Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Jusker OÜ ja XXXX’e vastu solidaarselt põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 000 eurot Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht Ahtri 6, Tallinn 10151); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Tenno Parmas (epost: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja 1: Jusker OÜ (registrikood 12390383, asukoht Uus 142, Tartu 50603); Kostja 2: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX);
Asja läbivaatamine
Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja: Meelis Jürma (e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXXX’elt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks solidaarselt viivisevõlgnevus summas 6090 eurot ning viivised põhinõudelt (7000 eurot) alates 22.12.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivisemääraga 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 490 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Välja mõista kostjalt XXXX’elt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks menetluskuluna 525,46 eurot.
5.Välja mõista kostjalt XXXX’elt hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kohtuotsuse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-17-19092 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (edaspidi hageja) esitas 21.12.2017 Harju Maakohtule hagi Jusker OÜ (edaspidi kostja 1) ja XXXX’e (edaspidi kostja 2) vastu solidaarselt põhivõla, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 7000 eurot, intress 420 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 6090 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlalt viivisemääraga 0,2% päevas kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 490 eurot.
2.Kostja 1 võttis 22.01.2018 hagiavalduse täies ulatuses õigeks. Kostja 2 võttis 22.01.2018 hagi õigeks osaliselt, st põhivõla 7000 euro ning intressi 420 osas. Kohus rahuldas 21.02.2018 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega ning mõistis kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7000 eurot ja intressi 420 eurot ning kostjalt 1 sissenõutavaks muutunud viivis 6090 eurot ning viivised põhinõudelt alates 22.12.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivisemääraga 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 490 eurot. Õigeksvõtul põhinev osaotsus on jõustunud 28.03.2018. Viivisenõude osas jätkas kohus kostja 2 suhtes menetlust. Hageja nõuded ja seisukohad
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja 1 11.09.2015 laenulepingu nr XXXX, mille kohaselt andis Credit Invest OÜ kostjale 1 laenu 7000 eurot. Laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus ning tagastama laenu koos intressiga esialgu vastavalt hiljemalt 11.10.2015. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 11.09.2015 arvestades laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Credit Invest OÜ ja kostja 1 juhatuse liige XXXX sõlmisid 10.09.2015 kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXXX, mille kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 14 000 eurot. Laenu ja intressisumma tagastamise tähtaeg pikenes laenuandja ja kostja 1 kokkuleppel kuni 11.10.2016. Kostja 1 laenu tähtajaks ei tagastanud ning ei ole pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist tasunud ühtegi makset. Laenuandja on nõudnud nii kostjalt 1 kui ka kostjalt 2 võlgnevuse tasumist. 14.02.2017 omandas hageja laenuandjalt nõude loovutamise lepingu alusel laenu- ja käenduslepingust tuleneva nõude kostjate vastu.
4.Hageja ei nõustu kostja 2 seisukohaga, mille kohaselt on viivisemäär arvestades kostja 2 majanduslikku olukorda liialt suur. Hageja leiab, et puudub alus viivise vähendamiseks, sest
2-17-19092 käesolevas asjas ei oma tähtsust kostja 2 majanduslik olukord, kuivõrd selliseid taotlusi võib esitada üksnes laenusaaja ehk põhivõlgnik. Hageja toob välja, et kostja 2 ei ole kostja 1 juhatuse liikmena tõendanud viivisenõude ebaproportsionaalsust kostja 1 suhtes. Kostja 2 vastuväited
5.Kostja 2 vaidleb vastu hageja viivisenõudele. Kostja 2 palub viiviseid vähendada seoses tema majandusliku olukorraga. Ta toob välja, et tema sissetulek on vastuse esitamise hetkel 1071,97 eurot kuus ning alates kevadest 2018 770 eurot. Kostja 2 ülalpidamisel on 4-aastane laps, lisaks on kostja 2 sõlminud laenulepingud Swedbank AS-iga ja BIGBANK AS-iga ning peab tasuma ka õppelaenu. Kostja 2 palub vähendada viiviseid määrani 0,066% päevas (so kolmekordne seadusjärgne määr). Lisaks toob kostja 2 välja, et kuni hagiavalduse esitamiseni ei ole hageja pöördunud tema kui käendaja poole nõudega võlgnevuse tasumiseks. Oma lõppseisukohas leiab kostja 2, et tal käendajana on samuti õigus nõuda viivise vähendamist olenemata sellest, kas põhivõlgnik on sellise vastuväite esitanud või mitte. Kostja 2 märgib, et kui hageja on teda käendajana aktsepteerinud, siis peab hageja arvestama ka käendaja majandusliku seisundiga. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad ning tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab et hagi tuleb rahuldada.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning poolte poolt vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - Credit Invest OÜ ja kostja 1 sõlmisid 11.09.2015 laenulepingu nr XXXX, mille kohaselt andis Credit Invest OÜ kostjale 1 laenu 7000 eurot. Laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus ning tagastama laenu koos intressiga esialgu hiljemalt 11.10.2015 (tl 6-9); - Credit Invest OÜ kandis 11.09.2015 kostjale 1 üle laenusumma 6900 eurot (tl 10); - Credit Invest OÜ ja kostja 2 sõlmisid 10.09.2015 kostja 1 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXXX, mille kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 14 000 eurot. Käenduslepingus lepiti kokku käenduslepingu rikkumise korral rakenduvaks viivisemääraks 0,20% päevas rikkumise summalt iga viivitatud kalendripäeva eest (tl 11); - Laenulepingut on pikendatud kostja 1 soovil 12 korral ning laenulepingu täitmise tähtajaks määrati 11.10.2016 (tl 12); - 14.02.2017 esitas Credit Invest OÜ kostjale 1 (ning ärakirjana käendajale kostja 2) teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on laenu- ja käenduslepingust tulenevad nõuded kostjate vastu 14.02.2017 loovutatud hagejale (tl 16).
8.Hageja on kostja 2 vastu esitanud käenduslepingust tuleneva nõude. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu
2-17-19092 rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
9.Käesoleval juhul ei vaidle kostja 2 vastu sellele, et hagejal on tema vastu käenduslepingust tulenev nõue, st kostja 1 on põhivõlgnikuna kohustust rikkunud ning kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kostja 2 on käenduslepingust tulenevat põhinõuet ning intressinõuet tunnustatud ning vaidleb vastu üksnes viivise suurusele. Kostja 2 taotleb viivise vähendamist päevamäärani 0,066%, tuues aluseks oma halva majandusliku olukorra. Oma majandusliku seisundi tõendamiseks on kostja 2 esitanud kohtule palgateatise (tl 30), pangakonto väljavõtte ajavahemikus 01.06.2017 – 21.01.2018 (tl 31-59), Swedbank AS-iga sõlmitud väikelaenulepingu (tl 60-63) ning BIGBANK ASiga sõlmitud tarbijakrediidilepingu (tl 64-66).
10.VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Kostja 2 on asunud seisukohale, et tulenevalt VÕS § 149 lg-st 1 on tal õigus nõuda viivise vähendamist ka siis, kui põhivõlgnik sellist vastuväidet esitanud ei ole. Kostja 2 on seisukohal, et tal on õigus nõuda viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 alusel, mille kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus ei nõustu kostja 2 seisukohaga, mille kohaselt on tal olenemata kostja 1 ehk põhivõlgniku vastuväidetest õigus nõuda viivise vähendamist seoses tema enda majandusliku seisundiga. Kui käendusleping kehtib, saab käendaja esitada haginõudele üksnes põhivõlgniku vastuväiteid (RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710, p. 51). Riigikohus on selgitanud, et käendajal on küll õigus esitada VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vastuväide viivise vähendamiseks, kuid sellisel juhul tuleb viivise vähendamisel arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit, mitte käendaja majanduslikku seisundit või muid asjaolusid (RKTKo 18.12.2014 nr 3-2-1-139-14, p. 17). Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust kostja 2 kui käendaja majanduslik olukord, sest kostjal 2 oleks olnud võimalik esitada üksnes kostjaga 1 ehk põhivõlgnikuga seonduvaid vastuväiteid, st näiteks kostja 1 majandusliku seisundi osas. Kostja 2 ei ole oma vastuväidetes tuginenud kostja 1 majanduslikule seisundile ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et esineb võimalik alus kokkulepitud viivisemäära vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Seega puudub käesoleval juhul alus viivise vähendamiseks ning hagi kuulub viivisenõude osas rahuldamisele.
11.Kostjalt 2 tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6090 eurot (ajavahemiku 12.10.2016 – 21.12.2017 eest, so 7000 x 0,2% x 435 päeva) ning edasiulatuv viivis TsMS § 367 alusel alates 22.12.2017 põhinõudelt (7000 eurot) kuni põhinõude tasumiseni viivisemääraga 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 490 eurot.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
2-17-19092
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud rahuldatud nõude osas kostja 2 kanda.
13.Kohus märgib, et määras 21.02.2018 osaotsuses hageja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 1118 eurot ja mõistis kostjatelt rahuldatud põhivõla ja intressinõude (kokku 7420) osas kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud summas 592,54 eurot ning nimetatud summalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja 2 poolt tunnustamata, so viivisenõude 6090 euro osas mõistis kohus kostjalt 1 välja menetluskulud summas 525,46 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab käesoleva otsusega hagi viivisenõude osas täies ulatuses ka kostja 2 suhtes, siis kuulub ka kostja 2 poolt solidaarselt kostjaga 1 väljamõistmisele menetluskulu summas 525,46 eurot. Hageja ei ole pärast osaotsuse tegemist kohtule täiendavat menetluskulude nimekirja esitanud. Seega mõistab kohus kostjalt 2 hageja kasuks välja menetluskulud summas 525,46 eurot ning viivise menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetlus-kulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.