Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-136-07 Tartu, 16. jaanuar 2008. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Vitali Þdanovi hagi OÜ ESTCONDE-E vastu palga ning palga maksmisega viivitamise ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 205-1055 Vitali Þdanovi kassatsioonkaebus Hageja Vitali Þdanov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Valentina Manjuk Kostja OÜ ESTCONDE-E (registrikood xxxxxxxx) 17. detsember 2007. a, kirjalik menetlus
kinnipidamise eest 2690 krooni.
Ringkonnakohus nõustus kostja seisukohaga, et poolte töösuhted olid faktiliselt lõppenud, kuid lõpetamine jäi vormistamata. Nii ka pooled 2002. aasta märtsist kuni 2005. aastani käitusid. Töötajal on õigus saada palka tegelikult tehtud töö eest. Vaidlusalusel ajavahemikul hageja kostja juures tööd ei teinud. Töölepingu lõpetamine TLS § 82 lg 1 alusel ei too iseenesest tööandjale kaasa kohustust maksta palka pika aja eest, mil hageja faktiliselt ei töötanud kostja juures. Kostja on TLS § 82 lg 2 alusel täitnud kohustuse maksta hagejale töölepingu lõpetamisel hüvitisena kahe kuu keskmine palk.
kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Nendest sätetest tulenevalt on tööandja peamisteks kohustusteks kindlustada töötaja lepingus kokkulepitud tööga ning maksta töö eest palka. Tööülesannete täitmata jätmise korral reguleerib palga maksmist PalS § 18. Selle paragrahvi 1. lõike järgi, kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi. Kuna kohtud tuvastasid, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, kohalduks asjas PalS § 18 lg 2, mis sätestab töö eest tasu maksmise, kui töötaja ei saa täita tööülesandeid temast olenemata asjaoludel. Sel juhul maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Seega pidi kostja tagama hagejale töölepingus kokkulepitud palga maksmise ka ajal, mil ta hagejat tegelikult tööga ei kindlustanud. Vastupidist tõlgendust ei võimalda ka TLS § 49 p 2, mille järgi on tööandja kohustuseks maksta töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses, ning PalS § 2 lg 1, millest tulenevalt palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest. Töölepingu seadus ega palgaseadus ei kohusta töötajat nõudma tööandjalt tööd. Tööandjal oleks õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tööle tulnud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.