OÜ Advokaadibüroo HETA hagi XXX’i vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
543,67 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja
esindajad
10285794), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste
OÜ
Advokaadibüroo
HETA
(registrikood
Kostja XXX (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ Advokaadibüroo HETA hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus OÜ Advokaadibüroo HETA hagis XXX’i vastu 178,36 euro (üks tund õigusteenust 138 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 40,36 eurot) nõudes.
2.Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Välja mõista XXX’ilt OÜ Advokaadibüroo HETA kasuks 256 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 83,25 eurot ja alates 05.04.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (256 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
4.Tunnistada hagi õigeksvõtul põhinev otsus punktis 3 toodud ulatuses tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Menetluskulud jätta 65 % ulatuses XXX’i kanda ja 35 % ulatuses OÜ Advokaadibüroo HETA kanda.
6.Määrata kindlaks OÜ Advokaadibüroo HETA maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista XXX’ilt OÜ Advokaadibüroo HETA kasuks välja menetluskulud 268,13 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (04.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Advokaadibüroo HETA esitas 03.01.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX’i vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ Advokaadibüroo HETA (hageja) esitas 13.02.2018 maakohtule hagi XXX’i (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 394 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 118,15 eurot ning viivise põhinõudelt alates 04.01.2018 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 23.03.2018 seisukohas loobus hageja 138 euro suurusest põhinõudest ühe tunni kliendikohtumise ja sellelt summalt arvestatud viivise nõude eest summas 40,36 eurot (118,15-77,79). Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping, mille alusel on kostja hagejalt tellinud õigusteenust. Pooled leppisid kokku õigusteenuse osutamises tunnihinnaga 138 eurot, so 115 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja esitas kostjale 28.05.2014 arve nr 214195 summas 414 eurot. Kostja arvet ei tasunud ning hageja saatis kostjale meeldetuletuse arve tasumiseks. 18.08.2014 tunnistas kostja võlgnevust hageja ees ning 17.03.2016 tasus kolmas isik kostja eest 20 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja ei ole aruannet nr 1905 saanud. Viidatud aruanne on kostjale saadetud e-posti teel 21.05.2014. Kostja ei ole arvele ja aruandele 18.08.2014 e-kirjas vastu vaielnud. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt, so põhinõuet summas 256 eurot ning sellest arvestatud viiviseid. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud kliendileping õigusteenuse osutamiseks tunnihinnaga 138 eurot, so 115 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Samuti on hageja saatnud kostjale 13.08.2014 meeldetuletuse ning 18.08.2014 kirjas lubas kostja võlgnevuse tasuda. Kostja ei nõustu aruandes nr 1905 kajastatud ühe tunniga, mis on arvestatud esmase kohtumise eest. Esmasel kohtumisel toimus ainult asja esialgne vaatamine ning advokaadi tasude selgitamine. Pärast kohtumist täpsustas kostja hagejalt, kas esimese kohtumise eest tuleb ka tasu maksta ning sai vastuseks, et selle eest tasuda ei tule ja tasuda tuleb tehtud töö eest. Lisaks märgib kostja, et aruannet nr 1905 ei ole hageja varasemalt kostjale esitatud. Maakohtu põhjendused
5.Esialgses hagiavalduses nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevusena 394 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 118,15 eurot. 23.03.2018 menetlusdokumendis on hageja vähendanud nõuet 178,36 euro (põhinõue 138 eurot ja viivis 40,36 eurot) võrra ning loobunud sellest (tl 46-48). Kostja ei ole loobumisele vastu vaielnud. Seega lõpetab kohus menetluse 178,36 euro nõude osas TsMS § 429 lg 1 alusel. Hageja nõue kostja vastu on 333,79 eurot (põhinõue 256 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 77,79 eurot) ning viivis põhinõudelt alates 04.01.2018 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
6.Kostja on hageja nõude õigeks võtnud. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 01.03.2018 avalduses on kostja tunnistanud hageja põhinõuet summas 236 eurot. Samuti tunnistab kostja hageja viivisenõuet põhivõlgnevuselt 236 eurot (tl 36). 03.04.2018 avalduses tunnistas kostja täiendavalt hageja põhinõuet summas 20 eurot ning sellest arvestatud viivisenõuet (tl 53). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mille TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
7.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kostjal tuli kohustus täita hiljemalt 28.05.2014 ning kostja oli võlgnevusest teadlik (tl 22-23). Täiendavalt tuleb menetluskulude jaotusel arvestada, et hageja on hagi nõudest osaliselt loobunud ning sellega seotud kulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Arvestades loobutud nõude suurust kuulub esialgsest esitatud haginõudest rahuldamisele 65 %. Seega jätab kohus 65 % menetluskuludest kostja kanda ja 35 % hageja kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
9.TsMS 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ja esindaja kulud 383 eurot käibemaksuta (tl 49). Kostjal menetluskulud puuduvad.
10.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostjale jääb arusaamatuks lepingulise esindaja kasutamine, kuivõrd hagejaks on advokaadibüroo. Kostja märgib, et kuna kostja põhinõue hageja ees on väiksem, siis peaks olema ka riigilõiv väiksem. Lisaks ei ole kostja nõus tasuma viiviseid menetluskuludelt, kuna viivisenõue on esitatud juba põhivõlgnevuselt (tl 36).
11.Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 81,25 eurot (125 x 65 %).
12.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Lisaks märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kostja on esitanud vastuväite hageja poolt lepingulise esindaja kasutamise kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on pidanud põhjendatuks mõista lepingulise esindaja kulud vastaspoolelt välja isegi advokaadibüroo kasuks, kelle põhitegevuseks on vaidluste lahendamine ja kohtumenetlustes osalemine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-184-15, p 13).
13.Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 115 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnitasu määraga. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu kuulub õigusabikulu hüvitamisele ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
14.Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakuluks: hagiavalduse koostamine 1 tund; kostja 01.03.2018 menetlusdokumendiga tutvumine ja 06.03.2018 seisukoha koostamine 1 tund ja 15 min; kostja 23.03.2018 seisukoha koostamine 15 min, kokku 2 tundi ja 30 min. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 186,88 eurot (287,50 x 65 %).
15.Kostja on esitanud vastuväite menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist TsMS § 177 lg 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub hageja vastavasisuline taotlus rahuldamisele.
16.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.