lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-111304/45

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-111304/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1941
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 75Koormatiste ja kulutuste kandmineKOS § 13KOS § 15 lg 2KÜS § 151TsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalTsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsÜS § 63Kulutused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-17-111304/86Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium21.01.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-143291/73Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-111304

Tsiviilasi

Rõuge vald, Misso alevik, Pedaja tn 1, Pedaja tn 2 korteriühistu hagi Maie Jõgari ja Mark Jõgari vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 634,70 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maie Jõgari ja Mark Jõgari apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid: Kostja 1: Maie Jõgar (ik: XXX) Kostja 2: Mark Jõgar (ik: XXX), esindaja Maie Jõgar Vastustaja (hageja): Rõuge vald, Misso alevik, Pedaja tn 1, Pedaja tn 2 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Kooli Pedäja; rk: 80327979), esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 23. veebruari 2018 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamsiel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Rõuge vald, Misso alevik, Pedaja tn 1, Pedaja tn 2 korteriühistu (endine nimi Korteriühistu Kooli Pedäja) (hageja/korteriühistu) esitas 30.05.2017 Maie Jõgari vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna Maie Jõgar esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 26.07.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude Maie Jõgari vastu 404,28 euro väljamõistmiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.08.2017 esitas hageja maakohtule Maie Jõgari (kostja 1) ja Mark Jõgari (kostja 2) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus 497,06 eurot, viivis hagi esitamise seisuga 22,58 eurot ja viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni otsuse täitmiseni. 16.11.2017 eelistungil täpsustas hageja nõuet, märkides, et nõue puudutab katuse vahetuse maksmata osamakseid kuni hagi esitamiseni. Kostjad tasusid osamakse viimati 2016. a märtsis. Hagiavalduse kohaselt on Rõuge vallas Misso alevikus Pedaja tn 1 ja Pedaja tn 2 hoonetes 24 korteriomandit. Kostjale 1 kuulus veebruarist 2015 kuni juulini 2017 korteriomand XXX. 03.07.2017 võõrandas kostja 1 korteri oma pojale, kostjale 2. Elamute katused vajasid kiireloomulist remonti. Korteriühistu juhatus võttis katuste remondiks hinnapakkumised kolmelt ehitusettevõtjalt. Pakkumised jäid vahemikku 21 000–21 500 eurot ühe katuse kohta. Korteriühistu 21.06.2015 üldkoosolekul arutati katuste parandamist. Korteriühistu liikmed nõustusid katuste kordategemisega ning otsustasid, et remondikulud 40 000 eurot kannavad korteriomanikud ja ühe korteriomandi omaniku kanda jääb 1667 eurot. Juhatust kohustati ehitusettevõtetega läbi rääkima järelmaksu osas. Soodsaimat hinda ja järelmaksu võimalust pakkus Aktsiaselts Toode. Katuste remont teostati 2015. a suvel. Kostjale 1 koostati järelmaksu graafik, mille järgi tuli osalustasu 1770 eurot tasuda 30-euroste osamaksetena 59 kuu jooksul. Kostja 1 tasus osalustasu 2015. a septembrist 2016. a märtsini, kokku 210 eurot. Peale 2016. a märtsi esitatud arved on kostja 1 tasunud osaliselt.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja nõudel puudub alus, kuna korteriühistu üldkoosolekutel ei ole katuste vahetamise kohta otsust vastu võetud. Remondikulude jagamine võrdselt kõigi korterite vahel on korteriühistu põhikirja vastane, kulud tuleks jagada vastavalt korterite üldpinnale. Põhikirja p 7.3.8 järgi tuleb remondikulude nõue esitada juhatuse liikmele Ebe Zeerusele, kes tegi tehingu ilma juhatuse otsuseta. Lisaks ei sõlminud E. Zeerus lepingut kõige

soodsama pakkumise kohta. Kostja 1 sai maksegraafiku 2016. a märtsis. Kostja 1 tasus arveid heas usus, lootes, et talle esitatakse põhikirjaga kooskõlas olev maksegraafik.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 23. veebruari 2018 otsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja katuseremondi osamaksete võlgnevuse perioodi aprill 2016 kuni juuli 2017 eest 480 eurot, viivise perioodi aprill 2016 kuni 27. juuli 2017 eest määras 0,03% päevas võlgnetavast summast (480 eurost), 32,06 eurot, ja viivise alates 28. juulist 2017 määras 0,07% päevas võlgnetavast summast (480 eurost) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivis kokku ei või ületa põhivõlgnevust (480 eurot). Hageja menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 653 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt otsustati korteriühistu 21.06.2015 üldkoosolekul elamute katuste vahetus ja et sellega seonduvad kulud tuleb kanda kõigil korteriühistu liikmetel võrdsetes osades. Korteriühistul on 24 liiget, üldkoosolekul osales 17 liiget, seega üle poole korteriühistu liikmetest. Tõendatud ei ole kostjate väide, et katused ei vajanud vahetamist. Sisuliselt on katuste vahetus veelkord heaks kiidetud korteriühistu 08.12.2016 üldkoosolekul. Sellel üldkoosolekul on arutatud korteriühistu laenude ja võlgnevuste seisu 30.11.2016. Juhatuse liige E. Zeerus tõi esile, et alates maikuust on XXX korteri omanik (kostja 1) vaidlustanud katuseremondi osaluse maksmise. 17.04.2016 üldkoosolekul oli XXX korteri omanik (kostja 1) isiklikult kohal. Seal tutvustati talle ka katuseremondi eest tasumise korda ja summasid. Arutamise tulemusena otsustati võlgnevus sisse nõuda. Isegi kui nõustuda, et üldkoosolekutel ei otsustatud katuste vahetust hääletamise teel, ei vabasta see kostjaid katusevahetuse kulude kandmisest. Arvestades maja vanust, on hageja esiletoodud asjaolu, et katused vajasid kiireloomulist remonti, eluliselt usutav. Katused on vahetatud ning vaidlust ei ole selles, et korteriühistul kui korteriomanike huve kaitsval ühistul tuli hoolimata kostjate hiljem väljendatud vastuseisust katused vahetada. Kuna elamu katuse vahetus on vajalik kulutus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p 1 mõttes, on kostjatel kohustus need kulutused korteriühistu ees kanda. Tegemist on kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemisega ja selleks ei ole vaja korteriühistu otsust ega korteriomanike kokkulepet, vaid need kulud saab kõigi korteriomanike ühisel arvel korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 alusel teha iga korteriomanik (3-2-1-116-11, p 33; 3-2-1-61-14, p 19). Hageja on võtnud hinnapakkumised kolmelt katusepaigaldajalt, määravaks on saanud ehitaja poolt järelmaksu võimaldamine. Tõendatud ei ole kostjate väide, et hageja ei sõlminud lepingut kõige soodsama pakkujaga, kuna e-kirjad on käsitletavad lepingueelsete läbirääkimistena. Kostja 1 on kaudse tahtlusega, s.o katusevahetuse osamaksete tasumisega septembrist 2015 kuni märtsini 2016, nõustunud järelmaksu summade tasumisega. Kohus ei nõustunud ka kostjate seisukohaga, et katusevahetuse kulud oleks tulnud arvestada vastavalt korterite ruutmeetritele. Kuna tegemist on vajalike kulutustega, tuleb need kanda KOS § 15 lg 2 alusel. Katus on vajalik kõikidele korteriomanikele, samas ei ole katus ühegi korteriomaniku ainukasutuses, st kolmetoalise korteri omanik ei kasuta katust rohkem kui kahetoalise korteri omanik. Korteriühistu on üldkoosolekul otsustanud ka selle, et kulud kannavad korteriühistu liikmed võrdsetes osades, kas ühe maksena või maksegraafiku alusel. Seega hageja nõue põhineb seadusel, korteriühistu põhikirjal ja üldkoosoleku otsustel, üldkoosoleku otsused on kehtivad. Kostjate väide maksegraafiku mittesaamisest ei vabasta neid osamaksete tasumise kohustusest. Kostjatele esitatavatel arvetel on osalustasu välja toodud. Korteriühistu 08.12.2016 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt selgitati kostjale 1 17.04.2016

koosolekul katuseremondi maksmise korda ja summasid. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 480 eurot, millele lisandub viivis.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Maie Jõgar ja Mark Jõgar esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu
23.veebruari 2018 otsuse tühistamist ning hagi rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hageja esitanud tõendeid, millele tema nõue tugineb. Kuna korteriühistu pole vastavalt seaduse nõuetele võtnud vastu otsust katused vahetada, ei saa korteriühistu liikmetel tekkida kohustus tasuda katusevahetuse eest. Kohus pidas ekslikult korteriühistu üldkoosolekul toimunud arutelu üldkoosoleku otsuseks. Kohus teeb mh ebaõigesti viite 17.04.2016 üldkoosolekule, kuna viidatud üldkoosoleku protokolli pole kohtule esitatud; 2) ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et katused vajasid kiireloomulist vahetust, ehkki tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi pidi hageja vastavaid tõendeid esitama. Kohus jättis arvestamata kostjate esitatud tõenditega katuse vahetamise riskide kohta; 3) tuleb hagejal korteriühistu põhikirja p 7.3.8 alusel esitada vaidlusalune nõue E. Zeerusele, kes sõlmis omavoliliselt hageja nimel Aktsiaseltsiga Toode katusevahetuse tööde lepingu. E. Zeerus sõlmis hagejale kahjuliku tehingu omakasu motiivil. Selleks, et E. Zeeruse kohustus läheks üle kostjatele, tuleb korteriühistu üldkoosolekul tehing heaks kiita. Seejärel tekib kostjatel võimalus üldkoosoleku otsus kohtus vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.TsMS § 646 kohaselt kohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
6.Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjatelt elamute katuste vahetamisest tulenevate tasumata osamaksete väljamõistmist. Seejuures tugines hageja korteriühistu 21.06.2015 üldkoosoleku otsusele, millega otsustati kahe elamu katuse remont (vahetus) ja see, et remondikulud 40 000 euro ulatuses kannavad korteriomanikud võrdses suuruses (iga korteriomanik 1667 eurot). Maakohus nõustus hagiavalduses märgituga, et hageja nõue põhineb korteriühistu 21.06.2015 üldkoosoleku otsusel ja rahuldas seetõttu hagi. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldused on olulises ulatuses põhjendamata.
7.Korteriühistu põhikirja p 8.3.3 kohaselt võetakse üldkoosoleku otsused vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega ja hääletamise korra määrab üldkoosolek. Korteriühistu põhikirja p 8.3.4 järgi laenu võtmise otsuse poolt peab olema rohkem kui pool ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. Korteriühistu 21.06.2015 üldkoosoleku protokollist (tl 22-23) nähtuvalt arutati päevakorrapunkti 2 all elamute katuste vahetamist ning seda, et 40 000 euro suuruse laenu puhul tuleks igal korteriomanikul maksta 1667 eurot. Üldkoosoleku protokollist nähtub veel

see, et osad korteriomanikud olid nõus summa ca 1700 eurot kohese tasumisega ning osad korteriomanikud olid nõus laenu võtmisega. Lisaks arutati ka võimalust taotleda ehitusfirmadelt järelmaksu. Korteriühistu üldkoosoleku protokollist aga ei nähtu, et üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuse võtta laenu katuste remondiks ja millises summas ning mille alusel kujunes kostjate osamaksu suuruseks 1770 eurot (tl 48). Kuna hääletamist ei ole toimunud, puudub võimalus kontrollida, kas oli täidetud põhikirja p 8.3.4 nõuded. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada, et üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on päevakorrapunkti 3 osas üldkoosolek vastu võtnud otsuse ning selles osas nähtub protokollist ka otsuse poolt hääletanud korteriomanike arv (tl 23 pöördel). Eeltoodu kinnitab, et korteriühistu 21.06.2015 üldkoosolek ei võtnud vastu otsust finantseerida elamute katuste remonti (vahetust) laenu abil ning seda, et 40 000 euro ulatused kannavad remondikulud korteriomanikud võrdses ulatuses.

8.Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et kui katuste vahetamise kulud on käsitletavad vajalike kulutustena TsÜS § 63 p 1 järgi, vastutavad kostjad kulude kandmise eest sõltumata sellest, et puudus vastavasisuline üldkoosoleku otsus. Samas on põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et korteriomanikud on kohustatud tasuma remondikulusid võrdses suuruses, s.o sõltumata kaasomandi osa suurusest. Riigikohus on mitmes lahendis (nt 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 25; 08.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 19) asunud seisukohale, et vajalike kulutuste hüvitamist saab korteriühistu korteriomanikult nõuda KOS § 15 lg 2 alusel. Nii KOS § 13 lg-st 1, § 15 lg-st 2 kui AÕS § 75 lg-st 1 tuleneb, et kulutuste suuruse kindlaksmääramisel peab lähtuma kaasomandiosa suurusest (juhul, kui kulutuste tegemise oleks otsustanud üldkoosolek, tuleneks sarnane regulatsioon KÜS § 151 lg-st 1 ja korteriühistu põhikirja p-st 4.2.8). Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kostjate vastuväite, et remondikulude suuruse arvestamisel tuleb lähtuda korteriomandi suurusest.
9.Asja materjalidest nähtuvalt on korteriühistul on 24 liiget (vt kohtuotsuse p 7). Esmalt tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, kui suur oli elamute katuste vahetamise kulude suurus, kuivõrd asja materjalidest nimetatud asjaolu ei selgu. Nii on hagiavalduses märgitud ühistu liikmete poolt kantavate kulude suuruseks 40 000 eurot, ehituse töövõtulepingus (tl 25-26) aga 42 892,56 eurot. Kuna korteriomanikud vastutavad kulutuste kandmisel vastavalt nende kaasomandiosa suurusele, siis tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha korteriühistu liikmetele kuuluvate korteriomandite suurused ning kulutuste proportsionaalne suurus korteriomandite kaupa. Seejärel on võimalik kindlaks määrata kulutuste suurus, mille eest kostjad vastutavad (hagiavalduse 31.07.2017 seisuga). Selleks peab maakohus tegema hagejale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõude suurus ja kujunemine peavad olema tõendite alusel kontrollitavad ning arvestada tuleb kostjate poolt tasutud summadega. Samuti peab hageja põhjendama viivise nõuet ja määra.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval