Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu 08.06.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-7518 kuulutati välja Silver Alttoa (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. Viru Maakohtu määrusega 27.07.2016 vabastati Ly Müürsoo tema kohustustest ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus. Viru Maakohtu 05.01.2017 määrusega lõpetas kohus menetluse ja kinnitas Silver Alttoa pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolekul 21.12.2016 vastuvõetud kompromissi. 20.01.2017 esitas Danske Bank A/S Eesti filiaal määruskaebuse Viru Maakohtu 05.01.2017 kohtumäärusele. Viru Maakohtu 09.05.2017 määrusega rahuldas kohus määruskaebuse, tühistas Viru Maakohtu 05.01.2017 määruse ning pankrotimenetlus tsiviilasjas nr 2-16-7518 jätkus.
2.Pankrotimenetluses esitatud nõuded kaitsti 14.10.2016. Koosolekule esitati nõudeid summas 3 138 889,399 eurot ja tunnustati nõudeid summas 2 182 687,24 eurot. Pankrotihaldur avaldas 18.08.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanekuga tutvumise kohta. 28.08.2017 esitas võlausaldaja Danske Bank A/S vastuväite Viru Maakohtule halduri poolt esitatud jaotusettepanekule. Võlausaldaja leidis, et halduri poolt jaotusettepaneku punktides 2.2, 6 ja 7 märgitud ei vasta tõele. Käesolevas asjas on esitatud tõendid, mille kohaselt võlgnik töötab Norras ja teenib ca 3400 eurot kuus (tööleping ja pangakonto väljavõte).
3.Haldur märkis, et jaotusettepaneku punktide 2.2, 6 ja 7 märgitud väited on tõesed. Võlgniku SpareBanki konto väljavõte on esitatud perioodi 01.06.2016-31.12.2016 osas. Edasise perioodi osas ei ole võlgnik haldurile ega kohtule mingeid andmeid Norra SpareBankis asuva konto kohta esitanud. Halduril ei olnud võimalik isegi kontost teada saades teostada kontol olevatele rahalistele vahenditele aresti. Võlgniku seisukoha järgi on kogu raha ära kulunud. Jaotusettepanekus kajastamata jäänud andmed võlgniku teenitud tulu kohta ei ole alus jätta jaotusettepanek kinnitamata. Jaotusettepaneku koostamise ajal teadaolevatel andmetel polnud võimalik prognoosida võlgniku tulu. Võlgnik on kohtule kinnitanud, et töösuhe töölepingu alusel Norras on lõppenud. Haldur ei ole seotud võlausaldaja poolt esitatud määruskaebuse ja sellest tulenevate menetluskuludega. Kohus ei ole Dankse Bank A/S Eesti filiaali kasuks menetluskulusid välja mõistnud, et üldse defineerida nõuet massikohustustena. Isegi kui kohus peaks need võlausaldaja kasuks välja mõistma ja jätma menetluskulud võlgniku kanda, siis ei saa need ühelgi juhul olla pankrotimenetluses massikohustused.
4.28.12.2017 teatas võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaali esindaja, et võlausaldaja nõue on vähenenud, sest solidaarvõlgnik Merje Alttoa on nõude osaliselt tasunud ning seega on nõude jääk 4018,35 eurot. Seisuga 17.01.2018 ei ole võlausaldaja kinnitusel nõude jääk muutunud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus kinnitas oma 24. jaanuari 2018. a võlgniku pankrotimenetluses esitatud jaotusettepaneku: I järk PankrS § 153 lg 1 p 1 - pandiga tagatud tähtaegselt esitatud nõuded: Kokku laekus I järgu võlausaldajate kasuks panditud vara müügist 11 100 eurot: Nordea Bank AB Eesti filiaal, tunnustatud nõue 5100 €, jaotis 46 %; OÜ Trimo Investments, tunnustatud nõue 6000 €, jaotis 54 %. II järk PankrS § 153 lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded kogusummas 2 049 052,24 eurot järgmiselt: Võlausaldaja
Järk
Danske Bank A/S Eesti filiaal
II
4 018,35
0,196107738
Ontano OÜ
II
389 713,94
19,0192291
ProInkasso OÜ
II
3 362,95
0,164122219
Arctic-Republic OÜ
II
72 903,18
3,557897577
ZR Investeeringud OÜ
II
127 523,03
6,223512876
Zirkel OÜ
II
53 534,12
2,612628363
OÜ Polero Konsultatsioonid
II
389 245,62
18,99637366
OÜ Polero Konsultatsioonid
II
96 481,65
4,70859884
Modulelement OÜ
II
90 690,40
4,425968173
Skuld Inkasso OÜ
II
328 771,39
16,04504676
OÜ Sponda Met
II
37 711,00
1,840411838
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)
II
6 768,20
0,330308807
Swedbank AS
II
3 268,15
0,15949569
OÜ Westrex Trade
II
116 388,34
5,680106038
Nordea Finance Estonia AS
II
7 655,38
0,373605897
Kaire Miljan
II
21 090,84
1,02929733
Nordea Bank AB Eesti filiaal
II
266 234,52
12,99305673
OÜ Trimo Investments
II
33 691,18
1,64423236
2 049 052,24
100 %
KOKKU
III järk
Tunnustatud nõuded EUR
Jaotis %
PankrS § 153 lg 1 p 3 – tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded: III järgus võlausaldaja OÜ Likvideerimisteenused, tunnustatud nõue 75 000 €, jaotis 100 %.
4.Maakohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi. Kohus leidis, et halduri esitatud jaotusettepanek tuleb kinnitada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta võlgniku kanda ning määrata, et võlgnikult väljamõistetavad menetluskulud tasutakse võlgniku pankrotimenetluses massikohustustena. Maakohus on oluliselt rikkunud kohtumääruse motiveerimiskohustust. Kohtumäärusest ei nähtu ühtegi põhjendust, miks määruskaebuse esitaja poolt jaotusettepanekule esitatud vastuväited ei anna alust jätta jaotusettepanek kinnitamata. Määrusest ei nähtu, millisele konkreetsele halduri seisukohale määrus tugineb ja miks kohus leiab, et halduri seisukoht on põhjendatud.
6.Kohus on oluliselt rikkunud PankrS § 145 lg-t 2. Jaotusettepanek sisaldas olulises ulatuses ebaõigeid ja tegelikkusele mittevastavaid andmeid, mistõttu rikkus jaotusettepanek võlausaldajate õigusi. Pankrotihaldur märkis jaotusettepaneku punktis 2.2, et haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik pankrotimenetluse ajal saanud mingit tulu, töötasu sissetulekut ei ole haldurile teadaolevatele kontodele laekunud. Halduri poolt jaotusettepaneku punktis 2.2. märgitu ei vasta tõele. Määruskaebuse esitaja esitas maakohtu 05.01.2017 kohtumäärusele 20.01.2017 määruskaebuse, millele lisas tõenditena: 1) võlgniku poolt 06.04.2016 sõlmitud töölepingu, millest nähtuvalt võlgnik töötab Norra Kuningriigis ja teenib seal ca 3400 eurot kuus; 2) võlgnikule SpareBankis avatud arvelduskonto nr NO3949011618854 väljavõtted perioodi 01.06.2016 – 31.12.2016 kohta, millelt muuhulgas nähtub töötasu laekumine võlgnikule. 20.01.2017 määruskaebus oli pankrotihaldurile kohtu poolt kätte toimetatud, seega teadis haldur, et võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal Norras töötasu.
7.Jaotusettepaneku p-s 6 on pankrotihaldur märkinud, et prognoositavad laekumised halduri andmetel puuduvad. Kuna võlgnikule ei ole laekunud pankrotimenetluse jooksul mingit haldurile nähtavat tulu, siis puudub prognoos, et edaspidi võiks seda tulu laekuda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ka see väide jaotusettepanekus ei ole eelviidatud tõenditele tuginedes tõene. Pankrotihalduril on kohustus astuda vajalikud sammud pankrotimääruse maksma panemiseks, vajadusel ka välisriigis (PankrS § 108 lg 1, § 124 lg-d 1 ja 2). Võlgniku töötamine Norra Kuningriigis on pankrotihaldurile teada vähemalt alates 2017. aasta jaanuarist. Pankrotihaldur on esitanud jaotusettepanekule kohtule ja võlausaldajatele ebaõiget informatsiooni, mistõttu oleks kohus pidanud jätma jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastama selle haldurile (PankrS § 145 lg 2).
8.Pankrotihaldur on jaotusettepaneku p-s 7 märkinud, et on välja maksnud massikohustused summas 655,56 eurot ning jääk ülejäänud kulude tasumiseks on 1009,44 eurot. Samuti on pankrotihaldur märkinud, et nimetatud summast on võimalik osaliselt kanda ajutise halduri tasud ja kulud. pankrotihaldur on jätnud jaotusettepanekus esitamata teabe olulises summas lisanduda võiva massikohustuse kohta.
Nimelt on määruskaebuse esitaja kandnud seoses 20.01.2017 määruskaebuse esitamise ja menetlemisega menetluskulusid summas 2717,40 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramiseks on määruskaebuse esitaja esitanud kohtule taotlused 06.02.2017 ja 09.05.2017. Menetlusosalisena on pankrotihaldurile nimetatud asjaolu teada. Seega on põhjendamatu pankrotihalduri poolt jaotusettepaneku p-s 7 märgitu, et jäägi summas 1009,44 eurot arvelt on võimalik osaliselt kanda ajutise halduri tasu ja kulud (PankrS § 146 lg 1, § 148 lg 1 p 1). Pankrotihalduril tuleb jäägi summas 1009,44 eurot arvel eelduslikult hüvitada hoopis võlausaldaja määruskaebuse esitaja menetluskulud. Maakohus on põhjendamatult jätnud määruskaebuse esitaja varasemad menetluskulud enne jaotusettepaneku kinnitamist kindlaks määramata.
TEISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
10.Pankrotihaldur palus jätta määruskaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust tühistada ega muuta Viru Maakohtu 24. jaanuari 2018. a kohtumäärust, millega maakohus kinnitas võlgniku Silver Alttoa pankrotimenetluses estiatud jaotusettepaneku kohtumääruse resolutsioonis esitatud kujul. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
12.Viru Maakohus kinnitas 24. jaanuari 2018. a määrusega võlgniku Silver Alttoa pankrotimenetluses esitatud jaotusettepaneku. Kohtumääruse resolutsioonis on märgitud järkude kaupa võlausaldajad, nende pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suurused ning jaotiste suurused protsendimäärana. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal vaidlustab kohtumääruse põhjendusel, et jaotusettepanekus on olulisel määral kajastamata võlgnikul olemasolev või pankrotimenetluse kestel omandatav vara. Võlgnikul on vara Norra Kuningriigis (sh töötasu ning Norra pangakontole laekunud ja laekuvad vahendid), mida aga jaotusettepanekus ei ole arvestatud. Sellest lähtudes leidis võlausaldaja, et jaotusettepaneku kinnitamine kahjustab võlausaldajate huve. Õige on iseenesest määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt PankrS § 108 lg 1 järgi muutub võlgniku vara, sh ka pankrotimenetluse kestel laekuvad vahendid, pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotivara hulka kuulub ka võlgniku töötasu, v.a ulatuses, millele ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Õige on ka seisukoht, et võlgniku varaks on ka tema välisriigis asuv vara.
13.Samas ei ole asjaolu, et jaotusettepanekus ei ole märgitud andmeid võlgnikul välisriigis asuva võimaliku vara ja sissetuleku (töötasu) kohta, aluseks jaotusettepaneku vaidlustamisele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-167-11 (p 11) selgitanud, et PankrS § 154 lg 1 järgi on jaotis suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. PankrS § 154 lg 2 järgi alustab haldur jaotise alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Seega saab võlausaldaja jaotusettepanekule vastuväite esitamise ja jaotusettepaneku kinnitava maakohtu määruse vaidlustamise sisuks olla eelkõige see, et ta vaidlustab jaotise suurust suhtes teiste
võlausaldajatega, st võlausaldajatevahelist jaotist (vt ka Riigikohtu 10. veebruari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 15). Määruskaebuse esitaja ei ole praegusel juhul vaidlustanud maakohtu 24. jaanuari 2018 määruses märgitud jaotiste suurust.
14.Maakohus on pankrotihalduri taotlusel esitanud päringu Norra Kuningriigi pädevale ametiasutusele (III kd tl 167, tõlge inglise keelde III kd tl 177, õigusabi taotlus saadetud Justiitsministeeriumile edastamiseks Norra Kuningriigi pädevale asutusele III kd tl 178) palvega kontrollida võlgnikul Norra Kuningriigis vara olemasolu, sh pangakontot ja sellel olevaid vahendeid, võlgnikul töölepingu olemasolu, võlgniku nimele registreeritud ettevõtete andmeid, samuti andmeid võlgniku ja/või tema ettevõtte kasutuses olevate kinnisasjade kohta. Norra Kuningriigi pädevalt asutuselt vastuse laekumisel on pankrotihalduril võimalik otsustada järgnevate tegevuste üle, mille tulemusena võivad välisriigis asuvad rahalised vahendid laekuda ka füüsiliselt pankrotivara hulka, mis võimaldab pankrotihalduril teha nende arvel väljamakseid vastavalt jaotistele. Jaotised aga sõltuvad võlausaldaja tunnustatud nõude suurusest ja rahuldamisjärgust, mitte pankrotivara koosseisust konkreetsel ajahetkel. Seega ei mõjuta võlausaldajate õigusi iseenesest see, kas jaotusettepaneku kirjeldavas osas on ära toodud andmed kogu võlgnikule kuuluva vara kohta, sh ka välisriigis asuv vara, mis ei ole veel laekunud halduri käsutusse.
15.Pankrotihaldur on ka põhjendatult märkinud, et jaotusettepaneku kinnitamisega ei lõpe veel pankrotimenetlus, muuhulgas jätkab haldur võlgniku tegelike tulude väljaselgitamisega ning täiendavate andmete saamisel kajastab neid oma aruannetes, sh lõpparuandes. Ringkonnakohus märgib, et andmed võlgniku vara koosseisu kohta ei sisaldu kohtumääruse resolutsioonis ning ka sel põhjusel ei ole jaotusettepaneku kirjeldavas osas märgitu võlausaldaja õigusi kitsendav. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt tuleb kohtumäärus tühistada ainuüksi seetõttu, et maakohus ei ole jaotusettepanekut kinnitades sisuliselt põhjendanud võlausaldaja (määruskaebuse esitaja) vastuväidetega mittenõustumist. Maakohus on viidanud pankrotihalduri seisukohtadele, ilma neid kohtumääruse põhjendustes kordamata. Tegemist on minetusega, mis on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses ning kohtu poolt jaotusettepaneku kinnitamise kohta tehtud määruse tühistamine ei oleks menetluslikult ökonoomne. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel kord rõhutada, et kuna vastuväide ei puudutanud jaotiste suuruseid ning jaotised ei ole otseses sõltuvuses pankrotivara hulgast, siis ei saa maakohtu määruse põhjenduste vähest mahtu lugeda oluliseks menetlusnormi rikkumiseks.
16.Maakohtu määruse tühistamise aluseks ei ole ka määruskaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt on jaotusettepanekus jäetud kajastamata olulises summas lisanduda võiva massikohustuse kohta. Määruskaebuse esitaja tugineb sellele, et on kandnud pankrotimenetluses menetluskulusid summas 2717,40 eurot seoses maakohtu poolt algselt 05.01.2017. a määrusega kinnitatud võlausaldajate kompromissi vaidlustamisega (20.01.2017 määruskaebuse esitamine, mille maakohus rahuldas oma 09.05.2017 määrusega, tühistades 05.01.2017 kohtumääruse). Kolleegiumi hinnangul on väär ja põhjendamatu määruskaebuse esitaja seisukoht, justkui tuleks võlausaldaja poolt määruskaebuste menetlemisel kantud õigusabikulud lugeda PankrS § 148 lg 1 p 1 alusel massikohustuste hulka. Määruskaebuse esitaja on ise viidanud, et PankrS § 148 lg 1 p 1 kohaselt on massikohustused pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused. Praegusel juhul puudub igasugune alus
asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja menetluskulud on tekkinud seoses pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingute jm toimingutega.
17.Maakohus tühistas oma 9. mai 2017 määrusega Viru Maakohtu 5. jaanuari 2017 kohtumääruse ning jättis kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 kohaselt määruskaebuse menetluskulud võlgniku kanda. Kohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus eraldi määrusega. Maakohtu 9. mai 2017 määrus on tervikuna jõustunud. Seega on kohus jõustunud lahendiga määranud kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes kulud sõnaselgelt võlgniku kanda. Kulude jätmine võlgniku kanda ei tähenda, et kulud tuleb kanda pankrotivara arvel massikohustusena. Kulud on vastavalt jõustunud kohtumäärusele võimalik mõista välja võlgnik Silver Alttoalt isiklikult. Põhjendatud on ka halduri seisukohas märgitu, et kohus ei ole menetluskulusid seni veel kinnitanud. Viru Maakohus ei ole teinud oma 9. mai 2017 määruse resolutsiooni punktis 3 viidatud eraldi määrust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta. See asjaolu ei mõjuta ega takista mingil viisil jaotusettepaneku kinnitamist.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.