Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-7226
Tsiviilasi
XX hagi Y OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja kantud kulutuste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX Kostja: Y OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
XX (hageja, töötaja) esitas 20. veebruaril 2017 Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi „TVK“) avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu saamata jäänud töötasu ja kantud kulutuste nõudes. TVK lahendas avalduse töövaidlusasjana nr 41/368/17. TVK rahuldas 4. aprilli 2017 otsusega avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodi oktoober 2016 – jaanuar 2017 eest 4 095 eurot ja töölähetuse sõidukulude hüvitise 293 eurot. Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas Pärnu Maakohtule 5. mail 2017 avalduse vaadata töövaidlusasjas esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina läbi. Maakohus võttis 17. mai 2017 määrusega kostja taotluse alusel menetlusse hageja esitatud avalduse TVK-le. Ühtlasi kohustas kohus hagejat esitama hagiavalduse. Hageja esitas 31. mail 2017 maakohtule hagi kostja vastu saamata jäänud töötasu perioodi 19. oktoober 2016 – 13. jaanuar 2017 eest 4 095 euro ja kantud kulutuste 293 euro nõudes. Kostja leidis, et hagiavaldus on esitatud hilinemisega ja palus jätta hagi läbi vaatamata.
Maakohus jättis 17. novembri 2017 määrusega kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Ühtlasi selgitas kohus hagejale kohustust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja esitas 5. jaanuaril 2018 hagi täpsustuse, milles tõi välja, milliste tõenditega ta oma nõuet tõendab.
Maakohus jättis 9. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 alusel põhjendusega, et kohtu osundatud puudused on kõrvaldamata. Maakohtu 17. novembri 2017 määrus hagi esitamisel nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks on täitmata. Tõenditest on hageja esitanud küll võimalikud tunnistajate nimed, kuid on selgitamata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta tunnistaja ülekuulamist soovib.
Hageja esitas vaidlustatud määruse peale 12. jaanuaril 2018 määruskaebuse, milles palub tema hagi sisuliselt läbi vaadata. Hageja märgib, et kõik tõendid on olemas töövaidluskomisjoni toimikus.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 28. märtsi 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 2. aprillil 2018.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohus tugines vaidlustatud määruses üksnes TsMS § 3401 lg-le 2, kuid see on üldnorm, mis üksi ei anna piisavat alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Vastav alus tuleneb erisättest, mis näeb ette hagiavalduse menetlemise eeldused. Nii tuleb hagi läbivaatamata jätmisel tugineda TsMS §-le 423 või selle kolmanda lõike järgi mõnele muule normile, mis võimaldab sisulise menetlustakistuse tõttu hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus ei ole aga vaidlustatud määruses märkinud, miks ta leiab, et hagi on valesti menetlusse võetud. Maakohus tugineb vaid sellele, et hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud ega nende tõendamiseks piisavalt tõendeid esitanud. Ekslik on maakohtu arusaam, et haginõude puuduliku tõendamise korral saab hagi jätta läbi vaatamata. Asja läbivaatamise võimalikkuse üle otsustamisel ei saa kohus tõendeid hinnata. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi on maakohtu ülesanne eelmenetluse läbiviimisel menetlusosaliste nõuete, faktiliste ja õiguslike väidete, neid kinnitavate tõendite ning asja lahendamisele kohaldatava õiguse väljaselgitamine. Kui menetlusosaliste esile toodu jääb kohtule arusaamatuks, saab kohus täita nimetatud ülesandeid ka korraldaval eelistungil (TsMS § 398 lg 1). Sel viisil saab maakohus välja selgitada, millistele asjaoludele hageja tugineb, kas nende üle on vaidlust ja kuidas hageja vajadusel oma väiteid tõendab. Seega on ennatlik jätta hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hageja pole nõude tõendamiseks esitanud piisavalt tõendeid. 2 (3)
Ringkonnkohus selgitab, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus (vt Riigikohtu 1. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06, p 10). Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole kaitse kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (vt nt Riigikohtu 20. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 14-17; 16. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07, p 12). Tööandjal on töösuhte ja selle alusel tehtud töö dokumenteerimise kohustus. Seetõttu on küsitav, kas töötajale saab töövaidluses üldse panna esmast tõendamiskoormist asjaolude osas, mille kohta dokumentide vormistamine ja säilitamine on tööandja kohustus. Kui tööandja keeldub esitamast dokumente, mis tal seadusest tulenevalt peavad olemas olema, siis saab kohus kaaluda töötaja väite tõendatuks lugemist TsMS § 284 alusel. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel läbi vaatamata ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.