisvara jagamiseks Y (pankrotis) ja C vastuhagi Rent Man Personal OÜ vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y (pankrotis) ja C 29.06.2022 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Rent Man Personal OÜ (registrikood 11096829) Kostja I Y (pankrotis, isikukood XXX) Kostja II C (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Rent Man Personal OÜ hagi läbi vaatamata. Jätta Y (pankrotis) ja C vastuhagi läbi vaatamata. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2022 otsus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes 80% ulatuses solidaarselt Y (pankrotis) ja C kanda ning 20% ulatuses Rent Man Personal OÜ kanda.
6.Tühistada Harju Maakohtu 02.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-20-7985 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Rent Man Personal OÜ (hageja) esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule Y (kostja I) ja C (kostja II) vastu hagi ühisvara jagamiseks. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 24.04.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-175998 kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevus 156 051,31 eurot, sh põhivõlgnevus 131 752,17 eurot ning viivis 24 299,14 eurot. Lisaks mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja viivis 0,065% päevas põhinõudelt 85 000 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 35 000 eurot. Menetluskulud jäeti kostja I kanda. Harju Maakohtu 05.07.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-5998 mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud 2480 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt seadusjärgses määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja I ei asunud tsiviilasjas nr 2-17-5998 tehtud otsust täitma ning hageja esitas hagiavalduse täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse käigus on välja selgitatud, et võlgnikul puudub vallasvara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada ning kohtutäitur Elin Vilippus edastas 20.11.2019 hagejale teate täitemenetluse kohta täiteasjas nr 022/2019/4904. Kohtutäitur on tuvastanud, et kostjad on abielus ja kostjate ühisomandisse kuulub kinnisasi aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX). Võlgnikuks mitteoleva abikaasa kostja II nõusolek ühisvarale sissenõude pööramiseks puudub ja seetõttu ei ole võimalik käesoleval ajal kohtutäituril pöörata sissenõuet võlgniku ja tema abikaasa ühisomandisse kuuluvale kinnisasjale. Hagi esitamise aja seisuga ei ole kostja I teinud ühtegi makset tsiviilasjas nr 2-17-5998 tehtud lahendi täitmiseks.
3.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta kostjate vastuhagi rahuldamata.
3.1.Sisuliselt on vastuhagi nõudeks see, et kinnisasi jääks tervikuna kostjale II, koos kohustusega tasuda kostjale I hüvitis 39 311,44 eurot. Samas ei ole kostjad puudutanud üliolulist asjaolu – kinnisasi aadressil XXX-i , on koormatud hüpoteekidega AS-i Swedbank kasuks. Hüpoteegid tagavad laenu, mille jääk septembris 2020 oli 58 377,12 eurot. Ilma Swedbank AS-i nõusolekuta ei ole vastuhagi rahuldamine teoreetiliselt võimalik. Kostjate esitatud vastuhagi ei ole kostja I huvides ja see on vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohase hea usu põhimõttega. Võlgnik kostja I peaks olema huvitatud, et abikaasade ühisvara jagataks viisil, mis tagab võlausaldajate nõuete rahuldamise maksimaalsel määral. Selline olukord on tagatud ainult juhul, kui kinnisasi müüakse tervikuna (koos hüpoteekidega), nii nagu on see nõue esitatud põhihagis. Ainult kinnisasja tervikuna
2-20-7985 müügi korral on võimalik saada parimat, turuhinnale vastavat müügihinda ning rahuldada selle arvelt maksimaalselt võlausaldaja nõudeid.
3.2.Kostjate esitatud hindamisakti (06.08.2020) kohaselt kostjatele kuuluva kinnisvara väärtuseks hinnatud 137 000 eurot on ilmselgelt alahinnatud ning kinnisvara realiseerimise korral täitemenetluses tervikuna on võimalik rahuldada hageja nõuet tunduvalt suuremal määral. Hageja hinnangul ei kajasta kostjate esitatud hindamisakt kinnistu objektiivset hinda ning tegemist on nii hagejat kui ka kohut eksitava teabega. Kostjate vastuväited ja vastuhagi
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Kostjad leidsid, et hageja ei saa ühelgi õiguslikul alusel nõuda, et Swedbank AS alustaks kostjate suhtes hüpoteegi alusel täitemenetlust ega saa seetõttu kohustada Swedbank AS-i kostjate suhtes täitemenetlust alustama. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg-st 1 saaks kinnisasja müüki nõuda ainult hüpoteegipidaja Swedbank AS, kes seda teinud ei ole.
5.1.Hagiga ei ole võimalik täita hageja nõude rahuldamise eesmärki. Kostja I suhtes on varasemalt algatatud täitemenetlus võlausaldaja Biolan Baltic OÜ poolt, kelle nõue kuulub täitmisele enne hageja nõuet. Võlausaldaja Biolan Baltic OÜ avalduse alusel algatati täitemenetlus kostja I suhtes 25.05.2018 ja täitmisele kuulub 48 398,90 eurot. Võlgniku pangakontod on arestitud ja võlausaldaja Biolan Baltic OÜ nõue asub esimesel järjekohal. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 8 lg 2 kohaselt rahuldataks sellest rahast esmajärjekorras võlausaldaja Biolan Baltic OÜ nõue. Lisaks tuleb arvestada, et kuna Swedbank AS ei ole täitmisavaldust esitanud ega kinnistu müüki nõudnud, kuid kui Swedbank peaks mingil põhjusel müügiga nõustuma, siis esimese variandina rahuldataks kinnisasja müügi arvelt Swedbank AS-i allesjäänud nõue. Teise variandina müüdaks kinnisasi koos hüpoteekidega, mis tähendab, et kinnisasi müüakse oluliselt alla turuhinna ja on äärmiselt ebatõenäoline, et müügi tulemina jääks üle vahendeid hageja nõude täitmiseks.
5.2.Hageja tegevuse eesmärgiks käesolevas menetluses on üksnes kostjatele kahju tekitamine ja kostjate survestamine kodu müügiks, aga mitte hageja rikutud õiguste maksma panemine. Hageja ei saa kostjatele kuuluva ühisvara müügist sentigi, vaid ühisomandisse kuuluva kinnisasja jagamisel saavad rahuldatud üksnes hagejast rahuldamisjärgus eespool olevate võlausaldajate nõuded. Eelkirjeldatud hageja käitumine on vastuolus TsÜS § 138 lg 1 kohase hea usu põhimõttega, sest hageja ei ole tõendanud seda, et viimase nõue võiks ühisomandi jagamise tulemusena kasvõi osaliselt saada rahuldatud.
2-20-7985
6.Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostjatele kuuluva kinnisasja ühisomand kuulub lõpetamisele, palusid kostjad rahuldada nende vastuhagi ning jagada kinnisasi AÕS § 77 lg 2 kohaselt selliselt, et kohustada kostjaid andma tahteavaldus kanda kinnistusraamatusse kinnisasja (asukohaga XXX-i, registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXX), II jakku ainuomanikuna kostja II ning kohustada kostjat II kandma vastusooritusena kostja I arvelduskontole hüvitise 39 311,44 eurot. Kui arvestada, et kinnisasja väärtuseks on 137 000 eurot ning sellest kuulub maha arvamisele AS-i Swedbank laenujääk 58 377,12 eurot, kuulub abikaasade vahel jagamisele 78 622,88 eurot, millest 1⁄2 moodustab 39 311,44 eurot. Seega kostja I kohustuste katteks saaks arvestada maha 39 311,44 eurot. On üldteada asjaoluks, et täitemenetluses on üldiselt vara müügi hind 20–30% madalam turuväärtusest, mistõttu on kostjate vastuhagis esitatud kinnisasja jagamise viis igati mõistlik ning kostjale II säilib elukoht võrreldes hageja pakutud kinnisasja jagamise viisiga, mille puhul lisaks kostjale I ka kostja II kodu kaotaks. Kostjate pakutud lahendus, kus ühisvara jagamise tulemusena kantakse kostja I arestitud arvelduskontole üle rahalised vahendid, tagab raha jaotamise võlausaldajate vahel TMS § 8 lg 2 ja TMS § 119 lg 2 põhimõtteid järgides. Kostjad ei soovi AS-i Swedbank nõude jagamist, vaid vastav summa tuleb arvestada kinnisasja väärtusest maha. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit kinnisasja väärtuse kohta erinevalt kostjatest. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 27.05.2022 otsusega hagi ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas kostjate ühisomandi kinnisasjale (asukohaga XXX-i, registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXX) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning määras, et kinnisasja müügist saadavast rahast täita hüpoteegiga tagatud kohustused ning pärast hüpoteegiga tagatud kohustuste täitmist ja müügi korraldamise kulude mahaarvamist jagada alles jääv raha kostjate vahel võrdselt. Samuti määras maakohus, et kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt tuleb täita täiteasja nr 022/2019/4904 menetluses Harju Maakohtu 24.04.2018 otsusest tsiviilasjas nr 217-5998 tulenev kostja I kohustus hageja ees. Menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled järgmiste asjas tuvastatud oluliste asjaolude üle:
Harju Maakohtu 24.04.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-5998 mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja võlgnevus 156 051,31 eurot. Lisaks mõisteti kostjalt I hageja kasuks välja viivis põhinõudelt 85 000 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 35 000 eurot. Kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja menetluskulud 2480 eurot ning viivised hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Hageja 22.07.2019 täitmisavalduse alusel algatas kohtutäitur 24.07.2019 täiteasjas nr 022/2019/4904 täitemenetluse kostja I suhtes.
Täitemenetluse käigus on välja selgitatud, et võlgnikul puudub vallasvara, millele sissenõuet pöörates oleks võimalik nõudesumma rahuldada.
Kostja I ja tema abikaasa kostja II ühisomandisse kuulub kinnistu aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX).
2-20-7985 Maakohus märkis, et vaidluse all ei ole ka see, et hagejal on võlgnikust abikaasa kostja I vastu nõue ning võlgnikul on jagatavat ühisvara, milleks on kinnisasi asukohaga XXX-i (registriosa nr XXXXXXXX) ning, et võlgnikuks olev ühisomanik saab ise nõuda ühisvara jagamist.
9.Maakohus leidis, et usutavad on hageja väited sellest, et kinnistu hind, mis 06.08.2020 hindamisakti kohaselt oli 137 000 eurot, on praeguseks hetkeks oluliselt kasvanud. Saab lugeda üldtuntuks asjaolu, et kinnisvara hinnad on viimasel ajal märgatavalt tõusnud. Kuivõrd hageja on kompromissi korras pakkunud nimetatud kinnistu eest isegi 190 000 eurot, mis on 53 000 eurot suurem summa, kui kostjate esitatud hindamisaktis märgitud kinnistu väärtus, ning kostjad ei ole soostunud kompromissiettepanekut vastu võtma, siis kinnitab see kohtu hinnangul seda, et ka kostjad ise möönavad, et kinnistu tegelik väärtus käesoleval hetkel ei ole üksnes 137 000 eurot, vaid kinnistu väärtus on tunduvalt suurem. Nõustuda tuli ka hageja esiletooduga, et laenujääk Swedbank AS ees, mis oli 22.10.2020 kohtule esitatust nähtuvalt 58 377,12 eurot ning mida on tasutud igakuiselt 659,47 eurot, on käesolevaks hetkeks tunduvalt väiksem (659,47 x 19 kuud (oktoober 2020–mai 2022) = 12 529,93 euro võrra). Esitatud asjaolusid kogumis hinnates on tõenäoline, et võlausaldaja nõue saab vähemalt mingis ulatuses rahuldatud. See, millises ulatuses võlausaldaja nõue tegelikult rahuldatud saab, selgub mitmete asjaolude koosmõjus (millise hinnaga kinnistu tegelikult müüakse; kui kaua müük aega võtab ning milliseks kujuneb näiteks laenulepingust tuleneva kohustuse lõplik summa; milliseks kujunevad müügiga seotud kulud jne), mida kohtul ei ole võimalik käesoleval hetkel ette prognoosida. Seega asus maakohus seisukohale, et täidetud on kõik TMS § 14 lg 2 alusel nõude esitamise eeldused. Seejuures ei nõustunud maakohus kostjatega, et hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejale ei saa ette heita, et ta kasutab seadusest tulenevaid võimalusi oma nõude rahuldamiseks.
10.Maakohus pidas põhjendatuks jagada kostjate ühisvara hagis taotletud viisil, s.o müüa ühisomandis olev kinnisasi avalikul enampakkumisel. Maakohus leidis, et praegusel juhul on vastuhagis taotletud viisil vara jagamine võlausaldaja huve kahjustav. Kinnisasja avalikul enampakkumisel müümisel on tõenäolisem saada suuremat tulu, et võlausaldaja nõue suuremas ulatuses rahuldada, kui lähtudes kostjate pakutud viisist. Ühisvara jagamise ja võõrandamise nõuet ei välista asjaolu, et vara on koormatud.
11.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-test 1 ja 4 tulenevalt kostja I kanda. Kohus on rahuldanud hageja nõude täies ulatuses. Hageja taotlus, jätta menetluskulud kostja I kanda, on põhjendatud, arvestades asjaolu, et hageja ees on võlgnikuks tegelikult kostja I. Apellatsioonkaebus ja vastuväited
12.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt rahuldada vastuhagi. Alternatiivselt palusid kostjad saata tsiviilasja uuesti arutamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt hagimenetluse võistlevuse põhimõtet, hinnanud esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja vastuoluliselt ning on jätnud hindamata kostjate esitatud seisukohad ja tõendid.
13.1.Hagi oleks tulnud jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Hageja ei ole suutnud käesolevas asjas ära näidata ega tõendada, kuidas saaks hageja nõue hageja soovitud viisil rahuldades kasvõi osaliselt tasutud. TMS § 14 lg 2 võimaldab sissenõudjal pöörduda ühisvara
2-20-7985 jagamise nõudega kohtu poole, kuid hageja peab seejuures ära näitama või vähemalt väitma, et ühisvara jagamise tulemusena saaks hageja nõue kasvõi osaliselt rahuldatud ehk hagi on esitatud hageja eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TMS § 8 lg 2 näol on tegemist mh imperatiivse sättega, mis ei võimalda TMS § 14 lg 2 ühisvara jagamise raames minna kõrvale TMS § 8 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmise järjekorra reeglitest või asuda TMS § 14 lg 2 esitatud hagi raames ümber kujundama TMS § 8 lg-s 2 sätestatud nõuete täitmise järjekorda.
13.2.Kostjate läbivaks väiteks on olnud, et hageja tegevus hagi esitamisel ei ole TsÜS § 138 kohaselt kooskõlas hea usu põhimõttega ning kannab eesmärki kostjate survestamiseks. Sisuliselt tekib praegusel juhul maakohtu otsuse tagajärjel pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohase tagasivõitmisega sarnane olukord, kus ühte võlausaldajat eelistatakse ilma igasuguse seadusliku aluseta teistele kostja I võlausaldajatele, mis ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.
13.3.Maakohus on jätnud kostjate dokumentaalse tõendi kinnisasja turuväärtuse kohta ja väite, et üldteada asjaoluna võivad täitemenetluses vara müügi korral hinnad olla 20–30%, tähelepanuta ja analüüsimata. Maakohus lähtus täiesti alusetult kinnisasja väärtuse hindamisel hageja paljasõnalistest väidetest ning tugines ühtlasi hageja spekuleerivale pakkumisele, et viimane võiks kompromissi korras kinnisasja 190 000 euro eest ära osta. Hageja mainitud pakkumine oli tehtud teadmises, et kostja II ei saaks seda vastu võtta, sest kostja II ei soovi abikaasa võlgade tõttu enda kodu/elukohta kaotada ning on valmis vastuhagi korras hagejale hüvitist pakkuma. Mainitud maakohtu tegevus tingib poolte ebavõrdse kohtlemise. Jättes kõrvale hageja tõendite esitamise küsimuse, oleks maakohus saanud lugeda sarnaselt hageja kinnisvara hinnatõusu väitega üldteada asjaoluks ka kostjate väite, et täitemenetluses vara müügi korral on hinnad 20–30% turuhinnast odavamad.
13.4.Kui maakohus oleks menetluses märganud ja analüüsinud kostja II esitatud avaliku enampakkumise korral elukoha kaotamise argumenti ja kostja II jaoks kaasnevat äärmiselt intensiivset õiguste riivet, siis lähtuvalt Riigikohtu praktikast oleks tulnud igal juhul eelistada kinnisasja kostja II ainuomandisse jätmist hüvitise vastu. Maakohus ei ole aga kostja II elukoha kaotamise argumenti üldse analüüsinud ega seeläbi erinevate hagiesemete alternatiivide lahendamist kaalunud, mis on vastuolus kohtupraktikaga. Isegi, kui lähtuda hageja esitatud kinnisasja ebaõigest ja hüpoteetilisest väärtusest 190 000 eurot, millega kostjad ei nõustu, siis oleks kostja II pakutud hüvitis 39 311,44 eurot igati proportsionaalne kui arvestada TMS § 8 lg-s 2 toodud nõuete rahuldamise põhimõtteid.
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsus
15.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.03.2023 otsusega Harju Maakohtu 27.05.2022 otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ning tegi asjas uue otsuse, millega jättis hageja hagi rahuldamata ning kostjate vastuhagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus nii maa- kui ka ringkonnakohtus hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldati.
16.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus vääralt TMS § 14 lg-t 2 ja rahuldas seetõttu ebaõigesti hageja nõude ühisvara jagamiseks. TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, kas mingis ulatuses saaks kostjate ühisvara jagamisel hageja nõude rahuldada (RKTKo 22.11.2017, 2-15-16664, p 13; RKTKo 19.12.2019, 2-181611, p 18). Ringkonnakohus nõustus kostjatega, et käesolevas asjas ei ole hageja esile
2-20-7985 toonud ega tõendanud asjaolu, et mingis ulatuses oleks võimalik kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja jagamisel hageja nõuet rahuldada.
17.Ringkonnakohus leidis, et maakohus on ebaõigesti jätnud kostjatele kuuluva kinnisasja väärtuse tuvastamisel aluseks võtmata kostjate esitatud 06.08.2020 hindamisakti. Kinnisasjade hinnatõusu ei saa TsMS § 231 lg 1 alusel lugeda üldtuntud asjaoluks, kuna tegemist ei ole asjaoluga, mille kohta saaks usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kinnisasjade hinnatõusu või langust mõjutavad mitmed asjaolud ja need on ajas muutuvad, mistõttu mingil ajal toimunud kinnisasjade hinnatõus võib järgmisel perioodil peatuda või kinnisasjade hinnad osutuda hoopis langevaks. Kostjatele kuuluva kinnisasja väärtuse puhul ei saa arvesse võtta asjaolu, et kostjad polnud hageja poolt kompromissi korras tehtud 190 000 euro suuruse hinnaga nõus. Nagu kostjad õigesti märkisid, on kostjate eesmärgiks säilitada kodu ja nende keeldumist hageja ettepanekust ei saa seetõttu käsitleda kostjate nõustumusena suurema kinnisasja hinna osas. Seega ei saa põhjendatuks pidada maakohtu seisukohta, nagu oleksid usutavad hageja väited selle kohta, et kostjatele kuuluva kinnisasja väärtus on suurem kui 137 000 eurot. Hageja oleks pidanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt oma väidet tõendama. Maakohus ei selgitanud hagejale, et linki veebilehele ei saa mh tõendina käsitleda. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu rikkumise selgitamiskohustuse puuduliku teostamise osas ja andis 17.02.2023 istungil hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Hageja seda teha ei soovinud. Eeltoodust tulenevalt pidas ringkonnakohus tõendatuks, et kinnisasja (asukohaga Langu tee 10, XXX-i) turuväärtuseks on 137 000 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et kostjatele kuuluva kinnisasja võõrandamisel enampakkumisel oleks võimalik saada suuremat summat kui 137 000 eurot. Seega, lähtudes kinnisasja turuväärtusest 137 000 eurot, jääks hageja ühisvara nõude rahuldamisel ja kinnisasja müümisel kostjatele, pärast Swedbank AS-ile kodulaenu lepingu alusel võlgnetava summa mahaarvamist, alles 91 152,81 eurot, millest 1⁄2 on 45 576,40 eurot.
18.Praeguses olukorras ei olnud ringkonnakohtu hinnangul võimalik hageja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõuet ühisvara jagamiseks rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I suhtes on alustatud enne hageja poolt alustatud täitemenetlust veel täitemenetlus Biolan Baltic OÜ nõude alusel ja selle nõude rahuldamata suuruseks on 46 830,90 eurot. Riigikohus on TMS § 14 lg 2 kohaldamise kontekstis selgitanud, et üldjuhul korraldab kohtutäitur TMS § 105 lg 1 järgi tulemi jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse prioriteedipõhimõte) ning ebaõige on hageja seisukoht selle kohta, nagu peaks ta saama ühisvara jagamise nõude esitamisega eelisõiguse teiste kostja I võlausaldajate ees (RKTKo 26.10.2022, 2-20-15758, p 12). Vaidlust ei ole, et Biolan Baltic OÜ nõue on täitmisele esitatud enne hageja nõuet. Kuna Biolan Baltic OÜ nõue summas 46 830,90 eurot on enne täidetav kui hageja nõue, tekib arvestades kostjate poolt tõendatud kinnisasja turuväärtust (137 000 eurot) ja arvestades Swedbank AS-ile võlgnetavat summat olukord, kus hageja nõude rahuldamiseks midagi üle ei jää. Seejuures märkis ringkonnakohus, et ebaõige on maakohtu arusaam, et see, millises ulatuses võlausaldaja nõue tegelikult rahuldatud saab, selgub mitmete asjaolude koosmõjus. TMS § 14 lg 2 alusel nõude rahuldamine ei ole võimalik olukorras, kus hageja nõude rahuldamine kostjatele kuuluva kinnisasja arvelt on pelgalt hüpoteetiline. Maakohtu käsitluse kohaselt tekiks olukord, kus põhimõtteliselt alati on sissenõudjal võimalik TMS § 14 lg 2 alusel hagi esitada, sõltumata kinnisasja väärtusest ja sellel lasuvatest ja enne hageja nõuet täidetavatest kohustustest, mis ei vastaks TMS § 14 lg 2 mõttele.
19.Lisaks märkis ringkonnakohus, et maakohus asus vääralt käesolevas asjas ise täitemenetlust korraldama. Kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri
2-20-7985 eest täitetoiminguid tegema (RKTKo 26.10.2022, 2-20-15758, p 11). Sisuliselt on maakohus seega vääralt kohaldanud ka TMS § 3 lg-t 1 ja TMS § 105 lg-t 1.
20.Kuna ringkonnakohus jättis hageja hagi rahuldamata ja kostjad on soovinud vastuhagi rahuldamist üksnes juhul, kui kohus rahuldab hageja ühisvara jagamise nõude, tuleb vastuhagi jätta läbi vaatamata (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 42).
Menetluse edasine käik
21.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning jõustada Harju Maakohtu 27.05.2022 otsuse või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Menetluskulud kõigis kohtuastmetes palus hageja jätta kostjate kanda.
22.Kostjad vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
23.Riigikohus tühistas 27.03.2024 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt.
23.1.TMS § 14 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise üks eeldus on see, et võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada (RKTKo 19.12.2019, 2-18-1611/44, p 18). Kolleegiumi hinnangul on see eeldus täidetud ka juhtudel, kui mõnel teisel võlausaldajal võib olla sissenõudja ees eelisõigus, st ühisvara jagamisest saadu arvel võidakse kas täielikult või osaliselt täita ainult eelisõigust omanud teise võlausaldaja nõue ja hageja nõude rahuldamiseks raha üle ei jää. Sellisel juhul võib aga olla paranenud hageja majanduslik positsioon, sest tema nõue võidakse teiste sissenõudjate puudumisel või nende nõuete vähenemisel rahuldada selle vara arvel, mis võlgnikule tekib tulevikus. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kümme aastat. Nimetatud aegumistähtaeg katkeb ja algab TsÜS § 159 lg 1 alusel uuesti, kui täitedokument esitatakse esimest korda täitmisele. Seega ei eelda TMS § 14 lg 2 järgse hagi rahuldamine tingimata seda, et hageja tõendaks, et ühisvara jagamisest saadu arvel saab tema nõude kohe mingis ulatuses rahuldada. Vastasel korral ei oleks võimalik sissenõudja huve tõhusalt kaitsta.
23.2.Otsuse p-s 11 esitatud põhjusel ei takistaks praeguse ühisvara jagamise hagi rahuldamist ringkonnakohtu seisukoht, et teise võlausaldaja nõue tuleks tuvastatud asjaoludel rahuldada enne hageja nõuet. Lisaks on ringkonnakohtu viidatud seisukoht ekslik ja ennatlik (vt otsuse p-d 13 ja 15), seega ei saaks jätta hagi rahuldamata ka sellel põhjusel.
23.2.1.Maakohus on kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme rikkumata jõudnud hageja ja kostjate pakutud kinnisasja jagamise viise analüüsides seisukohale, et põhjendatud on müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ning kostjate pakutud viis oleks võlausaldajate huve kahjustav. Selle järelduse põhjendatust ei muuda ka kostjate maakohtu istungil ja apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, et kinnisasjal asuv maja on kostjate elukoht. Maakohus on põhjendatult leidnud ka seda, et hageja nõude rahuldamise ulatus selgub mitmete asjaolude koosmõjus. Ühisvara jagamist nõudnud sissenõudja nõude rahuldamise
2-20-7985 ulatus sõltub mh sellest, millise hinnaga kinnisasi tegelikult müüakse, kui kaua müük aega võtab, milline on hüpoteegiga tagatud nõuete suurus kinnisasja müümise ajal ning millised on müügikulud. Tähelepanuta ei saa jätta, et sissenõudja nõude rahuldamise ulatus ei pruugi olla lõplikult selge ka siis, kui kohtutäitur on korraldanud tulemi jaotamise TMS § 106 lg 1 kohaselt jaotuskava alusel, sest mõni teine sissenõudja võib TMS § 109 lg 1 kohaselt esitada jaotuskava vaidlustamiseks hagi. Seega ei oleks praeguse hagi rahuldamiseks vaja ega ka võimalik tõendada, kuidas täitemenetluse tulem jaotataks.
23.2.2.Riigikohus nõustus aga ringkonnakohtu põhjendusega osas, milles maakohus ei saanud praegusel juhul asuda ise täitemenetlust korraldama. Kolleegium jäi varasema seisukoha juurde, et kohus ei saa asuda ise täitemenetlust korraldama ega kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema. Ringkonnakohtu põhjendustega nõustus Riigikohus ka selles osas, et hageja ei ole tõendanud, et kinnisasja väärtus oleks suurem kui 137 000 eurot, samuti osas, et ekslik on maakohtu vastupidine seisukoht. Siiski ei välistaks see asjaolu hagi rahuldamist.
23.3.Ringkonnakohus leidis, et pärast ühisvara jagamist kinnisasja müügist saadud raha arvel tuleb enne hageja nõuet rahuldada lisaks hüpoteegipidaja nõuetele ka teise võlausaldaja nõude kostja I vastu, sest tema kasuks on arestitud kostja I nõue krediidiasutuse vastu (pangakonto) ning ta algatas kostja I vastu täitemenetluse enne hagejat (täitemenetluse prioriteedipõhimõte). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustunud.
23.3.1.Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel on teisel võlausaldajal (Biolan Baltic OÜ) kostja I vastu 46 830 euro 90 sendi suurune nõue, ta on algatanud täitemenetluse enne hagejat ning tema kasuks on arestitud kostja I nõudeõigus krediidiasutuse vastu. Sissenõudjal tekib TMS § 65 lg 1 kohaselt arestipandiõigus arestitud asjale alates arestimise ajast. Ühisvara jagamisel TMS § 14 lg 2 kohaselt saab sissenõude pöörata (sh arestida) ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule jäävatele esemetele. Nende arestimine enne ühisvara jagamist ei ole võimalik, sest see, millised esemed jäävad ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule, selgub alles pärast ühisvara jagamist. Kolleegium leidis, et arestipandiõiguse tekkimiseks ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule jäävatele esemetele (sh kinnisasja müügist laekuvale rahale) tuleb need pärast ühisvara jagamist eraldi arestida.
23.3.2.Eelnevat arvestades ei ulatuks teise võlausaldaja arestipandiõigus, mis tekkis kostja I krediidiasutuse vastu suunatud rahalise nõude arestimisel, kostjate ühisomandis oleva kinnisasja müügi tulemusel kostjale I jäävale rahale (nõudele kohtutäituri vastu saada osa enampakkumise tulemist). Seda ka juhul, kui teise võlausaldaja kasuks arestitud kostja I nõue krediidiasutuse vastu oleks kostja I kui võlgniku lahusvara hulgas.
23.3.3.Eeltoodu kõrval on varasemas praktikas peetud võimalikus ka seda, et võlgnikule ühisvara jagamisel jäävate konkreetsete esemete asemel arestitakse võlgniku tulevane nõue saada endale osa enampakkumise tulemist (RKTKm 17.05.2023, 2-22-4541/22, p 10).
23.3.4.Käesoleva asja kohta võib täiendavalt märkida, et teise võlausaldaja kasuks väidetavalt tekkinud arestipandiõigus (mis ulatub küll ainult kostja I krediidiasutuse vastu olevale rahalisele nõudele) ei pruugi anda talle tulemi jaotamisel eelist ka võrreldes sama nõude hiljem arestida lasknud võlausaldajaga. Seda juhul, kui hilisem võlausaldaja vaidlustab edukalt teise võlausaldaja nõude või arestipandiõiguse kehtivuse. Sissenõudjal on TMS § 109 kohaselt õigus esitada kohtutäituri koostatud jaotuskava vaidlustamiseks hagi. Jaotuskava vaidlustamine annab võimaluse välistada ebaõiglased tagajärjed, mis kaasnevad sellega, et raha jaotatakse sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul, kui nõue on
2-20-7985 rahuldatud täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (RKTKm 28.01.2020, 2-19-6210/26, p 17).
23.4.Riigikohtule 18.01.2024 esitatud menetlusdokumendist (kostja I pankrotihalduri K. Aava teave mh kostja I pankroti väljakuulutamise kohta ning ühisvara jagamise kohta 03.04.2023 notariaalse lepinguga) nähtuvad võimalikud uued faktilised asjaolud, millele menetlusosalised, eelkõige hageja, ei ole tuginenud ega pärast info teatavaks saamist mingeid menetlusavaldusi teinud. Juhul, kui pool soovib ringkonnakohtus asja uue arutamise käigus tugineda uutele asjaoludele ja kui ringkonnakohus peab seda TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt võimalikuks, tuleb anda vastaspoolele võimalus esitada uute asjaolude kohta enda seisukohad. Kui uute asjaolude tuvastamise käigus peaks selguma, et hagejal ei ole enam võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki (TsMS § 423 lg 2 p 2 viimane alternatiiv), võib see anda aluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Kui hageja esitas kostjate vastu ühisvara jagamise hagi ja kui kostjad on pärast hagi esitamist kehtivalt ühisvara jaganud, võib olla hageja õiguskaitsevajadus ära langenud, sest hagejal ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada. Juhul, kui kohus peaks jätma hagi õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata, tuleks menetluskulude jaotamisel mh arvestada, et hagi tulnuks olukorras, kus kostjad ei oleks menetluse kestel neile kuulunud ühisvara kokkuleppeliselt jaganud, materiaalõiguslikel põhjustel suuremas osas rahuldada.
23.5.Kolleegium selgitas ka, et praeguse hagi tagamiseks ei ole eelmärge õige abinõu. Hageja ei ole esitanud nõuet kinnistusraamatu kande tegemiseks või muutmiseks, vaid hageja huvi on olnud rahuldada oma rahaline nõue kostjate vara arvel, st et kostjad oleksid kohustatud taluma kinnisasja müüki avalikul enampakkumisel. Hageja nõue ei ole suunatud asjaõiguse omandamisele ega kustutamisele, õiguse sisu või järjekoha muutmisele. Õige hagi tagamise abinõu võinuks praeguse hagi korral olla keelumärge, mida hageja ka alguses taotles (RKTKm 04.11.2015, 3-2-1-113-15, p 9).
23.6.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel madalama astme kohtu otsustada. Edasine menetlus ringkonnakohtus
24.Tallinna Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 07.10.2025 kirjas Riigikohtu otsust ning andis võimaluse pooltel esitada oma seisukoht, kas ja millistele uutele faktilistele asjaoludele tugineda soovitakse, samuti arvamus võimaliku hagi läbivaatamata jätmise osas. Samuti pankrotihalduril teatada, kas ta soovib astuda oma ülesannetest tulenevalt käesoleva tsiviilasja menetlusse.
25.Pankrotihaldur selgitas, et 10.10.2023 kuulutas Harju Maakohus välja kostja I pankroti. Kooskõlas TMS § 51 lg-s 1 sätestatuga on haldur 11.10.2023 edastanud kohtutäituritele Risto Sepp, Mati Roodes ning Elin Vilippus teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta koos avaldusega täitemenetluste lõpetamiseks. 27.10.2025 seisuga ei ole võlgniku suhtes pooleli mitte ühtegi täitemenetlust. Täiendavalt märkis haldur, et on esitanud 05.12.2023 kostja II vastu hagi ühisvara jagamise tagasivõitmiseks ning täiendava ühisvara jagamise nõudes, mis puudutab 03.04.2023 sõlmitud abieluvaralepingut (tsiviilasi nr 2-23-17154). Seega ei soovi pankrotihaldur astuda tsiviilasja nr 2-20-7985 menetlusse.
26.Kostjad tuginevad kostja I pankroti välja kuulutamisele tsiviilasjas nr 2-23-6299. Käesolevas asjas on hagi esitatud TMS § 14 lg 2 alusel. TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus pankroti välja kuulutamisega. Seetõttu ei ole võimalik hagejal käesolevas
2-20-7985 menetluses enam eesmärki saavutada ning hagi tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud hageja.
27.Hageja seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ning hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel jätta läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
29.Kolleegium on seisukohal, et kostja I pankrotihaldur Kristjan Aava 18.01.2024 kirjas esitatud uute asjaolude ja tõendite asja lahendamisel arvestamiseks esineb TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud aluseid. Apellatsioonimenetluses on õigus esitada uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada. Maakohus tegi käesolevas asjas otsuse 27.05.2022. Kostjad on esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks tuginedes kostja I pankroti välja kuulutamisele Harju Maakohtu 10.10.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7985, millele on viidanud ka kostja I pankrotihaldur oma 18.01.2024 kirjas. Kuivõrd kostja I pankrot kuulutati välja alles 10.10.2023, siis on tegemist asjaoludega, mis on tekkinud pärast maakohtu otsust. Seega saavad kostjad TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 järgi uutele asjaoludele tugineda.
30.Ringkonnakohus tuvastab Harju Maakohtu 10.10.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-20-7895 alusel, et kostjate ühisvara on jagatud. Kostja I pankrotihaldur on mh 27.10.2025 vastuses kohtunõudele viidanud, et on esitanud tsiviilasjas nr 2-23-17154 hagiavalduse C vastu ühisvara jagamise tagasivõitmiseks ning täiendava ühisvara jagamise nõudes, mis puudutab 03.04.2023 sõlmitud abieluvara lepingut, mille tõttu ei soovinud kostja I pankrotihaldur ka käesolevasse menetlusse astuda. Seejuures on tsiviilasja nr 2-23-17154 menetlus lõppenud kompromissiga. Arvestades, et TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega ning kostjate ühisvara on kehtivalt jagatud, pole hageja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamine võimalik ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel läbi vaatamata.
30.1.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu praktika järgi võib hagi eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel (RKTKm 15.06.2022, 2-20-9975, p 11). Vastavalt TsMS § 425 lg-le 3, kui hagi jätab läbi vaatamata kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid.
30.2.Olukorras, kus pärast hageja poolt TMS § 14 lg 2 alusel hagi esitamist on kuulutatud välja kostja I pankrot, kõik kostja I suhtes algatatud täitemenetlused on lõppenud (dtl 509) ning kostjad on ühisvara pärast hagi esitamist kehtivalt jaganud, ei ole hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus jätta see läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, vaatamata sellele, et asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Seega jätab kolleegium hagi läbi vaatamata.
2-20-7985
31.Kuna ringkonnakohus jätab hageja hagi läbi vaatamata ning kostjad on soovinud vastuhagi rahuldamist üksnes juhul, kui kohus rahuldab hageja ühisvara jagamise nõude, tuleb vastuhagi jätta läbi vaatamata (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p 42).
32.Maakohus tagas 02.06.2020 määrusega hagi. Hagi tagamiseks kanti kinnistusraamatusse kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXXX kantud, aadressil XXX-i, Harjumaa asuvale kostjatele kuuluvale kinnisasjale hageja kasuks, mis tagab hageja poolt kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõuet. Kuivõrd ringkonnakohus jätab hagi läbi vaatamata, siis tühistab ringkonnakohus ka Harju Maakohtu 02.06.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (TsMS § 386 lg 4). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse ning jätab nii hagi kui ka vastuhagi läbi vaatamata, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi läbi vaatamata jätmise korral tuleb üldjuhul menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Riigikohus on aga siinses asjas 27.03.2024 tehtud otsuse p-s 16.2 selgitanud, et kui kohus peaks jätma hagi õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata, tuleks menetluskulude jaotamisel mh arvestada, et hagi tulnuks olukorras, kus kostjad ei oleks menetluse kestel neile kuulunud ühisvara kokkuleppeliselt jaganud, materiaalõiguslikel põhjustel suuremas osas rahuldada. Arvestades, et hagi oleks olnud põhjendatud osas, milles hageja nõudis kostjate ühisvara jagamist ja vara müümist enampakkumisel ning põhjendamatu üksnes osas, milles hageja palus kohtul määrata, et kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt tuleb täita kostja I kohustus hageja vastu, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud jaotada kõigis kohtuastmetes selliselt, et poolte menetluskulud jäävad 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 20% ulatuses hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Seega määrab menetluskulude rahalise suuruse kõigis kohtuastmetes kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.