Swedbank AS hagi XXX ja XXX vastu põhivõla 38 561,86 euro, intressi 729,49 euro, viivise 14 560,36 euro ja alates 25.07.2017 edasise viivise seadusjärgses määras saamiseks
Tsiviilasja hind
56 940,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Gertu Pillenberg (isikukood XXX; epost [email protected]) Kostja I: XXX (sikukood XXX; elukoht XXX, , XXX) Kostja II: XXX (isikukood XXX; elukoht XXX,)
Kohtuistung
14.03.2018 hageja esindaja Gertu Pillenberg, kostja 2 XXX, kostjate lepinguline esindaja Oksana Smirnova
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Swedbank AS hagi.
2.Välja mõista XXXlt ja XXXlt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks lepingust nr 04599768-EL tulenev põhivõlg 15 554,13 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 582,15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 12 494,02 eurot.
3.Välja mõista XXXlt ja XXXlt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks lepingust nr 07177759 tulenev põhivõlg 23 007,73 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 147,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 066,34 eurot.
4.Välja mõista XXXlt ja XXXlt solidaarselt Swedbank AS-i kasuks lepingust nr 04599768-EL ja lepingust nr 07-177759 tulenev viivis põhinõudelt 38 561,86 eurolt VÕS § 113 lõike 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 25.07.2017 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 24 001,50 eurot.
5.Jätta menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda.
6.Välja mõista solidaarselt XXXlt ja XXXlt Swedbank AS-i kasuks menetluskuluna 1000 eurot.
7.XXXl ja XXXl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Swedbank AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Swedbank AS esitas 24.07.2017 Harju Maakohtule hagi XXX ja XXX vastu põhivõla 38 561,86 euro, intressi 729,49 euro, viivise 14 560,36 euro ja alates 25.07.2017 edasise viivise saamiseks seadusjärgses määras.
2.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 30.11.2004 laenulepingu nr 04-599768-EL, millega hageja andis kostjatele laenu 146 132 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 4.500% ja tagastamise lõpptähtpäev 16.11.2024. Lepingu tagatiseks oli hüpoteek kinnistul asukohaga XXX. 02.11.2007 sõlmiti laenulepingu lisa, millega määrati laenulimiidiks 281 637,16 eurot. 15.01.2009 sõlmiti laenulepingu lisa, millega muudeti laenulimiiti 271 626,91 eurot, intressimäära 6 kuu EURIBOR + 1,500%, maksetähtpäev iga kuu 25. ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaks määrati 25.09.2026.
3.Hageja ja kostjad sõlmisid 02.10.2007 laenulepingu nr 07-177759-EV, mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 25 581 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR + 2.000 % ja tagastamise lõpptähtpäev 16.09.2017. Lepingu tagatiseks oli hüpoteek kinnistul asukohaga XXX. 15.01.2009 sõlmiti hageja ning kostjate vahel laenulepingu lisa, mille kohaselt oli laenusummaks 39 023,28 eurot, intressimäär 6 kuu EURIBOR + 4.500 %, lõpptähtpäev 25.02.2023, laenu tagatis jäi samaks. Lepingu punkti 4.7 kohaselt vastutavad kõik laenusaajad laenulepingu täitmise eest panga ees solidaarselt.
4.Sissenõutavaks muutunud intress oli lepingu nr 04-599768-EL lõppemise seisuga (14.06.2016) kogusummas 582,15 eurot (kostjad jäid viivitusse alates 25.11.2015) ja lepingu nr 07-177759-EV lõppemise seisuga (14.06.2016) 147,34 eurot (kostjad jäid viivitusse alates 25.11.2015).
5.Kostjad pidid tagama, et nende arvelduskontol oleks maksepäeval piisavalt rahalisi vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kostjad olid oma kohustuste täitmisega viivituses, millest tulenevalt võttis hageja kostjatega mitmel korral telefoni teel ühendust. Ühel hetkel kostjad hageja kõnesid enam vastu ei võtnud ja lõpetasid laenumaksete teostamise.
6.Hageja saatis 27.05.2016 kostjatele teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse (lepingu punkt 10.1.2.). Hageja andis kostjatele täiendava võimaluse tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse kogusummas 6975,72 eurot. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostjad ei tasu
võlgnevust, loeb hageja kostjatega sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Kostjad olid oma kohustusest teadlikud, kuna neile oli kohustused teatavaks tehtud nii telefoni, tavaposti kui ka e-posti vahendusel. Hageja luges kostjatega sõlmitud lepingud ülesöelduks alates 14.06.2016 ning kogu nõue 201 350,73 eurot muutus sissenõutavaks.
7.Hageja pöördus 26.07.2016 täitmisavaldusega kohtutäituri poole sooviga rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue tagatiseks oleva kinnisasja arvelt. Kostjate vara müük ebaõnnestus viiel enampakkumisel. Seega hinnati vara alla viiel korral. Kohtutäituril õnnestus vara müüa 06.04.2017 kordusenampakkumisel hinnaga 176 000 eurot. Kohtutäituri kinnituse kohaselt rahuldati saadud tulemist täitekulud summas 14 104,10 eurot.
8.Hageja leiab, et ei vastuta tagatisvara väärtuse vähenemise eest. Alates 2009 aastast on kostjad hagejale väitnud, et neil on kinnisasjale erinevad ostjad. Hageja andis nõusoleku tehingusse tulemiseks, kuid kuni täitemenetluseni kostjate algatusel tehingut ei toimunud. Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise juhendi punkt 5.4 kohaselt ei ole olukorras, kus kinnisasja väärtus ajas langeb, hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
9.21.04.2017 saatis hageja kostjatele teate täitmata jäänud kohustuste osas kokku 53 054,54 eurot, kuid kostjad nõuet ei tasunud. Kostja II väide (20.11.2017), et hageja ei ole kostja I suhtes laenulepingut üles öelnud on vastuolus 19.09.2017 kostja II vastuses tooduga, kus ta tunnistas laenulepingute hageja poolt ülesütlemist. Kostja I märgib, et on tutvunud kostja II vastusega. Järelikult on kostjad kinnitanud, et mõlemad laenulepingud on nendega üles öeldud ja laenumaksete tasumisega oldi viivituses. Lisaks oli kostja II sooviks, et hageja saadaks lepinguga seonduvaid teateid vaid talle, kuid vaatamata kostja II soovile, saatis hageja teateid sh ülesütlemisavalduse ka kostjale I. Kostjad olid laenumaksetega pidevalt viivituses alates 2016 aasta algusest. Hageja andis 27.05.2016 kostjatele täiendava tähtaja laenu tasumiseks kuni 13.06.2016. Seega oli hagejal tüüptingimuste punkti 10.1.2. alusel õigus laenuleping üles öelda ja nõuda tagastamata summat.
10.Kostjatel tulnuks laenulepinguid ja selle ülesütlemist puudutavad vastuväited esitada täitemenetluse kestel esitades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
11.Lepingust nr 04-599768-EL tulenev hageja põhinõue kostjate vastu on hagi esitamise hetke seisuga 15 544,13 eurot ja viivis 12 494,02 eurot. Laenulepingust nr 07-177759-EV tulenev hageja põhinõue kostjate vastu on hagi esitamise seisuga 23 007,73 eurot ja viivis 2066,34 eurot. Hageja hinnakirjajärgne viivis vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja I vastuväited
12.Kostja I XXX palub hagi jätta rahuldamata. Kostja I toetab kostja II vastuväiteid. Hageja poolt nimetatud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek kostjale II kuulunud kinnisasjale XXX. Täitmisavaldus esitati kohtutäiturile 26.07.2016 ning kinnisasi müüdi juba 06.04.2017. Seega oli tegemist kiirmüügiga, millega tekitati kostjatele kahju. Kinnisasi müüdi oluliselt alla turuhinna. Kostja II tellitud eksperthinnangute järgi oli kinnisasja väärtuseks minimaalselt 326 000 eurot ja maksimaalselt 390 000 eurot, kuid vara müüdi 176 000 euroga. Kohtutäitur ei määranud kinnisasja väärtuseks kunagi ekspertarvamustes kajastatud turuväärtust. Kui kohtutäitur ja hageja oleksid kinnisasja müünud turuhinnaga, oleksid kõik laenulepingust tulenevad kohustused olnud täidetud. Kostjatel puudus võimalus enampakkumise kulgu mõjutada. Kostjale I jääb arusaamatuks hagiavalduses kajastatud nõue, arvutamise kord ja käik.
Kostja II vastuväited
13.Kostja II XXX 19.09.2017 vastuses hagi ei tunnista. Lepingutega nr 04-599768 ja 07177759-EV saadud laenuga rahastati kostjate XXX asuva kodu ostu.
14.Kostjad tasusid laenumakseid, kuid laenumaksete hilinemine oli tingitud kostja II haigestumisest. Kostja II oli erinevatel perioodidel haiglaravil, mis kestsid 7 päevast kuni 4 kuuni ja hageja oli sellest teadlik.
15.Kostja II tunnistab, et laenumaksete hilinemise tõttu lõpetas hageja mõlemad laenulepingud ning esitas 26.07.2016 kohtutäiturile avalduse täiteasja algatamiseks. Täiteasja algatamisel tellis kostja II kaks hindamisakti kinnisasja väärtuse väljaselgitamiseks. Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ poolt koostatud eksperthinnangu järgi oli kinnisasja turuväärtus 29.08.2016 seisuga 326 000 eurot. Iberwest kinnisvara (ZZ Galore OÜ) poolt 2016 koostatud ekspertarvamuse kohaselt jäi kinnisasja väärtus 2016 oktoobris vahemikku 380 000 – 390 000 eurot. Kostja II edastas need andmed nii kohtutäiturile kui ka hagejale, kuid kohtutäitur võõrandas kinnisasja 176 000 euroga. Kostja II esitas 07.10.2016 kaebuse kinnisasja võõrandamisele alla turuväärtuse s.o kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur jättis kostja II kaebuse rahuldamata ning võõrandas kinnisasja 176 000 euro eest s.o vähemalt 150 000 euro alla turuhinna. Kostja II leiab, et hageja ja kohtutäitur tekitasid oma käitumisega kostjatele kahju võõrandades kinnisasja alla turuhinna ajal, kui kogu kohalik kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnad kasvasid. Ka vastuse esitamise hetkel ei olnud võimalik leida sarnast nii odavat kinnisasja.
16.Kostja II on seisukohal, et hageja ja täitur müüsid teadlikult kostjate vara alla turuhinna. Kostjate kinnisasja müügist ei laekunud piisavalt rahalisi vahendeid, mis oleks katnud täielikult kostjate kohustuse hageja ees. Vara müügist tekkinud riski ei saa panna ainult kostjatele, eriti olukorras, kus nad ei saanud mõjutada müügiprotsessi. Tuleb lähtuda VÕS § 367 sätestatust. Seega on hageja nõude aluseks hageja enda käitumine. Nõude tuvastamisel tuleb lähtuda kinnisasja turuväärtusest.
17.Lisaks ei ole hageja tõendanud viivisenõude olemasolu ega selgitanud selle arvestuskäiku. Viivituses olid kostjad üksnes viimaste laenumaksetega. Viivisenõude suurus on ebausutav.
18.Hageja ei ole tõendanud, et laenulepingu lõpetamise tahteavaldus oleks enne hagi esitamist jõudnud kostjani I. Seega ei saa lugeda laenulepingut ülesöelduks ka kostja II suhtes ja hageja nõue ei ole sissenõutav. Samuti leiab kostja II, et laenulepingu tüüptingimuste punkt 10.1.2., mille kohaselt võib pank laenulepingu üles öelda kui laenusaaja ei täida kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi või ei tasu viivist, on vastuolus heade kommetega, sest vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Lisaks ei ole hageja kostjale I kunagi andnud täiendavat tähtaega puudujääva summa tasumiseks või pakkunud võimalust läbirääkimiseks, et jõuda kokkuleppele. Hageja suhtles alati vaid kostjaga II, mitte kostjaga I. Seega ei saanud hageja laenulepinguid üles öelda VÕS § 416 lg 1 alusel, sest vastavalt VÕS § 195 lõikele 4 saab seda teha ainult mõlema kostja suhtes üheaegselt. Hageja ei saa tugineda VÕS § 416 lõikele 1, kuna ta ei ole näidanud, millisel perioodil jäid kostjatel perioodilised maksed tasumata. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostjate vastustega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi.
20.Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: pooled sõlmisid 30.11.2004 laenulepingu nr 04-599768-EL (I kd lk 8-10 pöördel), millega hageja andis kostjale laenu 146 132 eurot; 02.11.2007 sõlmiti sama lepingu lisa (I
kd lk 11-12), millega määrati laenulimiidiks 281 637,16 eurot ja 15.01.2009 lisa (I kd lk 6-7 pöördel), millega muudeti laenulimiiti 271 626,91 eurot, intressimäära 6 kuu EURIBOR + 1,500%, maksetähtpäeva iga kuu 25. ja laenu tagastamise lõpptähtpäevaks määrati 25.09.2026; hageja ja kostjad sõlmisid 02.10.2007 laenulepingu nr 07-177759-EV, mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 25 581 eurot (I kd lk 15-16 pöördel); 15.01.2009 sõlmiti hageja ning kostjate vahel laenulepingu lisa (I kd lk 13-14 pöördel), mille kohaselt oli laenusummaks 39 023,28 eurot, intressimäär 6 kuu EURIBOR + 4.500 %, lõpptähtpäev 25.02.2023; laenulepingutele kohaldusid hageja laenulepingu tüüptingimused (I kd lk 17-18); mõlema lepingu tagatiseks oli hüpoteek kinnistul XXX(I kd lk 8 p 2.15, lk 15 p 3.16); kohtutäitur võõrandas tagatisvara 06.04.2017 kordusenampakkumisel hinnaga 176 000 eurot (I kd lk 27-28 pöördel); kostjate tagatisvara müügist ei õnnestunud täita hageja ees kõiki kostjate kohustusi ja hageja teatas 21.04.2017 kostjatele teate täitmata jäänud kohustusest (I kd lk 29-30).
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas: kostja I on hageja laenulepingute teatised kätte saanud; täitemenetluses võõrandatud kinnistu müüdi turuhinnaga; kas nõue on selge.
22.Täiendava tähtaja andmisest ja lepingute ülesütlemisest
22.1.Kostja II leiab, et hageja ei ole tõendanud, et laenulepingu lõpetamise tahteavaldus oleks enne hagi esitamist jõudnud kostjani I. Seega ei saa lugeda laenulepingut ülesöelduks ka kostja II suhtes ja hageja nõue ei ole sissenõutav. Hageja leiab, et kostja II väide (20.11.2017), et hageja ei ole kostja I suhtes laenulepingut üles öelnud on vastuolus 19.09.2017 kostja II vastuses tooduga, kus ta tunnistas laenulepingute hageja poolt ülesütlemist. Kostja I märgib, et on tutvunud kostja II vastusega. Järelikult on kostjad kinnitanud, et mõlemad laenulepingud on nendega üles öeldud ja laenumaksete tasumisega oldi viivituses. Lisaks oli kostja II sooviks, et hageja saadaks lepinguga seonduvaid teateid vaid talle, kuid vaatamata kostja II soovile, saatis hageja teateid sh ülesütlemisavalduse ka kostjale I.
22.2.Esmalt leiab kohus, et kostjad on minetanud võimaluse laenulepingu ülesütlemist vaidlustada. Kostjad oleks saanud lepingute ülesütlemise vaidlustada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.
22.3.Juhul, kui asuda seisukohale, et kostjatel on õigus laenulepingu ülesütlemise vastuväiteid esitada käesolevas menetluses vaidlustada, siis nõustub kohus hagejaga, et kostjad on oma vastuväidetes vastuolulised – esmalt tunnistades, et lepingud saab lugeda ülesöelduks (kostja II – I kd lk 100 pöördel; kostja I toetas kostja II seisukohti – I kd lk 121) ning seejärel asudes väitma, et tegelikult ei ole kostja II laenulepingut puudutavaid teatisi saanud. Kohus leiab, et kuivõrd kostjad ei ole enne 20.11.2018 menetlusdokumenti väitnud, et kostja I teateid kätte ei saanud ning on seda esialgsetes vastustes hagile tunnistanud, siis on kostjate väited ebausutavad. Kostjate käitumine täitemenetluses ja käesoleva tsiviilasja alguses kinnitab teadete kättesaamist.
22.4.Lisaks leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kostjad on laenulepingute ülesütlemisteated kätte saanud samadelt e-posti aadressidelt, millelt on kostjad suhelnud kohtuga (I kd lk 19, 23-25, 196-197).
23.Tagatisvara väärtusest
23.1.Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei oma tähtsust kostjate väited selle kohta, et laenulepingute tagatisväärtus oli kõrgem, kui täituri poolt selle võõrandamise hind. Kostjad oleks
saanud täitemenetluses võõrandatava tagatisvara hinna üle vaielda täitemenetluse kaebemenetluses ning seda kostjad ka tegid, kuid hilinenult (I kd lk 118, 153—153 pöördel). Käesolevaks hetkeks on kostjad minetanud õiguse tagatisvara väärtuse üle vaielda, sest vara on võõrandatud ja müügist saadud tulem jaotatud.
23.2.Isegi kui asuda seisukohale, et kohtul tuleks käesolevas menetluses arvestada kostjate väiteid selle kohta, et kostjate vara müüdi alla turuhinna ja selle hind oli eksperthinnangute järgi oluliselt kõrgem, siis leiab kohus, et täitemenetluses vara võõrandamisel ongi vara väärtus tavapärasest turuhinnast madalam, sest vara tuleb täitemenetluse eesmärgist tulenevalt võõrandada mõistliku aja jooksul. Lisaks hindas käesoleval juhul kohtutäitur kinnistu hinna alla viiel korral s.t viiel enampakkumisel varale ostjat ei leidunud (I kd lk 154-168). Seega ei alustatud müüki liiga madalast hinnast.
24.Põhivõlgnevusest
24.1.Hageja nõuab kostjalt laenulepingust nr 04-599768-EL tuleneva põhivõlgnevuse 15 554,13 euro ja laenulepingust nr 07-177759-EV tuleneva põhivõlgnevuse 23 007,13 euro väljamõistmist.
24.2.Kohus leiab, et kostjad ei ole selgitanud, mis neile hagiavalduses kajastatud nõude, arvutamise korra ja käigu juures arusaamatuks jääb. Hageja on esitanud laenukaardid ja nendest kokkuvõtte (I kd lk 31-82; 150-151), mis tõendavad võlgnevuse, intressi ja viivise kujunemist ning selgitanud nõude kujunemist täpsemalt 20.11.2017 menetlusdokumendis (I kd lk 147-148 pöördel). Kohus leiab, et kostjate väited ei ole aluseks hageja poolt väljastatud laenu tasumata jätmiseks. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud kostjate majandusliku seisuga ning andnud kostjatele korduvalt täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostjate kohustus laenu tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostjad võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjatel oli laenulepingute järgi raha maksmise kohustus, mida kostjad on rikkunud, jättes 34 131,80 eurot lepingutest tulenevad põhivõlgnevused hagejale tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjatelt tuleb hagejale solidaarselt välja mõista laenulepingust nr 04-599768-EL tulenev põhivõlgnevus 15 554,13 eurot ja laenulepingust nr 07-177759-EV tulenev põhivõlgnevus 23 007,73 eurot.
25.Intressist
25.1.VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
25.2.Poolte vahel 30.11.2004 sõlmitud laenulepingu nr 04-599768-EL tingimuste kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 4.500%, mida muudeti 15.01.2009, kus määrati laenulimiidiks 271 626,91 eurot ja intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 1,500%. Poolte vahel 02.10.2007 sõlmitud laenulepingu nr 07-177759-EV kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR + 2.000 %.
15.01.2009 sõlmiti laenulepingu lisa, mille kohaselt oli laenusummaks 39 023,28 eurot ja intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 4.500 %. Hageja arvestusel moodustas intress lepingu lõppemise seisuga laenulepingu nr 04-599768-EL järgi 582,15 eurot ja laenulepingu nr 07177759-EV järgi 147,13 eurot, mille tasumist hageja kostjatelt nõuab.
25.3.Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
25.4.Hageja on arvestanud intressi iga lepingu osas vastavalt laenusumma kostja kontole kandmise kuupäevast kuni kokku lepitud laenu tagastamise kuupäevani. Kohus ei tuvastanud eksimust intressiarvestuses. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista laenulepingu nr 04-599768-EL järgne intress 582,15 eurot (25.11.2015-14.06.2016) ja laenulepingu nr 07-177759-EV järgne intress 147,34 eurot (25.11.2015-14.06.2016).
26.Viivisest
26.1.Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist laenulepingu nr 04-599768-EL alusel 12 494,02 eurot (15.06.2016-24.07.2017) ja laenulepingu nr 07-177759-EV alusel 2 066,34 eurot (25.12.2015-24.07.2017). Hageja viivise määr vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Seega tuleb kostjatelt hagejale sissenõutavaks muutunud viivis välja mõista. Lisaks nõuab hageja kostjatelt viivist TsMS § 367 alusel alates 25.07.2017. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue.
26.2.Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 24.07.2017 seisuga, siis mõistab kohus kostjatelt hagejale viivise välja põhinõudelt 38 561,86 eurolt VÕS § 113 lõike 1 esimeses lauses sätestatud määras alates 25.07.2017 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 24 001,50 eurot (38 561,86 eurot– 12 494,02 eurot - 2 066,34 eurot).
27.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 1000 eurot, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Muud menetluskulud hagejal puuduvad.
Hageja taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjaid hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.