Välja mõista XXXXlt XXXX kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 75 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud selgitus otsuse edasikaebamise korra ja tähtaja kohta ei ole käsitletav tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loana otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võib seetõttu jätta esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või rikutud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnatud tõendeid või rikkumised maakohtu otsuse tegemisel küll esinesid, kuid ei võinud
2-17-114973 oluliselt mõjutada lahendust asjas (TsMS § 637 lg 21). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.XXXX (hageja) esitas 13.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX (kostja) vastu 32 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 09.08.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja hagimenetluses lahendamiseks üle Harju Maakohtule
2.Hageja esitas 31.10.2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kohustada kostjat tagastama 32 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja ja kostja kokku, et plaanivad koos sõita Venemaale. Kostja tegeles piletite ostmisega ja reisi planeerimisega. Hageja kandis 16.05.2017 kostja pangakontole bussipileti eest 32 eurot. Kostja ostis hageja ja enda nimel pileteid. Piletite hinnaks oli 34 eurot, kuid kostja oli hagejale 2 eurot võlgu, seega hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja kannab 34 euro asemel 32 eurot. Enne reisi tekkis hageja ja kostja vahel konflikt ning kostja annulleeris ostetud piletid 23.06.2017 ning ei teavitanud sellest hagejat. Hageja sai piletite annulleerimisest teada alles 26.06.2017 ehk 3 päeva enne Venemaale sõitmist, mis pidi toimuma 29.06.2017. Kostja samuti ei tagastanud hageja poolt tema panga kontole kantud raha ning väitis, et raha ei ole tema käes. Siis pöördus hageja pileteid müünud bussifirma poole, kes saatis hagejale maksekorralduse koopia, kus oli kirjas, et firma tagastas piletite eest raha kostja panga kontole 26.06.2017. Hageja pöördus kostja poole palvega tagastada hageja poolt kantud raha, kostja aga jätkas raha olemasolu eiramist ning ei soovinud enam sellel teemal hagejaga rääkida.
4.Kostja väited hageja tõendite ebausaldusväärsuse kohta on alusetud, paljasõnalised ja ei ole põhjendatud. Kirjavahetus on esitatud nii selgelt kui seda võimaldavad Interneti võrgus teostatud kirjavahetused. Fotodel on näha sõnumi saatnud isiku nime, kellaaega ning ka kuupäeva, millal isik on sõnumi saatnud. Kirjavahetusest olid fotod tehtud mobiiltelefonis oleva rakendusega, kus asus ka kirjavahetus. See rakendus ei anna võimalust panna allkirja iga foto alla. Hageja ei ole fotosid muutnud ega täiendanud. Tõendite notariaalset kinnitamist pidas hageja ebavajalikuks ning rahaliselt liiga koormavaks, kuna tsiviilasja hind on märkimisväärselt väiksem kui notari poolt küsitav tasu tõlke kinnitamise eest. Hageja leiab, et kirjavahetuse notariaalne kinnitamine ei ole vajalik, kuna olukorras, kus hageja muudaks kirjavahetuse sisu, oleks seda võimalik kontrollida kostjal oleva kirjavahetuse versiooniga. Kirjavahetuse tõlkimiseks pöördus hageja oma tuttava poole, kelle allkirja ta ei küsinud, kuna selleks pole vajadust. Kui kohus aga jõuab järeldusele, et hageja poolt esitatud tõlge on ebausaldusväärne, siis hageja palus kohtul anda talle täiendavalt aega kirjavahetuse tõlkimiseks professionaalse tõlkija poolt, kuhu lisatakse tõlkija allkiri ja tõlkimise kuupäev ning kinnitus selle kohta, et tõlge on tehtud ilma originaalteksti muudatusteta. Kostja väide, et kirjavahetuse tõlkes on tehtud palju vigu, ei ole pädev argument. Ka kostja esitatud vastuses on mõned grammatilised vead. Kui see oleks aluseks tõendi ebausaldusväärseks
2-17-114973 muutumiseks, siis kostja poolt esitatud vastus osutuks vorminõuete kohaselt vastuvõetamatuks. Väär on kostja väide, et kirjavahetuse tõlkes esitatud tekst erineb originaalist. Tegemist on vene ja eesti keelte erinevustega, mis ei võimalda lauset või fraasi tõlkida täpselt samal viisil ja samas vormis. Samuti ei täpsusta kostja, milles seisnevad erinevused. Samuti on paljasõnaline, alusetu ja põhjendamata kostja väide, et hageja on esitanud kohtule valeandmeid kostja pangakontole raha ülekandmisest ja piletite ostmisest. Hageja leiab, et tegemist on käesoleva asja raames asjakohatu väitega vähemalt selle pärast, et tegemist on tsiviilasjaga. Kui aga kostja leiab, et hageja tegevused vastavad kelmuse kooseisule, siis peaks kostja pöörduma politsei- ja piirivalveameti poole kuriteoteade esitamiseks vms. Käesolevas asjas kostja väide on aga asjakohatu ning samuti pole kostja poolt põhjendatud või tõenditega kinnitatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Pretensioon on põhjendamatu. Kostja vaidleb hageja tõenditele vastu. Elektrooniline kirjavahetus Internetis ei ole usaldusväärne tõend. Esitatud kirjavahetusest ei ole arusaadav, millest arutletakse, kuna kirjavahetus ei ole korrektselt esitatud, kuupäev ja allkiri puudub. Esitatud kuvatõmmised ei ole notariaalselt kinnitatud, mis ei välista hageja võimalust neid iseseisvalt muuta, näiteks lisada selliseid sõnumeid, mis muudaksid situatsiooni tema jaoks kasulikuks, muuta teksti, kustutada ära mõned sõnumid, mille tõttu kirjavahetus näeks välja teistmoodi. Käesolevates materjalides ei ole korrektselt näha, kellelt kellele on sõnumid saadetud ja mis kuupäevadel ja mis ajal on need saadetud. Poolte vahelise kirjavahetuse tõlke osas ei ole täpsustatud, kes on tõlkinud, puuduvad kuupäev ja allkiri, samuti ei ole notariaalselt kinnitatud. Tõlgitud tekstis on palju vigu ning tõlgitud kirjavahetuse tekst erineb lisatud originaalist. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. Lisaks on hageja esitanud 13.07.2017 tahtlikult valeandmeid kohtule, et hageja tegi ülekande kostja pangakontole summas 34 eurot bussipiletite eest. Sellepärast ei saa hageja nõuda 32 eurot, mis oli tagastatud piletite eest, sest ta ei osalenud piletite ostmises. Kostja arvab, et hageja tegevuses esinevad kelmuse (karistusseadustiku (KarS) § 209) tunnused.
7.Makse selgitus („чики пуки =)“) ei kinnita, et raha oli üle kantud Lux Express pileti eest. Hageja ei saa nõuda 32 eurot, mis oli tagastatud piletite eest, sest ta ei osalenud piletite ostmises. Ühe pileti maksumus on 34 eurot. Tagastus piletite eest oli kätte saadud alles 26.06.2017 summas 64 eurot. 16.05.2017 ei võinud hageja teada, et Lux Express tagastab kostjale raha, arvestades kahjumiga, summas ainult 64 eurot. Hageja on asunud looma kunstlikult tõendeid. Esmases hageja 13.07.2017 avalduses Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale ei olnud fikseeritud informatsioon võlast ja see, et hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja kannab 34 euro asemel üle 32 eurot. Kostja taotleb jätta hageja poolt esitatud tõenditena võlakirjad arvestamata. Kostja ostis piletid ja selle pärast sai raha tagasi piletite eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2-17-114973
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
10.Lähtudes hageja väidetest faktiliste asjaolude kohta võiks kostja vastu esitatud nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kõnealuse nõude rahuldamise eeldusena tuleb seega kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasumma saanud, kas taoline sooritus on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas rahasumma sissenõudmiseks puudus õiguslik alus, st kohustust ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus on pärast selle täitmist ära langenud (hageja väidete kohaselt praegusel juhul kohustust ei eksisteerinud). Juhul kui kõik VÕS § 1028 lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste (eeskätt VÕS § 1028 lg-s 2 loetletute) puudumist.
11.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: - pooled leppisid kokku, et sõidavad koos Venemaale (29.06.2017) ning kostja tegeles piletite ostmise ja reisi planeerimisega; - kostja ostis (13.05.2017) Lux Express bussipiletid endale ja hagejale, kokku summas 68 eurot (34 eurot x 2) (vt tl 88 ja selle pöördel, 117); - 16.05.2017 kandis hageja kostja pangakontole 32 eurot (vt tl 75, 85); - enne reisi tekkis poolte vahel konflikt ning kostja annulleeris (23.06.2017) ostetud piletid; - AS Lux Express Estonia tagastas 26.06.2017 kostjale bussipiletita raha summas 64 eurot (vt tl 89, 116).
12.Praegusel juhul kostja ei eita hagis märgitud 32 euro saamist, kuid leiab, et hageja ei saa nõuda nimetatud summat, mis oli tagastatud piletite eest, sest ta ei osalenud piletite ostmisel. Hageja väidetel kandis ta vaidlusaluse summa kostja pangakontole bussipiletite ostmiseks, millega kostja ostis bussifirmalt piletid ning reisi annulleerimise tõttu tagastas bussifirma raha kostjale. Seega on pooltel vaidlus eeskätt selle üle, kas raha tasumiseks eksisteeris õiguslik alus või mitte (st kas kohustus on hiljem ära langenud).
13.TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seejuures on kohus hagimenetluses seotud menetlusosaliste poolt esitatud asjaoludega ning kohus saab asja lahendada lähtudes üksnes nendest asjaoludest, mida menetlusosalised on kohtule esitanud (TsMS § 4 lg 2, § 436). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu 20.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13411, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10). Kostja saab omakorda tõendada, et vaatamata hageja tehtud soorituse alusetusele on tal õigus keelduda saadut tagastamast. Samuti saab kostja tõendada, et hageja ei teinud talle mitte alusetut sooritust, vaid et nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt
2-17-114973 kostjal on õigus raha saada ja et ta ei pea seda tagasi maksma (vt Riigikohtu 15.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-13, p 14).
14.Vaidlustamata asjaolude kohaselt leppisid pooled kokku, et sõidavad koos 29.06.2017 Venemaale ning kostja tegeleb piletite ostmise ja reisi planeerimisega. Viidatut tõendavad ka kostja poolt selleks reisiks mõlemale 13.05.2017 ostetud piletid kokku summas 68 eurot (vt tl 88 ja selle pöördel, 117). Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et ta kandis 16.05.2017 kostja pangakontole 32 eurot (vt 85). Seejuures on hageja kohtule selgitanud, et piletite hinnaks oli 34 eurot, kuid kuna kostja oli hagejale võlgu 2 eurot, leppisid pooled kokku, et hageja kannab 34 euro asemel üle 32 eurot. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et enne reisi tekkis poolte vahel konflikt ning kostja annulleeris ostetud piletid (vt tl 90-91 pöördel, tõlge 92 ja selle pöördel). Veel nähtub kirjavahetusest, et kostja väitis (10.07.2017), et bussifirma ei ole talle raha tagastanud. Hageja pöördus seejärel otse bussifirma poole, kes saatis talle maksekorralduse koopia, millest nähtuvalt on bussipiletite eest raha (64 eurot) tagastatud kostjale juba 26.06.2017 (vt tl 89, 116). Seega on kohtu hinnangul hageja esitatud tõenditega tõendantud, et ta täitis kohustuse, mis langes hiljem ära. Samas ei ole kostja tõendanud, et vaatamata hageja sooritusele on tal õigus keelduda saadut tagastamast või et hageja ei teinud talle mitte alusetut sooritust, vaid nende vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt kostjal on õigus raha saada ja et ta ei pea seda tagasi maksma.
15.Seoses kostja väidetega märgib kohus järgmist. Kohtul ei ole praegusel juhul põhjust kahelda hageja poolt esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kosta ei ole kohtule esitanud ühtegi sellist väidet või tõendit, mille alusel oleks saanud kohtul tekkida kahtlus tõendite ehtsuses. Samuti ei pea olema esitatud tõendid allkirjastatud ega notariaalselt kinnitatud. Kohus möönab, et kirjavahetuse tõlkes esineb mõningaid ebatäpsusi (kuigi kostja ei ole midagi konkreetselt välja toonud), kuid need ei muuda tõendi sisu ega tõendit ebausaldusväärseks. Kohus toob siinkohal ära, millised ebatäpsused esinevad tõlkes (vt tl 92 ja selle pöördel), märkides ära ka õige tõlke: 1) 19. juuni kell 16:12 on tõlgitud: „...aga ma ei ole sinu peale vihane ja olen sulle andeks andnud“ – õige tõlge on: ...aga ma olen sinu peale vihane ja andsin andeks; 2) 19. juuni kell 16:27 on tõlgitud: „See on juba ammu muutunud valeks“ – õige tõlge on: See ei ole enam ammu see mis oli; 3) 26. juuni kell 21:51 on tõlgitud: „Blin – kurat“ – õige tõlge on: pagan võtku; 4) 26. juuni kell 23:06 on tõlgitud: „kuule, seal juba pidid piletite eest raha tagastama“ – õige tõlge on: kuule, kas nad ei ole juba tagastanud raha piletite eest; 5) 10. juuli kell 17:19 on tõlgitud: „..., äkki oli varasemalt kanti üle ...“ – õige tõlge on: ..., järsku kanti juba varem üle ...“; 6) 10. juuli kell 17:39 on tõlgitud: „..., et üldse ei kanna üle“ – õige tõlge on: ..., et üldse ei kanta üle“. Eelnevast nähtuvalt ei ole tegu niivõrd oluliste tõlke erinevustega. TsMS § 33 lg 1 teine lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Antud juhul on hageja esitanud kohtule tõendi tõlke ning kohus ei pea vajalikuks nõuda hagejalt vaidlusealuse tõendi vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud tõlget TsMS § 33 lg 2 järgi. Kostja poolt esitatud viide kelmuse (KarS § 209) tunnustele, on käesolevas asjas asjakohatu. Kohus selgitab, et TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
16.Seega tuleb kõnealune summa VÕS § 1028 lg-st 1 juhindudes kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alusetu rikastumise nõuet välistavaid asjaolusid selles osas ei eksisteeri.
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda.
19.Järgnevalt hindab kohus, millised hageja menetluskulud tuleb kostjalt välja mõista. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
20.Hageja menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada.
21.Lisaks selgitab kohus hagejale, et TsMS § 147 lg 5 esimese lause järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja täiendavalt hagi esitamisel 75 eurot, kokku 120 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem 45 eurot, mis kuulub hagejale RLS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal osundatud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.
22.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja tasutud riigilõivu 75 eurot.
23.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-17-114973
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.