Osaühingu Gliibon hagi IBIZA OÜ vastu võlgnevuse 1233,01 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1233,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja osaühing Gliibon (registrikood 10234748, asukoht L. Koidula 17, 10125 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Jüri Asari (Õigusbüroo Invictus, epost [email protected]) Kostja IBIZA OÜ (endine ärinimi OÜ Dreaminvest, registrikood 11555669, asukoht Sakala 23a, 10141 Tallinn) Kostja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed Viktor Norin ja Vadim Iljin (e-post [email protected], [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks menetluskulude nimekirja esitamata jätmise tõttu.
määramata
IBIZA
OÜ
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-16-11795 jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Osaühing Gliibon (hageja) esitas 04.08.2016 Harju Maakohtule hagi IBIZA OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1233,01 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub Sakala 23a kinnistu Tallinna linnale ja vara valitsejaks on Tallinna Kesklinna Valitsus. Tallinna linna ja hageja vahel oli 05.09.2000 sõlmitud mitteeluruumi rendileping nr 03-2000098, mille alusel hageja sai kasutusse Tallinnas Sakala 23a asuva hoone keldrikorruse äriruumid üldpinnaga ca 157m2. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 (hagejal märgitud 13.08.2004) määruse nr 73, s.o Tallinna linna omandis oleva äriruumi üürilepingu tüüpvormi kinnitamine, p 4 alusel vormistati 05.09.2000 sõlmitud mitteeluruumi rendileping nr 03-2000098 15.06.2009 ümber äriruumi üürilepinguks. Alates 2005. a juulist nimetatud leping on muutunud tähtajatuks. Tulenevalt lepingu p-st 16 kehtivad üürilepingu tingimustena Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määruse nr 73 lisaga nr 2 kinnitatud äriruumi üürilepingu tingimused ning hageja kinnitas lepingu allkirjastamisega, et ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ning nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Üürilepingu p 17.5 järgi kohustus hageja tasuma vastavalt kokkuleppele hoone haldajale alates 01.09.2005 äriruumide kasutamisega seotud kõrvalkulud (sh selliste hooldus- ja haldusteenuste osutamise eest nagu välikoristus, hoone tehnosüsteemide regulaarne hooldus, arvestite näitude võtmine ja edastamine, avariiteenus jms), maksud ja koormised. Hageja (allüürileandjana) sõlmis kostjaga (allüürnik) 19.06.2009 (hagejal märgitud 19.06.2008) mitteeluruumi allüüri ja sisustuse ning seadmete üürilepingu. Nimetatud lepingust nähtub, et see oli kooskõlastatud 13.07.2009 Tallinna linnaga ja seda tõestab Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja Kaia Sarneti allkiri ning tempel. Allüürileping jõustus 16.06.2009 ja kehtivusajaks oli kokkulepitud 5-aastane periood ehk kuni 16.06.2014 või kuni mitteeluruumi rendilepingu lõpetamiseni ruumide omaniku (Tallinna linn) poolt. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja (allüürnik) lisaks üürile tasuma kõrvalkulusid, s.o tasu ruumide kasutamisega seotud teenuste eest vastavalt kolmandate isikute ja allüürileandja poolt esitatud arvetele. Pärast allüürilepingu sõlmimist hageja ei kasutanud Tallinna linna poolt välja üüritud ruume. Kõik kõrvalkulude arved olid hageja poolt esitatud otse kostjale. Hageja teatas kostjale, et allüürileping lõpeb 16.06.2014 ja palus selleks ajaks tasuda kõik võlgnetavad arved. Kostja mainitud tähtajaks ruume ei vabastanud ja kasutas neid hagi esitamise päevani, olles sõlminud otselepingu Tallinna linnaga. 23.05.2014 edastas Tallinna linn hagejale Sakala 23a üürilepingu nr 03-20000998
2-16-11795 korralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt leping (üüri maksmise kohustus) lõppes 13.08.2014 ja 21.08.2014 oli sõlmitud vara üleandmise-vastuvõtmise akt. Pärast lepingu lõppemist esitas Tallinna linn hagejale nõude tasumata jäetud kõrvalkulude eest perioodil juuni kuni august 2014. a. Nimetatud perioodil kasutas kostja allüüritud ruume ja pidi kandma kõik lepinguga seonduvad kõrvalkulud. Haldusfirma Olemar OÜ edastas Tallinna linnale, kui Sakala 23a hoone omanikule, 11.01.2016 nõude ning palus Tallinna linnal vara omanikuna teenuse osutamise eest tasuda 1233,01 eurot. Tallinna linn omakorda nõuab arvete tasumist hagejalt. Kuna eelnimetatud perioodil hageja üüritud ruume ei kasutanud ja viimased olid allüürilepingu alusel kostja valduses, leiab hageja, et nende eluruumidega seonduvate kõrvalkohustuste hüvitamine on kostja kohustuseks. Hageja soovib seega kohtu korras kostjat maksma panna võlanõuet hüvitamaks Tallinna linnale antud kulud. Poolte kirjavahetusest ilmneb, et hageja on nõudnud kostjalt arvete tasumist, kuid kostja seda ei teinud haldusfirmale Olemar OÜ, hagejale ega ka mitte Tallinna linnale. Tallinna Kesklinna Valitsus saatis 04.12.2014 hagejale kirja, milles teatas, et vastavalt hooldusfirma poolt esitatud arvetele on hageja poolt tasumata haldus- ja hooldusteenuste eest 2014. a juunis, juulis ja osaliselt augustis kogusummas 1233,01 eurot. Hageja saatis päringu hooldusfirmale, milles palus esitada kõik nõude aluseks olevad dokumendid ehk arved, mis olid esitatud kostjale ajavahemikul juuni kuni august 2014. a, arvete koostamise aluseks olnud dokumendid ja võimaluse korral kinnitus selle kohta, et arved olid kätte toimetatud aadressil Sakala 23a, Tallinn. Hooldusfirma esitas võlgnevust kinnitavad arved. Nendest nähtub, et arved olid saadetud aadressile Sakala 23a, Tallinn ehk sellest võib järeldada, et need jõudsid kostja kätte, kuna viimane oli ruumide valdaja. Täiendavalt esitas hooldusfirma võlgnevuse koondtabeli, millest nähtub, et 2014. a juuni eest on tasumata 433,93 eurot, 2014. a juuli eest on tasumata 626,09 eurot ja augusti eest 172,99 eurot. Kokku moodustavad haldus- ja hooldusteenuste kulud 1233,01 eurot. Seda summat on Tallinna linn nõudnud hagejalt ja seda summat nõuab antud juhul hageja kostjalt. Hageja ja kostja vaheline tähtajaline leping pidi lõppema 16.06.2014, kuid pärast tähtaja saabumist kasutas kostja endiselt ruume. Seda teeb kostja ka antud hetkel, kuid juba mitte allüüri vaid juba otseselt üürilepingu alusel. Sisuliselt asus kostja hageja kohale eelnimetatud võlasuhtes. Pärast seda, kui hageja sai teavet võlgnevuse kohta Tallinna linna käest, on hageja pöördunud kostja poole (04.12.2014) ning palus võlgnevuse kustutada. Selle peale hageja sai vastuse kostjalt (05.12.2014), et nende andmete kohaselt on kõik lepingulised suhted poolte vahel lõpetatud ning kostja ei ole hagejale võlgu. Hageja ei nõustu sellise lähenemisega, kuna perioodil, mille eest tekkis võlgnevus, oli kostja ruumide tegelik valdaja.
3.Hageja ei tunnista kostja vastuses toodud seisukohti. Kostja vastusest ilmneb, et tema ei eita kõrvalkulude arvete tasumata jätmist perioodi eest juuni kuni august 2014. a. Kostja väide selle kohta, et hageja pidi need arved tasaarvestama garantiisummaga on paljasõnaline ja tõendamata. Vastava sätte olemasolu lepingus ei tähenda veel seda, et garantiisumma oli tegelikult tasutud. Viidatud lepingu p kohaselt garantiisumma pidi olema tasutud samal päeval hageja arvelduskontole. Sellist laekumist ei olnud. Seega kostjal lasub vastava makse teostamise tõendamise kohustus. Samuti lepingu p-st 9.3 ei nähtu, et garantiisumma oleks juba tasutud lepingu sõlmimise ajaks. Selle kohustuse pidi kostja täitma pärast lepingu sõlmimist. Seega lepingu p 9.3 ei saa tõlgendada selliselt, et see oleks kohase täitmise kinnituseks. Tegemist on lepinguga, mille nimetus on mitte eluruumi allüüri ja sisustuse ning seadmete üüri leping. Vastavalt lepingu p-le 2.1 anti kostja kasutusse lisaks ruumidele ka nendes asuv sisustus ja seadmed. Lepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku eraldi tasus sisustuse ja seadmete üürimise eest. Kostja täitis oma maksekohustust korrektselt. Ülaltoodust ilmneb, et kostja sai oma äritegevust koheselt alustada, sest lisaks ruumidele anti üle ka nende sisustus (lauad ja toolid, söögi- ja kööginõud, baarilett, köögivarustus, sh külmkapid ja pliidid, veeboiler, valve-, kütte- ja
2-16-11795 ventilatsiooni süsteemid). Sisustus ja seadmed kuulusid hagejale ning pärast lepingu lõppemist ja/või lõpetamist pidid need olema hagejale tagastatud või nende maksumus kuulus hüvitamisele. Kostja ei tagastanud hagejale üüritud sisustust ja seadmeid pärast lepingu lõppemist, samuti ei hüvitanud nende maksumust ja kõigi eelduste kohaselt kasutab neid käesoleva ajani. Isegi kui tagatisraha tasumine oleks tõendatud, oleks tema nõue tagastamata jäänud sisustuse ja seadmete eest kordades suurem.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ning vaidles sellele vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Vastavalt hageja ja kostja vahel 19.06.2009 koostatud ning allkirjastatud mitteeluruumi allüüri ja sisustuse ning seadmete üürilepingu p-le 9.3 kohustub allüürnik (kostja) lepingu sõlmimise päeval allüürileandja poolt esitatud arve alusel tasuma allüürileandjale garantii summas 75 000 krooni (4793,37 eurot) oma lepingujärgsete kohustuste täitmise tagamiseks. Mainitud summa kuulub tagastamisele, kui allüürnik on kõik oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud. Vastav garantiisumma oli hagejale tasutud 19.06.2009. Kostja ja hageja vahel sõmitud leping lõppes 16.06.2014 ning samal kuupäeval on lõpetatud kõik lepingujärgsed kohustused ja uusi kohustusi kostja endale võtnud ei ole. Lepingu lõpetamise kuupäeva seisuga kostja võlgnevus hageja ees on 1583,93 eurot. Selle võlgnevuse katmiseks on hagejal õigus kasutada garantiisummat. Pärast võlgnevuse katmist pidi hageja kostjale tagastama garantii summast jäänud jäägi, milleks on 3209,44 eurot (s.o 4793,37 – 1583,93 eurot). Seda tehtud ei ole. Hooldusfirma poolt esitatud arved on väljastatud hageja nimele, mitte kostja nimele.
6.Kostja esitas (21.11.2017) kohtule garantiisumma tasumist tõendava dokumendi, mis on hageja poolt allkirjastatud 19.06.2009 ehk mitteeluruumi allüüri ja sisustuse ning seadmete üüri lepingu sõlmimise kuupäeval. Lepingu lõpetamise kuupäeval ja siiani ei ole hageja garantiisummat kostjale tagastanud. Hageja vastuses mainitud ruumi sisustus on vana praht, mis oli kõikide üürnike kasutuses ning mida hageja ei tahtnud välja viia enne lepingu sõlmimist. Juhul, kui hageja väidab, et ta on ka seadmeid üürile andnud, palus kostja hagejal tõendada seda seadmete üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mille peal on kostja allkiri. Kostja esitas (27.11.2017) kohtule kostja 19.06.2009 kassa väljamineku orderi summa 75 000 krooni kohta.
MENETLUSE KÄIK
7.Kohus on 18.12.2017 otsusega, millest oli kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 välja jäetud kirjeldav ja põhjendav osa, jätnud hagi rahuldamata.
8.19.12.2017 teatas hageja soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
11.Hageja nõuab kahjuhüvitist äriruumi tagastamisega viivitamise eest ajavahemikus juuni kuni august 2014. a summas 1233,01 eurot. Hageja käsitleb kahjuna tema poolt kantud üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud). VÕS §-st 335 tuleneb, et juhul, kui üürnik ei anna asja pärast
2-16-11795 lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist.
12.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - 05.09.2000 sõlmisid Tallinna linn ja hageja mitteeluruumi rendilepingu nr 03-2000098, mille alusel sai hageja kasutusse Tallinnas Sakala tn 23a asuva hoone keldrikorruse äriruumid üldpinnaga ca 157 m2; - Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määruse nr 73 „Tallinna linna omandis oleva äriruumi üürilepingu tüüpvormi kinnitamine“ p 4 alusel vormistati 05.09.2000 sõlmitud mitteeluruumi rendileping 15.06.2009 ümber äriruumi üürilepinguks; - 19.06.2009 sõlmisid hageja ja kostja mitte eluruumi allüüri ja sisustuse ning seadmete üüri lepingu, mille alusel andis hageja kostjale allüürile Tallinnas Sakala tn 23 keldris asuvad ruumid üldpindalaga 170,2 m2 ning selles asuva sisustuse ja seadmed; - 23.05.2014 edastas Tallinna linn hagejale üürilepingu korralise ülesütlemise avalduse, mille kohaselt leping lõppes 27.08.2014 ja 21.08.2014 oli sõlmitud vara üleandmisevastuvõtmise akt vara vastuvõtmise kohta; - allüürileping lõppes 16.06.2014, kuid kostja tähtajaks ruume ei vabastanud; - Tallinna linn esitas hagejale nõude tasumata jäänud kõrvalkulude eest perioodil juuni kuni august 2014. a summas 1233,01 eurot; - kostja ei ole äriruumi kasutamise eest ajavahemikus juuni kuni august 2014. a hagejale kõrvalkulusid (summas 1233,01 eurot) tasunud.
13.Kostja väidete kohaselt on ta 19.06.2009 tasunud vastavalt (19.06.2009) lepingu p-le 9.3 garantiisumma 75 000 krooni (4793,37 eurot) ning võlgnevuse katmiseks on hagejal õigus kasutada garantiisummat. Kohtu hinnangul on kostja teinud seega 10.10.2016 menetlusdokumendis hagejale protsessuaalse tasaarvestuse avalduse summas 1583,93 eurot (lepingu lõpetamise seisuga kostja võlgnevus hageja ees). Kohus selgitab, et tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestusavaldus). Kui kohtumenetluse ajal esitatakse tasaarvestuse avaldus vastuväitena kohtule, on tasaarvestus tehtud, kui teine pool on selle kätte saanud. Hageja on viidatud kostja menetlusdokumendi kätte saanud 11.10.2016.
14.VÕS § 186 p 2 kohaselt on võlasuhte lõppemise aluseks muu hulgas tasaarvestus. VÕS § 197 lg-st 1 tuleneb, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kooskõlas sama paragrahvi teise lõike esimese lausega lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
15.Pooltel puudub vaidlus selles, et hiljemalt tasaarvestuse tegemise hetkeks oli hageja nõue (summas 1233,01 eurot) sissenõutav, st hagejal oli õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist. 10.10.2016 tehtud tasaarvestusavalduses on kostja sisuliselt tasaarvestanud oma võla hagejale lepingu p 9.3 alusel tasutud garantiisummaga (1583,93 euro ulatuses). Kohtu hinnangul on kostja tõendanud ka garantiisumma 75 000 krooni (4793,37 eurot) tasumise hagejale (vt tl 89-90). VÕS § 308 lg-st 3
2-16-11795 tulenevalt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale tagatisraha (garantiisummat) tagastanud.
16.Lähtudes ülaltoodust, puudub alus hageja nõude rahuldamiseks. 10.10.2016 seisuga oli kostjal hageja vastu tasaarvestatav nõue summas 4793,37 eurot. Seega on kahjuhüvitise tasumise kohustus summas 1233,01 eurot kostja 10.10.2016 tasaarvestusavalduse alusel toimunud tasaarvestuse tulemusena täies ulatuses lõppenud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud asjas jätta hageja kanda.
18.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
19.Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud. Seejuures on kostja (12.12.2017) kohtule avaldanud, et ta ei ole (menetlus)kulusid kandnud. Ka asja materjalidest ei nähtu selliseid kostja menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel kindlaks määrata. Menetluskulude rahaline suurus tuleb jätta seega kindlaks määramata.
20.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.