Eesistuja Liis Arrak, liikmed Indrek Soots ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. märts 2018, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-15254
Kohtuasi
OÜ Bau Ehitus hagi Wechmuth Manor OÜ vastu 15 114 euro 46 sendi ja viivise saamiseks. Wechmuth Manor OÜ vastuhagi OÜ Bau Ehitus vastu 26 322 euro saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. aprilli 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Bau Ehitus apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
43 224 eurot 88 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) OÜ Bau Ehitus (registrikood 11878487, asukoht Vana-Kuuli 5-63, Tallinn), lepinguline esindaja Oleg Nišajev Kostja (vastustaja) Wechmuth Manor Osaühing (registrikood 11090590, asukoht Võhmuta Mõis, Võhmuta küla, Tamsalu vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja advokaat Toomas Laanemaa
Kohtuistungi toimumise aeg
6. märts 2018
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja BR ja lepinguline esindaja Oleg Nišajev Kostja lepinguline esindaja Toomas Laanemaa
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 7. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15254 muutmata.
2.Jätta OÜ Bau Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata.
2-15-15254
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Bau Ehitus kanda. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Bau Ehitus (hageja) esitas 13. oktoobril 2015 Harju Maakohtule Wechmuth Manor OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 15 114 eurot 46 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 254 eurot 70 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,01% päevas, kuid mitte rohkem kui 1533 eurot 88 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. oktoobril 2014 Võhmuta mõisa väravahoone soklitööde tegemiseks töövõtulepingu nr 4/14 (leping I), mille kohaselt tuli töid teha
6.oktoobrist kuni 15. detsembrini 2014 ning tööde maksumus oli 17 885 eurot 76 senti, sh käibemaks 2980 eurot 96 senti. Hageja tegi oktoobris 2014 järgmised tööd: kaeviku kaevamine (50%), kaeviku puhastamine labidaga ja survepesuga, sokli krohvimine, hüdroisolatsioonimastiksi paigaldamine; soojustuse paigaldamine ning kaeviku tagasitäitmine ja tihendamine. 25. märtsil 2015 saatis hageja kostjale nimetatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning arve 8322 euro tasumiseks. Kostja ei allkirjastanud akti ega tasunud arvet. Hageja saatis 25. aprillil 2015 kostjale ka lisatööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning arve 6792 euro 46 sendi tasumiseks. Kostja ei allkirjastanud ka seda akti ega tasunud arvet. Aktis sisaldusid lisatööd, mida algses hinnapakkumises ei olnud. Lisakulud tekkisid soojustusmaterjalina Styrofoam ́i kasutamisest, kokkulepitust suuremas ulatuses vundamenditöödest, tagasitäitmiseks kasutatud traktori rendist, tagasitäitmiseks vajaliku täiendava liivakoorma toomisest (liiva ja tsemendi maksumuses ei olnud kokku lepitud), töötajate töötasust ja sõidukuludest pärast seda, kui kostja keelas töid jätkata, kostja nõudel liiklusmärkide rentimisest ja paigaldamisest. Poolte praktika kohaselt tasus kostja hagejale ehitustööde eesmärgi saavutamiseks mõistlikult vajalike lisatööde eest. Kostja on neid lisatöid aktsepteerinud ja tasunud nt lisakulude arved nr 1402, nr 1412, nr 1422 ja nr 1424.
2-15-15254
Hageja tegi tööd vastavalt lepingule ja projektimuudatuste kohaselt võis ta sokli betoonvalu asemel krohvida tasaseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei lõpetanud töid ja tehtud tööd olid selliste puudustega, mida kostja ei pidanud vastu võtma. Lisatöid ei ole kostja hagejaga kokku leppinud ning hageja lisatööde nõuded on arusaamatud. Hageja pidi tegema töid VE koostatud tööjoonise järgi, mis olid hagejal mahtude arvutamiseks ja kalkulatsioonide tegemiseks olemas alates 21. septembrist 2014. Hageja esitas 23. septembril 2014 kostjale tööde maksumuse kalkulatsiooni ja selle summa võttis hageja lepingus aluseks. Tööde hind oli kokku lepitud kõigi tööde ja materjalide eest. Tööjoonise muudatus oli vastutulek hagejale, kuna sellega töömaht vähenes ja töö muutus hagejale odavamaks. Kostja andis 26. oktoobril 2014 hagejale teada, et vundamendi krohvimistööd ei ole nõuetekohaselt tehtud, kuna vundamendi seinad ei ole siledad, nagu näeb ette tööjoonis, ning seetõttu ei saa alustada vundamendi hürdoisolatsioonitöid, kuna vundamenti jäävad lohud, kuhu võib koguneda vesi. Hageja esitas 26. oktoobri 2014. a e-kirjaga kostjale osaliselt tehtud tööde kohta akti. Kostja teatas 28. oktoobril 2014 hagejale, et kuna lepingu järgi tuleb töö vastu võtta tervikuna ja tööde eest tasutakse pärast tööde täielikku valmimist, siis ei saa hageja esitada üleandmisevastuvõtmise akti ja arvet osaliselt tehtud tööde kohta. Kostja teatas 30. oktoobril 2014 hagejale, et tööjoonist tuleb järgida ning et vundamendi seinad on endiselt siledaks tegemata, kuid hageja jätkas vundamendi hüdroisolatsioonitöid. Hüdroisolatsioonitööd ei vasta nõuetele, sest vundamendile kantud hüdroisolatsioonikihis on augud.
31.oktoobril alustas hageja soojustusplaatide paigaldamist ja kaeviku kinniajamist. Ka neid töid ei teinud hageja nõuetekohaselt, sest kaevik aeti osaliselt kinni enne kui soojustusplaadid olid paigaldatud. Kaevik ei ulatunud kogu vundamendi sügavuselt vastu vundamenti, mis tähendas seda, et tööd ei vastanud ka tööjoonisele. Tagasitäiteks kasutas hageja väljakaevatud pinnast, mis oli segunenud ehitusprahi jm sellisega, kuigi tööjoonise järgi tuli tagasitäiteks kasutada purustatud kruusa ja hästi tihenevat sõelutud kruusa. Liiva ja tsemendi segu ei kasutatud õiges vahekorras. Hageja esitas 11. novembril 2014 kostjale akti nr 1. Kostja teatas 12. novembril 2014, et ta ei aktsepteeri puudustega töid ja palus puudused kõrvaldada. 25. märtsil 2015 saatis hageja kostjale tööde üleandmise akti koos proforma arvega nr 1, millega soovis saada tasu osaliselt tehtud tööde eest 8322 eurot. Kostja teatas 25. märtsil 2015, et ta ei tasu arvest, kuna töid ei ole lõpetatud ja need on puudustega. 25. aprillil 2015 esitas hageja kostjale uue akti, mille alusel nõudis kostjalt lisaks 6792 euro 46 sendi tasumist. 29. aprillil 2015 saatis kostja veelkord hagejale e-kirja, milles palus, et hageja teeks garantiitööd mais-juunis ning hüdroisolatsioonitööd juunis 2015. Hageja ei asunud töid tegema ja esitas kostjale 2. juulil 2015 nõudekirja.
2-15-15254
Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas 28. jaanuaril 2016 hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 26 322 eurot. Vastuhagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 11. juunil 2013 Võhmuta mõisa väravahoone kontruktsiooni-, fassaadi- ja sisetööde tegemiseks töövõtulepingu (leping II) kogumaksumusega 82 998 eurot 6 senti (lisandub käibemaks). Konstruktsioonitööde käigus oli hageja kohustuseks mh paigaldada sillused ja ehitada sambad koos lõppviimistlusega. Fassaaditööde käigus pidi hageja mh restaureerima välisseinad ja karniisi, paigaldama aknad A1 ja A2, tellima ja paigaldama kaks välisust koos tarvikutega nign ehitama sissesõidutee. Sisetööde käigus pidi hageja mh ehitama põranda. Need hageja tööd olid puudustega. Kostja andis 9. juulil 2015 hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna hageja ei kõrvaldanud puudusi, taganes kostja 18. septembri 2015. a avaldusega töövõtulepingust. Kostjal on tekkinud kahju, kuna peab parandama hageja töös esinenud puudused. OÜ Varmotek Grupp pakkumise kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumus 26 322 eurot (sh käibemaks), mis on käsitatav kostja kahjuna. Puudused hoone ehitustöödes ei ole tingitud kostja käitumisest. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt tegi hageja töid kvaliteetselt. Hoone halb seisund tulenes hoone halvast hooldamisest. Kostja on kolm aastat pärast hoone restaureerimisega alustamist hoidnud värskelt restaureeritud hoonet kütmata, ventileerimata ja hermeetiliselt suletuna, põhjustades niigi aastakümneid läbivettinud paksude seinte õhukindlalt sulgemisega hoones suure niiskuse. Niiskus on põhjustanud hulga probleeme. Fassaadi puudused on tekkinud kütte ja ventilatsiooni puudumise ning niiskuse koosmõjus. Hagejal ei ole kohustust teha garantiitöid, kuid hageja on osa töid teinud 20.-22. mail 2014. Hageja käis viimati Võhmuta mõisas 2014 sügisel, et töid lõpetada. Hageja parandas aknasillust, mis oli eritöö ning tulenes vigasest projektist. Kostja on minetanud võimaluse nõuda hagejalt garantiitöid või kahju hüvitamist, sest ta ei nõudnud õigel ajal puuduste kõrvaldamist. Kahjunõue on ülepaisutatud ja kahju tekkimine sellises ulatuses ei ole tõendatud. Parandustöid ei ole tehtud ega nende eest tasutud. Hinnapakkumine on koostatud restaureerimistööde keskmisest turuhinnast 10-15 korda suurema hinnaga. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 7. aprilli 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, mõistes hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 26 322 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda, kuid hüvitatavate kulude suurust kindlaks ei määranud.
6.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas hageja VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 järgi lepingust I tuleneva tasunõude, mille saab rahuldada, kui kostja on keeldunud alusetult töid
2-15-15254 vastu võtmast selliste puuduste tõttu, mis ei õigusta tööde vastuvõtmisest keeldumist (vt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Maakohus tuvastas haginõuete lahendamiseks järgmised olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 4. oktoobril 2014 Võhmuta mõisa väravahoone soklitööde tegemiseks töövõtulepingu nr 4/14 (leping I), mille järgi oli tööde maksumus 14 908 eurot 40 senti, millele lisandus käibemaks 2980 eurot 96 senti; - 21. septembril 2014 koostas VE tööprojekti, mille Muinsuskaitseamet kooskõlastas 23. septembril 2014; - 6.-31. oktoobril 2014 kaevas hageja kaeviku (50%), puhastas kaeviku labida ja survepesuga, krohvis sokli, paigaldas hüdroisolatsioonimastiksi, paigaldas soojustusplaadid ning täitis ja tihendas kaeviku; - pooltel tekkis vaidlus tööde nõuetekohasuse üle ning novembris 2014 täitis kostja ise kaeviku; - hageja saatis kostjale 25. märtsil 2015 nimetatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning arve 8322 eurot. Kostja akti ei allkirjastanud ega arvet ei tasunud; - hageja saatis kostjale 25. aprillil 2015 lisatööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning arve 6792 eurot 46 senti. Kostja akti ei allkirjastanud ja arvet ei tasunud. Aktis viidatud kalkulatsioonide kohaselt nõuab hageja kostjalt tasu järgmiste lisatööde eest: hüdroisolatsiooni paigaldamine, Styrofoam ́i paigaldamine, hüdroisolatsiooni paigaldamise lisaruutmeetrid, kahjumid, Stryrofoam ́i maksumus ning liiklusmärkide rent ja paigaldamine. Arve nr 1 alusel esitatud nõue tuleb jätta rahuldamata, sest niiskustõke ja soojustus ei täida üldse või väga suurel määral seda eesmärki, milleks need mõeldud on, mistõttu on töö tehtud sedavõrd oluliste puudustega, et see õigustas kostja tööde vastuvõtmisest keeldumist. Kuna kostjal oli õigus keelduda töid vastu võtmast, ei saa lugeda töid VÕS § 638 järgi üleantuks ja sellest tulenevalt ei ole hagejal õigust nõuda VÕS § 637 lg 1 järgi tasu tehtud tööde eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas VE koostatud tööjoonis muutus lepingu osaks ja sellest tulenevalt, millised olid töövõtulepingu täpsed tingimused. Tööjoonise saatis selle koostaja juba eelnevalt hagejale ning kooskõlastusega joonise esitas Muinsuskaitseamet hagejale (seaduslikule esindajale BR-le) e-posti teel 23. septembril 2014. Joonise ja kooskõlastuse kättesaamist kinnitas hageja 23. septembri 2014. a e-kirjaga. Hageja kirjast on üheselt aru saada, et hageja teadis, et kavandatavad tööd võib ja tuleb teha VE koostatud ning Muinsuskaitseameti kooskõlastatud tööjoonise järgi. Samuti pidi hinnapakkumine rajanema sellel joonisel. Joonist muudeti 30. septembril 2015 selliselt, et kohtades, kus vundamendi välissein on sirgem ja vundamendi tasapinnalisust oli võimalik saavutada ka krohvides, võis need pinnad krohvida tsementkrohviga ega pidanud betooniga katma. Seega sai lepingumuudatus lepingu osaks ja hageja pidi tegema töö vastavalt 30. septembril 2014 muudetud tööjoonisele, kuigi hinnapakkumine oli koostatud 23. septembri 2014 joonise alusel. Muudatuse kohaselt võis hageja ise valida, kas katta pind betooniga või tsementkrohviga, eeldusel, et pind saab piisavalt sile, et see niiskuskindlalt isolatsioonikihiga katta. Asjas on fotode, tunnistaja AH ja tunnistaja A. Aasumetsa ütlustega, poolte e-kirjavahetusega ja Muinsuskaitseameti 14. novembri 2014. a protokolliga tõendatud, et hageja ei kandnud hüdroisolatsioonikihti soklile piisavalt veekindlalt (hürdoisolatsioonikihis on iga paari meetri tagant 10–20 cm suurused katmata alad), paigaldas soojustusplaadid ebaühtlaselt (vahedega) ja ebatasasele pinnale ning tagasitäite hulgas oli ehitusprahti, kive ja mulda. Hageja valitud
2-15-15254 ebasobiv ehitusmeetod ja ebakvaliteetne töö tõid kaasa selle, et töö oli märkimisväärsete puudustega, st hüdroisolatsioon ja soojustus ei täida üldse või väga suurel määral oma eesmärki. Tööjoonis ei näinud ette, et betoonvalust tuleb täielikult loobuda, vaid määras, et kohtades, kus vundamendi välissein on sirgem ja vundamendi tasapinnalisust oli võimalik saavutada ka krohvimismeetodiga, ei pidanud betoonvalu teostama. Kui hageja nägi, et ebatasane pind takistab võõba kandmist ja soojustusplaatide paigaldamist, siis oleks ta pidanud kasutama neis kohtades betoonvalu kooskõlas tööjoonisega. Isegi kui betoonvalu oleks olnud kallim, siis koostas hageja hinnapakkumise teades, et nõutav on betoonvalu ja seega ei saanud ka osaline betoonvalu kasutamine kaasa tuua hinna suurenemist. Arve nr 2 alusel esitatud nõue lisatööde eest tasu saamiseks tuleb jätta samuti rahuldamata. Hagejal ei olnud vaja teha lisatöid. Hageja pidi juba hinnapakkumist tehes arvestama nende töödega ja see oli hageja äririsk, kui ta seda ei teinud. Isegi kui hageja pidanuks tegema lisatöid, ei olnud pooltelkokkulepet nende tasustamise kohta. Pooltel oli siduv eelarve (VÕS § 639) ja iga lisatöö eest tuli tasu eraldi kokku leppida. Sellist kokkulepet ei ole asjas tõendatud.
7.Kostja nõuab vastuhagis hagejalt VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127–128 alusel lepingu II rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, tuginedes sellele, et ka selle lepingu alusel tehtud tööd ei vastanud nõuetele. Kostja võib nõuda kahju hüvitamist, kui hageja on lepingut rikkunud ja vastutab lepingu rikkumise eest, s.t rikkumine ei ole vabandatav, kostjale on tekkinud või tekib kahju, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga, kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Maakohus tuvastas vastuhaginõuet puudutavalt järgmised olulised asjaolud: - pooled sõlmisid 11. juunil 2013 Võhmuta mõisa väravahoone restaureerimiseks töövõtulepingu (leping II) kogumaksumusega 82 998 eurot 6 sendi (lisandub käibemaks). - lepingu lisa 1 ja lisa 5 järgi pidi hageja tegema konstruktsioonitööd (lepingu lisa 5 alapunktid 1.4–1.12), fassaaditööd (lepingu lisa 5 punktid 2.1–2.13) ja sisetööd (lepingu lisa 5 alapunktid 3.1–3.14). Konstruktsioonitööde käigus oli hageja kohustuseks mh silluste paigaldus ja sammaste ehitamine koos lõppviimistlusega. Fassaaditööde käigus oli hageja kohustuseks mh välisseinte restaureerimine, karniisi restaureerimine, akende A1 ja A2 paigaldus, kahe välisukse tellimine koos tarvikutega ning nende paigaldamine ja sissesõidutee ehitamine. Sisetööde käigus olid hageja kohustuseks mh põranda ehitustööd. - hageja on kõik tööd teinud ja kostja on kõigi tööde eest tasunud. Seda, kas kostja on rikkunud lepingut ja kas tööd vastasid lepingutingimustele, tuleb välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (VÕS § 641 lg 1 p 2, § 77 lg 1) (vt ka Riigikohtu 17. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-14, p 15). M. Hüreni eksperthinnangu, foto ka Muinsuskaitseameti 12. septembri 2014. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et hageja taastas sillused puudustega. Sillustes on praod ja üks sillus on varisemisohtlik. Asjakohane ei ole hageja väide, et tal ei olnud silluste jooniseid, sest kostja ei tellinud neid. Kostja ei heida ette jooniste puudumist või kõrvalekaldumist joonistest, vaid silluste pragunemist. Fotode ja hageja 8. novembri 2014. a kinnitusega on tõendatud, et sambad ei vasta lepingust ja seadusest tulenevatele kvaliteedinõuetele. Sambad on visuaalselt erinevad, nende ülaosad ei paikne korrektselt ning sambad on hakanud
2-15-15254 pudenema. Fotode, hageja enda kinnituse, hageja 8. novembri 2014. a kinnituse ja ehituspäeviku väljavõttega on tõendatud, et fassaadi värv oli plekiline ja koorus ning fassaadis ilmnesid puudused ka pärast seda, kui hageja oli teinud garantiitöid, sest aluskrohv oli valesti paigaldatud. Hageja 8. novembri 2014. a kinnituse, Muinsuskaitseameti 12. septembri 2014. a vaatlusprotokolliga, Muinsuskaitseameti tegevuslubade taotluste läbivaatamise komisjoni
18.jaanuari 2015. a koosoleku protokolli ja 2015. a märtsi otsusega ning fotodega on tõendatud, et karniise ei ole renoveeritud kvaliteetselt, need pudenevad ja krohv langeb karniisidelt alla. Asjakohatud hageja väited aknakarniisidele ettenähtud veepleki paigaldamise kohta, sest kostja tõi esile, et puudused olid hoone ülemises servas ümber hoone asuva karniisi töödes. Restaureerimisprojekti seletuskirjaga, Muinsuskaitseameti 12. septembri 2014. a vaatlusprotokolli lisaga 19 ja 14. novembri 2014. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et aknad tuli paigaldada puitkiiludele ja tihendada takuga, kuid hageja paigaldas aknalengid montaaživahuga. Seega ei vasta akende paigaldus lepingust tulenevatele nõuetele. Muinsuskaitseameti 12. septembri 2014. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et mõlemad välisuksed on kõrgemad kui algupärased ukseavad, uksed on paigaldatud ebakvaliteetselt ja lengide kohal olevasse krohvi on tekkinud praod. Varmotek Grupp OÜ hinnapakkumisega on tõendatud, et hageja paigaldatud uksed ei ole soojapidavad ja niiskuskindlad välisuksed. Hageja tegi põranda ehitustöid osaliselt ja tööd on lõpetamata. Tehtud tööde kohta vormistati akt nr 5, mille kostja on tasunud. MH eksperthinnanguga ja Muinsuskaitseameti 12. septembri 2014. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et põrandate lõigetes näidatud laagid 50×50 ei ole sobivad ega võimalda kinnitada OSB-plaati. VE 5. septembri 2014. a aruandega on tõendatud, et paigaldatud põrandalaagid ei vasta ettenähtud projekteerimisnormidele (läbipaine ületab piirnormi, mistõttu tuleb olemasolevatele laagidele lisada uus laag või vahetada laagid 50×100 prusside vastu välja, täiendada tuleb kinnitusmeetodit). Kostja 9. juuli 2015. a ekirjaga ja OÜ Ehitusekspert 26. juuni 2015 ehitustehnilise ekspertiisi aruandega on tõendatud, et sissesõidutee ei vastanud seadusele ega lepingutingimustele, kuna tee vajus ära. Kuna hageja andis lepingu p 12.6 kohaselt tehtud töödele töövõtugarantii kestusega kolm aastat, vastutab hageja kõigi puuduste eest, mis ilmnesid 2013. ja 2014. aastal ning 2015. aasta suve alguses. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et rikkumine oleks vabandatav, seega vastutab hageja puuduste eest. Õiged ei ole hageja väited, et kostja ei ole teda mitmetest puudustest teavitanud õigeaegselt. AH 25. juuli 2014. a e-kirjast nähtub, et ta teavitas hagejat mh asjaolust, et esimesel korrusel akende ja uste kohal olevad sillused on puudulikud. KS 20. septembri 2014. a e-kiri näitab samuti, et kostja teavitas silluste probleemist. Sammastega seotud puudustest teavitas hagejat KS ning hageja väljastas 8. novembril 2013 eraldi kinnituse, milles lubas sammaste puudused likvideerida. Välisseintega seotud puudustest informeeris KS hagejat 2013. aasta sügisel, hageja esitas 8. novembril 2013 kinnituse, et kohustub 2014. aasta kevadel teostama krohvija värvimistööde parandustööd. Karniisitööde puudused tuvastati 2. septembril 2014 toimunud objekti ülevaatusel, millel osalesid kõik osapooled ning mille kohta vormistati vaatlusprotokoll, mis esitati hagejale ning 20. septembri 2014 e-kirjags on kostja nõudnud tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Paigaldatud uste puudused tuvastati 2. septembril 2014 toimunud objekti vaatluse käigus, kus osalesid kõik osapooled, lisaks teavitas KS hagejat vaatluse käigus avastatud probleemidest, sh uste probleemist, veel eraldi 20. septembri 2014.a. e-kirjaga. Sissesõiduteega seonduvate puuduste kohta kirjutas kostja 9. juuli 2015. a kirjas piisavalt täpselt. Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitisena summad, mis kulub tal hageja töös esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Varmotek Grupp OÜ hinnapakkumise ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et
2-15-15254 kostjale tekkis nõutud ulatuses kahju. Kostja esitatud Varmotek Grupp OÜ hinnapakkumisest nähtub, et puuduste kõrvaldamise maksumuseks on 21 935 eurot millele lisandub käibemaks 4387 eurot. Selle hinnapakkumise kohta andis äriühingu projektijuht AA tunnistajana kohtuistungil põhjalikke ütlusi. Hageja leidis, et nimetatud hinnapakkumine on ülepaisutatud ning esitas tõendina alternatiivsed pakkumised OÜ-lt Bennur, OÜ-lt Trust Ehitus ja OÜ-lt Bossrix Ehitus. Nende pakkumiste koostajad ei ole kunagi kohapeal tutvunud Võhmuta mõisa väravhoone seisukorra ja selle puudustega. Nimetatud ettevõtted ei ole kostja e-kirjadele vastanud ega hinnapakkumiste tegemist kinnitanud. Kuna lepingu algne maht oli 83 000 eurot (käibemaksuta), siis on väheusutav, et sellises ulatuses puudustega töid saaks teha ümber 3000 euro eest. Varmotek Grupp OÜ on kohapeal olukorraga tutvunud ja sai ainsana teha usutava ja informeeritud pakkumise. Kahjunõude võib esitada ka enne tööde tegemist. Kostja kahjunõude esitamise eelduseks on ka see, et kõrvaldatavad puudused on olulised, mida hageja ei ole kõrvaldanud. Põhjendamatud on hageja väited selle kohta, et kostja ei saa VÕS § 101 lg 3 järgi nõuda kahju hüvitamist, sest rikkumise põhjustas tema enda käitumine, sest kostja oli teadlik niiskuse kahjulikust mõjust, kuid ei teinud midagi, et kahju tekkimist või kahju suurust vähendada. Asjaolu, et talvel võib hoone fassaadi vastu lund või vihma sadada või seina äärde lund koguneda, on meie kliimas üldteada ning sellega peab ehitaja arvestama. Asjaolu, et hoone välispindadel tehttud töödele (krohvimis- ja värvimistööd) ei avaldanud mingit mõju hoone sisekliima, sh kütmata olek, ventilatsioon jne, nähtub mh ehitusinsener VE seisukohast, mille ta avaldas Muinsuskaitseameti komisjoni 18. jaanuari 2015 istungil. Samal istungil asus omanikujärelevalve teostaja EK samuti seisukohale, et karniisi- ja fassaaditööde puudused on põhjustatud sellest, et ehitaja alustas krohvimistöödega liiga hilja, krohv ei jõudnud karboniseerida ja külmad tulid enne peale. Tõendatud ei ole, et kostja oleks andnud mingeid juhiseid hagejale töö teostamise viisi osas, või oleks andnud töö tegemiseks mingeid materjale või teinud eeltöid, mis välistaks hageja vastutuse.
8.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud hageja. Apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et soklitööde aluseks oli VE koostatud tööprojekt, kuigi tegelikult oli see eelprojekt, mille alusel määrasid pooled tööde orienteeruva maksumuse. Sellest tulenevalt järeldas maakohus vääralt, et lepingu I kohase töö mahu ja kulude suurenemine või ehitusmeetodi muutmine oli hageja äririsk, ning asus ekslikult seisukohale, et arve nr 2 aluseks olevad lisatööd ei olnud vajalikud. Maakohus jättis arve nr 1 alusel tasu saamise nõuet lahendades hindamata 25. ja 29. oktoobri 2014. a kaetud tööde aktid, millel kostjale omanikujärelevalvet teinud isik kinnitab, et hüdroisolatsioonitööd vastavad nõuetele. Maakohus jättis tähelepanuta, et pooled leppisid lepingus I kokku RYL 2000 kvaliteedinõuetes. Ühtegi kvaliteedistandardi rikkumist ei ole kostja esile toonud.
2-15-15254 Maakohus hindas vääralt lepingu II alusel tekkinud kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Asjaolu, et hageja esitatud hinnapakkumiste koostajad ei ole tutvunud hoone seisukorra ja selle puudustega, ja see, et nad ei vastanud kostjale, ei tähenda seda, et hinnapakkumused on ebaõiged. Hinnapakkumised tõendavad, et kostja esitatud kalkulatsioon on ülepaisutatud. Varmotek Grupp OÜ ei ole litsentseeritud restauraator. Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks kostja tunnistaja ütlused on suurema jõuga. Vastustaja seisukoht
10.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuse kohaselt on hageja väide eelprojekti kohta uus väide ega oma mingit tähtsust asja lahendamisel. Maakohus hindas asjas nõuetekohaselt kõiki tõendeid. Hageja viidatud akte ei ole kostja allkirjastanud ega neid töid heaks kiitnud. Kaetud tööde aktid ei anna alust järeldada, et hüdroisolatsioonitöödes ei olnud olulisi puudusi. Hageja väide RYL 2000 kvaliteedinõuete kohta on esitatud esimest apellatsioonkaebuses, mistõttu ei saanud maakohus ka neid rikkumisi tuvastada.
korda
Maakohus hindas kahju suurust puudutavaid tõendeid nõuetekohaselt. Hageja esitatud tõendeid ei ole usaldusväärsed ja kalkulatsioonid ei ole õiged. Lisaks esitas hageja maakohtule Harjumaa Restauraator OÜ hinnapakkumuse, mis on samas suurusjärgus OÜ Varmotek Grupp hinnapakkumisega. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus peaks pooltele selgitama, milliste konkreetsete tõenditega oma väiteid tõendada ega ka seda, kas esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on kõiki hageja maakohtus esitatud väiteid põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
12.Hageja väide selle kohta, et lepingus I märgitud tööde kohta VE koostatud tööjoonis oli eelprojekt, mitte tööprojekt, ei anna alust kahelda maakohtu järelduses, et hageja pidi tegema selle alusel kostjale hinnapakkumise, pooled sõlmisid selle alusel lepingu ning hageja koostatud kalkulatsioon oli käsitatav siduva eelarvena VÕS § 639 tähenduses. Kuna hageja ei ole maakohtus esile toonud ega tõendanud, et eelprojekti alusel koostas ta tööde kohta üksnes orienteeruva hinnapakkumise ja kostja nõustus lepingut I sõlmides sellega, et hinnakalkulatsioonis, mis liideti lepingule I lisana, oli üksnes tööde hinnanguline maksumus, mitte lõplik tasu tööde eest, juhindus maakohus õigesti VÕS § 639 lg 1 II lause järgi sellest, et eeldada tuleb seda, et eelarve oli pooltele siduv. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seda
2-15-15254 arvestades leidis maakohus õigesti, et hagejal ei olnud õigust saada arve nr 2 alusel lisatööde eest tasu.
13.Õige on hageja etteheide, et maakohus jättis lepingu I alusel esitatud arve nr 1 aluseks olevate tööde nõuetelevastavust tuvastades hindamata hageja esitatud kaetud tööde aktid. Kolleegium saab nimetatud minetuse kõrvaldada ja hinnata asjas ise hageja apellatsioonkaebuses esiletoodud hindamata tõendeid. Apellatsioonkaebuse kohaselt on omanikujärelevalvet teinud EK 25. ja 29. oktoobri 2014. a kaetud tööde aktides allkirjaga kinnitanud, et hüdroisolatsioonitööd olid tehtud nõuetekohaselt. 25. oktoobri 2014. a kaetud tööde akti (I kd, tl 15) p-st 1 nähtub, et ülevaatuseks ja vastuvõtmiseks on esitatud mh sokli krohvimine hüdroisolatsiooni jaoks, ning p 7 järgi on lubatud bituumenmastiksi paigaldamine. 29. oktoobri 2014. a kaetud tööde akti (I kd, tl 17) p 1 järgi on ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks esitatud sokli bituumienmastiksi paigaldamise tööd ja p 7 järgi on lubatud soojustuse 100 mm paigaldamine. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et ehitusjärelevalvet teinud isik oli suurte kogemustega ning kuna ta kirjutas aktidele alla, siis pidid tööd olema tehtud nõuetekohaselt. Kostja lepinguline esindaja leidis seevastu, et aktid näitava üksnes seda, millised tööd olid tehtud ega kummuta maakohtu järeldust oluliste puuduste kohta. Kolleegiumi hinnangul ei saa kaetud tööde aktidest järeldada koosmõjus teiste asjas esitatud ja maakohtus hinnatud tõenditega seda, et tööd olid tehtud nõuetekohaselt. Kuigi nimetatud aktidest nähtuvalt on ehitusjärelevalvet teinud isik lubanud töödega edasi minna, ei lükka need ümber hageja väiteid ja esitatud tõendeid selle kohta, et hüdroisolatsioonitööd olid oluliste puudustega (soklil ilmnesid hüdroisolatsioonimastiksiga katmata alad ja soojustusplaadid paigaldati sokli äärde vahedega ja ebaühtlaselt) ning selliste puuduste tõttu ei täitnud tehtud töö oma eesmärki (ei taganud seda, et külm ja niiskus ei saaks sokli kaudu hoonesse tungida). Kostja ei ole tõendanud, et ta kõrvaldas puudused enne nimetatud aktide allkirjastamist. Ainuüksi aktide põhjal ei saa kolleegium seda järeldada. Seetõttu ei muuda maakohtu minetus vääraks maakohtu järeldust, et hageja tehtud tööd olid sedavõrd oluliste puudustega, et see andis kostjale alust keelduda töid vastu võtmast ja tööde eest tasu maksmast.
14.Iseenesest on õige ka hageja väide, et lepingu I järgi pidid soklitööd vastama RYL 2000 kvaliteedinõuetele, kuid hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et millistele nõuetele täpselt pidid tehtud tööd vastama ja et tööd neile nõuetele ka vastasid. Samuti ei ole hageja maakohtus seda väidet esitanud. TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosalise esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud, sh kui maakohus jättis asjaolu põhjendamatult tähelepanuta või seda ei saanud mõjuval põhjusel varem esitada. Praegusel juhul ei ole hageja põhistanud, et uue asjaolu ringkonnakohtule esitamiseks oli mõjuv põhjus ja kolleegium jätab hageja selle väite tähelepanuta.
15.Põhjendatud ei ole hageja etteheide, et maakohus hindas lepingu II rikkumisest tuleneva kahju suurust puudutavalt tõendeid vääralt. Kolleegium selgitab, et kohus hindab TsMS § 232 lg 1 järgi seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme
2-15-15254 kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul põhjendas maakohus, miks ta ei saa arvestada hageja esitatud hinnapakkumisi, ega ole seda tehes väljunud diskretsiooni piiridest. Maakohtu põhjendused on arusaadavad ja jälgitavad. Lisaks on kostja endal tekkinud kahju suuruse kohta esitanud maakohtule Harjumaa Restauraator OÜ hinnapakkumuse (IV kd, tl 36–36 pöördel), millest nähtub parandustööde maksumus 33 072 eurot (koos käibemaksuga). Seega on asjas usaldusväärselt tõendatud kostjal tekkinud kahju suurus ja hageja kahtlused kostja esitatud hinnapakkumuses sisalduva summa ülepaisutatuse kohta ei ole põhjendatud.
16.Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
17.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude hüvitatava suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.