lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-18801/13

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-18801/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2661
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KOS § 11 lg 1, 2, 3VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 137 lg 1, 2Kahju hüvitamine mitme isiku pooltAÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKOS § 10 lg 1TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-18801

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 11. aprill 2018, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-17-18801

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ hagi Kaili Viilma vastu kahjuhüvitise 778 eurot, viivise 15,68 eurot ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

855 eurot 92 senti

Menetlusosalised esindajad

ja

nende hageja AB „Lietuvos draudimas“ (rk 110051834; asukoht J. Basanavičiaus g. 12, 03600 Vilnius) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (rk 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn; e-post [email protected]), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder, e-post: XXX; kostja Kaili Viilma (ik XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. märts 2018

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ hagi Kaili Viilma vastu osaliselt.
2.Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis 9 eurot 57 senti ja 15. detsembri 2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 22 senti.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 405 lg 1Lihtmenetlus
AÕS § 75 lg 1Koormatiste ja kulutuste kandmine
KOS § 1
KOS § 12
KOS § 13
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 167Tagatiste ja muude õiguste üleminek
Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis protsendina kahjuhüvitiselt 9 eurot 57 senti alates 16. detsembrist 2017 kuni kahjuhüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 9 eurot 35 senti.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta poolte menetluskulud 99% ulatuses AB „Lietuvos draudimas“ ja 1% ulatuses Kaili Viilma kanda.
6.Määrata tsiviilasjas nr 2-17-18801 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulude rahaliseks suuruseks 469 eurot 15 senti, millest 175 eurot on riigilõiv, 262 eurot 50 senti lepingulise esindaja õigusabikulud ja 31 eurot 65 senti sõidukulud.
7.Jätta Kaili Viilma menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.
8.Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud 4 eurot 69 senti.
9.Välja mõista Kaili Viilmalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis menetluskuludelt 4 eurot 69 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohtu põhjendused

1.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
2.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Hageja palub hagis mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 778 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 15 eurot 68 senti ja alates 16. detsembrist 2017 kuni kahjuhüvitise tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi alusena tugineb hageja 14. mai 2017 kahjujuhtumile, mille käigus sai kindlustusvõtja korter kostja korterist lähtuva vee tõttu kahjustada. Hageja on tasunud kahju suuruse kindlakstegemiseks ja kindlustatud korteri taastamiseks tehtud kulude katteks kokku 778 eurot ja selles ulatuses on VÕS § 492 lg 1 järgi kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue kostja vastu hagejale üle läinud.
4.Vaidluse all ei ole järgmised asjaolud: - 14. mail 2017 toimus Tartus A. H. Tammsaare XXXX asuvas korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi kahjustas köögi/elutoa värvitud lage (tl 27, 30, 43-47); - kahjustatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja poolt kindlustuslepinguga nr XXX (tl 14-16), mille lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused K100/2013 (tl 17-26); - 19. mail 2017 vaatas kahjustada saanud korteri üle hageja koostööpartner Roheline Laine OÜ, kes vormistas vara ülevaatuse akti (tl 28-29) ja 31. mail 2017 kahjukäsitluse kokkuvõtte (tl 35) ning esitas hagejale arve kahjusuuruse kindlakstegemise ja tõendite kogumise eest summas 109 eurot (tl 36), mille hageja on 2. juunil 2017 hüvitanud (tl 37); - Ajaver OÜ remontis kahjustatud korteri (tl 32) ja esitas 31. juulil 2017 hagejale remondiarve summas 699 eurot (tl 33), mis on hinnapakkumisest (tl 31) 100 euro ehk kindlustusvõtja omavastutuse võrra väiksem. Hageja on arve nr 260 tasunud 31. juulil 2017 (tl 34); - kuigi hageja on 14. augustil 2017 esitanud kostjale kahju hüvitamise nõude, paludes hüvitise hiljemalt 31. augustiks 2017 üle kanda (tl 40-42), ei ole kostja hagejale kahju hüvitanud, kuna ei pea ennast tekkinud kahju eest vastutavaks (tl 38-39, 55-56, 57, 58, 67-68, 69, 70, 72, 73, 74). 2(6)
5.Korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb üldjuhul seadusjärgsel võlasuhtel. Kohaldamisele kuulub õigussuhte tekkimise aja (so 14. mai 2017) seisuga kehtinud materiaalõigus, sh korteriomandiseadus (KOS) ja selles reguleerimata küsimustes asjaõigusseaduse (AÕS) kinnisomandi sätted, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka kaasomandi sätted. Korteriomanik võib KOS § 10 lg 1 järgi korteriomandi reaalosa kasutada omal äranägemisel, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seaduse või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) järeldub, et nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 kohaselt kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Korteriomanikule võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühisust ja panustada selle juhtimisse, mille väljendusena võib ta mh olla kohustatud hääletama maja valitsemiseks vajalike otsuste poolt või nõustuma valitsemiseks vajalike kokkulepetega.
6.Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu korteriomanike ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutab ainuisikuliselt kindlustatud korteri kahjustamise eest. Kohus märgib, et kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Kui kohustust on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Maja haldava korteriühistu või valitseja tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine, võib olla omakorda tema solidaarse vastutuse aluseks, kuivõrd korteriühistu üheks ülesandeks on elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal valikuvõimalus, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib nõude esitada ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. 3(6)

Kehtiva kohtupraktika kohaselt kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldatakse korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Nimetatud sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riisiko astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab AÕS § 75 lg-s 1 ning KOS § 13 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest.

8.Kuigi kahjustav asjaolu (antud juhul veeleke) lähtus kostja korteriomandi reaalosa piirest, on kostja kohtu hinnangul tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest. Kostja seletuse (TsMS § 405 lg 1 p 5) kohaselt ei olnud tema korteri köögis valamu kanalisatsioonitoru ummistunud, vaid lekke kohaks oli valamu plastikust kanalisatsioonitoru ja metallist kanalisatsioonipüstiku liitumiskoht, mille kaudu immitses vesi kanalisatsioonitorust välja. Vee välja immitsemise põhjuseks oli kanalisatsiooni liitumiskohast allpool asuv püstiku ummistus, mille tõttu vee tase aeglase äravooluga kanalisatsioonipüstikus tõusis kuni liitumiskohani ning tihendite ebatiheduse tõttu hakkas liitumiskoht lekkima. Selle teada saamiseks võttis kostja oma korteri piires asuvad torud kuni trepikoja püstikuni lahti ning siis selguski nõudepesuvahendiga keeva vett ja ummistuste likvideerimiseks mõeldud torutraati kasutades, et probleem on kuskil XXX. ja XXX korteri vahelae/põranda kõrgusel asuvas trepikoja püstiku osalises ummistuses. Ei kahjukannataja ega kahjujuhtumi käsitleja pidanud vajalikuks kontrollida kostja väidete paikapidavust. Hageja lepingupartner Roheline Laine OÜ on kahjukäsitluse kokkuvõttes tuginenud samuti hageja poolt korteriühistule tehtud päringu vastusele (kostja vastus ühistu juhatuse esimehele), mille kohaselt oli korteriühistu torustikus ummistus ja vesi tungis korter nr XXX kanalisatsioonitoru liitmikust välja. Kohtul ei ole põhjust kahelda kostja seletuse õigsuses. Kostja korteriühistu juhatuse liikmena on kinnitanud, et korteriühistu on järk-järgult ja vajaduspõhiselt hooldanud kanalisatsioonipüstikuid. Vaidlusalust püstikut ei ole viimaste kümnendite jooksul hooldatud, kuna probleeme ei ole varem esinenud. Kuivõrd veeleke tulenes kortermaja kanalisatsioonipüstiku ummistusest, mis tingis tagasivoolusurve tõttu kostja korteris kanalisatsioonitoruga liitumiskoha purunemise (omavahelise põhjusliku seose olemasolu), kanalisatsioonipüstikut käsitatakse aga KOS § 1 lg-st 2 ja §-st 2 lähtuvalt korteriomanike kaasomandis olevana (elamu ühiseks majandamiseks vajalik ühiskommunikatsioon) sõltumata sellest, et see läbib kostja korteriomandi reaalosa, on kohtule esitatud asjaolude kohaselt kõik korteriomanikud rikkunud KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühist üldist kohustust tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Täpsemalt on korteriomanikud jätnud õigeaegselt vaidlusaluses korterelamus (trepikojas) amortiseerunud kanalisatsioonitorustiku välja vahetamata. Kohtu hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3) ning kostja kui kaasomaniku kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomanikud oleksid regulaarselt kontrollinud kanalisatsioonipüstikute korrasolekut, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kuna tuvastatud asjaoludel vastutab tekkinud kahju eest kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik (hageja), tuleb vastutuse jagamisel lähtuda VÕS § 137 lg-st 2. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jaotada kahjuhüvitis korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest lähtuvalt (AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg-d 1 ja 2). Kinnistusraamatu andmetel on kostja mõttelise osa suurus Tartus A. H. Tammsaare XXX asuvast kinnistust XXX. Mõtteline osa moodustab seega 1,23% kogu korteriomanike kaasomandist. Kohtu arvates ei ole põhjendatud sellest proportsioonist kahjuhüvitise väljamõistmisel hageja või kostja kasuks/kahjuks kõrvale kalduda. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 9 eurot 57 sendi ulatuses (so 1,23% 778 eurost).
9.Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 ja § 173 lg-st 2 läks koos põhinõudega hagejale üle ka võimalik viivisenõue. Viivist on hageja palunud välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud, so seadusjärgses määras. 9 eurolt 57 sendilt on seadusjärgne viivis ajavahemiku 1. september 4(6)

2017 kuni 15. detsember 2017 eest 22 senti (arvutatud viivisekalkulaatorit kasutades). TsMS § 367 alusel saab hageja nõuda ka tulevase viivise väljamõistmist.

10.Lõppkokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt 9 euro 79 sendi ulatuses, millest 9 eurot 57 senti on kahjuhüvitis ja 22 senti sissenõutavaks muutunud viivis 15. detsembri 2017 seisuga. Eeltoodud summale lisanduvad TsMS § 367 alusel alates 16. detsembrist 2017 viivised kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 9 eurot 35 senti.
11.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~1% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 1% ulatuses kostja ja 99% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
14.1.Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal menetluskulusid, mille rahalist suurust kindlaks määrata, tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.
14.2.Hageja poolt tasutud riigilõiv 175 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 175 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
14.3.Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja õigusabikulud 508 eurot 34 senti ilma käibemaksuta (4 h 10 min × 100 eurot). Õigusabiteenus on seisnenud hageja nõustamises, hagiavalduse koostamises, kostja vastustega tutvumises, hageja arvamuse koostamises, kohtuistungiks ettevalmistumises ja hageja esindamises 20. märtsi 2018 kohtuistungil. Kuivõrd kohus on TsMS § 405 lg 1 p 4 alusel tunnustanud hageja lepingulise esindajana seaduses nimetamata isikut, tuleb kohtu hinnangul hagejat esindanud lepingulise esindaja mõistlikuks tasuks pidada 75 eurot tunnis ilma käibemaksuta 100 euro asemel, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust (kahju hüvitamise nõue, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas) ning hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes 3 tunni 30 minuti eest summas 262 eurot 50 senti (3 h 30 min × 75 eurot).
14.4.TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja taotleb kostjalt sõidukulu väljamõistmist summas 31 eurot 65 senti. Sõidukulu on tekkinud seoses osalemisega 5(6)
20.märtsi 2018 kohtuistungil. Kuna hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas, saab menetlusosalise esindaja sõidukulu marsruudil TallinnTartu-Tallinn summas 31 eurot 65 senti pidada vajalikuks ja põhjendatuks.
14.5.Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 469 eurot 15 senti (175 + 262,50 + 31,65). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 4 eurot 69 senti (1% 469 eurost 15 sendist).
14.6.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt 4 eurot 69 senti käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja