Xxxx OÜ hagi OÜ XXXX vastu võlgnevuse 1 497,94 euro ja viivise 1 497,94 nõudes
Tsiviilasja hind
2 995,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxx, epost xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx); Kostja: OÜ XXXX (registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses (hageja nõusolek hagiavalduses t lk 27; kostja nõusolek 07.11.2017 t lk 75)
RESOLUTSIOON
Kohaldada kostja OÜ XXXX taotlusel hagi aegumist ja sellest tulenevalt jätta hagi rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Xxxx OÜ (hageja) esitas 23.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt XXXX (kostja) 2 995,88 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 27.04.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna 13.04.2017 esitas kostja nõudele vastuväite.
2.Vastavalt Harju Maakohtu 28.04.2017 määrusele (t lk 18-19; parandatud Harju Maakohtu 09.06.2017 määrusega, t lk 41) esitas hageja 25.05.2017 hagi Xxxx OÜ vastu 2 995,88 euro saamiseks (t lk 27-28). Hageja täpsustas hagi 23.07.2017 (t lk 43-46). Harju Maakohus võttis hagi 22.08.2017 määrusega menetlusse ja küsis kostja vastust (t lk 56-57). Kostja vastas hagile 11.09.2017 (t lk 59-60). Hageja esitas 24.09.2017 arvamuse kostja vastusele (t lk 70-72).
3.Kohus määras pooltele 25.10.2017 tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni 10.11.2017 (t lk 73). Kostja vastas kohtu kirjale 07.11.2017 (t lk 75). Kostja teatas, et ta taotleb aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hageja esitas 10.11.2017 vastuse ja tõendid (t lk 76 jj).
4.20.02.2018 andis kohus pooltele lõpliku tähtaja aegumise kohta seisukohtade esitamiseks, milleks kohus määras 27.02.2018 (t lk 85). 27.02.2018 e-kirjas kohtule (t lk 87) kinnitas hageja, et jääb seniste seisukohtade juurde ning esitas ühtlasi ka menetluskulude nimekirja (t lk 89-90). Kostja vastas 27.02.2018 kinnitades, et on arve suurusele algusest peale vastu vaielnud ning leiab jätkuvalt, et nõue on aegunud (t lk 93). Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud, samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele. Hageja nõuded ja seisukohad
5.Hageja nõuab kostjalt 2 995,88 eurot, millest 1 497,94 eurot on põhinõue ning viivis 1 497,94 eurot. Hagi aluseks on see, et hageja teostas kostja tellimusel kostjale raskeveokite hooldus ja remonttöid, mille eest kostja on jäänud hagejale võlgu. Hageja väitel on kostjal tasumata 01.04.2008 esitatud arve nr 80270 summas 23 437,70 EEK ehk 1 497, 94 eur (t lk 44-46).
6.Hageja toob esile järgmised asjaolud: − Kostja esitas hagejale raskeveokite remonditööde ja hoolduste teostamiseks kirjalikud tellimused. Tellimuslehtedel on välja toodud sõidukid, nende registreerimisnumbrid ning teostatud tööd. Teostatud teenused ja kasutatud varuosad koos hindadega on kinnitatud kostja esindaja allkirjaga. Nende alusel on hageja koostanud kostjale arve nr 80270, 01.04.2008, mis on kostja poolt tasumata. Arve maksetähtajaks oli 15.04.2008. Hageja on tellimustöödega seotud omapoolsed kohustused (raskeveokite remonditööd ja hooldused) täitnud ja kostjale üle andnud. − Maksetähtaja ületamisel palus kostja korduvalt maksekohustuse täitmise ootamist. Hageja on edastanud kostjale saldoteatisi nõude kohta, samuti teinud
makseettepanekuid suuliselt ja kirjalikult ning andnud kohustuse täitmiseks mõistliku täitmisaja. − Hageja peab kostja vastuväiteid põhjendamatuks. Arvel olevad andmed on ühesugused (arve saaja, maksetähtaeg, kuupäev, teenuste nimetused, summad) ning kattuvad arve lisana toodud tellimuslehtedel kajastatud tööde ja tasudega, mille on allkirjastanud kostja esindaja. Kostja ei ole kordagi esitanud hagejale soovi saada teostatud tööde akte ja selgitusi. Teostatud tööde aktid on vastu võetud ja kinnitatud kostja esindaja allkirjaga, mille tõttu ei saa kostja väita, et ei ole kursis, millistel alustel on hageja esitanud kostjale arve nr 80270. Hageja väidab, et kostja ei ole kordagi vaidlustanud esitatud arvet, saldoteatisi või soovinud saada teostatud remonditööde akte. − Hageja leiab, et aegumistähtaeg on 10 aastat. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud (t lk 59-60).
8.Kostja on toonud esile, et arve nr 80270 sisu, mille alusel hageja esitab oma nõuded, on mitmekordselt muudetud ja parandatud, samal ajal esitatud teostatud tööde aktid ei ole kuidagi seotud esialgse arvega.
9.Kostja palus, et hageja saadaks nõude aluseks oleva arve. 24.03.2017 on hageja edastanud arve nr 80270 koopia, mille alusel on esitatud nõue. 25.05.2017 Harju Maakohtusse esitatud hagi aluseks on samuti arve nr 80270. Kuid kohtule esitatud arve sisu erineb esialgsest arvest ja see on vastuolus Raamatupidamise seaduse (RPS) §-ga 10.
10.Kostjal oli koostöö hagejaga alates 2006. aastast. Kostja tasus õigeaegselt ja vaidlemata kõik korrektsed arved, mida võib kinnitada pangakonto väljavõte. Kostjal ei olnud kavatsusi jätta maksmata arve nr 80270 eest. Kostja avaldas korduvalt soovi saada teostatud tööde aktid ja arve nr 80270 selgitused, kuid hageja neid ei esitanud. Omalt poolt võib kostja eeldada, et hageja soovib tahtlikult kohust eksitada, esitades arved ja teostatud tööde aktid, mis on erineva sisuga ning ei ole esialgse arvega seotud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on lubatav ja põhjendatud, kuna menetluse algstaadiumis aegumise küsimuse lahendamine võimaldab asja kiiremat ja õigemat lahendamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt TsÜS § 143-le võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja tugineb hageja nõuete aegumisele. Esmase aegumise vastuväite on kostja esitanud juba maksekäsu kiirmenetluses koos vastuväitega nõudele 13.04.2017 (t lk 8 pöördel). Kostja on korranud oma väidet 11.09.2017 vastuses hagile (t lk 60) ja 07.11.2017 esitas kostja taotluse aegumise osas vaheotsuse tegemiseks (t lk 75).
12.Hageja tõi esile, et kostja esitas hagejale raskeveokite remonditööde ja hoolduste teostamiseks kirjalikud tellimused, mille täitmist ja varuosade kasutamist ning hinda kinnitas allkirjaga tellimuslehtedel. Tellimuslehtedel on välja toodud sõidukid, nende registreerimisnumbrid ning teostatud tööd. Nende alusel on hageja koostanud kostjale arve raskeveokite remonditööde ja hoolduse teostamise ning varuosade kasutamise eest.
13.Seoses nõude alusega on hageja koos hagiga esitanud kohtule : -
Arve nr 80270, 01.04.2008 (t lk 30) summas 23 437,70 EEK ehk 1 497,94 eur järgmiste teenuste eest: 1) Remont+varuosad 22.08.2006 (xxxx), tasu 826,37 EEK (summad KM-ta) 2) Remont+varuosad 07.12.2006 (xxxx), tasu 13 473,47 EEK 3) Remont+varuosad 02.03.2007 (xxxx; xxxx), tasu 5 562,61 EEK
-
Tellimus 22.08.2006 autole Scania, reg nr xxxx, maksumus 826,37 EEK. Kostja on selle samal kuupäeval allkirjastanud (t lk 31).
-
Tellimus autole Scania, reg nr xxxx, maksumus 13 473,47 EEK. Kostja on selle allkirjastanud 07.12.2006 (t lk 32).
-
Tellimus 02.03.2007 autole Scania, reg nr xxxx, maksumus 5 562,61 EEK. Kostja on selle samal kuupäeval allkirjastanud (t lk 33).
-
Arve nr 80270, 01.04.2008 (t lk 37) summas 23 437,70 EEK ehk 1 497,94 eur järgmiste teenuste eest: 1) Remont + varuosad 22.08.2006 (xxxx), tasu 826,37 EEK 2) Remont + varuosad 07.12.2006 (xxxx), tasu 13 473,47 EEK 3) Remont + varuosad 02.03.2007 (xxxx), tasu 5 562,61 EEK.
14.Kostja on küll vastu vaielnud nõude suurusele selgitades maksekäsu kiirmenetluse vastuväites, et nõue on põhjendamatult suur. Kuid hilisemalt ei ole kostja nõude suurusele otseselt vastu vaielnud. Kostja põhiväide on olnud, et algselt sama numbri ja kuupäevaga esitatud arve sisu ei ole sama, mis hagile lisatud arve sisu ning seetõttu leiab kostja, et ta ei ole hagejale võlgu. Lisaks on kostja järjekindalt tuginenud aegumisele.
15.Seega leob kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja tellis hagejalt 22.08.2006 remondi autole xxxx; 07.12.2006 autole xxxx ja 02.03.2007 autole xxxx. Tellimuse kogumaksumus oli 23 437,70 EEK.
16.Kohtule on esitatud hageja enda poolt kaks sama numbrit ja sama kuupäeva ning sama summat kandvat arvet (t lk 30 ja 37), mis aga sisu punktides 1 ja 3 on erinevad: nimelt on üks arve remondi eest autole xxxx ja teine remondi eest autole xxxx. Arusaadavat selgitust, miks ühe ja sama numbri ning kuupäevaga arvet on erineva sisuga, ei ole kohtu ette toodud. Samas ei oma see käesoleva lahendi tegemisel ka määravat tähtsust, sest Riigikohus on oma praktikas leidnud, et aegumise kohaldamiseks ei ole tegelikkuses vajalik nõude olemasolu tuvastada (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-8-07 p 12).
17.Eeltoodud asjaolude alusel kvalifitseerib kohus, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses.
18.Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama paragrahvi neljas lõige näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.
Hageja poolt teostatud tööde eest väljastas hageja arve nr 80270, mis tuli kostjal tasuda 15.04.2008 (arve tl 30-33, 37 ning korduvalt esitatud 47-50,54, 62, 63-66, 78-81). Viidatud asjaolu üle puudub poolte vahel vaidlus. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 esimesele lausele kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis kirjeldaksid töö üleandmist – vastuvõtmist ja kostja poolt ülevaatamist. Seega eeldab kohus, et töö on valminud ja kostjale üle antud ning kostja pole tööle vastuväiteid esitanud. Riigikohus on oma varasemas praktikas (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15 p 10) leidnud, et kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude aegumist TsÜS § 147 lg 3 (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15). TsÜS § 147 lg 3 lükkab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle sissenõutavaks muutumise aasta lõpule. Kuna pooled ei vaidle, et hageja arve nr 80270 maksmise kohustus saabus 15.04.2008, siis algas hageja nõude aegumine kulgema 01.01.2009. Sõltumata sellest, milline on segadus arve sisu osas leiab kohus, et töö oli tellitud ning valminud ja kostjal tuli selle eest tasuda. Milline arve täpselt 2008 aastal kostjale esitati, seda kohtule tõendatud ei ole, kuid kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte hagejale makstud tööde kohta (t lk 67) kinnitab, et arvet nr 80270 tasutud ei ole. Arve mittetasumist ei eita ka kostja, kuid leiab, et see on aegunud ning ebatäpne. Kostja ei eita ka seda, et ta on tellimuslehtedel kirjeldatud teenused ja tööd saanud ja vastu võtnud. Samas märgib kohus veelkord, et aegumise kohaldamiseks ei ole vajalik nõude olemasolu tuvastada (vt ka käesoleva otsuse p 16 viimane lõik).
19.Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, siis kohaldab kohus käesolevaga TsÜS § 143 alusel aegumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Hageja väitest, et kostja tahtlus seisnes oma kohustuse täitmata jätmises TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks ei piisa. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14 p 37; tsiviilasjas nr 3-2-1-7909, p 11). Kohus leiab, et kostja tahtlust TsÜS § 146 lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hageja nõudis kostjalt aastate jooksul pidevalt laenu tagastamist, kuid kostja oma kohustust ei täitnud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p 11). VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt RKTKo tsiviilasjas nr 32-1-15-09). Hageja ei ole aga tõendanud kostja tahtlust.
Tulenevalt eeltoodus leiab kohus, et hageja põhinõue aegus 01.01.2012, seega kui 3 aastat oli möödunud nõude sissenõutavaks muutumisest (01.01.2009).
20.Hageja on toonud esile, et maksetähtaja ületamisel palus kostja korduvalt maksekohustuse täitmise ootamist. Hageja on edastanud kostjale saldoteatisi nõude kohta, samuti teinud makseettepanekuid suuliselt ja kirjalikult kohustuse täitmiseks ning andnud kohustuse täitmiseks mõistliku täitmisaja. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud tema poolt kostjale saadetud saldokinnitusi (tl 34-36 pöördel, 51-53 pöördel, 61-61 pöördel, 82-83), kuid need on kõik kostja poolt allkirjastamata. Ainus saldokinnitus, millele on kostja e-posti aadressilt vastatud 10.03.2014, on kostjale edastatud 06.03.2014. Varasema perioodi osas ei ole hageja tõendeid esitanud. Samas oli 10.03.2014 seisuga hageja nõue kostja vastu juba aegunud. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et pooled oleks 2008 aastast ehk arve esitamisest kuni 2017 aastani (s.o 9 aasta jooksul) pidanud läbirääkimisi nõude üle või või leppinud kokku selle tasumises, tasumise tähtaja pikendamises või muus sellesarnases. Ainus on vaid 2014 aasta saldoteatis, mille osas kostja on vastanud (t lk 34). Samas ei nähtu sellest vastusest üheselt kostja tahe võlgnevust tasuda või mistahes tähtaegu pikendada. TsÜS § 158 lg 1 järgi saab katkeda aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks möödunud (vt ka nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 10 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p 48). Seega aegunud võla tunnistamisega ei saa aegumine katkeda. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid aegumise katkemisele või peatumisele (TsÜS § 158-169).
21.TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega on hageja viivisenõue samuti aegunud.
22.Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded (põhinõue ja viivis) aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
24.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalide kohaselt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud käesoleva asja menetlemisel (vt ka käesoleva otsuse p 4 viimane lõik). Kohus määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.
26.TsMS § 178 lg-d 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
27.Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik vaid siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg2). Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine.