Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
28. september 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-143291
Tsiviilasi
Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu avaldus Maie Jõgari vastu majandamiskulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 2. juuli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maie Jõgari määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Maie Jõgar (ik: XXXXXXXXXX) Vastustaja (avaldaja): Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 2. juuli 2021 määrus osas, milles maakohus mõistis Maie Jõgarilt Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1957 eurot ning menetluskuludelt 1957 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 9 ja 10).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Maie Jõgarilt korteriühistu kasuks välja menetluskulud 581 eurot ja viivis menetluskuludelt 581 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Maakohtu määruse resolutsiooni terviktekst on järgmine:
„1. Jätta tähelepanuta Maie Jõgari 11. juuni 2021 taotlused menetluse peatamiseks, asja arutamise edasilükkamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
2.Jätta rahuldamata Maie Jõgari 11. juuni 2021 vastuväide kohtu tegevuse kohta.
3.Jätta tähelepanuta Maie Jõgari 1. juuli 2021 vastuväide kohtu tegevuse kohta.
4.Jätta menetlusse võtmata Maie Jõgari 4. juuni 2021 ja 30. juuni 2021 vastuavaldused Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks.
5.Rahuldada Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu avaldus Maie Jõgari vastu majandamiskulude väljamõistmiseks.
6.Mõista Maie Jõgarilt Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu kasuks välja 1222,97 eurot (s.o põhivõlg 1160,13 eurot ja 26. jaanuari 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62,84 eurot).
7.Mõista Maie Jõgarilt Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu kasuks välja viivis põhinõudelt 1160,13 eurot alates 27. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Jätta menetluskulud Maie Jõgari kanda.
9.Mõista Maie Jõgarilt Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulud 581 eurot.
10.Maie Jõgar on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 581 eurot viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Määrata kindlaks menetluskulude tasumise kord järgmiselt: Maie Jõgaril tuleb väljamõistetud menetluskulud ja viivis kanda Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu kontole nr EE442200221052526214 (AS Swedbank) selgitusega „Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-20-143291“.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 27.11.2020 Maie Jõgari (puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna puudutatud isik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 04.01.2021 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude puudutatud isiku vastu 1441 euro 30 sendi saamiseks üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.
2.26.01.2021 maakohtule esitatud avalduses palus avaldaja mõista puudutatud isikult enda kasuks välja põhinõude 1336 eurot 98 senti, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 62 eurot 84 senti ja seadusjärgses määras viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni. 21.04.2021 kohtuistungil vähendas avaldaja põhinõuet ning nõudeks jäi 1222 eurot 97 senti (sh põhinõue 1160 eurot 13 senti ja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 62 eurot 84 senti). Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Võru maakonnas Rõuge vallas XX alevikus XXXXX korter. Avaldaja on esitanud korteriühistu liikmetele arved halduskulude ja remondifondi summadega. Avalduse esitamise seisuga oli puudutatud isiku võlg 1399 eurot 82 senti (põhivõlg 1336 eurot 98 senti, viivis 62 eurot 84 senti). 20.04.2021 seisuga oli võlg 1222 eurot 97 senti (põhinõue 1160 eurot 13 senti, viivis 62 eurot 84 senti). Võlg vähenes makse võrra, mille puudutatud isik tegi nädal enne kohtuistungit.
3.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Korteriühistul puudub alates 2015. aastast juhatus, kes oleks saanud anda avaldaja lepingulisele esindajale volituse puudutatud isiku vastu nõude esitamiseks. Ükski koosolek ei ole pärast 2015. aastat kokku kutsutud vastavalt korteriühistu põhikirjale. Korteriühistu koosneb kahest kortermajast, mis ei ole seadusega kooskõlas, ja on määratud likvideerimisele. Puudutatud isik on tasunud kõik arved. Suur osa nõudest (1020-1100 eurot) on seotud katuse vahetusega. Vastav leping aegus 2018. aastal ning seega ei saa seda summat puudutatud isikult nõuda. Lisaks puudub alus selle lepinguga seotud nõuete esitamiseks, sest korteriühistu ei ole tehingut kolme aasta jooksul heaks kiitnud. Ebe Zeerus tekitas lepinguga korteriühistule kahju 2000–5000 eurot. Tehinguga seoses kadus korteriühistu arvelt ca 10 000 eurot. Lisaks nõuab avaldaja ca 100 eurot advokaadi teenuste katteks, mille puudutatud isik on juba tasunud. Nõue sisaldab ka keldrikorruse akende vahetust (ca 80 eurot), kuid puudutatud isiku keldriaken jäi vahetamata. Puudutatud isik on esitanud avaldajale kohtuvälise nõude tagastada kohtu väljamõistetud 1200 eurot, sest kohus tegi eksliku otsuse.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus otsustas 2. juuli 2021 määrusega: - jätta tähelepanuta M. Jõgari 11. juuni 2021 taotlused menetluse peatamiseks, asja arutamise edasilükkamiseks ja menetluse lõpetamiseks; - jätta rahuldamata M. Jõgari 11. juuni 2021 vastuväide kohtu tegevuse kohta; - jätta tähelepanuta M. Jõgari 1. juuli 2021 vastuväide kohtu tegevuse kohta; - jätta menetlusse võtmata M. Jõgari 4. juuni 2021 ja 30. juuni 2021 vastuavaldused korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks; - rahuldada korteriühistu avaldus ning mõista M. Jõgarilt Rõuge vald, XX alevik, XXXXX korteriühistu kasuks välja 1222 eurot 97 senti (s.o põhinõue 1160 eurot 13 senti ja 26. jaanuari 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62 eurot 84 senti) ning viivis põhinõudelt (1160 eurolt 13 sendilt) alates 27. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täieliku täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 2 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1957 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1957 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruse kohaselt ei ole puudutatud isiku 11.06.2021 vastuväide kohtu tegevuse kohta põhjendatud. Kohus märkis avaldajalt konto väljavõtete nõudmise osas, et menetlusosalised ei vaidle selle üle, mis summasid on puudutatud isik avaldajale majandamiskulude katteks tasunud, ning menetluse eesmärk ei ole kontrollida korteriühistu kogu raamatupidamise õigsust, vaid selgitada välja, kas ja kui suur on puudutatud isiku võlgnevus korteriühistu ees.
04.06.2021 esitas puudutatud isik vastuavalduse kahju hüvitamiseks, milles palub mõista avaldajalt enda kasuks välja põhinõude 1074 eurot 34 senti ja viivise. 30.06.2021 esitatud vastuavalduses palub ta mõista enda kasuks välja põhinõude 1274 eurot 34 senti ja viivise. Kohus ei võta vastuavaldust menetlusse. Vastuavaldused on esitatud hilinenult (taotluste ja tõendite esitamise tähtajaks oli määratud 28.04.2021, lõplike seisukohtade esitamise tähtajaks 04.06.2021). Täidetud ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 373 lg-s 2 sätestatud tingimused. Vastuavalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks ei esine mõjuvat põhjust. Vastuavalduse ühisesse menetlusse võtmine ei oleks asja lahendamise huvides ning tooks kaasa menetluse venimise. Vastuavaldused on esitatud n-ö viimasel minutil, koosnevad mitmest nõudest ja on raskesti jälgitavad. Kuna puudutatud isik on taotlenud, et tema avaldust menetletaks üksnes vastuavaldusena, ei võta kohus avaldust menetlusse eraldi asjana. Äriregistrist nähtuvalt kehtivad korteriühistu juhatuse volitused kuni 2022. a oktoobrini. Seega on korteriühistul olemas juhatus, kes on volitanud vandeadvokaat Veikko Toomeret esindama korteriühistut kohtuvaidluses. Korteriühistu majandamiskulude nõude menetluses ei saa kohus hinnata, kas juhatuse valimine on toimunud õiguspäraselt, kas üldkoosolekute kokkukutsumisel on rikutud koosolekute kokkukutsumise korda või kas korteriühistu tuleks likvideerida. Avaldaja katuse vahetuse kuludega seonduv nõue ei ole aegunud. Olukorras, kus korteriühistu on tasunud töid teostanud isikule lepingu alusel tasu, ei saa korteriomanik keelduda majandamiskulude nõude täitmisest põhjusel, et korteriühistu ja töid teostanud isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevad nõuded on praeguseks aegunud. Kuivõrd korteriühistut esindas lepingu sõlmimisel õigustatud isik (juhatuse liige E. Zeerus), ei pidanud korteriühistu tehingut heaks kiitma. Korteriühistu ja AS Toode vahel sõlmitud lepingu kehtivust on hinnatud ka Tartu Maakohtu 12.12.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-111304. Avaldaja on selgitanud, et katuse vahetamise teostas 2015. a suvel kõige soodsamat lõpphinda ja järelmaksu pakkunud AS Toode. Korteriühistu liikmetele, kellel ei olnud oma osalust võimalik kohe tasuda, koostati maksegraafik. Puudutatud isikule koostatud maksegraafiku järgi oli katuse remondi osalustasu 30 eurot kuus. Puudutatud isik on tasunud seitse osamakset (september 2015 – märts 2016). 21.06.2011 üldkoosolekul katuse vahetusega seotud otsustusi hääletamisele ei pandud. Seega puudub võimalus kontrollida, kas on täidetud põhikirja p 8.3.3 nõue. Samas nähtub 21.06.2011 üldkoosoleku protokollist, et katusetööde osas ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus peab usutavaks, et korteriühistu, kelle majanduslik toimetulek sõltub korteriomanike tehtavatest maksetest, otsustab katuse vahetamise kui suuremahulise ja kalli töö kasuks üksnes siis, kui see on vajalik. Ka puudutatud isik ei ole tuginenud sellele, et katusetööd ei olnud vajalikud. Seega on katuse vahetamise tööd käsitletavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 lg 1 järgi vajaliku kulutusena, mille eest vastutab puudutatud isik sõltumata üldkoosoleku otsusest. Puudutatud isik ei ole temale langevat osa vaidlustanud. Remondifondi maksete kohta on puudutatud isik selgitanud, et alates 2011. aastast on kogutud remondifondi 5 eurot kuus, samas seadus näeb ette, et arvestus peab olema ruutmeetri järgi. 16.02.2011 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tegid korteriomanikud ettepaneku määrata remondifondi kuluks 5 eurot kuus. Avaldaja on välja toonud, et puudutatud isik ei ole kunagi remondifondi maksele vastu vaielnud. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS § 40 lg 1) järgi tasutakse majandamiskulusid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele Samas võivad korteriomanikud leppida kokku ka erinevas kohustuste jaotuse aluses ja tasumise korras, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huvi (KrtS § 40 lg 2). Sarnane regulatsioon oli ka varem kehtinud korteriühistuseaduses. 5-eurone remondifondi makse on mõistlik ega kahjusta ülemääraselt korteriomanike õigustatud huvi. Remondifondi arvestuse ümbertegemine ei ole põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda ka remondifondi maksed.
Avaldaja ei nõua eraldi tasu keldriakende vahetamise eest, akende vahetamise eest tasuti remondifondi arvelt. Juhatusel on teatud diskretsioon, kuidas remondifondi vahendeid kasutada. Põhikirja p 7.4.2 järgi on juhatuse pädevuses ühistu rahaliste vahendite valitsemine. Akende vahetamise kulud (puudutatud isiku arvutuste järgi 75 eurot 83 senti) on põhjendatud. Avaldaja ei nõua eraldi tasu korteriühistu lepingulise esindaja teenuste eest. Puudutatud isik on selgitanud, et korteriühistu tasus esindajale hoolduskuludest ja reservist. Avaldaja on selgitanud, et eelmises majandamiskulude vaidluses tekkis 2000-eurone esindajakulu, kuid kohus esindajakulu tervikuna puudutatud isikult välja ei mõistnud. Eelnev ei tähenda, et kulu ei ole tekkinud. Juhatuse ülesandeks oli tasuda esindajale töö eest (põhikirja p 7.4.2). Eelnevat arvestades ei anna puudutatud isiku väited alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Väited viitavad pigem puudutatud isiku probleemidele juhatusega. Selliseid probleeme ei saa lahendada majandamiskulude asjas. Olukorras, kus jõustunud kohtulahendiga on puudutatud isikult avaldaja kasuks majandamiskulud välja mõistetud, ei saa puudutatud isik neid kulusid avaldajalt tagasi nõuda põhjusel, et kohus tegi eksliku otsuse. Kui pärast kohtulahendi jõustumist ilmnevad uued asjaolud, on puudutatud isikul võimalik esitada teistmisavaldus. Avaldaja nõude arvestusele ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulud on kokku 2314 eurot 20 senti (sh riigilõiv 50 eurot, lepingulise esindaja kulu 2257 eurot 20 senti ja kinnistusraamatu väljavõtted 7 eurot). Menetlusosaline ei pea valima esindajat kindlast piirkonnast. Seega ei ole oluline, et avaldaja lepingulise esindaja büroo asub Tallinnas. Kohtuistung toimus virtuaalruumis ja sellega ei kaasnenud sõidukulusid. Avaldaja esindaja tunnitasu on enamasti olnud 100 eurot, avalduse koostamine 160 eurot, administratiivset laadi tegevused (nt materjalide komplekteerimine) 70 eurot (kõik summad ilma käibemaksuta). Avaldaja esindaja tunnitasud ei ületa keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu (sh Võrumaal) ja on seega mõistliku suurusega. Kuigi majandamiskulude vaidlus ei tohiks olla õiguslikult keeruline ega ajamahukas, on puudutatud isik esitanud hulgaliselt vastuväiteid ja taotlusi. Vastuväited seonduvad erinevate teemadega ning eeldavad keskmisest majandamiskulude vaidlusest rohkem analüüsimist. Samas avaldaja esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata enam kui 20 eurot (avaldaja esindajal on kulunud 1 h – 100 eurot). Avalduse koostamisele on esindajal kulunud 4 h 6 min, kohtu hinnangul on põhjendatud 3 tundi. Põhjendatud kuluks ei ole toimiku täiendamisega seotud toimingud. Samas tuli avaldajal esitada seisukohad puudutatud isiku arvukate vastuväidete ja taotluste osas. Arvestades asja olemust, mahtu ja keerukust, on põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista, 1900 eurot, lisanduvad riigilõiv 50 eurot ja kinnistusraamatu päringu kulu 7 eurot, kokku 1957 eurot, ning avaldaja taotletud viivis.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.M. Jõgar esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 2. juuli 2021 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta korteriühistu avaldus rahuldamata, rahuldada puudutud isiku vastuavaldus/vastunõue ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esitas puudutatud isik 04.06.2021 vastuavalduse seaduses ettenähtud korras (TsMS § 373 lg 1). Kohtunik ei lubanud vastunõuet esitada ainult sellepärast, et advokaat keelas selle ära. Selline käitumine on äärmiselt ebaprofessionaalne ja riivab puudutud isiku põhiõigusi. E-toimik võimaldas esitada vastunõudeid nii 04.06.2021 kui ka 30.06.2021. E-toimik ei saa saata eksitavaid teateid. Vastuavalduse menetlemine koos põhiavaldusega tooks menetlusse selgust;
2) nõudis kohtunik kohtuistungil avaldajalt dokumente, mis kajastaksid ümberarvestust seaduses ettenähtud korras. Kohtunik möönis, et seadus nõuab majandamiskulude arvestust korteri ruutmeetri kohta, mitte korterite kohta võrdselt. Avaldaja ümberarvestust ei esitanud. Avaldaja pidi tegema ümberarvestuse summas ligikaudu 55 000 eurot, katusevahetuse kohta 42 000 eurot ja reservfondi kohta 13 000 eurot. Kohus ei saanud teha õiget otsust ilma ümberarvestuseta ning kohtul oli õigus jätta avaldus rahuldamata; 3) nõudis kohus avaldajalt ka kõiki dokumente, mis on seotud korteriühistu tehingutega. Avaldaja ei esitanud nõutud dokumente täies ulatuses ja ei esitanud olulisi dokumente, mis kinnitaksid, et korteriühistu juhatus ei sooritanud kelmust. Puudutatud isik on korduvalt esitanud dokumente selle kohta, et tegemist on kelmuse ja dokumentide võltsimisega, et korteriühistu liikmed alustaksid sisejuurdlust ning esitaksid avalduse politseile. Kohus ei saa rahuldada nõuet, mis võib olla seotud kuriteoga (kelmusega, mis toimus 2015. aastal). Korteriühistu ei alustanud kuriteo avastamise toiminguid ja kuritegu on tänaseks aegunud; 4) oli kohtul kohustus hankida vajalikud dokumendid ja selgitada välja, kui palju on puudutud isik avaldajale võlgu. Kui seda ei olnud võimalik välja selgitada, pidi kohus asja menetlemise lõpetama. Korteriühistu arvete pidamine on ebatäpne, algselt vale, läbipaistmatu, ilmselgelt on kasutatud kelmust. Kohus nõuab puudutud isikult summasid, mida ta on juba tasunud reservfondi kaudu, nõuab teiste korteriühistu liikmete kohustusi ja fiktiivsete arvetega seotud kohustusi, võib-olla ka otsest raha välja kandmist jne. Puudutatud isik tegi oma arvestuse, tasus kõik maksed vastavalt tehingutele ning sai tulemuseks ligikaudu 1000-eurose ettemaksu, mis tõestab, et raha on kadunud või on tasutud katusevahetuse eest reservfondist ligikaudu 15 000 eurot rohkem ja puudutatud isikult nõutakse katusevahetuse eest topelttasu. Puudutatud isik ei pea maksma võlga ulatuses, mis on seotud kelmusega, kuna avaldaja ei ole saanud kahju; 5) ei olnud majandamiskulud seotud katuse vahetusega, seda summat korjati eraldi. Tehingu sooritas E. Zeerus isiklikult. Avaldaja ei ole katuse vahetuse tehingut heaks kiitnud, kuna tehinguga kaasnesid suured ebakõlad ja kelmus. Seega avaldaja õigus nõuet esitada on aegunud; 6) avaldaja tasus keldriakende eest firmale, kuid aknaid ei vahetanud. Seega avaldaja kahju ei saanud ja tal puudub õigus nõuda seda summat puudutatud isikult majandamiskuluna. Tegemist on kelmusega, kuna avaldaja nõuab korteriühistu liikmetelt raha tehingute eest, mida ei tehta; 7) ei ole avaldajal õigust nõuda advokaadikulude tasumist. Põhikirja järgi ei või reservfondist ja halduskuludest tasuda advokaadikulusid, rääkimata summadest, mis ületavad reservfondi aasta summat ehk 1300 eurot. Korteriühistu pidi koguma raha eraldi. Lisaks on mitmeid kohtulahendeid, kus kohus ei luba nõuda korteriühistu liikmelt, kelle vastu korteriühistu hagi esitab, advokaadikulude tasumist, kuna see on vastuolus advokaadi erapooletusega. Ühistu liige ei saa tasuda advokaadi eest, kes ei esinda tema huve; 8) on kohtu määratud advokaadikulud ülemäära suured. Avaldaja ja tema esindaja ei esitanud kõiki vajalikke dokumente ning pahatahtlikult varjasid dokumente. Ka töötunde on esitatud valesti. Hagita menetluse kulud Võru maakonnas on keskmiselt 500 eurot.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on puudutatud isik järjepidevalt alates 2016. aastast vaidlustanud kohtus korteriühistu juhatuse tegevust ja korteriomanikule saadetud dokumentide õigsust. Korteriühistu on saatnud puudutatud isikule korteriühistu põhikirja, sisekorraeeskirja, üldkoosolekute protokollid koos lisadega ja majanduskulude arved koos saldoteatistega. Dokumendid on koostatud kehtivaid seadusi arvestades. Puudutatud isik on välja toonud isiklikud tõlgendused korteriühistu dokumentidest ja sõlmitud lepingutest. Juhatus lähtub
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis M. Jõgarilt korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1957 eurot ning menetluskuludelt 1957 eurot viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 9 ja 10). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab M. Jõgarilt korteriühistu kasuks välja menetluskulud 581 eurot ja viivise menetluskuludelt 581 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Korteriühistu liikmelt majandamiskulude väljamõistmine toimub hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 475 lg 1 p 13). Maakohus on õigesti leidnud, et menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta M. Jõgeri kanda. Ringkonnakohtu arvates on maakohus korteriühistu lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire, kuna on jätnud tähelepanuta erisused, mis on omased hagita menetlusele. TsMS § 5 lg-st 3 ja § 477 lg-test 5 ja 7 tuleneb kohtule asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Seejuures tuleneb TsMS § 477 lg 7 esimesest lausest, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Asjaolude selgitamise ja tõendamise kohustuse täitmiseks on kohtule antud õigus nõuda vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Seega peab kohus kohaldama uurimisprintsiipi ning kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Eelnevast järeldub ühtlasi see, et menetlusosalise esindaja roll on hagita menetluses võrreldes hagimenetlusega väiksem. Asja materjalidest nähtuvalt seisnes vaidlus peamiselt M. Jõgari kui korteriühistu liikme kohustuses tasuda majandamiskulude koosseisu kuuluva katuse vahetuse kulude eest. Oluline on siinjuures rõhutada, et Tartu Maakohtu 12.12.2018 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-17111304 on M. Jõgarilt mõistetud korteriühistu kasuks välja katuse vahetuse kulude katteks perioodi aprill 2016 kuni juuli 2017 eest 497,06 eurot. Nimetatud tsiviilasjas on maakohus muu hulgas tuvastanud, et M. Jõgari kulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda tema kaasomandi osa suurusest (s.o 513/13473) ning et M. Jõgari osa suuruseks on rahaliselt 1633,18 eurot. Enne nimetatud kohtumenetlust oli M. Jõgar tasunud korteriühistule katuse vahetuse kulude katteks 210 (7x30) eurot. Seega oli enne käesoleva menetluse algust selge, et korteriühistul oli õigus nõuda M. Jõgarilt tasumata katuse vahetuse kulude eest 926,12 (1633,18-210-497,06) eurot. Lisaks nähtub korteriühistu lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjast, et ta on kulutanud märkimisväärselt aega M. Jõgari menetluslike taotlustega tutvumisele ning nendele vastamisele. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal, et menetlusosalise taotluste lahendamine on kohtuniku kohustus ning taotlused tuleb lahendada sõltumata teise menetlusosalise arvamusest. Seetõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, et asja maht ja keerukus sõltus muu hulgas M. Jõgari arvukatest taotlustest. Maakohus on jätnud arvestamata ka selle, et tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud reeglina siis, kui tegemist on eriliselt keeruka ja suuremahulise asjaga. Praegusel juhul sellise asjaga tegemist ei ole, kuid vaatamata
sellele on maakohus pidanud põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks 1900 eurot ja seda olukorras, kus põhinõude suurus oli 1222,97 eurot. Arvestades eelmärgitud põhjendusi loeb ringkonnakohus korteriühistu lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi. Lähtudes korteriühistu lepingulise esindaja keskmisest tunnitasu määrast (vt tööde kirjelduse tabel) 131 eurot, on tema põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb M. Jõgarilt välja mõista, 524 (4x131) eurot. Koos riigilõivuga 50 eurot ja päringu tegemise kuluga 7 eurot tuleb M. Jõgarilt korteriühistu kasuks välja mõista 581 eurot.
9.Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks oma määruses neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele (v.a korteriühistu lepingulise esindaja kulude suurus) märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele tõenditele ja seisukohtadele, kohaldanud õigesti menetlus- ja materiaalõigus norme ning põhjendatult rahuldanud korteriühistu majandamiskulude nõude.
9.1.Määruskaebuses on M. Jõgar korranud maakohtu menetluses esitatud taotlusi ning leidnud, et taotluste rahuldamisel oleks maakohus pidanud jätma nõude rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lahendanud õigesti ja kooskõlas TsMS-i sätetega kõik M. Jõgari menetluslikud taotlused (vt maakohtu määruse p-d 7-20). Muu hulgas on maakohus kohaldanud õigesti TsMS § 373 lg-tes 2 ja 3 sätestatud ning põhjendanud miks ei ole vastuavalduse menetlusse võtmine asja lahendamise huvides (puudus mõjuv põhjus selle mitteõigeaegseks esitamiseks). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega ning maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud. Ringkonnakohus märgib, et M. Jõgaril on võimalus esitada kahjunõue korteriühistu vastu eraldi menetluses. 21.04.2021 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et maakohus oleks kohustanud korteriühistut esitama tõendit majandamiskulude ümberarvestamise kohta. Seega on ebaõige määruskaebuses esitatud seisukoht, et kuna korteriühistu ümberarvestust ei esitanud, ei saanud maakohus avaldust rahuldada. 21.04.2021 kohtuistungi protokollist ei nähtu ka see M. Jõgari väidetu, et maakohus oleks nõudnud korteriühistult dokumente korteriühistu poolt kelmuse toimepanemise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas maakohus välja kõik nõude rahuldamiseks vajalikud asjaolud ning maakohus ei saanud jätta avaldust rahuldamata seetõttu, et M. Jõgari arvates on katuse vahetuse kulude nõudmine seotud korteriühistu poolt kuriteo toimepanemisega.
9.2.Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 8 märkis, on Tartu Maakohtu 12.12.2018 jõustunud otsusega tuvastatud, et M. Jõgaril on kohustus tasuda korteriühistule katuse vahetuse kulud lähtudes kaasomandi osa suurusest. Samuti on nimetatud otsusega tuvastatud, et korteriühistu nõue on rahuldatud 2017 juuli seisuga ning M. Jõgarile langevast kulude osast 1633,18 eurot on tasumata 926,12 eurot. M. Jõgari poolt tasumata maksed 926,12 euro ulatuses, mida avalduses nõutakse, on nähtavad ka korteriühistu avaldusele lisatud võlgnevuse arvestusest. Asjakohatu on M. Jõgari väide määruskaebuses, et kuna korteriühistu sõlmis AS-ga Toode lepingu katuse vahetamiseks 2015, siis aegus tema vastu esitatud nõue kolme aasta möödudes, s.o 2018. Samuti on asjakohatu M. Jõgari väide, et kuna tema ei ole kolme aasta jooksul korteriühistu ja AS Toode vahelist lepingut heaks kiitnud, siis ei saa korteriühistu temalt katuse vahetusega seotud kulusid nõuda. Korteriühistu ei ole nõudnud M. Jõgarilt eraldi tasu keldriakende vahetamise eest. Seetõttu ei saanud ka M. Jõgar korteriühistule arve tasumisel märkida selle selgitusse tasu akende vahetamise eest. Korteriühistu seisukohta kinnitab ka võlgnevuse arvestus, milles on eraldi
kulureana märgitud üksnes katuse remondi osalustasu. M. Jõgar on kohustatud tasuma remondifondi makseid ning sellesse kogutud rahaliste vahendite kasutamine on juhatuse pädevuses.
9.3.Tartu Maakohtu 12.12.2018 jõustunud otsusest nähtuvalt luges maakohus korteriühistu lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 480 eurot ning ülejäänud lepingulise esindaja kulu 1161,60 euro ulatuses jättis maakohus välja mõistmata. Asja materjalidest nähtuvalt on korteriühistu jaganud ülejäänud lepingulise esindaja kulu 1161,60 eurot kõigi korteriomanike vahel ja nõudnud, arvestades kaasomandi osa suurust, koos majandamiskuludega ka M. Jõgarilt selle väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on korteriühistu kuluga, mis on kantud kõigi korteriomanike huvides remondifondi arvelt ning antud juhul on põhjendatud selle kulu kandmine remondifondi arvelt. Seetõttu ei ole põhjendatud M. Jõgari väide, et tema erinevalt teistest korteriomanikest, ei pea nimetatud kulude kandmises osalema ning see kulu tuleks tasaarvestada tema võlgnevusega.
10.Seoses määruskaebuse osalise rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.