Harju Maakohus
Kohtunik
Kaire Pullerits
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-4137
Tsiviilasi
Petronas Studio OÜ hagi XXXX vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
1 848 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Petronas Studio OÜ (11582442), asukoht P. Pinna tn 10-24, Tallinn 13615 Hageja esindaja: Anatoli Orlovski FIE (1745542), e-post: [email protected] Kostja: XXXX (XXXX), elukoht XXXX Kostja esindaja: Riho Viik, e-post: [email protected]
esindajad
Kirjalik menetlus Menetlusliik
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista XXXX ́lt Petronas Studio OÜ kasuks 1007 eurot. Jätta hageja menetluskulud osaliselt XXXX kanda. Välja mõista XXXX ́lt Petronas Studio OÜ menetluskulu summas 536,45 eurot Petronas Studio OÜ kasuks.
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue
veekahjust. Veekahju seoses kostja korteri töödega ei ole olnud, sest vesi pole kuskil nende tööde käigus kostja põrandale või mujale maha jooksnud. Lagi polnud märg, läbipuurimiskohad polnud niisked, veeleke oli selgelt varasema päritoluga. Läbijooksu puudumist kinnitab ka hageja juhtumijärgne e-kiri kostjale, milles ta palus läbipuurimisest tekkinud kahju kindlaks määrata, selgitades, et laes on läbipuurimisest augud, lisades pildid kahjust. Kirjas pole veekahjustustest juttu, ka piltidel pole veekahjustusi näha, kuigi 7 m2 läbijooksu korral pidanuks lagi ju puurimiskohtadest samal päeval toimunud puurimistega väidetavalt kaasnenud läbijooksust veel märg olema. Kostja omandas korteri 2016 juunis. Kostja teab, et umbes 2-3 aastat tagasi, st juba enne korteri omandamist, oli korteriühistu läbi viinud ulatuslikud torude vahetused, millede käigus tõenäoliselt läbijooks võiski toimuda. Nende tööde eest vastutab aga korteriühistu, mitte kostja. Kostja on mitmel korral pakkunud tekkinud laekahjustuse kõrvaldamist, sh saatnud hageja juurde vastava spetsialisti. Kuna hageja aga nõudis lisaks ulatuslikke lisatöid, sh kogu lae, laetalade, elektrisüsteemi algul eemaldamist, krohvimist, pahteldamist ja värvimist, muid pisiparandusi jms, siis kostja keeldus nende tegemisest. Lisaks on hageja kindlamaks pakkumise tagasilükkamiseks kurtnud, et kõik töömehed on olnud alkoholijoobes. Kostja pakkus rahalist kompromissi 400 euro suuruses summas, millise tööde maksumuse hinnangu oli ta ehitusspetsialistidelt saanud tööde tõenäolise mahu kohta. Hageja on sellest senini keeldunud. Kostja on lisaks korduvalt püüdnud hageja kahju korvata, küsides selleks mitmeid hinnapakkumisi. Lisaks on kostja pakkunud hagejale 17.11.2017 kirjalikult 650 eurot, kuid hageja ei ole isegi ust kostjale avanud. Juhtunu ei saa olla võimaluseks hageja alusetuks rikastumiseks, vaid kostja on kohustatud algse olukorra taastama. Hageja püüab olukorda omakasupüüdlikult ära kasutades teostada ulatuslikumat korteri remonti. Kostja teeb kompromisspakkumise 650 eurosele summale, mis vastab keskmisele tehtud tööde maksumuste pakkumistele. Kohtu põhjendused
nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus käsitleb esmalt vaidluse eset ja hageja nõude õiguslikku alust, seejärel aga kostja võimalikku kohustuste rikkumist ning vastutust kahju tekitamisest tulenevalt. Kostja kohustuste rikkumise olemasolul analüüsib kohus kahju olemasolu, põhjuslikku seost kahju ja kostja kohustuste rikkumise vahel, vajadusel ka kostja vabandatavust.
(tl 57).
kahju eest. EHS § 8 reguleerib ohutu ehitamise põhimõtet. Vastavalt EHS §-ile 8 ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on EHS § 8 eesmärk tagada, et ehitustegevus oleks ohutu ning normi kaitse-eesmärk ei ole hageja kaitsmine talle tekkinud puhtmajandusliku kahju eest. Seetõttu ei ole EHS § 8 käesolevas asjas kohaldatav. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15). Seega, käesolevas asjas kaitseb hagejat kui korteriomanikku tema omandile tekkinud kahju eest kahju tekkimise ajal kehtinud KOS § 11. Kahju tekkimise ajal kehtinud KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatuga sarnane põhimõte sisaldub ka AÕS § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-06, p 14). AÕS § 72 lg-s 5 sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Hageja nõude eeldused on, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustusi, hagejale kui võlausaldajale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), rikkumise ja kahju vahel on olemas põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ning KOS § 11 lg 3 kohane kostja vastutust välistav asjaolu puudub. Kohus peab vajalikuks pooltele täiendavalt selgitada, et oma 14.02.2018 määruses nägi kohus ette poolte kohustused tõendamisel ja tõendamiskoormise jaotuse tulenevalt deliktiõiguse sätetest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning p 7 kohaselt ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus selgitas, et deliktilise üldvastutuse ehk süül põhineva vastutuse eeldusteks on: 1) objektiivne teokoosseis (tegu – tagajärg – põhjuslik seos), 2) õigusvastasus ja 3) süü. Tõendamiskoormus jagunes seejuures koht selgituste kohaselt selliselt, et hageja pidi tõendama objektiivse teokoosseisu (tegu – tagajärg – põhjuslik seos) ja õigusvastasuse eeldused, kostja pidi aga vastutusest vabanemiseks tõendama mõne
õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kuigi ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval deliktiõiguse sätteid, märgib kohus, et sellest hoolimata hageja nõude eeldused on samad, st hageja pidi tõendama kostja kohustuse rikkumise, tekkinud kahju ja põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel. Kostja pidi küll vastutusest vabanemiseks õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise asemel tõendama hoopis oma rikkumise vabandatavuse, kuid kuivõrd läbipuurimise võttis kostja omaks ning märgumisega seonduvat rikkumist hageja ei tõendanud, ei toonud kostjale antud selgitus käeolevas asjas kaasa kostjale ebasoodsamat olukorda.
Kohus märkis juba oma 19.10.2017 määruses, et nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt esitatud eksperthinnangus küll asutakse seisukohale, et laekahjustuse tekkepõhjused on nii veekahjustus kui läbipuurimine, kuid kohtu hinnangul hageja poolt esitatud ekspertarvamus ei anna vastust küsimusele, kas veekahjustuse tekitas kostja poolt omaks võetud läbipuurimine. Kohus märkis, et kuivõrd kahju hüvitamise nõue käesolevas asjas on hageja nõue, on põhjusliku seose tõendamine kahju ja asjaolude vahel hageja, mitte kostja ülesanne. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS § 230 lg 1 kohaselt hageja peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kohus märgib, et jääb jätkuvalt seisukohale, et hageja eksperthinnangust ei tulene, et veekahju seostuks tüübliaukude läbipuurimisega. On vaid kinnitus, et on kaks kahjustust - läbipuurimine ja veeleke - ning nad on seotud kõrgemal asuva läbijooksu ja läbipuurimisega. Ekspert ei ole kinnitanud, et veekahju tingis läbipuurimine. Ekspertiisis kirjeldatakse hoopis, et laes on näha kuivanud vee jäljed (tl 7; 10). Muid asjaolusid või tõendeid, mille põhjal võiks järeldada, et lae märgumine ja läbipuurimine on põhjuslikus seoses, hageja esitanud ei ole. Kohtul tuli analüüsida kõiki hageja lae märgumist mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, kuid kohus märgib, et hageja ei ole selliseks analüüsiks asjakohaseid tõendeid kohtule esitanud. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisnes kostja tegevus, mis tõi kaasa lae märgumise. Vaatamata kohtu selgitustele on hageja üksnes üldsõnaliselt märkinud, et vaadeldaval juhul omab tähtsust see, et hageja kahe ruumi laed said kahjustada kostja tegevuse tõttu ning kostja tegevuse ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos (tl 43). Kohus on seisukohal, et praegusel juhul on võimalus analüüsida lae märgumise seisukohast asjaolusid ka kohtul endal, kuna kostja on esitanud lae kahjustuste fotode väljatrükid (tl 32-37) ning e-kirja (tl 31), mille hageja on saatnud maja haldajale kahju avastamise järgselt ning hageja ei ole sellise kirja ning fotode saatmisele vastu vaielnud. Kahju tekkimise järgses e-kirjas mainib hageja üksnes aukude tekkimist ning ei räägi veekahjust. Ka lisatud fotode väljatrükkidelt ei ole nähtav ega järeldatav lae märgumine. Kohus märgib, et iseenesest on õige kostja väide, et hagejale kahju tekitamise eest seonduvalt lae märgumisega võib vastutada ka korteriühistu. Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (VÕS § 137 lg 1). Näiteks on Riigikohus leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu otsus nr 3-21-155-14, p 12). Riigikohus on ka leidnud, et asja lahendamiseks pole iseenesest oluline, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 43). Kostja võib vastutada hagejale tekkinud kahju eest ka juhul, kui elamu veesüsteem on käsitatav korteriomanike kaasomandina KOS § 1 lg 2 tähenduses. Kaasomanikel on KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (Riigikohtu otsus nr 3-2-1129-13, p-d 47 ja 48). Kui kohustuste rikkumise tõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-13, p 48). Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi
korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Kuna elamu veesüsteemid on korteriomanike kaasomandis ning kuivõrd käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja kohustuste rikkumine seonduvalt veesüsteemide kahjustamisega, ei vastuta kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest seonduvalt asjaoluga, et hageja laed olid väidetavalt märgunud.
Eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et ei ole tõendatud mistahes veekahjustused hageja ruumide lagedes seonduvalt kostja poolt oma kohustuste rikkumisega. Kohtu hinnangul on seetõttu vajalik kostja arvel tervikuna remontida hageja ruumide kahjustunud laed üksnes selliselt, et lagede augud on pahteldatud ning lagi ja lae talad värvitud. Hageja tellitud odavaima, Roof Construction OÜ 20.12.2016 hinnapakkumise järgi on kahjustuste eeldatav maksumus 1 560 eurot (tl 11). Kohtu hinnangul ei ole antud hinnapakkumuses kostja arvel põhjendatud hüvitada tööd seonduvalt lagede armeerimise ja krohvimisega summas 360 eurot. Seega peab kohus antud hinnapakkumist põhjendatuks 1 200 euro ulatuses. Kostja tellitud kalleima, Äri ABC OÜ hinnapakkumise järgi on kahjustuste eeldatav maksumus 863,10 eurot (tl 56). Kohtu hinnangul ei ole antud pakkumuses kostja arvel põhjendatud hüvitada tööd seonduvalt lagede armeerimisega summas 49 eurot. Seega peab kohus antud hinnapakkumist põhjendatuks 814,10 euro ulatuses. Kohus selgitab, et lähtub kostja huvist odavaima hageja hinnapakkumise suhtes ning hageja huvist kostja kalleima hinnapakkumise suhtes. Põhjendatud kahju suuruse leidmiseks liidab kohus hageja odavaima ning kostja kalleima hinnapakkumise põhjendatud ulatuses (1 200+814) ning jagab saadud tulemuse kaheks, millise tehte tulemusena selgub kohtu hinnangul poolte poolt esitatud hinnapakkumiste põhjal hinnanguline kahjuhüvitise põhjendatud suurus, mis tuleb kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega hagejale tekitatud kahju hüvitamiseks täiendavalt välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 607 eurot, kuivõrd kohus on eespool rahuldanud osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega summas 400 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada kahju katteks 1007 eurot. Kohus selgitab hagejale, et kahju hüvitamise nõude esitamine ei saa olla rikastumise allikaks. Kuivõrd kohus jättis hageja nõude osaliselt rahuldamata, kuna ei ole tõendanud, et kostja pani toime talle etteheidetava teo, mille tulemusena hageja ruumide laed märgusid, ei pidanud kohus vajalikuks ka hinnata, mis võiks olla sellise kahju suurus.
kulu. Hageja menetluskuluks on ka lepingulisele esindajale makstud tasu 459,50 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirjas näidanud hageja lepingulise esindaja kulude kujunemise koosseisu. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt erinevate menetlusdokumentide tutvumisele ja koostamisele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et esitatud kulud on ilma käibemaksuta. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 984,50 eurot (225+300+ 459,50). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi. Hageja nõudis hagis võlgnevuse tasumist kokku summas 1 848 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude kokku 1 007 euro väljamõistmiseks ehk 54,49% ulatuses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja osaliselt, st 54,49% hageja menetluskuludest (hagi rahuldamise ulatus) jääb kostja kanda ning ülejäänud osas hageja enda kanda. Seega jäävad kostja kanda hageja menetluskulud summas 536,45 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjal hagejale hüvitada. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse 16.03.2018 esitanud (tl 61). Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.