2-17-108849/13 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb xxx tasuda Osaühingule Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (375 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.06.2017.a esitatud hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 699,53 eurot Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Elisa Eesti AS ja kostja on sõlminud järgmised lepingud: 06.12.2012 Liitumisleping nr 2209314, 06.12.2012 Liitumislepingu lisa nr 2209356, 15.12.2012 Liitumisleping nr 1615080, 17.05.2012 Liitumisleping nr 1756744,01.08.2011 Liitumisleping nr 1295888, 26.07.2012 Liitumislepingu lisa nr 1911306, 15.12.2012 Liitumislepingu lisa nr 2228605. Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele arved: Arve nr.

maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt igakuiselt esitatud arvetel. Lepingu(te)l kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub lepingu(te) lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega). Elisa Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingutest, mis sätestavad – juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa Eesti AS-le miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 63,91 eurot, mis kajastub arvel nr 2009730110. Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb soodushinnaga vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punktile 7.11, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,022 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 168,83 eurot. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 699,53 eurot, võla sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 168,83 eurot ning viivised alates 21.06.2017 kuni põhinõude summas 699,53 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõik1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 125,00 eurot ja hageja õigusabikulud 650,00 eurot. Hageja palub mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud ja palus kohtul kohaldada aegumist. Kostja selgitas, et ta ei ole jäänud võlga pahatahtlikult, vaid Elisa Eesti AS ei andnud kostjale võimalust maksegraafikuks. Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 18.08.2017 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja on esitanud vastuses aegumise vastuväite. Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas kohtule tõenditena 4 tasumata arvet, perioodi 01.04.2014 – 01.07.2014.a. eest (tlk 36-40). Eeltoodust tulenevalt oleks perioodil 01.04.2014 – 01.07.2014 esitatud arved aegunud 31.12.2017 kell 00:00. TsÜS § 160 lg 1 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 01.06.2017. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Kuna kohus on leidnud, et nõue ei ole aegunud, lahendab kohus järgnevalt asja sisuliselt. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Hageja on esitanud kohtule Elisa Eesti AS-i liitumislepingud ja nende lisad, mis on sõlmitud kostjaga 06.12.2012, 15.12.2012, 17.05.2012, 01.08.011ja 26.07.2012 (tl 30-35 pöördel). Eluliselt on usutav, et leping on sõlmitud ja allkirjastatud kostja poolt. Vastavalt sõlmitud lepingutele on Elisa Eesti AS väljastanud kostjale arveid. Kostjal on tasumata arved 2009045035, 2009272562, 2009493512 ja 2009730110. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue summas 699,53 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Hageja on kostjale osutanud teenust, mille eest väljastanud kostjale ka arveid. Kostja ei ole arveid tasunud ega esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et võlgnevus oleks tasutud. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid nõutava põhivõla suuruse arvestuse osas, seega mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8 sätestab, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse Elisa poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses viivisemäära vähendanud ning välja toonud viivisemäära 0,022%, millest kohus lähtub. Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste summa 168,83 eurot. Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 168,83 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub hageja taotluse alusel kostjalt väljamõistmisele viivis alates 21.06.2017 .a kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja, tuginedes VÕS § 1132 lg-le 2 palub kostjalt välja mõista nõude sissenõudmise kulud summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja on kostjale saatnud 3 meeldetuletuskirja (tlk 42 pöördel- 46 pöördel). Kohus loeb põhjendatuks kostjalt sissenõudmiskuludena välja mõista 30 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 699,53 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 168,83 eurot, sissenõudmisekulud 30 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt põhinõudelt alates 021.06.2017.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 650 eurot. Kostja ei ole menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 3 pöördel ja tl 54). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 650 eurot selgelt põhjendamatu. Hageja on hagiavaldusele lisanud arve, millest nähtuvalt on esindustasu võlglase Ave Veldt kohtumenetluses 650 eurot (tl 39 pöördel). 20.06.2017.a esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (tl 26-55). Hagi koostamiseks on vajalik analüüsida tõendeid ja koostada hagiavaldus. 04.09.2017.a esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas (tl 7373 pöördel). Kohus hinnanud esitanud dokumente on veendumusel, et hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 250 eurot. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 375 eurot ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 375 eurot, s.o riigilõiv summas 125 eurot ja esindaja tasu summas 250 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (375 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriken kohtunik