Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (lk 1-11, 24-30) Tallinnas xxx asuvas korteris toimus veekahju, mille käigus sai kahjustada korteri siseviimistlus. Xxxja hageja vahel oli sõlmitud sama korteri kindlustamiseks kodukindlustuse leping (poliis 61786981) perioodi 22.08.15-21.08.2016. Veekahju põhjustas kanalisatsioonitorustiku leke. Hageja hüvitas kannatanule korteri kahjustusest tingitud remondikahju 1460 €. Omavastustus 200 € jäi kindlustusvõtja enda kanda. . Ühistu kohustatud tagama tehnosüsteemide korrasolek ja selle kohustuse rikkumise korral siis, kui tekib omanikule kahju, on ühistu kohustatud hüvitama kahju VÕS § 100, § 115, 132 alusel. Kostja pole taganud elamu kanalisatsioonitorustiku korrasolekut, rikkudes sellega kohustust. Torustikust väljalekkinud vee tõttu tekkis kahju korter nr 65 omanikule, millel on seos kohustuse rikkumisega. Kostja vastutus ei ole vabandatav, hagejale on üle läinud korteriomaniku kui kannatanu kahju hüvitamise nõue kostja vastu (VÕS § 492 lg 1). Hageja esitas kostjale tagasinõude 05.04.2016.a., kuid kostja kahju ei hüvita. Kahju hüvitamise kohustus 1460 € muutus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7, 3 järgi 26.04.16, mis järgnes sellele päevale kui hageja nõudis kohustuse täitmist. Sellest ajast nõuab hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 järgi ka kahju hüvitiselt seadusjärgset viivist alates 26.04.16 kuni hagi esitamiseni, mis on 11.10.2017, vastavalt kokku 171,01 €. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise 1460 €, viivise 171,01 ja edaspidiselt viivist võlalt kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Samuti palub välja mõista menetluskuluna lõivu 225 €. Kostja vastus (lk 14-23, 27-29) Korteri nr 62 omanik pöördus ühistu poole 2015.a. põhjusel, et tema korteris on kanalisatsioonitorustiku piirkonnas veelaigud. Ühistu tuvastas, et probleemid on korteris nr xxx, kus püstik oli seina kinni ehitatud, kuid koerteri nr xxx omanik xxx ei lubanud ühistut torustiku juurde ja teatas, et võtab ise selle lahti ja teatab millal saab tööd ära teha. Tegelikult korteri nr xxx omanik seda ei teinud. Torustik oli kinni ehitatud ja tapeediga kaetud ja seal korteris veeleket silmaga näha polnud. Teist korda pöördus korteri nr xxx omanik ühistu poole 2016.a. märtsi alguses ja alles siis kui xxx. korteri omanik (alumine naaber) lubas esitada pretensiooni, võimaldas xxx. korteri omanik santehnikul tulla korterisse nr xxx. Seega ei taganud korteri nr xxx omanik ise kostjale juurdepääsu torustikule, mille tõttu tekkiski kahju.

Siis kui teist korda käidi 2016.a. korteris xxx, oli seal juba teisaldatav paneel. Kogu selle aja jooksul ei olnud korteri xxx. omanik pöördud ühistu poole püstaku probleemidega. Kohtu põhjendused Kahjujuhtumi ajal, so 11.03.2016, milles vaidlus puudus, kehtis KÜS § 2 lg 1 ja selle järgi on korteriühistu eesmärgiks kaasomandi osa ehk ehitise ja maatüki mõtteliste osade, mille hulka kuuluvad tehnosüsteemid, kanalisatsioonitoru nn püstak, ühine majandamine ja ühistu liikmete huvide esindamine. Tegemist on ühistu ja tema liikme ehk korteriomandi omaniku vahelise lepingulise ehk käsundilaadse suhtega, kus ühistul on korteriomaniku ees kohustus hoida korras elamu tehnosüsteemid ja vältida kahju tekkimist omanikule. Selle kohustuse rikkumise korral on ühistul kohustus liikmele, korteriomanikule tekitatud kahju hüvitada VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 115 lg 1 alusel. Märgitud sätte alusel on võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Hageja on tõendanud vaatlusaktiga KK16-00291 (lk 4), et Tallinnas Mustamäe tee 161-xxx asuvas korteris leidis aset veekahju 11.03.16, kust nähtub, et purunenud oli kanalisatsioonipüstiku toru ja sellest väljavoolanud vesi põhjustas kahjustusi korteri siseviimistlusele: rikkus laminaatparketi. Seega on asjas tõendatud, et kanalisatsioonipüstikust lekkinud veest tekkis kannatanul ehk Mustamäe tee 161-xxx asuva korteriomandi omanikul asja kahjustamisest tingitud varakahju. Nimetatud juhtumi aset leidmise ajal oli hageja ja Xxxvahel sõlmitud eelmainitud korteriomandi kohta kindlustusleping, mida tõendab kohtule esitatud poliis nr 61786981( (periood 22.08.15-21.08.2016, lk 5). Kuna hageja ja kannatanu vahel oli sõlmitud kindlustusleping, siis oli hagejal kohustus kahju juhtumi korral lepingus kokkulepitud isikule, antud juhul kannatanule, kahju hüvitada VÕS § 76 lg 1, § 442 lg 1, § 476 lg 1 järgi. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja on tõendanud, et on hüvitas kannatanule taastusremondi maksumuse 1460 € 23.03.16 (lk 6, maksekorraldus 34312), ja seega on talle üle läinud hüvitatud osas kannatanu ehk kahju saanud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu summas 1460 eurot VÕS § 492 lg 1 järgi. Hageja poolt kohtule esitatud KÜ Mustamäe 161 aktist 18.03.2016 (lk 6p) nähtuvalt oli ühistu poole 10.03.16 pöördunud korteri nr xxx omanik, kes väitis, et ülevalt korterist tilgub vett, kuid ta ei saa ühendust korteri nr xxx omanikuga. Akti järgi sai ühistu ühendust korteri nr xxx omanikuga järgmisel päeval ja siis selgus, et tegelikult lekib kanalisatsioonitorustik ning avarii likvideeriti 14.03.16 ühistu poolt tellitud töötajate poolt. Kostja esitatud Benisso OÜ arvest nr 08/257 nähtub, et kanalisatsioonipüstiku torude tööd on korteris nr xxx ja nr xxx tehtud, kuid millal see on tehtud, arvest ei nähtu. Arvest nähtub, et see on esitatud 15.03.16 kostjale tasumiseks (lk 16). Mõlema poole (hageja, kostja) poolt esitatud aktist 18.03.16 nähtub, et see töö tehti 14.03.16, mis on usutav, sest arve on esitatud tööde eest tasumiseks järgmisel päeval. Seega leiab kohus, et kostja täitis oma KÜS § 2 lg1 tuleneva mõttelise osa parandamise kohustuse alles pärast vaidlusalust kahju juhtumit.

Kohtule hageja poolt esitatud e-kirjadest xxx (25.02.16, lk 7) nähtub, et tema korteris (nr xxx) ei ole püstik kinni ehitatud ja see on alati avatav, sest ees on teisaldatav paneel ning oodati, millal ühistu tuleb töid tegema, mis on ammu tegemata. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt (lk 26), mis on tehtud kahjukäsitleja poolt ülevaatuse käigus korteris nr xxx nähtub, et kanalisatsioonipüstakud on avatud, see pole seina kinni ehitatud, vaid on teisaldatava seinapaneeliga avatav. Nende tõenditega on hageja ümber lükanud kostja väite, et korteris nr xxx on torustik kinni ehitatud. Kostja pole aga mingeid tõendeid esitanud, mis kinnitaks kostja väidet, et kui 2015.a. esimest korda räägiti võimalikust torustikulekkest korteris nr xxx (korteri nr xxx all olev korter), et siis oleks olnud korteris nr xxx kanalisatsioonitorustik kinni ehitatud ja tapeediga kaetud. Nimelt on kostja esitanud kohtule Benissso OÜ akti V-12/21 14.03.2016, mille kohaselt oleks justkui juba 2015.a. tehtud korterinr xxx omanikule ettepanek tagada juurdepääs püstakule, kuid aktil ei ole Benisso OÜ kui töövõtja allkirja (lk 20-21) ning sellel on vaid kostja esindaja allkiri. Sellest Benisso OÜ aktist nähtub, et korteris nr xxx käidi ja tuvastati kanalisatsioonitorustiku lekke asukoht, lekke põhjus, kuid mis moodi oli see torustik kinni ehitatud, seda ei nähtu. Peale selle ei nähtu, et kui see torustik oli kinni ehitatud ja väidetavalt tapeediga kaetud, siis kuidas tuvastati torustiku lekke koht, põhjus, kui torustik oli kinni ehitatud ja tapeediga kaetud ning sinna juurde ei saadud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kostja väited, et korteri nr xxx omanik ei võimaldanud torustiku parandus/hooldustöid teha, kuna kõik oli kinni ehitatud ja juurdepääsu polnud, on alusetud ja ümber lükatud hageja esitatud Xxxe-kirja ja kahju käsitlemise käigus tehtud fotodega. Veelgi enam oli juba 2015.a esinenud kostja enda akti kohaselt korteris nr xxx veelekkeid püstikust. Nii oli kostjal teada, et elamu kanalisatsioonitoru, mille korrashoiukohustus oli kostjal KÜS § 2 lg järgi, ei ole korras ja esineb oht sellest lähtuva ohu – vee väljavoolamise tõttu kahju realiseerumiseks. Et kanalisatsioonitoru korrashoiukohustuse rikkumise tagajärjel võib oht realiseeruda ja et veest tekib varakahju, on ettenähtav ühistule VÕS § 127 lg 3 järgi, sest 2015.a. oli juba sellest vett sattunud korterisse nr xxx. Oht realiseeruski käesoleva kahjujuhtumina järgmisel aastal, st 11.03.2016. Seejuures ei ole tähtust kostja väitel, et kogu selle aja jooksul ei olnud korteri nr xxx omanik pöördunud ühistu poole püstaku probleemidega, sest ühistul oli teada juba 2015.a., et püstak pole korras ja oht võib realiseeruda. Nimelt oli sellest probleemist ühistut teavitanud 2015.a. korteri nr xxx omanik, kellele oli ka vesi korterisse tunginud. Mitte ühtegi tõendit pole selle kohta, et kostja oleks midagi ette võtnud kanalisatsioonitoru püstiku parandamiseks ja sellest lähtuva ohu tõrjumiseks ehk kohustuse täitmiseks enne vaidlusaluse kahju tekkimist. Kostja väited sellest, et korteri nr xxx omanik ei võimaldanud töid teha 2015.a., sest koht oli kinni ehitatud ja ühistu ei saanud justkui juba 2015.a. torustikku parandada, on eluliselt ebausutavad. Eluliselt pole usutav, et kui kanalisatsioonitoru ei ole korras ja sellest esineb lekkeid, millest on teada, et ühistu jääb lihtsalt ootele, millal väidetavalt see korteriomandi omanik, kelle korteri kaudu tuleb tööd teha, leiab aega ja avab vastava koha korteris. Kohtu hinnangul ei ole see juba usutav seetõttu, et juurdepääsu võimaldamine tööde tegemiseks on ju ikka kõigi omanike, sj selle huvides kelle korteriomandi kaudu tuleb tööd teha. Pealegi on need kostja väited vastuolus kostja enda esitatud Benissso OÜ aktiaga V-12/21, mille järgi käidi korteris nr xxx ja tuvastati kanalisatsioonitorustiku lekke asukoht, lekke põhjus ehk seega pidi olema korteris xxx torustik vaatlejale juurdepääsetav, mitte kinni ehitatud ja tapeeditud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei täinud KÜS § 2 lg 1 tulenevat kanalisatsioonitoru korrashoiu, parandamise ja sellest lähtuva ohu tõrjumise kohustust ja tegi seda alles pärast kahju tekkimist. Seega on kohustuse rikkumisel põhjuslik seos kahju tekkimisega korteri nr xxx omanikule VÕS § 127 lg 1, 3 (kahju hüvitamise eesmärk on kahju tekkimisele eelnenud olukorra ennistamine, kahju tekkimisele peab olema seoses konkreetse kohustuse

rikkumisega) ning kostjal on kohustus VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1 alusel hüvitada omanikule tekkinud korteriomandile tekkinud varakahju VÕS § 128 lg 2 järgi. VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab asja kohustamise korral kahju hüvitis mõistlikke taastusremondi kulusid. Vaidlus puudus selles, et kahju ulatus ehk taastusremondi maksumus VÕS § 132 lg 3 järgi on 1460 €. Kohus tuvastas eespool, et selle on kannatanule ehk korteri xxx omanikule hageja kahju hüvitatud ja et hagejale on üle läinud nõue kostja vastu VÕS § § 492 lg 1 järgi summas 1460 €. Kuna kostja kahju vabatahtlikult ei hüvita, on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 2, § 132 lg 3, § 492 lg 1 järgi kahju hüvitamist 1460 € ja viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Hageja andis kostjale saadetud nõudekirjas kohustuse täitmiseks tähtaja 25.04.2016 (lk 7p). Seega oli VÕS § 82 lg 1 järgi kohustuse täitmise tähtaeg 25.04.2016. Kostja ei ole kohustust täitnud, on seetõttu viivituses ja rikub kohustust. Seetõttu on hagejal alates 26.04.2016 õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi. Viivis on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 1460 €-lt perioodi 26.04.2016 - 11.10.2017 (hagi esitati 11.10.17) eest kokku 171,01 €, selles suuruses vaidlus puudus. Märgitud viivis tuleb kostjalt välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda ka viivist võlgnetavalt kahju hüvistelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 12.10.2017 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse kustutamiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista kahju hüvitist 1460 €, viivist 171,01 € ja alates 12.10.2017 viivist võlgnetavalt kahju hüvistelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse kustutamiseni. Käesolev lihtmenetluse otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 1xxx lg 1, 2 alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda, kuna hagi kuulus rahuldamisele. Hageja menetluskuluks on vaid riigilõiv 225 €, mille hageja tasus hagi esitamisel. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 225 €. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.