Võlaõigus › Töövõtulepingud

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei võta nõuet omaks ja leiab, et hageja nõue on alusetu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle:  Hageja kohustus teostama ehitusgeodeetilisi töid Scania keskuse ehitamisel.  Hageja teostas töid ning esitas kostjale nende alusel arveid, mis on kostja poolt osaliselt (345.60 eurot) tasutud. Arved summas 1303.20 eurot on tasumata. Hageja väidab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt korraldab hageja kostjale objektil ehitusgeodeetilisi töid. Kostja leiab, et kuna esialgne hinnapakkumine saadeti hageja poolt OÜ Viskarile (peatöövõtjale), siis on tööde teostamise leping sõlmitud OÜ Viskari ja hageja vahel. Seega on OÜ Viskar kohustatud teostatud tööde eest tasu maksma. Seega peab kohus antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue töövõtulepingu sätete alusel ehk kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping või mitte ning seejärel, kas hageja nõue on 1303.20 euro tasumiseks on õigustatud. Nõue töövõtulepingu sätete alusel VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles osas, et hageja teostas ehitusgeodeetilisi töid Scania keskuse ehitamisel. Hageja esitas kostjale arved 31. juuli 2016, 31.august 2016, 30.september 2016, 31. oktoober 2016. Nendest arvetest on kostja poolt hagejale tasutud 31. augusti 2016 ja 30. septembri 2016 arved kogusummas 345.60 eurot. Kohus leiab, et sellega tunnistab kostja, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille alusel hageja teostab töid kostjale ning kostja kohustub tööde eest tasuma.

2-17-114996 Esialgse hinnapakkumuse saatis hageja peatöövõtjale ehk OÜ Viskari esindajale. Hageja on kohtule esitanud õiendi nr 4, mille punktist 12 on näha, et muude tööde hulgas pidi kostja OÜ-le Viskars teostama geodeetilisi töid. Nende maksumus on arvatud tööde kogumaksumuse sisse. Kostja võttis ühendust hagejaga ja tellis tööd sh. joonised. Joonised saadeti kostja meilile 21.07.2016 ja 17.10.2016. Peale meilide toimus tööde osas kooskõlastamine ja arutamine telefoni teel. Muuhulgas on esitatud tõenditena telefoniväljavõtted, kust on kuulda, et kostja on nõus sellega, et hageja teostas töid kostjale. Samas seab ta arvete tasumise sõltuvusse OÜ Viskarsi poolsest tasumisest kostjale. Näiteks 20.04.2017 telefonikõnes väitis kostja esindaja, et maksmine on tal „to do listis“ ja lubas hagejale maksta „järgmisel nädalal“. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise kohustust poolte vahel kokku lepitud polnud. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli töövõttu leping sõlmitud suulises vormis, mille kohaselt kohustus hageja teostama ehitusgeodeetilisi töid Scania keskuse ehitamisel kostja tellimusel ning mille eest oli kohustatud maksma kostja. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastus summas 1303,20 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.