Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxx(isikukood xxx, Xxx, telefon: xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vahur Kivistik (Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, Gonsiori 7, Tallinn 10117, telefon: 660 3800, e-post: [email protected]); Kostjad: 1) Xxx(isikukood xxx, Xxx, telefon: xxx); 2) Xxx(isikukood xxx, Xxx). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi kostja Xxxsuhtes kirjeldava ja põhjendava osaga tehtud otsusega ning kostja Xxxsuhtes tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjatelt Xxx(isikukood xxx) ja Xxx (isikukood xxx) solidaarselt hageja Xxx (Xxx, isikukood xxx) kasuks viivisena välja 1020,41 (üks tuhat kakskümmend eurot ja 41 senti) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostjate Xxxja Xxxkanda.
2.Mõista kostjatelt Xxx(isikukood xxx) ja Xxx (isikukood xxx) solidaarselt hageja Xxx (Xxx, isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 532,64 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 64 senti) eurot, millest 200 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 332,64 eurot on hageja õigusabikulud.
3.Mõista kostjatelt Xxx(isikukood xxx) ja Xxx (isikukood xxx) solidaarselt hageja Xxx (Xxx, isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 532,64 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad esitada apellatsioonkaebuse hageja ja kostja XxxTallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kostja Xxxvõib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti Filiaalis või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli hageja esitanud 12.11.2014 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 8540 eurot. Kostja oli kohustatud tasuma ka viivist kooskõlas lepingu punktiga 1.5 0,3% iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduses hageja kostjatelt viivise väljamõistmist ei palunud. 01.04.2015 rahuldas Harju Maakohus tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja võlgnevuse 8540 eurot ja menetluskulu 950 eurot ehk kokku 9490 eurot. Hageja esitas viivisenõude kostjate vastu käesolevas tsiviilasjas.
2.15.07.2013 esitas hageja kohtutäiturile avalduse Harju Maakohtu tagaseljaotsuse täitmisele pööramiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kohtutäituri vahendusel hagejale laekunud kokku 9253,92 eurot. Seega oli 01.04.2015 tagaseljaotsusega välja mõistetud nõude jääk hagiavalduse esitamise seisuga 236,08 eurot.
3.Hageja viitas VÕS § 101 lg 1 punktile 6 ja VÕS § 113 lõikele 1. Vastavalt kostjate ja hageja vahel 13.11.2012 sõlmitud laenulepingu p-le 1.5. kohustusid kostjad tasuma viivist laenu tagasimaksega hilinemisel 0,3% iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja leidis, et 13.11.2012 laenulepingus sätestatud viivisemäär oli ebamõistlikult kõrge, millest tulenevalt vähendas hageja viivise määra seadusjärgse viivisemäärani. Kuna hageja põhivõlgnevuse osas esitatud 12.11.2014 hagiavalduses kostjatelt viivist ei nõudnud, alustas hageja viivise arvestust alates tagaseljaotsuse tegemisele järgmisest päevast ehk 02.04.2015. Hageja nõudis viivist kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni.
4.Alates 02.04.2015 kuni hagiavalduse esitamise hetkeni on osaliselt igakuiste maksetena laekunud kohtutäituri vahendusel hagejale kokku 9253,92 eurot. Seetõttu on sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga 1014,06 eurot. Hageja palus kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 1018,60 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista seadusjärgse määraga viivise kogu võlgnevuse jäägilt kuni kohustuse täitmiseni.
5.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma nõuet. Hageja selgitas, et hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summa, mida ta palus kostjatelt välja mõista, on 1018,60 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt hagiavalduse esitamise seisuga 1018,60 eurot ja alates 29.04.2017 seadusjärgne viivis edasiulatuvalt 01.04.2015 tagaseljaotsusega välja mõistetud kogu võlgnevuse jäägilt (võlgnevuse jääk hagiavalduse esitamise seisuga 236,08 eurot) päevas kuni kohustuste täitmiseni.
6.Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ning õigusabikulud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja õigusabikulud koos käibemaksuga on summas 499,64 eurot. Hageja avaldas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta taotles kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt.
7.Kostja Xxxvastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väide, mille kohaselt ei ole viimane allkirjastanud laenulepingut, ei ole asjakohane. Hagi aluseks on 01.04.2015 tagaseljaotsus, mitte laenuleping. Hageja ei nõua kostjalt viivist laenulepingu alusel, vaid tulenevalt tagaseljaotsuse tegemisest ning alates 02.04.2015. Kostja on tunnistanud laenu tagastamise viivitust ning on õigeks võtnud kogu laenusumma ja menetluskulud. Seega on hageja viivisenõue 01.04.2015 tagaseljaotsuse täitmata jätmise eest põhjendatud.
8.19.03.2018 menetlusdokumendis kordas hageja varasemaid väiteid. Hageja esitas täiendava menetluskulude taotluse. Hageja palus kostjatelt täiendavate menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 319,44 eurot. Hageja esindajal kulus 0,25 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks, 0,17 tundi kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise taotluse koostamisele ning 2 tundi viimase seisukoha koostamisele. Kostja vastuväited
9.Kostja Xxxavaldas, et ta on töötav pensionär. Seoses teise hagiavaldusega tasub kostja täitur Elen Vilippuse kaudu täitemenetluse nr 022/2015/6618 nõuet ja täitemenetluse nr 022/2015/7079 nõuet. Kostja pangaarvele jääb vabaks kasutamiseks kogu sissetulekust igakuiselt 430 eurot kuus, millest tuleb tasuda söök, elamiskulud ning ravimid. Hageja ei esitanud tsiviilasja 2-1460745 otsuse jõustumisel ettenähtud aja jooksul omapoolseid vaideid või täiendavaid nõudeid viivise osas. Uus hagi esitati siis, kui eelmine sai lahendi.
10.Hageja esitatud laenulepingu lehel 4 on toodud poolte rekvisiidid, mille kohaselt oleks laenuandja Xxxning laenusaajad Xxxja Xxx Xxx. Kostja kinnitas, et ta kirjutas 13.11.2012 alla lepingule, milles laenuvõtjaks 1 oli märgitud Xxxning laenuvõtjaks 2 Xxx. Lepingus olid lehed 1 kuni 3, millele kostja alla kirjutas. Neljandat lehekülge nägi kostja esmakordselt. Lehel esinevatele vigadele oleks kostja kohe tähelepanu juhtinud ega oleks alla kirjutanud enne vajalikke parandusi. Seetõttu oli kostja kindel, et laenulepingul olevad allkirjad ei ole tema kirjutatud ning lepingu õiguslikkus on kaheldav. Koopiat allakirjutatud esialgsest laenulepingust lehtedel 1-3 Xxxkostjale ei jätnud ning kostja ei taibanud seda nõuda perekondlikel põhjustel.
11.Kostja tunnistas sama laenu käendamise fakti ning viivitust laenu tagastamisel. Kostja võttis õigeks kogu laenusumma ja kohtuotsuse menetluskulude kohta. Kostja on otsuse täitnud. Kostja
Xxxelu- töö- ja asukoha ning võimalike sissetulekute osas Xxxel andmed puuduvad. Xxxei osale ilmselt nõude solidaarsel lahendamisel omapoolse panusega nagu algse hagi puhul.
12.Kostja väitis, et seisuga 01.06.2017 oli tsiviilasja 2-14-60745 raames väljamõistetud summa 9490 eurot tasutud täiteasja nr 024/2015/1003 kaudu. Kostja tervislik ja majanduslik olukord ei võimalda enam täiendavaid väljaminekuid. Kostja peab ilmselt tööst loobuma ja edaspidi elatuma pensionist. Kostja palus seetõttu jätta hagi rahuldamata. Kostja on äärmisel juhul suuteline tasuma hagejale pikema perioodi vältel 10 eurot kuus.
13.14.02.2018 seisukohtades tunnistas kostja laenu saamist. Kostja väitis, et ta allkirjastas 13.11.2012 laenulepingu kolmel lehel. Hagejaga ärilistes suhetes oli kostja poeg Xxx, kes hagejalt 2012. aastal laenu enda tarbeks palus, nõudes käendajaks oma ema ehk kostjat Xxxt. Kostjal puudus hagejaga kuni laenamiseni igasugune kontakt.
14.Laenulepingu lehekülg 4 sisaldas kostja arvates 13.11.2012. Lepingut arutasid hageja, kostja, Xxxning hageja abikaasa. Mitte keegi koha viibinutest Xxxei märganud ega juhtinud tähelepanu allkirjastamise hetkel vigadele 1. ja 4. leheküljel. Sellest järeldus kostja arvates, et algne leping oli vigadeta ning kolmel leheküljel. ebaõigeid andmeid. Laenulepingu allkirjastamine toimus hageja töökoha ruumides Xxx Kostja nägi neljandat lepingu lehte esimest korda.
15.Kostja leidis, et ta ei saa olla kindel, et hageja esitatud lepingu koopia on sama, millele kostja 13.11.2012 alla kirjutas. Kostja annab endale aru, et on kergekäeliselt ja perekondlikel põhjustel alla kirjutanud vastuolulisele lepingule, mille tagajärjel tekkis võlanõue ja lisandusid menetluskulud. Kostja on kõik nõuded täiel määral käesolevaks hetkeks juba katnud. Kostja palus hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
17.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja sõlmis kostjatega 13.11.2012 kirjaliku laenulepingu, mille kohaselt ta andis kostjatele laenu 8540 eurot; 2) kostjad ei tagastanud laenu tähtaegselt; 3) hageja esitas kohtule 12.11.2014 hagiavalduse kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevuse 8540 euro ja menetluskulude väljamõistmiseks; 4) Harju Maakohus rahuldas hageja hagi kostjate vastu tagaseljaotsusega 01.04.2015 tsiviilasjas nr 2-14-60745 ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 8540 eurot ja menetluskulu 950 eurot; 5) kostjad viivitasid tagaseljaotsuse täitmisega.
18.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt seadusjärgses määras viivist alates tagaseljaotsuse tegemisele järgnenud päevast 02.04.2015 otsusega välja mõistetud summalt. Hageja palus kostjatelt välja mõista seadusjärgses määras viivise lähtuvalt sellest, millal ja millises summas täitemenetluse käigus võlgnevust tasuti. Hageja palus kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 1018,60 eurot. Hageja leidis, et hagi esitamise ajaks oli kostjatelt välja mõistetud, kuid tasumata võlgnevuse jäägiks 236,08 eurot. Hageja palus kostjatelt välja mõista seadusjärgses määras edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise kuni kohustuse täitmiseni.
19.Kostja Xxxväitis, et seisuga 01.06.2017 oli tagaseljaotsusega välja mõistetud summa täitemenetluse käigus täielikult tasutud. Kostja avaldas, et tema majanduslik ja tervislik seisund ei võimalda nõuet täita ning kõige enam saaks kostja hagejale tasuda 10 eurot kuus. Samuti väitis kostja, et allkirjastas laenulepingu kolmel lehel ning nägi kohtumenetluses neljandat laenulepingu lehekülge esimest korda. Kostja viitas, et neljandal laenulepingu lehel on ebaõigesti laenuandjaks märgitud Xxxja laenu saajaks hageja Xxx Xxx. Selliste eksimustega lepingu lehele ei oleks kostja oma allkirja andnud.
20.Kohus leiab, et kostja Xxxvastuväited hageja nõudele ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kostja Xxxei ole esitanud kohtule viivise vähendamise taotlust põhjusel, et tema sissetulek või tervislik seisund ei võimalda nõutud viivist tasuda. Kostja väited tema sissetulekute suuruse ja tervisliku olukorra kohta on jäänud tõendamata. Kohus selgitas kostjale 18.12.2017 pöördumises (toimiku lk 89-90) vajadust põhistada täiendavalt, millisel alusel peaks kohus jätma hagi rahuldamata. Kohus selgitas kostjale, et ei saa hagi jätta rahuldamata üksnes kostja tervislikust ja majanduslikust seisundist lähtuvalt. Samas pöördumises selgitas kohus hagejale vajadust vastata kostja väidetele, et täitemenetluse käigus on tagaseljaotsusega välja mõistetud summa tasutud. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kumbki pool kohtule täiendavaid sisulisi seisukohti ega tõendeid. Kuivõrd hageja ei esitanud kostja väitele vastuväiteid ega tõendeid, loeb kohus tõendatuks kostja väite, et seisuga 01.06.2017 oli kostjatelt tagaseljaotsusega välja mõistetud summa täielikult tasutud.
21.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas nõudis hageja kostjatelt seaduses sätestatud määra alusel viivist tulenevalt sellest, et kostjad viivitasid Harju Maakohtu otsuse täitmisega.
22.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas 12.11.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate Xxxja Xxxvastu (toimiku lk 5-6) ning palus kostjatelt hageja kasuks välja mõista 13.11.2012 laenulepingu alusel põhivõlgnevuse 8540 euro ja menetluskulude väljamõistmist. Hageja ei esitanud kostjate vastu viivise nõuet.
23.Hageja lisas hagiavaldusele oma eelmisele esindajale Xxxantud volikirja (toimiku lk 9) ja maksekorraldused eelmises menetluses tasutud riigilõivude kohta (toimiku lk 16), kuid tegemist on käesolevas asjas asjakohatute tõenditega. Samuti esitas hageja väljavõtted kinnistusraamatust (toimiku lk 1013) ja äriregistrist OÜ Longlife ja T8 OÜ kohta (toimiku lk 13 pöördel kuni lk 15), kuid ei ole põhistanud, milliseid asjaolusid ta esitatud tõenditega tõendada soovib. Tegemist on asjakohatute tõenditega, mis ei ole seotud käesolevas menetluses esitatud hageja nõudega.
24.Harju Maakohtu 01.04.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-60745 (toimiku lk 49) mõisteti kostjatelt Xxxja Xxx solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus 8 540 eurot ja menetluskulud 950 eurot. Kohus iseenesest nõustub hageja väitega, et kostjatel lasus kohustus täita Harju Maakohtu otsus. Rahalise kohustuse täitmata jätmise eest oli hagejal õigus nõuda kostjatelt viivist seadusjärgses määras.
25.Hageja esitas samuti kohtule 13.11.2012 kuupäevaga laenulepingu (toimiku lk 7-8). Laenulepingu kohaselt andis Xxxkostjatele Xxxele ja Xxxele kui laenusaajatele laenu summas 8540 eurot. Laenusaajad pidid laenu tagasi maksma osamaksetega hiljemalt 29.02.2013. Mistahes osamaksete tasumisega viivitamisel pidid laenusaajad tasuma lepingu punkti 1.5 kohaselt viivist 0,3% päevas. Samas ei esitanud hageja hagiavalduses nõuet mõista kostjatelt
välja viivis lepingus toodud määras. Hageja ei nõudnud kostjatelt viivise väljamõistmist alates lepingus toodud osamaksete tasumise tähtaegadest, vaid alates tagaseljaotsuse tegemisele järgnevast päevast.
26.Laenulepingu viimasel lehel ehk neljandal lehel on laenuandjaks märgitud Xxxning laenu saajaks Xxx Xxx. Kohus nõustub kostja Xxxväidetega, et tegemist oli eksitusega lepingu vormistamisel. Kostja esitas kohtule sama laenulepingu esimese ja viimase lehe ärakirja (toimiku lk 102-103) ning ärakirja oma dokumendi koopiast (toimiku lk 104). Kostja ei selgitanud ega põhistanud, milliseid väiteid ta esitatud tõenditega tõendada soovis.
27.Kohus leiab, et eksitus laenulepingu neljandal lehel ei võimalda kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja Xxxon omaks võtnud laenu saamise ning selle, et laenuleping 13.11.2012 tegelikult sõlmiti. Kostja on omaks võtnud, et ta jättis tagaseljaotsuse õigeaegselt täitmata. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-60745 oli kostjatele täitmiseks kohustuslik. Hageja ei ole esitanud kostjate vastu nõudeid, millistel oleks seost just laenulepingu neljanda lehega. Hageja ei ole esitanud kostjate vastu viivisenõuet laenulepingus märgitud viivise määra alusel. Hagejal oli õigus nõuda kostjatelt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel seadusjärgses määras viivist isegi siis, kui laenuleping ei oleks viivise tasumise kohustust ette näinud.
28.15.07.2015 esitas hageja esindaja kohtutäiturile täitmisavalduse kostjate suhtes Harju Maakohtu tagaseljaotsuse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-14-60745 (toimiku lk 17-18). Täiteasja nr 024/2015/1003 väljavõtte kohaselt (toimiku lk 19-20) oli põhivõlgnevuse jääk seisuga 24.04.2017 236,08 eurot. Hageja ei ole vastanud kostja väitele, et jääk oli täielikult tasutud seisuga 01.06.2017.
29.Lähtudes eeltoodud tõenditest leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis tagaseljaotsuses toodud kohustuse täitmisega viivitamise eest alates 02.04.2015 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 01.06.2017. Hagiavalduse esitamise päevaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 1018,60 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest 28.04.2017 kuni 01.06.2017 viivitasid kostjad 236,08 euro tasumisega täiendavalt 35 päeva ning pidid selle eest tasuma viivist 1,81 eurot. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 1020,41 eurot (1018,60 eurot + 1,81 eurot).
30.Kohus osundab, et käesolevas asjas on hagile vastanud ainult kostja Xxx. Kostjale Xxxele on hagiavaldus ja selle menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 02.10.2017, kuid kostja ei ole hagile vastanud tähtaegselt ega hiljem. Seetõttu rahuldab kohus hagi kostja Xxxvastu tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kooskõlas TsMS § 444 lõikega 3 võib kohus teha tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus põhjendama hagi rahuldamist kostja Xxxsuhtes.
31.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.Menetluskuludena palus hageja 24.05.2017 taotluses kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ning õigusabikulud. Hageja esindaja on osutanud hagejale
õigusabi hinnaga 110 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja õigusabikulud koos käibemaksuga olid summas 299,64 eurot. Hageja avaldas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ta taotles kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
33.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Samuti leiab kohus, et 24.05.2017 menetluskulude taotluses toodud hageja lepingulise esindaja menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud.
34.19.03.2018 esitas hageja täiendava menetluskulude taotluse. Hageja palus kostjatelt täiendavate menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 319,44 eurot. Hageja esindajal kulus 0,25 tundi kostja vastusele seisukoha koostamiseks, 0,17 tundi kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise taotluse koostamisele ning 2 tundi viimase seisukoha koostamisele. Kohus leiab, et 19.03.2018 menetluskulude taotlusest on põhjendatud üksnes 0,25 tundi, mis hageja esindajal kulus kostjale vastamiseks. Ülejäänud osas ei ole menetluskulud põhjendatud. Kohtutäituri kaudu menetlusdokumentide kättetoimetamise taotluse koostamiseks ei olnud hagejal vaja kasutada õigusabi. Taotlus sisaldas vaid sisuliselt üherealist taotlust ning ülejäänud osa taotlusest kordas kohtu pöördumist. Hageja 19.03.2017 seisukord kordas täielikult varasemaid menetlusdokumente ega sisaldanud ühtegi uut täiendavat põhistust ega seisukohta. Seetõttu leiab kohus, et täiendavalt on põhjendatud hageja õigusabikulu 0,25 tundi x 110 eurot = 27,50 eurot ilma käibemaksuta ja 33 eurot koos käibemaksuga. Kogumis on põhjendatud hageja õigusabikulud 299,64 eurot + 33 eurot = 332,64 eurot.
35.Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 532,64 eurot, millest 200 eurot oli hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 332,64 eurot hageja õigusabikulud. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks TsMS § 177 lõikega 4 välja mõista viivis menetluskulude summalt 532,64 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.