Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–3 ning edasikaebamise kord.
5.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
1
2-23-151638
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4382,65 euro saamiseks. Kohus tegi 22.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 16.02.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Aktiva Finance Group OÜ nõue C.J vastu 4382,65 euro saamiseks Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses Kohus tegi 20.02.2024 hagejale ettepaneku esitada oma nõue (hagi) C.J vastu Pärnu Maakohtule ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 13.03.2024.
2.Kohus 10.04.2024 jättis hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
3.Hageja esitas puuduste kõrvaldamise 20.05.2024.
4.Kohus võttis hagi 19.06.2024 määrusega menetlusse.
5.Kohus 14.11.2024 kohtunõudes selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, KAVS § 49), täpsemalt, ei ole vajaliku hoolega täidetud teabe kogumise kohustust (VÕS § 4034 lg 1 p 1) ega hinnatud kostja krediidivõimelisust (VÕS § 403 4 lg 1 p 2). Kohus määras hagejale tähtaja esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud kostja pangakonto väljavõtte, ümberarvestuse, seisukoha ülesütlemise kehtivuse osas ja sellega seonduvalt menetluskulude nimekirja esitamiseks.
6.Hageja esitas 03.12.2024 kohtule ümberarvestuse ja seisukoha lepingu ülesütlemise kehtivuse osas ning dokumendi, millest nähtuvad kostjale tehtud väljamaksed ja kostja poolt lepingule tehtud tagasimaksed. Hageja nõue
7.Hageja palub 13.03.2024 esitatud hagiavalduses mõista kostjalt välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr. KK3707528 tulenev võlgnevus 2851,76 eurot, intress 317,40 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 514,81 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 14.03.2024 kuni põhinõude summas 2851,76 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 34,9% aastas.
8.20.05.2024 selgitas hageja, et Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 18.08.2021 krediidikontolepingu nr. KK3707528, krediidilimiit 2000,00 eurot. 23.01.2022 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2200,00 euroni. 01.03.2022 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2300,00 euroni. 02.03.2022 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2400,00 euroni. 02.03.2022 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 2700,00 euroni. 04.03.2022 muutmise kokkuleppe, mille kohaselt krediidilimiiti suurendati 3900,00 euroni.
9.03.12.2024 esitas hageja VÕS § 403 lg 7 järgse ümberarvestuse, märkides, et vastavalt hagivalduse punktile 2.1 kostja sai lepingu alusel krediiti kokku summas 4678,80 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 2581,35 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Kostjalt on toimunud hagejale laekumisi summas 744,00 eurot, mille hageja arvestab põhiosa katteks. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1353,45 eurot (4678,82581,35-744). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1353,45 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
2
2-23-151638 Kostja seisukoht
10.Kostjale on 13.03.2024.2024 hagiavaldus koos lisadega, 20.05.2024 puuduste kõrvaldamine lisadega ja 19.06.2024 hagi menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 05.07.2024 väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohtu määratud tähtajaks (19.07.2024) kostja hagile ei vastanud ega ole seda teinud käesolevani. Hageja 03.12.2024 seisukoht on kostjale nähtav e-toimiku vahendusel alates 03.12.2024. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
13.Kuigi asjas on täidetud TSMS § 407 lg 1 eeldused asja lahendamiseks tagaseljaotsusega, ei pea kohus selles asjas tagaselja otsuse tegemist õigeks, kuna leiab, et hageja nõue tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //...// Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-17, p 16).
14.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16)
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks Placet Group OÜ ja C.J vahel 18.08.2021 sõlmitud krediidikonto leping nr KK3707528, esialgse krediidilimiidiga 2000,00 eurot mille krediidilimiiti on korduvalt poolte kokkuleppel tõstetud (dtl 127). VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et Placet Group OÜ näol on tegemist oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kostja oleks
3
2-23-151638 Placet Group OÜ-ga krediidiliini lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud Placet Group OÜ-ga lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.
17.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja oma nõude hagejale 03.05.2023 koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid ja esialgne laenuandja on edastanud kostjale teatise nõude loovutamise kohta. Lisaks on hageja koheselt teavitanud kostjat nõude loovutamise kohta ka e-kirja teel. Kohus loeb nõude ülemineku krediidiandjalt hagejale tõendatuks.
18.. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68%, mille kolmekordne on 56,04%. Hagiavalduse kohaselt oli esialgne ja maksimaalne krediidi kulukuse määr 41,27% (dtl 32) aastas. Krediidikonto muutmise kokkulepete sõlmimisega seoses krediidi kulukuse määr jäi samaks, va 01.03.2022 muutmise kokkulepe, kus krediidikulukuse määraks on märgitud 41,26% (dtl 38). Esialgse lepingu muutmise kokkulepped on sõlmitud 23.01.2022 (dtl 35), 01.03.2022 (dtl 38), 02.03.2022 (dtl 41, 44) ja 04.03.2022 (dtl 47) ning sel ajal oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, mille kolmekordne on 50,85%. Kohus on seisukohal, et lepingus ja lepingu muutmise lepingutes kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1.
19.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1– 3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte 4
2-23-151638 järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
20.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
5
2-23-151638 -
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Kohus 14.11.2024 kohtunõudes (dtl 354-355) selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, KAVS § 49), täpsemalt, ei ole vajaliku hoolega täidetud teabe kogumise kohustust (VÕS § 4034 lg 1 p 1) ega hinnatud kostja krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1 p 2). Kohus selgitas hagejale, et kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on 18.08.2021 krediidikonto lepingu sõlmimisel muuhulgas laenutaotleja poolt 17.07.2021 esitatud pangakonto väljavõttest ning 01.03.2022, 02.03.2022 ja 04.03.2022 krediidikonto lepingu muutmistel laenutaotleja poolt 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõttest. Hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat arvelduskonto väljavõtet perioodide kohta, mis jäävad varasemalt esitatud pangakonto väljavõttete ja krediidiotsuste tegemise vahele. Seega on nimetatud lepingute sõlmimisel lähtutud laenutaotleja krediidivõimelisusest kuu või rohkem enne konkreetse lepingu sõlmimist, kuid ei ole hinnatud tema krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal. Täiendavalt nähtub kohtule 20.05.2024 esitatud 17.07.2021 konto väljavõttest, et 2021 mais ja juunis on kostja saanud esialgselt võlausaldajalt krediiti, mida on koheselt (samal või järgneval päeval) kasutatud varasematest laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks samale võlausaldajale, ehk nimetatud asjaolu ei saanud olla esialgsele võlausaldajale teadmata. 23.01.2022 sõlmitud krediidikontolepingu nr. KK3707528 muutmise kokkuleppega seoses on hageja 20.05.2024 esitanud kohtule pangakonto väljavõtte (lisa nr 9) failipealkirjaga kontoväljavõte 23.01.2022 kuid sisuliselt on tegemist kostja pangakonto väljavõttega perioodist 01.01.2023-24.01.2023. Kohus palub hagejal esitada laenutaotluse esitamisel esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõte. Pangakonto väljavõtte esitamata jätmisel võib kohus jõuda järeldusele, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist, mis mõjutab hageja nõude rahuldamise ulatust. 20.05.2024 puuduste kõrvaldamise lisast 7 (Maksu- ja Tolliameti väljavõte) nähtuvalt on kostja sissetulekud 2022 a veebruaris ja märtsis olnud 0,00 eurot. Kohus palus hagejal täpsustada, kuidas on esialgne laenuandja 04.03.2022 laenuotsust tehes nimetatud asjaolu arvesse võtnud sh kas on tehtud täiendavaid toiminguid kostja krediidivõime hindamisel, milliseid siiani kohtu ette toodud ei ole. Kohus andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus. Samuti kohustas kohus hagejat esitama seisukoht lepingu ülesütlemise kehtivuse osas muutunud olukorra puhuks ehk kas kostjal oli lepingu ülesütlemise hetkeks krediidiandja ees võlgnevus, mis võimaldas lepingu kehtivalt üles öelda, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
22.Hageja 03.12.2024 seisukohas (dtl 372-373) esitas nõude ümberarvestuse, muude kohtu poolt 14.11.2024 kohtunõudes esile toodud asjaolude osas hageja täiendavaid selgitusi ei andnud ega esitanud esialgsele võlausaldajale 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõtet.
6
2-23-151638
23.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et krediidiandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija krediidivõime kontrollimisel.
24.Kohus möönab, et krediidiandja on küsinud kostjalt enne 18.08.2021 lepingu sõlmimist tema pangakonto väljavõtte, kuid 18.08.2021 lepingu sõlmimisel on kostja krediidivõimelisuse hindamisel tuginetud tema 17.07.2021 pangakonto väljavõtte analüüsile (dtl 132, 233-249). Hagiavalduses ja puuduste kõrvaldamises toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavat arvelduskonto väljavõtet perioodi kohta, mis jääb varasemalt esitatud pangakonto väljavõtte ja krediidiotsuse tegemise vahele. Seega ei ole krediidiandja tegelikkuses hinnanud kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise aja seisuga, vaid kuu või rohkem varasema aja seisuga. Tegemist on piisavalt pika ajavahemikuga, mille jooksul võis kostja krediidivõimelisus märgatavalt muutuda näiteks läbi teiste krediidiandjatega krediidilepingute sõlmimise või töise sissetuleku kaotamise tõttu. Kohtu hinnangul ei kogunud krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel enne 18.08.2021 lepingu sõlmimist piisavalt teavet, mis võimaldanuks hinnata kostja krediidivõimelisust lepingu sõlmimise ajal, veel vähem veenduda kostja krediidivõimelisuses.
25.Hageja märgib, et 18.08.2021 sõlmitud lepingu krediidilimiidi suurendamisel 23.01.2022 2200 euroni hinnati kostja krediidivõimekust muuhulgas tema 23.01.2022 pangakonto väljavõtte analüüsi pinnalt. Sama 23.01.2022 kostja pangakonto väljavõtte analüüsi pinnalt on hageja poolt esitatud selgituste kohaselt hinnatud muude asjaolude kõrval kostja krediidivõimelisust 18.08.2021 sõlmitud lepingu krediidilimiidi suurendamisel 2300 euroni kuupäeval 01.03.2022, 2400 euroni kuupäeval 02.03.2022, 2700 euroni kuupäeval 02.03.2022 ja 3900 euroni kuupäeval 04.03.2022 (dtl 132-133).
26.Hageja poolt välja toodud faktilistest asjaoludest nähtub, et 2022.a märtsi alguses on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel jätnud küsimata tema pangakonto väljavõtte ajavahemiku kohta alates viimase kostja poolt krediidiandjale esitatud pangakonto väljavõttel kajastatud perioodi lõpust kuni krediidilimiidi suurendamise taotluse esitamiseni.
27.Kohus, tutvudes hageja poolt kohtule 20.05.2024 esitatud kostja konto väljavõtetega tuvastas, et fail mis kannab nimetust „Konto väljavõte 23.01.2022“ tegelikkusess sisaldab kostja pangakonto väljavõtet perioodist 01.01.2023-24.01.2023 (dtl 250-251). Kohus juhtis hageja tähelepanu eelnimetatule 14.11.2024 kohtunõudes ja palus esitada kohtule kostja poolt esialgsele krediidiandjale 23.01.2022 esitatud pangakonto väljavõtte. Hageja seda teinud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud väidet, et kostja esitas krediidiandjale 23.01.2022 enda pangakonto väljavõtte.
28.Kohtu hinnangul muud andmed, millele krediidiandja hageja selgituste kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel tugines, s.o kliendi poolt esitatud andmed, maksehäirete päringud, kinnisvararegistri päring ja Ametlike Teadaannete päring, ei ole kohtu hinnangul piisavad. Isegi kui krediidiandja sai kostja esitatud andmete alusel hinnata kostja sissetuleku suurust, puudus kogutud teabe alusel võimalus hinnata kostja kohustuste olemasolu ja kogusuurust. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt enne krediidilimiidi suurendamisi täpsemat informatsiooni küsinud. Asjaolu, et kostjal puudusid maksehäired, ei võimalda teha järeldust, et kostjal puudusid kohustused. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud kostja võimalike kohustustega.
29.Hageja märgib, et 04.03.2021 krediidilimiidi suurendamisel on teostatud päring Maksu- ja Tolliametile (dtl 133). Kohtule esitatud 04.03.2022 Maksu- ja Tolliameti väljavõttelt nähtub, et 2022 veebruaris ja märtsis oli kostja sissetulek 0,00 eurot (dtl 232). Kohtu hinnangul on sissetuleku puudumine selge viide vajadusele küsida tarbijalt enne varasemalt kokku lepitud krediidilimiidi suurendamist täiendavat informatsiooni, selgitamaks, kuidas kavatseb tarbija 7
2-23-151638 lepingu sõlmimisel tulevasi lepingulisi kohustusi täita. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et krediidiandja oleks kostjalt enne 04.03.2021 krediidilimiidi suurendamist täiendavat informatsiooni küsinud.
30.VÕS § 4034 lg 9 ütleb, et kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmises pärast tarbijakrediidilepingu sõlmimist, ajakohastab krediidiandja tema käsutuses oleva teabe tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindab tarbija krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. Kohtu hinnangul näitavad eelpool välja toodud kostjaga sõlmitud krediidilimiidi suurendamiste kokkulepete eelselt tema krediidivõimelisuse hindamisega seotud faktilised asjaolud selgelt, et krediidiandja ei ole nõuetekohaselt täitnud VÕS § 403 4 lg 9 sätestatud kohustust.
31.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on 18.08.2021 lepingu ja hilisemate krediidilimiidi suurendamise kokkulepete sõlmimisel krediidivõimeline.
32.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus jaatada krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
33.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
34.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud.
35.Hagiavalduse kohaselt ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 14.04.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 29.04.2023. Ülesütlemise teate esitamise ajal oli kostjal tasumata 2023 aasta veebruari, märtsi ja aprilli osamaksed.
36.03.12.2025 seisukohas märkis hageja, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.04.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 29.04.2023 üles öelda.
37.Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud. Kuna kostja ei olnud, vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tingitud ümberarvestuse tulemusena meeldetuletuskirjade saatmise 8
2-23-151638 ajal oma kohustuste täitmisega viivituses, puudub hagejal õigus nõuda ka sissenõudmiskulusid. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ei ole hageja esitanud.
38.Hageja 03.12.2024 seisukohas selgitab, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 4678,80 eurot ning on teinud lepingule tagasimakseid kogusummas 2581,35 eurot. Hagejale on kostjalt toimunud laekumised summas 744 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 1353,45 eurot (4678,8- 2581,35-744) (dtl 373).
39.Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või krediidiandja on lepingu hiljem, sh kohtumenetluse ajal üles öelnud. Hageja ei ole esitanud selgitusi selle kohta, kuidas ümberarvestuse korral saaks lepingu üles ütlemise kehtivaks lugeda või selgitanud, millise kuupäevani on ümberarvestuse tulemusel kostja poolt põhinõude katteks tagasimaksed tasutud. Ilma ümberarvutatud ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud ka nõuet tagasimaksete välja mõistmiseks mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud TsMS § 369 alusel. Seega ei saa kohus põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista.
40.Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
41.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
42.36. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
43.37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.