Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-16-7518

Tiia

Kalaus

pankrotihalduri

kohustustest

S

A

2(13)

2-16-7518

Riigi

Tugiteenuste

Keskusele

määruse

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3(13)

2-16-7518 Viru Maakohtu 08. juuni 2016 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku S A (edaspidi võlgnik) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. Viru Maakohtu määrusega 27. juuli 2016 vabastati Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest ja uueks halduriks nimetati Tiia Kalaus (edaspidi pankrotihaldur). Viru Maakohus 24. jaanuari 2018 määrusega kinnitas jaotusettepaneku. Kohtumäärus jõustus 06. juunil 2018.

võlgniku

pankrotimenetluses

Pankrotihaldur esitas 12. aprillil 2019 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur palub lõpetada pankrotimenetluse raugemisega, vabastada panktorihaldur kohustustest, otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning halduri tasu määramine. Pankrotitoimkond toetab pankrotihalduri taotlusi, nõustub pankrotihalduri aruannetes kajastatud kuludega ja palub jätta võlgniku avaldus kohustusest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata. Kohus tegi 15. aprilli 2019 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot tasumiseks ja avaldas 29. aprillil 2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotihalduri hinnangul ei jätku võlgniku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur esitas 27. oktoobril 2017 kohtule taotluse tõendite kogumiseks võlgniku varade kohta Norra Kuningriigis. Viru Maakohus edastas 29. jaanuaril 2018 õigusabi taotluse Norra Kuningriigi pädeva asutuse poole, et teatada kohtule andmed võlgniku tulude ja vara kohta. Norra Kuningriigi pädev õigusasutus edastas 09. oktoobril 2018 kohtule vastuse võlgniku varade ja tulude kohta Norra Kuningriigis. Kokkuvõtte võlgniku varade ja teenitud tulude kohta Norra Kuningriigis perioodil 01. jaanuar 2017 – 31. juuli 2018:

2-16-7518

5(13)

2-16-7518 Pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suutmatus tasuda rahalisi kohustusi, mida ta oli võtnud erinevatelt juriidilistelt ja eraisikutelt eeskätt ärilistel eesmärkidel. Haldur on seisukohal, et arvestades võlausaldajate nõuete suurusi, võib olla tegemist võlgniku poolt kelmuse teel või pahatahtlikult võetud laenudega, mille reaalne tagasimaksmine ka kavandatud äriprojektide õnnestumisel oleks olnud eelduslikult ebareaalne. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub pankrotihalduri aruandega. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub pankrotihalduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus tegi 15. aprilli 2019 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot tasumiseks. Kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu deposiiti raha ei tasutud. PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS §-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 07. juuli 2016 kohtuistungil vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2. Eeltoodust tulenevalt puuduvad PankrS § 158 lg-des 5 ja 6 märgitud menetluse lõpetamise piirangud. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Tiia Kalaus pankrotihalduri ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuriteoteade PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohus tuvastas, et pankrotihaldur on esitanud 21. mail 2018 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate võlgniku suhtes kriminaalasja algatamiseks seoses võlgniku poolt pankroti väljakuulutamisel ja pankrotimenetluse käigus oma vara varjamise ja valevande andmise eest. Pankrotihalduri andmetel on Viru Ringkonnaprokuratuuri kinnitusel kriminaalmenetlust alustatud. Käesoleval ajal on asi antud Lõuna Prefektuuri uurimiseks ning menetlus kestab. Uurija kinnitusel pole võimalik menetluse lõppemist prognoosida. Pankrotihaldur on esitanud uurimisorganile kõik Norrast saadud materjalid. 6(13)

2-16-7518

Seoses pankrotihalduri poolt avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks politseile esitamise ja kriminaalmenetluse võlgniku suhtes alustamisega puudub vajadus kohtu poolt topeltteate prokurörile või politseile saatmiseks. Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Pankrotihaldur, pankrotitoimkond ja võlausaldajad on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleks kohtul jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata kuna võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist ja pankroti ajal rikkunud võlgniku kohustusi ja kahjustanud võlausaldajate huve. PankrS § 171 lg 4 sätestab, et kohus võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestab, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma samas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus tuvastas, et pankrotihaldur esitas 27. oktoobril 2017 kohtule taotluse, mille kohaselt leiab pankrotihaldur, et võlgnik ei ole pankrotimenetluses täitnud oma teabe andmise kohustust (või teabe andmisel ei ole see vastanud tegelikkusele). Võlgnik ei ole oma asukoha kohta andnud haldurile ega kohtule mingit teavet, sest väidetavalt ei viibi ta regulaarselt Eestis. Kohus kohustas 23. jaanuari 2018 kohtunõudega võlgnikku esitama kohtule halduri poolt nõutud andmeid. Võlgnik midagi vastanud ei ole. Pankrotihaldur esitas 19. juulil 2018 kohtule korduva järelepärimise võlgnikult teabe saamiseks ja andmete esitamiseks. Haldur leiab, et võlgnik ei ole pankrotimenetluses täitnud oma teabe andmise kohustust (või teabe andmisel ei ole see vastanud tegelikkusele). Võlgnik ei ole oma asukoha kohta andnud haldurile ega kohtule mingit teavet, sest väidetavalt ei viibi ta regulaarselt Eestis. Halduri arvates, võttes arvesse võlgniku käitumist kuni käesoleva ajani pankrotimenetluses, siis on võlgnik varjanud oma vara nii halduri kui ka kohtu eest ning seoses sellega esitanud eelduslikult valeandmeid. Pankrotihalduri päringu alusel kohustas Viru Maakohus 08. augusti 2018 määrusega võlgnikku esitama andmeid oma vara ja sissetulekute kohta Norras. Mingit vastust määratud tähtajaks kohtule ega haldurile esitatud ei ole. Seega on võlgnik jätnud korduvalt vastamata kohtu teabenõuetele oma vara ja tulude kohta Norra Kuningriigis ning pankrotihaldur pidi esitama teabenõude Norra Kuningriigist andmete saamiseks läbi Viru Maakohtu ja Justiitsministeeriumi, kuna pankrotimenetluse käigus selgus, et võlgnik teenis tulu Norra Kuningriigis kogu pankrotimenetluse vältel, kuid jättis selle kohta andmed haldurile ja kohtule esitamata. 7(13)

2-16-7518 Pankrotihalduri poolt oli tuvastatud, et võlgnik oli pankroti väljakuulutamise ajal omanud pangakontot Norra Kuningriigis S ning teeninud perioodil 01. juuni 2016 – 31. detsember 2016 Norra Kuningriigis tulu kokku 31 576,30 eurot. Selle perioodi eest arestitav tulu vastavalt TMS § 132 lg 1 sätestatule oleks pidanud olema vähemalt 28 752 eurot. Pärast Norra Kuningriigist saadud andmetest tuvastas lisaks pankrotihaldur, et võlgnikul on avatud tavaline arvelduskonto nr 3030.36.34769 F, millele perioodil 2017.aastal on teostatud sissemakseid kokku summas 84 143,00 NOK, ehk 8 711,36 eurot (kurss 4.04.2019) ja 2018.a. seisuga 31.07.2018 oli kontole rahaliste vahendite laekumine 78 919,00 NOK ehk 8 170,51 eurot. Arvestades, et 2017.a. oli lubatud rahaliste vahendite kasutamise määr TMS § 132 lg 1 kohaselt 470 €/kuus ja 2018.a. 500 €/kuus, siis oleks võlgnik pidanud tasuma oma kontole laekunud tulu arvelt pankrotivarasse 2017.a. 3071,36 eurot ja 2018.aastal 4 670,51 eurot (seisuga kuni 31.07.2018). Võlgnik seda teinud pole. Arvestades juba eelnevalt teostatud arvestusi võlgniku 2016.aastal (juuni – dets) teenitud tulu kohta, siis oleks pankrotivarasse pidanud laekuma vähemalt 28 758 eurot. seega kokku oleks võlgnik pidanud tasuma teenitud tulult rahalisi vahendeid pankrotivarasse perioodil juuni 2016 – 31.07.2018 summas 36 499 eurot. Võlgnik seda teinud pole. Võlgnik pankrotihaldurile Norras asuva pangakonto andmeid ei esitanud, mistõttu puudus pankrotihalduril igasugune võimalus otse kontolt rahaliste vahendite arestimiseks. Viru Maakohtus peetud kohtuistungil kohustus võlgnik tasuma pankrotivarasse Norras teenitud tulust vähemalt 12 000 eurot, kuid reaalselt midagi laekunud ei ole. PankrS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Süü vormid on sätestatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104, mille lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega, eeltoodu kohaselt esitas võlgnik avalduse esitamisel kohtule valeandmeid oma töötamise ja tulu kohta. Samuti on ta pankrotimenetluse ajal jätkanud varjatult tulu teenimist, mille kohta jättis esitamata andmed nii kohtule kui ka haldurile. Kohus leiab, et tulude varjamise ning pankrotihalduri teabe andmisest keeldumisega rikkus võlgnik oma kohustusi raske hooletuse tõttu. VÕS § 104 lõike 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Kohus tuvastas, et võlgnik, pankrotihalduri ja kohtu nõudmistele vaatamata, ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute, töökoha või selle puudumisel tulutoova tegevuse otsimise kohta. Võlgnik on esitanud oma tulu ja vara kohta ebaõigeid andmeid pankrotiavalduse esitamisel ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks peetud kohtuistungil nii haldurile kui ka kohtule. Samuti on varjanud pidevalt oma tulu Norra Kuningriigis kogu pankrotimenetluse vältel. Kohus on kõik välja 8(13)

2-16-7518 toodud andmed ise kogunud pankrotimenetluse käigus, ning jõudnud veendumusele, et võlgnik on olulisel määral ja tahtlikult varjanud andmeid oma sissetulekute kohta. Kohtu arvates eelmises punktis toodud võlgniku tegevusetus on käsitletav käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral rakendamata jätmisena. Kuna võlgnik ei ole pankrotimenetluses oma kohustusi täitnud, siis ei ole tõenäoline et võlgnik kohustustest vabastamise menetluses PankrS § 173 lg 1 –lg 3, lg 6 sätestatud kohustusi täitab. Kohus on seisukohal, et võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist ja pankroti ajal rikkunud võlgniku kohustusi ja kahjustanud võlausaldajate huve ning seega esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 kohaselt alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Sellepärast jätab kohus kohustustest vabastamise menetlust algatamata. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 172 lg-st 2 ja PankrS § 150 lg-st 4 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihalduri taotluse kohaselt moodustab pankrotimenetluse väljamaksmata kulude suurus kokku 4016,40 eurot, s.o ajutise halduri tasu ja kulud (Ly Müürsoo) kinnitatud Viru Maakohtu määrusega 08. juuni 2016 summas 1020 eurot (koos käibemaksuga); pankrotihalduri (Ly Müürsoo) tasu ja kulud perioodi eest 08. juuni 2016 – 07. juuli 2016 on kinnitatud Viru Maakohtu

2-16-7518 (840+168) ning kinnitas pankrotimenetluse kulud perioodil 08. juuni 2016 kuni 07. juuli 2016 summas 72 eurot koos käibemaksuga (60+12). Pankrotivarasse laekunud raha moodustab kokku 11 100 eurot (6000+5100). PankrS § 651 lg 1 järgi, halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 6401- 12800 eurot on 1597 eurot. Järelikult ei ületa halduri poolt arvestatud tasu 1597 eurot seaduses sätestatud miinimummäära. PankrS § 65 lg 1-1 kohaselt, halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Arvestades halduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et halduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab pankrotihalduri Tiia Kalause tasuks 1597 eurot, millele lisandub käibemaks summas 319,40 eurot, kokku 1916,40 eurot. Kohus tuvastas, et pärast jaotiste ja massikohustuste väljamaksmist on võlgniku pankrotivaras rahaliste vahendite jääk 1011,06 eurot (6002-655,94-4335=1011,06). Arvestades, et ajutise halduri Ly Müürsoo tasud ja kulud on käesoleval ajal veel välja maksmata, tuleb kohustada pankrotihaldurit Tiia Kalaus maksma välja S A pankrotivarast pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuks ajutise halduri Ly Müürsoo tasu 800 eurot, millele lisandub käibemaks summas 160 eurot ja ajutise halduri Ly Müürsoo kulutuste hüvitis 42,55 eurot, millele lisandub käibemaks summas 8,51 eurot, kokku 1011,06 eurot (PankrS § 146 lg 11 ja PankrS § 31 lg 6 III lause). Kuna pankrotihalduri nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid täies ulatuses, taotleb pankrotihaldur riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile Tiia Kalausele pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest maksta pankrotihaldurile Tiia Kalaus kokku 476,40 eurot büroo, mille kaudu pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, arvelduskontole. Pankrotimenetluse kulud, mis jäävad tasumata ja saamata võlgniku pankrotivara arvelt ja riigi vahendite arvelt, s.o 1) ajutise halduri Ly Müürsoo kulutuste hüvitis 7,45 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1,49 eurot, kokku 8,94 eurot; 2) pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu 840 eurot, 10(13)

2-16-7518 millele lisandub käibemaks summas 168 eurot ning pankrotihalduri Ly Müürsoo kulutuste hüvitis summas 60, millele lisandub käibemaks summas 12 eurot, kokku 1080 eurot ning 3) pankrotihalduri Tiia Kalaus tasu 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult pankrotihaldurite kasuks. Tõlkekulud Pankrotihaldur esitas 27. oktoobril 2017 kohtule taotluse tõendite kogumiseks võlgniku varade kohta Norra Kuningriigis. Viru Maakohus edastas 29. jaanuaril 2018 õigusabi taotluse Norra Kuningriigi pädeva asutuse poole, et teatada kohtule andmed võlgniku tulude ja vara kohta. Norra Kuningriigi pädev õigusasutus edastas 09. oktoobril 2018 kohtule vastuse õigusabitaotlusele koos lisadega inglise ja norra keeles S A varade ja tulude kohta Norra Kuningriigis. Kohus edastas Norra Kuningriigi pädeva õigusasutuse vastuse koos lisadega tõlkimiseks M OÜ-le. M OÜ esitas kohtule tõlkeid inglise ja norra keelest eesti keelde ja arved kokku summas 4512,19 eurot. Kohus maksis välja M OÜ-le tõlgetasu esitatud arvete alusel kokku summas 4512,19 eurot (t.l.-155-156, kd V). Viru Maakohus määras 24. mai 2019 määrusega kindlaks tsiviilasjas nr 2-16-7518 teostatud M OÜ tõlgi tasu suuruseks 3760,16 eurot, millele lisandub käibemaks 752,03 eurot, kokku 4512,19 eurot. Kohtumäärus jõustus 11. juunil 2019. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 1 kohaselt kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud asja läbivaatamise kulud. Tõlkekulud on tekkinud seoses sellega, et võlgnik jättis kohtule esitamata andmed oma vara ja sissetulekute kohta Norra Kuningriigis. Seega põhjustas võlgnik oma käitumisega tõendite kogumise Norra Kuningriigis ja Norra Kuningriigi vastuste tõlkimise ning seetõttu on asjaolusid arvestades õiglane jätta tõlkekulud võlgniku kanda. Kohus jätab tõlkekulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna kohus maksis välja tõlkebüroole tõlgetasu esitatud arvete alusel ning kohus jättis tõlkekulud täies ulatuses võlgniku kanda, tuleb võlgnikult riigi kasuks välja mõista tõlkekulud. Kohus lahendab tõlkekulude võlgnikult väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ning § 143 p 1 kohaselt on tõlkekulud menetluskulud (asja läbivaatamise 11(13)

2-16-7518 kulud). PankrS § 66 lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 08. juuni 2016 määrusega määras kohus ajutise halduri Ly Müürsoo tasu suuruseks 800 eurot ja ajutise halduri kulutuste suuruseks 50 eurot, tasule ja kuludele lisandub käibemaks 20% ehk 170 eurot, kokku summas 1020 eurot. Viru Maakohtu 13. septembri 2016 määrusega määras kohus pankrotihalduri Ly Müürsoole pankrotihalduri tasuks 1008 eurot koos käibemaksuga (840+168) ning kinnitas pankrotimenetluse kulud perioodil 08. juuni 2016 kuni 07. juuli 2016 summas 72 eurot koos käibemaksuga (60+12). Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri Tiia Kalaus tasuks ja kulutusteks kokku 1916,40 eurot (koos käibemaksuga). Viru Maakohus määras 24. mai 2019 määrusega kindlaks tsiviilasjas nr 2-16-7518 teostatud M OÜ tõlgi tasu suuruseks 3760,16 eurot, millele lisandub käibemaks 752,03 eurot, kokku 4512,19 eurot. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud summas 4016,40 eurot, s.o 1) ajutise halduri Ly Müürsoo tasu 800 eurot + käibemaks 160 eurot, 2) ajutise halduri Ly Müürsoo tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks 50 eurot + käibemaks 10 eurot, 3) pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu 840 eurot + käibemaks 168 eurot, 4) pankrotimenetluse kulud perioodil 08. juuni 2016 kuni 07. juuli 2016 summas 60+ käibemaks 12 eurot ja 5) pankrotihalduri Tiia Kalaus tasu 1597 eurot + käibemaks 319,40 eurot ning tõlkekulud summas 4512,19 (3760,16 eurot + käibemaks 752,03 eurot), kokku 8528,59 eurot (4016,40+4512,19) on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb menetluse lõpetamisel kinnitada. Võlausaldaja määruskaebuse menetluskulud Viru Maakohus 24. jaanuari 2018 määrusega kinnitas võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Võlausaldaja D A/S Eesti filiaal esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Tartu Ringkonnakohus jättis 27. märtsi 2018 määrusega Viru Maakohtu 24. jaanuari 2018 määrus muutmata ja D A/S Eesti filiaali määruskaebus rahuldamata ning jättis määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud D A/S Eesti filiaali kanda. Kohtumäärus jõustus 06. juunil

Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 176 lg 7 ja 8 alusel toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. Kohus määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohus tuvastas, et määruskaebuse lahendamisel ei küsinud ringkonnakohus pankrotihaldurilt ja võlgnikult menetluskulude nimekirja ega määratud võlausaldajale tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Seega määrab kohus võlausaldaja määruskaebuse menetluses menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale menetlust lõpetava määruse jõustumist ja võlausaldajale tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamise määramist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Digitaalne allkiri 12(13)

2-16-7518 Aarne Lõhmus Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.