Anna Tammelehe hagi Diana Soare (end Ratassepp) vastu 3250 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
3250 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anna Tammelehe apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Anna Tammeleht (ik: XXX), esindaja advokaat Heiki Kuningas Vastustaja (kostja): Diana Soare (end Ratassepp) (ik: XXX), esindaja Monica Meristo-Dmitrijev
esindajad
Viru Maakohtu 4. jaanuari 2018 otsus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. jaanuari 2018 otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Anna Tammelehe hagi Diana Soare vastu osaliselt ning mõista Diana Soarelt Anna Tammelehe kasuks välja 2650 eurot.
3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 82% ulatuses Diana Soare kanda ja 18% ulatuses Anna Tammelehe kanda.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anna Tammeleht (hageja) esitas 28.02.2014 maakohtule Diana Soare (end Ratassepp) (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 3250 eurot. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 25.09.2013 müügilepingu alusel kostjalt sõiduauto Audi A6 Avant (XXX) hinnaga 3250 eurot. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisel, et sõiduk on tehniliselt korras, kuid sõiduk seiskus pärast 10 km läbimist. Selgunud on, et sõiduki mootor vajab kapitaalremonti. Hageja teatas, et sõiduk ei vasta lepingutingimusele, ja tagastas auto kostjale. Kostja tegi ettepaneku remontida auto kostja kulul kolme päeva jooksul. Kuna kostja kohustust auto parandada ei täitnud, esitas hageja 17.10.2013 pretensiooni, kus palus kostjal raha tagastada. 23.10.2013 sai hageja kostjalt vastuse, kus kostja keeldus sõidukit remontimast ning palus sõidukile järgi tulla. Kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Hagejal on õigus lepingust taganeda ja nõuda tagasi auto eest tasutud 3250 eurot. 08.12.2016 hagiavalduse täpsustuse kohaselt tuvastas ekspertiis, et mootoririkke põhjustas enne müüki hammasrihma ja rihmarullikute ebakvaliteetselt teostatud vahetus, s.o asendamata jäänud ja üle pingutatud ülejooksurulli kinnituspoldi purunemine. Tegemist on varjatud puudusega. Mootoririkke oleks saanud ära hoida, kui hammasrihma vahetuse käigus oleks jälgitud sõiduki valmistajatehase nõudeid. Hageja kahju väljendub summas, mille ta maksis auto eest. Hagejal on oma õiguste maksmapanekuks võimalus kahju hüvitamist nõuda. 26.10.2017 selgitas hageja, et hagiavalduses sisaldub ka lepingust taganemise avaldus. Kuna auto asub Rakveres ja selle võtmed on kostja valduses, on auto kostjale tagastatud ning kostjal on kohustus tagastada hagejale saadud raha.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja esialgsete vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et sõiduki mootor vajab kapitaalremonti, et puudus oli olemas lepingu sõlmimise ajal ja et kostja puudusest teadis või pidi teadma. Kostjal puudub sõiduki remontimise kohustus. Kostja andis lubaduse remondikulu hüvitada olukorras, kus mootoririkke põhjus ei olnud teada. Poolte kokkuleppel tagastas kostja hagejale müügihinnast 600 eurot ning korraldas sõiduki transpordi Rakverre. Sõiduki remondi osas pooled kokkuleppeid ei sõlminud. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus lepingust taganeda, kuna hageja ei ole tõendanud kostjapoolset lepingu olulist rikkumist. Pärast hagi täpsustamist märkis kostja, et auto on hageja valduses ning hagejal tuleks hinnata auto hetkeväärtus ja remondihind. Kostja on nõus läbi rääkima remondi hinna osas, kuid ei ole nõus hüvitama tervet auto väärtust. Kostja pakkus hagejale koheselt auto remonti viimist ja remondi hüvitamist. Kostja ei saanud ette näha, et autol tekib mootoririke, kuna auto oli just olnud remondis. Hageja ei saa nõuda kostjalt auto eest makstud raha. Hageja taganes lepingust
alles hagi esitamisega viis kuud hiljem, kuigi kõik arusaamatused oli võimalik lahendada müügipäeval.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 4. jaanuari 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude summas 3250 eurot, märkides, et kostja ei ole puudust kõrvaldanud. Lisaks on hageja tuginenud asjaolule, et on esitanud hagiavalduses lepingust taganemise avalduse ja nõuab auto müügihinna tasumist tagasitäitmisena. Kohus on hagejale selgitanud, et tal tuleb tõendada, et ta on müügilepingust taganenud. Maakohus leidis, et kuigi Riigikohus on jaatanud lepingust taganemise avalduse esitamise võimalust alles hagiavalduses, on sellisel moel taganemine põhjendatud vaid erandlikel juhtudel. Kui hageja hinnangul oli selge, et müügilepingu ese ei vasta lepingu tingimustele, pidanuks hageja kohe kostjale lepingust taganemise avalduse esitama. Lisaks peab taganemise tahteavaldus sellisel juhul olema sõnaselgelt hagiavalduses esitatud, ei piisa hageja seisukohast, et tal on õigus lepingust taganeda. Eeltoodud põhjendustel ei ole hageja müügilepingust taganenud. Kohus saab seega anda hinnangu hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatusele. Poolte tahteks lepingu sõlmimisel oli, et hageja saab sõidukit sihipäraselt kasutada, ning mootori seiskumine esimesel sõidul pärast lepingu sõlmimist tuleb lugeda puuduseks üleantava asja kvaliteedis. Hageja ei ole saanud müügilepingu eset kasutada ja talle on tekkinud kahju. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kes peab välja selgitama summa suuruse, mis kulub müügilepingu eseme parandamiseks. Kohus leidis, et kuivõrd hageja on sõiduki omanik, valdus on talle pärast müügilepingu sõlmimist üle läinud, kostja poolt sõiduki remonti toimetamine toimus hageja nõusolekul ja soovil ning kostja ei ole hiljem teinud hagejale mingeid takistusi sõiduki valdamisel, tuleb sõiduki valdajaks lugeda hageja. Hagejal on kohustus tõendada nõude suurust, seega tulnuks hagejal välja tuua, millised tööd tuleb remondi käigus teostada ja kui palju eeldatav remont maksab. Hageja ei ole seda vaatamata kohtu selgitustele teinud. Kuna tõendamata on hagejal tekkinud kahju suurus, puudub alus hagi rahuldamiseks nõutud ulatuses. Kahju hüvitamise nõue jääks rahuldamata ka juhul, kui nõude suurus oleks tõendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et kostjal polnud võimalik mootoririkke tekkimist ette näha. Tõendamist pole leidnud, et kostja oleks kahju tekitanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja käis enne sõiduauto müümist teeninduses. Kostja sai eeldada, et auto on sõidukorras ning kostja kui eriteadmisi mitteomav isik ei saanud ette näha, millal ja millised puudused sõidukil ilmnevad.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Tammeleht esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 4. jaanuari 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja kohtupraktikat, leides, et kostja ei vastuta mootoririkke eest. Hageja viidatud Riigikohtu seisukohad lahendites nr 3-2-1-23-10 ja 3-2-1-
156-11 on kohaldatavad ka praegu, kus mootoririkke põhjustas enne müüki hammasrihma ja rihmarullikute ebakvaliteetselt teostatud vahetus; 2) jättis kohus hindamata hageja 17.10.2013 pretensiooni ja kostja 23.10.2013 vastuse ning ebaõigesti kohaldamata VÕS § 222 lg 1; § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 sätted. Hageja on kõik nõuded täitnud, st teatanud müüdud asja puudusest ja andnud tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kostja on teatanud, et ei vastuta puuduse eest ning seega väljendanud soovimatust lepingut täita; 3) jättis kohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 116. Hagejal oli huvi saada sõidukorras auto. Kostja vastusest pretensioonile nähtub, et kostja ei ole nõus riket kõrvaldama. Sellega on täidetud VÕS § 114 lg 4 tingimus, s.o kostja on teatanud, et ei täida oma kohustust. Ülaltoodud norm annab sel juhul õiguse lepingust taganeda; 4) ei saa asjas kohaldada VÕS § 97 sätteid. Poolte õigussuhet reguleerivad müügilepingut reguleerivad sätted, sh VÕS § 222, mis on ülalnimetatud normi suhtes erinormiks. VÕS § 97 kohaldamiseks ei anna alust ka faktilised asjaolud. Lepingut saab muuta vaid poolte kokkuleppel, kui kohustatud pool tunnistab oma süüd ja nõustub lepingu muutmisega. Kostja eitas pretensiooni vastuses vastutust seoses mootoririkkega ning ei olnud nõus remonti finantseerima; 5) on hagiavalduses väljendatud tahe lepingust taganeda. VÕS § 188 ei näe taganemisavaldusele ette konkreetset vormi ja taganeda saab ka kaudse tahteavaldusega. Kostja vastusest nähtuvalt on ta hageja tahteavaldusest aru saanud. Kostja pole väitnud nagu poleks hageja taganemisavaldust esitanud. Kostja on seisukohal, et puudub VÕS §-st 116 tulenev alus lepingust taganemiseks; 6) asub auto Rakveres parklas, kuhu kostjal on juurdepääs, ja auto võtmed on kostja valduses (kostja viis auto parklasse ja võtmeid hagejale üle ei andnud). Seega on auto kostja valduses ehk talle tagastatud. Kuna hageja on lepingust taganenud, siis ei saa teda auto valdajana käsitleda. Asjaolu, et kostja ei ela Eestis, ei tähenda, et hageja oleks auto valdaja.
5.D. Soare leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel saadud müügihinna 2650 eurot. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.Hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista kostjalt välja müügilepingu alusel saadud sõiduki müügihinna 3250 eurot. Seejuures tugines hageja 25.09.2013 müügilepingust taganemisele ning viitas VÕS § 116 lg-le 1 ja § 223 lg-le 1. Hageja nõude rahuldamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine.
8.Hageja saatis kostjale 17.10.2013 pretensiooni (tõlge I kd, tl 134), milles muu hulgas teatas, et pretensiooni mitterahuldamisel esitab ta hagi kohtusse. Kuna kostja keeldus pretensiooni rahuldamast, esitas hageja 28.02.2014 hagi kohtusse.
Maakohus leidis, et hageja ei ole müügilepingust taganenud ning põhjendas seda sellega, et taganemisavalduse esitamine alles hagiavalduses on põhjendatud vaid erandlikel juhtudel. Seejuures ei ole maakohus otsuses toonud välja neid erandlikke asjaolusid, millised õigustaksid taganemisavalduse esitamist hagiavalduses. Ringkonnakohus leiab, et taoline maakohtu seisukoht on ekslik ja vastuolus ka Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-10 p 12, nr 3-2-1-171-11 p 13, 3-2-1-43-15, p 11). Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et taganemisavaldusest peab nähtuma poole tahe ning kohtumenetluses esitatud taganemisavalduses ei pea tuginema konkreetsele seaduse sättele, vaid vajalik on esile tuua taganemise aluseks olevad asjaolu. Sellised asjaolud on hagiavalduses esile toodud ning hageja lepingust taganemistahtest on aru saanud ka kostja vastuses hagiavaldusele (I kd, tl 93). Seega on hageja poolt täidetud taganemise formaalsed eeldused ning põhjendatud on hageja väide, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 188 lg-t 1.
9.Taganemise kehtivuseks peavad lisaks formaalsetele eeldustele olema täidetud ka materiaalsed eeldused, st taganemisele tuginev lepingupool peab tõendama teise poole olulise lepingurikkumise. Et hinnata, kas tegemist on müügilepingu olulise rikkumisega, tuleb kindlaks teha, milles pooled lepingut sõlmides kokku leppisid. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagejapoolseks müügilepingu sõlmimise tingimuseks saada endale sõidukorras sõiduk ning kostja kinnituse kohaselt oli eseme üleandmisel tegemist tehniliselt korras sõidukiga. Kostja ei ole nimetatud hageja poolt esiletoodud pooltevahelisele kokkuleppe tingimusele vastuväiteid esitanud. Pooled ei vaidle selle üle, et pärast sõiduki hagejale üleandmist seiskus selle mootor 10 km läbimise järel. Kostja korraldas sõiduki transpordi Rakverre ning lubas korraldada sõiduki remondi. Kostja siiski keeldus sõiduki remondist ning viis sõiduki tasulisse parklasse. Eksperdi arvamus (II kd, tl 34-54) tõendab, et sõiduki mootoririkke põhjustas hammasrihma ülejooksikurulli kinnituspoldi purunemine ning see tekkis enne müüki teostatud hammasrihma ja rihmarullikute ebakvaliteetselt teostatud vahetuse tulemusel. Lisaks nähtub eksperdi arvamusest, et sõiduki mootoririke ei ole tingitud ostja tegevusest. Ringkonnakohus leiab, et kuna mootori rikke tõttu ei olnud võimalik sõidukiga liigelda, siis ei olnud sellel kokkulepitud omadusi. Seega rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli pooltevahelise kokkuleppe tingimustest tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Tegemist on olulise lepingurikkumisega, mis andis hagejale õiguse lepingust taganeda. Seega on täidetud ka lepingust taganemise materiaalsed eeldused ning hageja poolt lepingust taganemine oli kehtiv. Ringkonnakohus märgib, et sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse tuvastas ka maakohus ning seda tuvastatud asjaolu ei ole kostja apellatsiooniastmes vaidlustanud.
10.VÕS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Kuna sõiduki mootoririke oli olemas sõiduki hagejale üleandmise hetkel, siis kostja müüjana vastutab selle eest ning oluline ei ole, kas kostja sellest teadis või mitte.
11.VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamisest või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kui tegemist on müüja poolt olulise lepingurikkumisega, ei pea ostja VÕS § 223 lg 3 kohaselt määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Praegusel juhul nõudis hageja kostjalt esmalt sõiduki parandamist, millest kostja vaatamata lubadusele keeldus. Seega on hageja käitunud heas usus ega esitanud koheselt taganemisavaldust, kuigi VÕS § 223 lg 3 järgi oli tal selleks õigus. Antud juhul oli tegemist müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega ning hageja ostjana ei pidanud andma täiendavat tähtaega puuduse kõrvaldamiseks.
12.VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Hageja nõuab seoses lepingust taganemisega müügilepingu alusel tasutud 3250 eurot tagastamist. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt, s.o 2650 euro ulatuses. Kostja on kinnitanud, et pärast sõiduki Rakverre tagastamist tasus ta hagejale müügihinnast 600 eurot. Nimetatud kostja väide on kooskõlas hageja pretensioonis (tõlge I kd, t.l 134) märgituga, mille kohaselt ta nõuab kostjalt 2650 euro tagastamist. Eeltoodu tõendab, et hagejal on kostja vastu nõue 2650 euro ulatuses (3250-600) ning sellises ulatuses kuulub hageja nõue rahuldamisele. Vaidlusalune sõiduk on hageja poolt kostjale lepingu sõlmimise päeval tagastatud ning ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on sõiduk hageja valduses.
13.Kuna ringkonnakohus rahuldas hageja nõude tulenevalt müügilepingust taganemisega, puudub vajadus käsitleda hageja alternatiivset kahju hüvitamise nõuet (TsMS § 442 lg 8 viimane lause).
14.Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotamise osas. Hageja 3250 euro suurune nõue rahuldati 2650 euro, s.o ca 82%, ulatuses. TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel tuleb menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus jätta seetõttu 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.