Võlaõigus › Töövõtulepingud

Asjaolud ja menetluse käik XX (avaldaja, hageja) esitas 10.10.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt (võlgnik, kostja) võla 1000 euro ja menetluskulude saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja 20.11.2017 määras kohus lõpetada maksekäsu kiirmenetluse ning anda nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 22.11.2017 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võla 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis kostja 24.07.2017 sõlmitud käsunduslepingu alusel hagejale käsundi esindada kostjat tsiviilasjas nr 2-17-9663. Käsundi täitmise eest kohustus kostja maksma hagejale 2000 eurot jooksva töö eest ning soovitud tulemuse saavutamisel tulemustasu 1500 eurot. Hageja osundas kostjale õigusteenuseid, esindades kostjat nimetatud tsiviilasjas. Hageja analüüsis kostja vastu esitatud hagiavaldust, konsulteeris kostjaga, juhendas kostjat kohtumenetluse jaoks vajalike tõendite kogumise protsessis, koostas vastuse hagile ning koostas kostja soovitud vastuhagi, kokku osutas õigusabi 13 tundi. Kostja teatas 17.09.2017 e-kirjaga hagejale käsunduslepingu lõpetamisest ja volituse tagasivõtmisest. Hagejale teadaolevalt sai kostja edaspidi riigipoolset õigusabi. Vaatamata lepingus p-s 7 sätestatule jättis kostja osutatud teenuste eest hagejale tasumata. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli faktiliselt osutatud teenust 1000 euro eest. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 29.11.2017 kohtu kantselei kaudu. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud. Maakohus rahuldas hagi 20.12.2017 tagaseljaotsusega. Kostja esitas 27.12.2017 kaja tagaseljaotsuse peale. Kostja leidis, et kohus ei võinud teha asjas tagaseljaotsust, kuna esiteks ei sisalda hagiavaldus hageja nõusolekut hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega ning teiseks ei nähtu, et hageja oleks väljendanud selgesõnaliselt soovi hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, seega ei oleks kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 3 järgi tohtinud tagaseljaotsust teha. Kostjal esines mõjuv põhjus hagiavaldusele tähtaja jooksul vastuse esitamata jätmiseks. Kostja ei valda eesti keelt, mille tõttu saab ta kõigist kohtumenetlustega seotud asjaoludest aru üksnes esindaja vahendusel. Hagejale oli teada, et kostjale on tsiviilasjas nr 2-17-9663 antud riigi õigusabi ja hageja oleks pidanud TsMS §-s 337 sätestatud analoogia järgi edastama hagi kostja esindajale. Kostja arvas ekslikult, et kuna temale on kohtu poolt antud riigi õigusabi, siis kõigis kohtumenetlustes esindab teda sama esindaja riigi õigusabi korras. Eksituse tõttu oli kostja kindel, et teises tsiviilasjas temale määratud esindaja osutab talle õigusteenust ka praeguses asjas. Hageja leidis, et kaja rahuldamiseks puudub alus.

Maakohtu määrus

Harju Maakohus jättis 16.01.2018 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse kohtuasjas taastamata. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Kohus esitas määruses tagaseljaotsuse põhjendused. Maakohtu põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 mõttes. Sõlmitud lepingu alusel osutas hageja kostjale õigusteenust tsiviilasjas nr 2-17-9663. Lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku, et klient maksab juristile teenustasu 2000 eurot jooksva töö eest, mis seisneb esimeses kohtuastmes esindamises, ning p 4.2 alusel 1500 eurot boonust tulemuslikkuse eest, kui kohus tunnistab XXX kinnistu kliendi lahusvaraks või kui vaidlus lõpeb kompromissiga või hagi tagasivõtmisega. Lepingu p 7 teise lause kohaselt kuulub lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel tasumisele juristi teenustasu faktiliselt osutatud teenustele proportsionaalselt. 17.09.2017 e-kirjaga teatas kostja hagejale käsunduslepingu lõpetamisest ja volituse tagasivõtmisest. Hageja nõude kohaselt osutas hageja tsiviilasjas nr 2-17-9663 kostjale õigusabiteenust järgmiselt: analüüsis kostja vastu esitatud hagiavaldust 2 tundi, konsulteeris kostjaga 1 tundi, juhendas kostjat kohtumenetluse jaoks vajalike tõendite kogumise protsessis 1 tundi, koostas vastuse hagile 4 tundi, analüüsis vastaspoole seisukohta ning kohtu 06.09.2017 määrust 1tundi ja koostas vastuhagi 1 tundi, seega osutas kokku õigusteenust 13 tunni ulatuses. Puudub alus asuda seisukohale, et hageja ei oleks nimetatud toiminguid tehes jälginud käsundiandja juhiseid või olnud piisavalt hoolikas. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja oleks jätnud kostja antud korralduse täitmata või tegutsenud vastuolus kostja juhistega. Eeltoodust tulenevalt on hageja vastavalt käsunduslepingule kostjale teenust osutanud ning kostja on kohustatud lepingu p 7 ja VÕS § 627 järgi tasuma teenuse eest. Õigusteenuse osutamise tasu 1000 eurot on proportsionaalne lepingus kokku lepitud tasuga ja vastab turul kehtivale keskmisele tasule sama teenuse osutamisel, mistõttu tuleb nõue rahuldada. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastuseks kostja kajas toodud väidetele märkis maakohus järgmist. Hageja avaldas 18.12.2017 e-kirjas, et palub hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis märkinud, et ta ei soovi asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt esines kostjal mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Hagile vastamata jätmise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et kostja ei valda eesti keelt. Kostja ei teinud piisavalt pingutusi kohtudokumentide sisust arusaamiseks, kuna kostjal oli võimalik pöörduda dokumentide tõlkimiseks eesti keelt valdava isiku poole. Hagejal ei olnud seadusest tulenevalt kohustust edastada tsiviilasja materjale kostjale teises tsiviilasjas määratud esindajale. Praeguses asjas ei ole kostjale esindajat määratud ning kostja ei andnud kohtule teada, et tal on esindaja, mistõttu kohtul puudus alus eeldada, et hagi tuleb edastada kellelegi teisele peale kostja enda. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kostjal mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ning kostjal puudub mõjuv põhjus kaja esitamiseks. TsMS § 149 lg 5 järgi tuleb kostja kaja esitamisel tasutud kautsjon 100 eurot arvata riigituludesse ning TsMS § 169 lg 2 alusel tuleb menetluskulud seoses kaja menetlemisega

jätta kostja kanda. Kuna hageja on ennast ise menetluses esindanud, ei ole hagejale seoses kaja esitamisega menetluskulusid tekkinud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasjas menetluse. Määruskaebuse väidete kohaselt tuleb kaja rahuldada TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi, sest hagiavaldus ei sisalda hageja nõusolekut hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega ja e-toimikus ei nähtu hageja 18.12.2017 väidetavalt saadetud e-kirja kohtule, mis sisaldaks hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks. Maakohtu etteheide, et kostja ei ole teinud piisavalt pingutusi kohtudokumentide sisust aru saamiseks, ei saa hinnata põhjenduseks TsMS § 465 lg 2 p 8 tähenduses. Kostja oli hageja klient ehk käsundiandja VÕS § 619 tähenduses. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Ülaltoodu omab tähtsust hageja käitumise hindamisel, kuna viimane oli hästi teadlik kostja juriidilisest oskamatusest. Lisaks ei valda kostja eesti keelt. Eeltoodut tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks hagiavaldusele vastuse esitamata jätmisel. Maakohus pidi kontrollima, kas hagiavalduses esitatud asjaolud on õiguslikult veenvad. Maakohus pidi pöörama tähelepanu vastustaja ebaprofessionaalsusele õigusteenuse osutamisel tsiviilasjas nr 2-17-9663. Ebakvaliteetset ja formaalset dokumentide koostamist ei saa hinnata õigusteenuse osutamiseks VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Maakohus oleks pidanud jätma tagaseljaotsusega hagiavalduse rahuldamata ilmse põhjendamatuse pärast. Maakohus ei ole menetluse taastamata jätmisega lahendanud tsiviilasja õigesti, sest hagi rahuldamise korral peab kostja esitama omakorda hagiavalduse hageja vastu kahju tekitamise hüvitamiseks. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kostja väited tema juriidilise oskamatuse ja eesti keele mittevaldamise kohta ei oma tähtsust, samuti nagu asjaolu, et kostja oli hageja kliendiks. Väited hagiavalduse põhjendamatuse osas on arusaamatud. Kliendilepingus kokku lepitud tulemustasu saamise tingimused on täidetud. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS §663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, tutvunud esitatud määruskaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seega ei ole asjakohased kostja arutlused selle kohta, kas või kuidas on hageja oma soovist tagaseljaotsuse tegemiseks maakohtule teada andnud. Kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust tähtaegselt hagile vastamata jätmiseks. TsMS 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See loetelu ei ole ammendav. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada hagile reageerimata jätmise (vt RK määrus nr 3‐2‐1‐21‐17, p 15.1). Seega saab TsMS § 422 mõtte kohaselt lugeda mõjuvaks põhjust, mis on objektiivse iseloomuga, ning selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada. Kostja esile toodud põhjuseid, nagu tema juriidiline oskamatus või keele mittetundmine, taolisteks mõjuvateks põhjusteks lugeda ei saa. Eeltoodu tõttu esines TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud alus tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks juhul, kui hagi on õiguslikult põhjendatud. Maakohus andis hinnangu poolte vahel sõlmitud lepingu asjaoludele ja lepingust tuleneva nõude suurusele. Kostja väited temale osutatud õigusabi kvaliteedi küsitavuse osas ei lükka ümber maakohtu järeldusi selle kohta, et nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Seega saab hageja esitatud faktilised väited lugeda TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.