Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

2-21-13358

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-21-13358 26.05.2021 operatsioon toimus pärast seda kui jaanuaris 2021 oli hageja parem käsi paiste läinud ja märtsis toimunud arsti vastuvõtul selgus, et parema käe luu ei olnud kokku kasvanud. Luu otste vahele oli tekkinud ebaliiges ja plaat, mis luid koos hoidis, oli purunenud. Viimasest operatsioonist taastumine võtab aega 4–6 kuud ja randme funktsiooni taastamine võib võtta kuni ühe aasta. Hageja ei ole tänaseni täielikult paranenud – kummagi käe liikuvus randmest ei ole täielikult taastunud, vasaku käe keskmine sõrm on kõver ja kätt rusikasse surudes ei kõverdu. Tegemist on eriti raskete vigastustega. Hageja käib siiani taastusravis. Täielik taastumine ei ole kindel.

3

2-21-13358

4

2-21-13358

2-21-13358 muutuda. Kostja väited võrdsuspõhimõttest hüvitiste määramisel ei ole põhjendatud ja selle kohta esitatud tõendeid kohus ei hinda. Hageja kirjavahetusel dr I.Kga ei ole tõenduslikku sisu.

2-21-13358 igapäevased tegevused ei olnud piiratud. 16.03.2021 kaebas hageja arstile valu suuremal koormusel, kuid käsi oli funktsionaalselt kasutatav. 26.05.2021 hindas hageja enda valu 10 punkti skaalal 0 punktiga. Operatsiooni järel vajas hageja lühiajalist abi vaid riietumisel, muuga sai ise hakkama. Käsi oli kipsis veel 4 nädalat ja edasi tuli tegeleda teraapiaga. Teraapial ei ole olulist negatiivset mõju inimese heaolule ja toimetulekule.10.08.2021 oli ka parem käsi funktsionaalselt taastunud ja liikuvuse piiratus oli minimaalne. Juba 05.07.2021 oli sõrmede painutus/sirutus normis. Oktoobris 2021 on epikriisi märgitud, et hageja tuleb toime kergemate igapäevaste tegevustega, väldib rasket füüsilist tööd kätega ning sporditegevusi, murd oli luustunud. Liikuvus randmest hea. Valu ei olnud. Arst lubas anda kätele koormust. Ka EKEI kinnitas, et oktoobris oli käe liikuvus sajaprotsendiliselt taastunud. EKEI arvamusest tuleneb, et hageja igapäevaelu oli õnnetuse järel häiritud, kuid mitte, et see on piiratud.

2-21-13358 hüvitisena 30 000 euro maksmist 7 kuud pärast hüvitamise otsuse tegemist tippadvokaadi vahendusel. Kostja pakkus hagejale õigusrahu huvides 2400 eurot. See, et hageja soovib saada kümme korda suuremat hüvitist, ei õigusta advokaadi kulude hüvitamist. Kuigi maakohus nõustus, et hageja vigastused ei õigusta 32 600 euro suurust hüvitist, ei arvestanud ta seda varalise kahju hüvitise väljamõistmisel. Hageja nõuab selliste kulude hüvitamist, mis on kantud enne kostjale lisanõude esitamist. Nende kulude kandmine ei ole tingitud kostja käitumisest. Kuni 14.05.2021 puudus kostjal hagejaga vaidlus. Samuti ei olnud hageja kirjad suunatud edasiste vaidluste ärahoidmisele. Hageja kulud ja nende kandmise kohustuse tekkimine on tõendamata. Arvet või muud kuludokumenti hageja ei esitanud. Maakohus ei põhjendanud, miks kuulub tõendi saamise kulu hüvitamisele menetluskulude hüvitamise regulatsiooni väliselt varalise kahjuna.

selle rahuldamata

ja

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8

2-21-13358

2-21-13358 46). VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel ka rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Seega oleneb hüvitise suurus küll kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest, kuid lisaks võib kahjustatud isik suurema rahalise hüvitise saamiseks tõendada muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestatakse erineva tervisekahjustuse tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust“ (VÕS I komm (2016), § 134, p 4.2.1). Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 29).

2-21-13358 intensiivsusest annab aimu ravi, mis valu vastu võib olla määratud, samuti ravi kestus. Samuti võib mittevaralise kahju ulatuse hindamisel omada tähtsust, kas valu põhjustas ainult tervisekahju põhjustanud sündmus või toob õnnetusest tingitud tervisekahju kaasa kroonilise valu. Kirjeldatud hüvitise põhjendatud suurust mõjutavad asjaolud on olulised võrdleva kohtupraktika hindamisel. Konkreetsed asjaolud, mida hageja soovis, et kohus hüvitise suuruse määramisel arvestaks, pidi kohtu ette tooma hageja.

2-21-13358

2-21-13358 jäänud mõlema randmeliigese funktsioonihäire (paremal rohkem), esineb valu ja ebamugavustunne randmete piirkonnas, eriti füüsilisel koormusel; parema randme painutamisel tekib „kiskumistunne“ parema küünarvarre alumises kolmandikus painutuspinnal murru fiksatsiooniplaadi piirkonnas, mõlema käe sõrmede funktsioon on häiritud, eriti vasaku käe kolmandal sõrmel ja parema käe pöidlal. Hagejal on pikk pöidlapainutaja lihas / selle kõõlus tõenäoliselt liitunud fiksatsiooniplaadiga ja murru piirkonnaga, mis põhjustab funktsioonihäiret ja kaebusi (ekspertiisiakt lk 8). Sisuliselt sama selgitas 18.09.2023 kohtuistungil dr I.K öeldes, et hageja taastusravi ja füsioteraapia on suunatud funktsiooni säilitamisele ja parendamisele, kuid õnnetuseelset seisundit ei saa taastada. 100% taastumine ei toimu iial (ajamärge 00:54:05).

2-21-13358 vastus). Hageja ei ole plaate tänaseni eemaldanud, kuid väitis ringkonnakohtu istungil, et on pöördunud selleks arsti vastuvõtule. Kuigi tõenditena esitatud terviseportaali väljavõtetest ei nähtu hageja pöördumiste sisu, nähtub neist, et hageja on perearstiga konsulteerinud seoses käe traumaga ja suunatud perearsti poolt hagejat opereerinud dr T vastuvõtule (kd IV tl 11– 12, visiit tänase seisuga veel toimumata). Need tõendid kinnitavad seega kaudselt seda, et hageja kätega seotud kaebused püsivad ja on põhjustanud vajaduse arstidega täiendavalt konsulteerida.

2-21-13358 Ebaliigesest ja fiksatsiooniplaadi purunemisest tingitud operatsiooni järgselt oli hageja käsi uuesti kipsis neli nädalat ja algas uus taastusravi, mis lõppes sügisel 2021, s.o enam kui aasta pärast liiklusõnnetust (kd II tl 30 – 30 pöördel). Seega tõi tüsistus kaasa paranemisprotsessi teist korda läbielamise ja raviperioodi olulise pikenemise. See kõik suurendab isiku läbielamisi, mis nähtub ka hageja avaldatust.

2-21-13358 hiljem tõusnud, on samas asjakohatud, kuna see ei vähenda hageja mittevaralise kahju hüvitise suurust. Kohus ei saa tuvastada asjaolu, et hageja elukorraldus on häiritud, M.V uuringuakti alusel. Nimelt märkis M.V vastuseks hageja esindaja küsimusele, et hageja igapäevane elukorraldus on seoses saadud vigastustega häiritud (kd I tl 146–148, vastus küsimusele nr 2). Sellest ei nähtu aga, mille kohta järeldus käib ja kas see on meditsiiniline hinnang või eluline järeldus ning millel põhineb. Samuti ei saa hageja läbielamisi ja tegevuspiiranguid tuvastada dr I.Ki tunnistajana antud ütlustest (18.09.2023 istungi protokoll, ajamärge 00:56:57). See, milles konkreetselt seisneb tervisekahjustusest tingitud elukorralduse häiritus või piiratus, tuli esile tuua hagejal endal. Hageja ei ole seda teinud. Maakohtu järeldus, nagu oleks hageja igapäevased toimetused piiratud ja nagu oleks käte liikuvuse piirangud põhjustanud igapäevases elus (pikaajalisi) takistusi, on sisustamata ega tugine asjas esile toodud asjaoludele ega tõenditele. Eeltoodust tuleneb, et hagejal ei esine funktsioonihäirest tulenevaid püsivaid elukorralduslikke piiranguid ega elumuutusi. Ta ei ole abivajav. Samuti ei ole hageja väitnud, et ta peaks õnnetuse tagajärjel tarbima mingeid ravimeid. Hageja tunnetab siiski ebamugavust, nagu käte väsimine füüsilise koormuse korral, parema käe pigistusjõu vähesus võrreldes vasaku käega ja öösel käed surevad (kohtuarstlik läbivaatus kd III tl 12). Ka ringkonnakohtu istungil märkis hageja, et füüsiline töö on ebamugav ja tal teeb meele halvaks, et ei saa teha enam kõike nii nagu varem (kohtuistungi protokoll ajamärge 00:32:34–00:36:05).

2-21-13358

-

vasaku käe kolmanda sõrme liikumise piiratus, lisaks on hageja parema käe surumisjõud vasakust nõrgem; hageja tunnetab ebamugavust ja vigastuste mõju füüsilise koormuse korral; hageja täieliku paranemise perspektiiv ei ole teada ja on pigem ebatõenäoline; kuigi vasaku käe sõrme parandamiseks on olemas protseduur, ei ole selle edulootus määratav; fiksatsiooniplaat põhjustab paremal käel ebamugavust ja hageja planeerib operatsiooni mõlema käe plaatide eemaldamiseks; hageja ei kannata püsiva valu all ega võta regulaarselt ravimeid; hageja töövõimet ei ole piiratud; kehavigastus ei ole toonud kaasa olulisi elukorralduslikke muudatusi;

-

hagejal ei ole õnnetusest tingitud olulist elukvaliteedi langust.

-

III

2-21-13358 KarS § 423 järgi kvalifitseeritud kuritegude puhul välja mõistetud keskmine hüvitis 6443 eurot, mediaan 5500 eurot. Suurim hüvitis oli 15 000 eurot, väikseim 500 eurot. Raske tervisekahjustuse puhul oli keskmine hüvitis 5933 eurot, mediaan 5500 eurot. 2023. a valminud kohtupraktika kordusanalüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ kohaselt oli kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise korral tsiviilasjades määratud mittevaralise kahju hüvitis keskmiselt 1752 eurot, mediaan 1000 eurot. Suurim hüvitis oli 12 000 eurot, väikseim 100 eurot. Tsiviilasjade kohta esitatud üldistavad andmed ei anna aga iseseisvalt alust hüvitise suuruse üle otsustamiseks, kuna suur osa kaasustest ei ole siinse juhtumiga võrreldavad. Näiteks sisaldab tsiviilasjades arvestatud keskmine ka tagaseljaotsustega välja mõistetud summasid. Hüvitise suuruse määramisel ei saa lähtuda iseseisvalt ka kostja viidatud asjaolust, et Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on tavaline mittevaraline hüvitis käeluumurruga päädinud liiklusõnnetuse puhul 1500 eurot (kd II tl 213). Antud juhul ei ole tegemist tavalise käeluumurru olukorraga.

18

2-21-13358

-

-

vigastus. Kahjustusega kaasnes oluline elukvaliteedi langus, sh liikumis- ja tegevuspiirangud; kriminaalasjas 1-19-6138 mõistis ringkonnakohus hüvitiseks 10 000 eurot kannatanule, kellel oli vasaku sääreluu murd, parema labakäe murd, marrastused, nahaalused verevalumid, põrutushaavad ning peaasju vapustus. Kahjustustega kaasnes elukvaliteedi langus. Kannatanul on liikumisraskused ja ta ei saa tegeleda tavapäraste asjadega; kriminaalasjas nr 1-14-9883 mõistis kohus kannatanule mittevaralise kahju hüvitise 10 000 eurot olukorras, kus möödasõitu sooritanud vastassuunavööndis liikunud sõiduki kokkupõrke tagajärjel põhjustati teise sõiduki juhtinud isiku surm ja kaasreisija eluohtlikud vigastused.

19

2-21-13358 Siinsel juhul ei ole hageja nende kaasustega võrreldavaid läbielamisi, igapäevaelu muudatusi ega psüühilise tervise kahjustumist esile toonud. Ta ei ole kaotanud tööd ega töövõimet, ei ole olnud voodirežiimil, ei lonka (nähtav füüsiline tagajärg) ega kirjelda kaasnevaid vaimse tervise, majanduslikke ega isikliku elu probleeme. Samuti ei sõltu hageja kõrvalabist, tema liikumine ja magamine ei ole piiratud, ta ei kannata pideva valu all. Samuti ei kirjelda hageja, et oleks pidanud taluma alandust. Nendes kaasustes kirjeldatud asjaoludest nähtuvad hingelised läbielamised, mis on oluliselt suuremad hageja esile toodust, mistõttu oli arusaadavalt ka mittevaralise kahju hüvitis kõrgem.

2-21-13358 toime pannud isik avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja valmisolekut kahju hüvitama. Seega olid selles asjas tagajärjed kannatanule suuremad, eelkõige seoses funktsioonihäire ulatuse, valu ja abivajadusega. Samas esinesid asjaolud, mis andsid aluse kahjuhüvitist vähendada. Hagejale ei ole määratud puuet, tal ei olnud eluohtlikku vigastust. Õnnetuse põhjustanud juht ei pannud toime tahtlikku rikkumist. Hageja igapäevaelu ei ole oluliselt häiritud – tal ei ole probleeme enesehoole, toidu valmistamise ega koduste tööde tegemisega. Ta ei kannata valude ega psühholoogiliste tagajärgede all. Hagejal ei ole seega selliseid püsiva iseloomuga ja igapäevaelu häirivaid vigastusi, nagu võrreldavatel juhtudel. Kuigi ka hagejal on varem olnud luumurd paremal käel (2012. a), kinnitas hageja, et see paranes hästi ja hiljem probleeme ei põhjustanud (ekspertiisiakt kd III tl 12 kohtuarstliku läbivaatuse kirjeldus). Siinses asjas ei ole esile toodud, et hagejal esineks kaebusi, mis võiksid seonduda varasemate vigastustega.

2-21-13358 vastab ühiskonna ootustele. Ülal kirjeldatud kaasute kohandamisel ja hüvitise ajakohastamisel tuleb arvestada, et kahjujuhtum toimus augustis 2020. Hüvitise väljamaksmise viivituse hüvitab hageja seadusjärgse viivise väljamõistmisele suunatud nõue, mille maakohus samuti rahuldas.

2-21-13358 vastutab ka sellega seoses tekkinud kahju eest. Nimelt tuleb kindlustusandjal tasuda kahjustatud isikule viivitamata LKindlS § 32 ja § 39 alusel mittevaralise kahju hüvitis. Kuna kostja seda ei teinud, ei ole õige seisukoht, nagu ta ei oleks oma kohustusi rikkunud. Kostja vastutust ei välista ka asjaolu, et ta maksis esialgu välja 2600 eurot ja pakkus vastusena hageja esindaja nõudekirjale kokkuleppe korras 2400 euro tasumist. Vaidlust ei ole selles, et pärast uute asjaolude selgumist kostja täiendavaid makseid mittevaralise kahju terviklikuks hüvitamiseks teinud ei ole, mis tähendab, et tal on hageja ees kehtiv kohustus. Varalise kahju hüvitamise nõude seisukohast ei oma tähtsust ka kostja viide, et hageja teavitas teda oma tervisega seonduvatest komplikatsioonidest 14.05.2021, s.o 7 kuud pärast esialgse mittevaralise kahju hüvitise väljamaksmise otsuse tegemist. Vaidlust ei ole selleski, et hageja esitas oma nõude aegumistähtaja jooksul.

23

2-21-13358

2-21-13358 järeldust apellatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei muuda. Seetõttu ei ole apellatsioonimenetluse kulude osaliselt hageja kanda jätmine põhjendatud. Menetluskulude osaliselt hageja kanda jätmine ei oleks õiglane arvestades ka menetluse tulemust. Nimelt ei tohiks menetluskulude jaotus muuta hageja jaoks kohtumenetluses oma õiguste eest seismist sisutühjaks ja tuua sisulise võidu asemel kaasa tegelikult kahju.

(allkirjastatud digitaalselt)

25

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.