Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (Iutrix OÜ, e-post [email protected]); Kostja I: Peregrine OÜ (registrikood 12632975, asukoht Vormsi tn 10-30, Tallinn); Kostja II ja kostja I seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada OSAÜHINGU Alfatre Cargo hagi Peregrine OÜ ja XXX vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista Peregrine OÜ-lt ja XXXlt solidaarselt välja 1718,25 eurot OSAÜHINGU Alfatre Cargo kasuks. Menetluskulud
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 17.06.2017 suulise teeninduslepingu, mille alusel tellis kostja hagejalt veoauto Scania P124 (reg nr XXX) remonditeenust. Peale tellitud tööde valmimist 29.06.2017 selgus lepingueseme üleandmisel, et kostja ei ole võimeline korraga remondiarvet nr 0417 summas 2332,16 eurot tasuma ning hageja otsustas võimaldada kostjal tellimuse eest tasuda kahe osamaksega. Samuti tegi hageja kostjale arve nr K00014 alusel allahindlust, vähendades teostatud tööde aega 4,2 tunni ulatuses, kokku summas 133,20 eurot. Nimetatud maksekokkuleppe fikseerimiseks sõlmiti hageja ja kostja I vahel 03.07.2017 teenindusleping. Teeninduslepingu punktis 2 on pooled fikseerinud hinna alandamise ning kostjal I lasus kohustus peale hinna alandust teostatud tööde eest tasuda kokku 2198,96 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3 leppisid pooled kokku, et esimese osamakse tasub kostja I lepingu sõlmimise päeval 03.07.2017 summas 1200,00 eurot ja teise osamakse 24.07.2017 summas 998,96 eurot.
2.Kostja I täitis lepingut esimese osamakse osas, tasudes 03.07.2017 1200,00 eurot, kuid 24.07.2017 osamakset summas 998,96 eurot ei teostanud. Vastavalt lepingu punktile 4 lepiti kokku, et kui kostja I ei pea kinni tasumise tähtajast, on hagejal õigus arvestada viivist 0,5% maksmata summast iga maksetähtaja ületanud kalendripäeva eest. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivise summas 679,29 eurot.
3.Hageja on kostja I tellitud tööd teostanud ning andnud peale tööde lõpetamist kostja I kasutusse tehnilistele nõuetele vastava veoki. Samuti informeeriti kostjat I, et remont ei too pikaajalist tulemust, kui kostja I ei investeeri uutesse piduriklotsidesse, piduritrumlitesse ja muudesse pidurisüsteemiosadesse. Kostja I ei naasnud väidetavate rikete ilmnemisel nende kõrvaldamise garantiitöödeks hageja töökotta ning üritab tõendada väidetavaid rikkeid pidurisüsteemi kontroll-lehega, mis kannab kuupäeva 29.07.2017 ning mille järgi ei ole võimalik tuvastada, millise liiklusvahendi pidurite kontroll-lehega on tegemist.
4.Kostja esitatud tellimuse e-kirjast nähtub, et: parem esimene pidur on nõrk; teise veosilla parem pidur on nõrk, käsipidur ei tööta, piduriklapi kraan laseb õhku läbi; taastada on vaja õhupaagikinnitus; õhu kontroll, öö jooksul õhk kaob süsteemist. Hageja kõrvaldas lähtuvalt kostja I tellimuse iseloomust kostja I poolt välja toodud rikked. Kui vaadelda kostjale esitatud arvet, siis nähtub, et eranditult kõik varuosad, mis veokile paigaldati, on ette nähtud kostja I viidatud rikete kõrvaldamiseks, s.t piduri õhusüsteemi töökorrasoleku tagamiseks.
5.Kostjate esitatud GPS-i 21.06.2017 kuupäeva kandvast väljatrükist ja 22.07.2017 kuupäeva kandvast väljatükist nähtub, et nimetatud perioodil on vaidlusaluse sõidukiga liigeldud kokku 1374 km (181217-179843=1374). Seega lahkus veok hageja juurest tehnilises seisukorras ning ilma tehniliste probleemideta.
6.Teeninduslepingu täitmist tagas käenduslepinguga kostja I juhatuse liige XXX, s.o kostja II. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 vastutab kostja II juhatuse liikmena
käenduslepingu alusel kõigi hageja nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Seega vastutab kostja II hageja ees solidaarselt kostjaga I.
7.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevus 998,96 eurot ja viivised 679,29 eurot ning võlgnevuse sissenõudekulu 40,00 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile
8.Kostjad ei tunnista esitatud nõuet. 09.06.2017 pöördus kostja II Alfatre Cargo OÜ-sse konkreetsete remonditööde teostamiseks. Autojuhil XXX olid veoki pidurisüsteemiga seotud kaebused. Tehnoülevaatusel kontrolliti pidureid ning kinnitati, et piduritega on probleeme. Selgus, et esisillal on pidurid nõrgad ning esineb erinevusi parema ja vasaku piduri töös. Teisel sillal esines ka erinevusi parema ja vasaku piduri töös ning peaaegu puudus parempoolne käsipidur.
9.Antud puuduste kõrvaldamiseks pöördus kostja I Alfatre Cargo OÜ-sse. 17.06.2017 viis kostja I auto Alfatre Cargo OÜ-sse. 17.06.2017 tehti rikke põhjused kindlaks ning määrati remondiaeg 21.06.2017. Sellel kuupäeval viis kostja I auto Alfatre Cargo OÜsse. Mõne aja pärast võttis ühendust hageja töötaja ning kirjeldas rikkeid, mida ta nägi koheselt pärast remonti vajava ala avamist. Hageja ja kostja II arutasid remonditööde järjestust, varuosasid, mida tuli asendada või parandada, ja nende varuosade hindu.
10.Umbes nädala pärast helistas hageja töötaja ja ütles, et auto on valmis, kõik on korras ja kostja I võib autole järgi tulla kohe pärast arve tasumist. Kuna arve oli üsna suur, küsis kostja II hageja töötaja käest, kas oleks võimalik saada allahindlust ning maksta arve osade kaupa. Hageja töötaja lubas kahes osas maksta, kuid ütles, et kostja I võib auto kätte saada alles siis, kui kostja I tasub arve esimese osa ja allkirjastab dokumendi, milles kohustub arve teise osa tasuma. 03.07.2017 maksis kostja I arve esimese osa (1200 eurot) ja allkirjastas hagejaga sõlmitud lepingu.
11.04.07.2017 sai kostja I auto kätte ning oli näha, et vastuvõtja kinnitus oli taastatud. Esmamulje sõidu ajal oli, et pidurisüsteem töötas paremini, kuid mitte nii, nagu korras pidurisüsteem peaks töötama. Mitu päeva hiljem väljendas autojuht XXX arvamust, et pidurid on nagu enne remonti ja midagi ei muutunud. Pärast seda kostja II helistas hageja töötajale ja esitas kaebuse. Hageja töötaja ütles, et kostja I peab viima auto tagasi Alfatre Cargo OÜ-sse, et vaadata, milles on asi. Pärast seda viis kostja I auto tehnoülevaatusele, kus tuvastati, et rikked, mis enne esinesid, ei olnud kõrvaldatud. Jäi erinevus esisilla pidurites (auto läks liikumistrajektoorilt kõrvale) ning puudus tagumine käsipidur ühel rattal.
12.22.07.2017 viis kostja I auto Alfatre Cargo OÜ-sse. Hageja töötaja tegi veokiga proovisõidu ja kinnitas, et probleem on olemas, kuna pidurid ei ole korras. Kostja I ei nõustunud täiendavate tööde eest tasuma ning selgitas, et kuni rikked on kõrvaldamata, ei tasu kostja I ka esitatud arvet. 22.07.2017, kui kostja I viis veoki hageja juurde kordusülevaatusele, tuvastati nii esisilla kui ka teise silla pidurisüsteemi rikked, mida on kinnitanud ja hageja peamehaanik XXX. Kostjad nõustuvad varuosade eest tasumisega summas 694,15 eurot. Võttes arvesse, et kostja on hagejale juba maksnud 1200 eurot, mis ületab varuosade maksumust, ei ole kostjad nõus täiendavalt juurde tasuma.
Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja I sõlmisid 17.06.2017 lepingu, mille kohaselt kostja tellis hagejalt veoauto remonditeenuse osutamise. Kostja andis veoauto Scania hagejale üle 21.06.2017 remonditööde teostamiseks ning võttis veoauto koos teostatud remonttöödega uuesti vastu 04.07.2017. Hageja esitas kostjale I tehtud tööde eest arve summas 2332,16 eurot, kuid kostja palus allahindlust, mille tulemusena hageja ja kostja I sõlmisid 03.07.2017 teeninduslepingu (tlk 27), mille kohaselt kostja I kohustus hagejale tasuma kokku 2198,96 eurot, millest 1200 eurot tuli tasuda 03.07.2017 ja 998,96 eurot tuli tasuda 24.07.2017. Samuti sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu (tlk 27 pöördel), mille kohaselt kostja II kohustus käendama kostjale I teeninduslepingust tulenevat kohustust. Kostja I tasus hagejale esimese osamakse summas 1200 eurot, kuid teine osamakse summas 998,96 eurot on tasumata.
15.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevus 998,96 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 679,29 eurot ning võlgnevuse sissenõudekulud 40 eurot. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole kõiki veoauto parandustöid nõuetekohaselt teostanud.
16.Kohus on seisukohal, et nähtuvalt esitatud asjaoludest on hageja ja kostja I vahel sõlmitud töövõtuleping, mistõttu vaidlus tuleb lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 jj alusel. VÕS § 635 § 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
17.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-08 asunud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
18.Kohus on pooltele 14.02.2018 e-kirjas (tlk 78) selgitanud, et tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on tõendamiskoormise jaotuse aspektist keskse tähtsusega küsimus, kas kostja I on tehtud tööd vastu võtnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostja I võttis veoauto Scania koos hageja poolt tehtud remonditöödega 04.07.2017 vastu, seega on kostja I tehtud tööd hagejalt vastu võtnud. Kohus on 14.02.2018 e-kirjas kostjatele selgitanud, et olukorras, kus on tuvastamist leidnud, et kostja I on tehtud tööd vastu võtnud, on tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist just kostja kohustus tõendada, millistes tingimustes oli töövõtulepingus kokku lepitud ning et tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele.
19.Kostja kinnitusel nähtuvad töövõtulepingus ettenähtud tingimused kostja I esindaja ekirjast (tlk 83), millest ilmneb, et kostja I esindaja pöördus hageja poole teatega, et veoauto Scania vajab remonti ning on loetlenud järgnevad asjaolud – esisilla pidur on nõrk, teise silla parem jalapidur nõrk, käsipidurit pole, piduriklapp laseb läbi, ressiveri kinnitus taastada, õhu kontroll, öö jooksul lähevad padjad tühjaks. Kostja I täiendavate selgituste kohaselt soovis kostja I, et hageja remondiks kostjale I kuuluva veoki pidurisüsteemi. Kohus on seisukohal, et kostja I eelviidatud e-kirjast on võimalik tuvastada, et kostja I soovis, et hageja taastaks veoki ressiiveri kinnituse. Üksnes kostja I e-kirja pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses soovib kostja I veoki pidurite remonti. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja I võttis pärast hageja poolt teostatud töid veoki vastu ning asus seda kasutama, tuleb kostjal I lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-80-08 väljendatud seisukohast tõendada, et hageja ei olnud veoki üleandmise ajaks teostanud töövõtulepingus kokkulepitud töid ettenähtud mahus ja tingimustel. Kohus on seisukohal, et kostjad käesolevas asjas vastavaid tõendeid ei ole esitanud.
20.Kohus on kostjatele 14.02.2018 e-kirjas selgitanud, et kostjatel tuleb iga tõendi puhul ära näidata, millist asjaolu kostjad vastava tõendiga tõendada soovivad (RK 3-2-1-14113 p 17), kuid kostjad ei ole viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, millises ulatuses pidurite remonti kostja I hagejalt tellis, ega tõenditele, millest ilmneks, et hageja ei teostanud remonti kostja tellitud ulatuses. Kostja I on esitanud tõendina kirja (tlk 103, tõlge tlk 105), millest nähtub, et kostja I pöördus pärast veoki hagejalt kätte saamist hageja poole ning teatas, et pidurdamisel eksisteerib esisillas erinevus ning teisel sillal ei ole käsipidurit. Samas ilmneb hageja vastusest, et kostja I tellitud remondiga seotud tööd olid kostjaga I täielikult kooskõlastatud ning hageja ei lubanud kostjale I, et kostja tasutud summaga on võimalik auto tervikuna ära remontida. Kohus on seisukohal, et ka eelviidatud kirjavahetus tõendab, et hageja ja kostja I ei leppinud kokku veoki pidurite kapitaalremondis, vaid hageja tegi üksnes need tööd, mis hageja kostjaga I kooskõlastas ning mille eest kostja I oli nõus tasuma. Kostjate kinnitusel tõendavad kostjate väiteid 29.07.2018 tehnoülevaatuse tulemused (tlk 84-86), kuid kohus kostjatega ei nõustu. Nimelt ei ole võimalik kostjate poolt kohtule esitatud dokumentidest tuvastada, millise sõiduki osas on ülevaatust teostatud, samuti ei ole kostjad ära näidanud, millisest tõendi osast konkreetne asjaolu ilmneb ning kuidas see kostjate väiteid kinnitab. Kohus märgib, et kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks jätnud tegemata või teostanud kokkulepitud nõuetele mittevastavalt mõne töö, mille teostamise hageja ja kostja I olid kokku leppinud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjad ise on kinnitanud, et lepingus ettenähtud vastuvõtja kinnistus taastati, ning veokit kasutati pärast hageja poolt tehtud parandustöid pikema aja vältel, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et hageja ei ole kokkulepitud töid nõuetekohaselt teostanud.
21.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kostjaga I sõlmitud töövõtulepingut rikkunud, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt I VÕS § 635 lg 1 alusel kokkulepitud tasu. Nähtuvalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingust kohustus kostja I tasuma hagejale kokku 2198,96 eurot. Asjas puudub vaidlus, et kostja I on hagejale juba tasunud 1200 eurot, seega tuleb kostjal I hagejale VÕS § 635 lg 1 alusel tasuda täiendavad 998,96 eurot.
22.Hageja on esitanud ka viiviste väljamõistmise nõude. VÕS § 101 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivise tasumist, kui võlgnik on viivitanud rahalise
kohustuse täitmist. Antud juhul pidi kostja tasuma põhivõlgnevuse summas 998,96 eurot hagejale hiljemalt 24.07.2017, kuid jättis oma kohustuse täitmata, mistõttu kostja I on alates nimetatud kuupäevast kohustuse täitmisega viivituses. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I VÕS § 101 p 6 alus võlgnetavalt summalt viiviste tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viiviste tasumist perioodil 24.07.2017 kuni 06.12.2017 (135 päeva) ning tulenevalt lepingu punktist 4 on viivise määr 0,5% tasumata summast iga kalendripäeva kohta. Seega tuleb kostjal I tasuda hagejale viivist 679,29 eurot (998,96 x 0,005 x 135).
23.Täiendavalt palub hageja välja nõuda võlgnevuse sissenõudekulud 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Võttes arvesse, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal esineb alus nõuda kostjalt I viivist, tuleb ka hageja sissenõudekulude nõue rahuldada ning kostjalt I tuleb hageja kasuks VÕS § 1131 lg 1 alusel välja mõista võlgnevuse sissenõudekulud 40 eurot.
24.Hageja nõuab kogu võlgnevuse kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõistmist, kuna kostja II on kostja I kohustust käendanud. Kohus märgib, et VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Võttes arvesse, et kostja II kui kostja I juhatuse liige on käesoleval juhul sõlminud hagejaga käenduslepingu (tlk 27 pöördel), mille punktist 4 ilmneb, et kostja II vastutab kostjaga I solidaarselt kostja I kohustuste täitmise eest, tuleb töövõtulepingust tulenev võlgnevus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
25.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus esitatud hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 998,96 eurot, viivised 679,29 eurot ning võlgnevuse sissenõudekulud 40 eurot, kokku 1718,25 eurot.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124, § 134 alusel on hagihind 1718,25 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg-st 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Võttes arvesse, et kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses
menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.