lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-17761/71

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17761/71
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6680
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-17761

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-17761

Tsiviilasi

XXX hagi XXX, XXX ja XXX (pärijate) vastu kinnistu valduse vabastamise ja kasutuseelise nõudes

Tsiviilasja hind

53594,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar, e-post [email protected] Kostja 1: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Reet Vokk, e-post [email protected]) Kostja 2: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Reet Vokk, e-post [email protected]) Kostja 3: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol, e-post [email protected]) Kostja 4: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Reet Vokk, e-post [email protected]).

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 07.02.2018.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Kohustada kostjaid XXX (isikukood XXX) ja XXX (XXX) vabastama XXX asuv kinnistu registriosa numbriga XXX valdus koos nende poolt valdusele lubatud muude isikutega, sh. alaealiste lastega ning andma kinnistu valdus üle XXXile (isikukood XXX), alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) kuu jooksul. Määrata kohtuotsuse täitmise viisiks kostjate ja nende poolt valdusele lubatud muude isikute väljatõstmine täitemenetluse seadustiku (TMS) 180 toodud korras.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.Välja mõista kostjatelt XXX (isikukood XXX), XXX (XXX), XXX (isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) solidaarselt hageja XXXi (isikukood XXX) kasuks kinnistu kasutuseelise hüvitis perioodi eest jaanuar 2015.a. kuni märts 2017.a. summas 9994,82 eurot (üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend neli eurot ja 82 senti).

2-16-17761 Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4.Jätta 53 % menetluskuludest hageja kanda ja 57 % solidaarselt kostjate 1-4 kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
6.Toimetada kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte. Edasikaebamise tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1.24.11.2016 esitas XXX (edaspidi hageja) Harju Maakohtusse hagi XXX (edaspidi kostja 1), XXX (edaspidi kostja 2) ja XXX vastu kinnistu vabastamise ja kasutuseelise tasu nõudes perioodi eest aprill 2013 kuni märts 2016 summas 13309,84 eurot.
2.13.04.2017 avaldusega suurendas hageja kasutuseelise tasu nõuet täiendavalt perioodi osas aprill 2016 kuni märts 2017 summani 17594,82 eurot.
3.12.06.2017 kostja XXX suri, millega seonduvalt tulenevalt TsMS § 353 lg 1 menetlus tsiviilasjas peatus.
4.Maakohus uuendas 13.11.2017 määrusega tsiviilasjas menetluse ja lubas kostja XXX pärijatena menetlusse astuda XXX ́i (kostja 1), XXX ́i (edaspidi kostja 3) ja XXX ́i (edaspidi võlgnik või kostja 4).
5.07.02.2018 kohtuistungil läks kohus poolte nõusolekul üle kirjalikule menetlusele ja määras tsiviilasjas kohtuotsuse teatavakstegemise ajaks 14.03.2018. Kohus pikendas tähtaega kuni 16.03.2018. Hageja nõuded ja hagi asjaolud
6.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbiviidavas täitemenetluses nr 022/2012/835 14.03.2013 korraldatud kordusenampakkumiselt XXXile (võlgnik/kostja 4) kuuluva kinnistu registriosa XXX, asukohaga XXX, edaspidi kinnistu), mis koosneb kolmest katastriüksusest, millest ühel katastriüksusel XXX nimega XXX asub koos kõrvalhoonetega elamu (edaspidi XXX katastriüksus), teised kaks katastriüksust on hoonestamata.

2-16-17761 Täitemenetluses nr 022/2012/835 väljaselgitatud andmete kohaselt oli kinnistu võlgniku XXX ja tema ema XXX valduses, kes kasutasid sellel asuvat elamut oma elukohana. Enne 14.03.2013 kordusenampakkumist sõlmis võlgnik sõlmis hagejaga kokkuleppe, et võlgnik ostab peale kinnistu sundvõõrandamist selle hagejalt osaliselt tagasi, nii et kaks katastriüksust (hoonestatud maatulundusmaa ja hoonestamata maatulundusmaa) omandab võlgnik ning elamumaa otstarbega katastriüksus jääb hagejale. Kokkuleppe kohaselt jäi kinnistu jätkuvalt võlgniku ja XXX valdusse, sest võlgnik pidi osa kinnistust tagasi ostma lühikese aja jooksul. Nimetatud kokkulepe tehinguna siiski ei realiseerunud, sest võlgnik ei tasunud kokkulepitud tingimustel kinnistu osa tagasiostmiseks ettenähtud lepingutasu. Seega jäi hageja jätkuvalt kogu kinnistu omanikuks. Juulis 2013.a. kinnistule tulles sai hagejale teatavaks, et lisaks võlgnikule ja XXXile kasutavad sellel asuvat elumaja oma elukohana veel ka võlgniku sugulane XXX (kostja 1) koos oma elukaaslase XXXga (kostja 2) ja viimaste kaks eelkooliealist last. Võlgnik väitis hagejale, et kõik nimetatud isikud kasutavad kinnistut temaga kokkuleppel ning nad soovivad kinnistut kasutada ka tulevikus. Seetõttu alustas võlgnik oma lepingulise esindaja vahendusel hagejaga läbirääkimisi kinnistu suhtes üürilepingu sõlmimiseks, et seadustada võlgniku lähikondsete valdus kinnistule pärast kinnistu omandi üleminekut hagejale. Hageja ettepaneku kohaselt pidi sõlmitav üürileping olema tähtajaline, kehtivusega 3 aastat, ja jooksva aasta (2013.a.) üüriks oleks alates hageja poolt kinnistu omandamisest (14.03.2013) kuni tähtajani 01.12.2013 summa 500 eurot kuus ja sealt edaspidi 400 eurot kuus. Kostjad lubasid omaltpoolt ette valmistada kinnistu üürilepingu projekti. Lepinguprojekti saatmine hagejale aga venis, kuid kostjad jätkasid samal ajal kinnistu valdamist ja kasutamist. Kuna kostjad hagejale kinnistu kasutamise eest mingit tasu ei maksnud ja üürilepingut ei allkirjastanud, siis nõudis hageja 2013.a. septembris kostjatelt kinnistu vabastamist 3 kuu jooksul. Nimetatud nõudele reageerisid kostjad oma esindajate kaudu 20.09.2013 taotlusega alustada uuesti läbirääkimisi kinnistu kasutamisega seonduva lahendamiseks ja üürilepingu sõlmimiseks. Hageja esitas 02.10.2013 kostjatele uuesti oma ettepaneku varem esitatud üürilepingu põhitingimuste osas (so üüritasu möödunud aja eest 500 eurot kuus ja saabuva aja eest 400 eurot kuus) ning avaldas, et üürilepingu sõlmimise viimane tähtaeg on 15.11.2013 ja lepingu sõlmimata jätmisel on kostjatel kohustus vabastada kinnistu valdus. Kuna kostjad ei näidanud ka selle tähtaja jooksul üles valmidust üürilepingut sõlmida, saatis hageja 21.11.2013 kostjate esindajatele meeldetuletuse kinnistu valduse vabastamise nõude täitmiseks hiljemalt 09.12.2013. Nüüd teatas kostjate esindaja 26.11.2013 hagejale ootamatult, et tegelikult kasutavad kostja 1 ja XXX XXX katastriüksusel asuvaid eluruume varem sõlmitud üürilepingu alusel, mida ei ole hageja poolt kehtivalt üles öeldud, seega puudub vajadus kostjatelt hagejaga uue üürilepingu sõlmimiseks puudub. 03.12.2013 esitas hageja kostjate esindajale nõude väidetava varemsõlmitud üürilepingu dokumentide hagejale üleandmiseks, et hagejal oleks võimalik veenduda väite õigsuses, kuna mistahes tema poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingutest ei olnud võlgnik täitemenetluses kohtutäiturile ega hagejale avaldanud. Väidetava kehtiva üürilepingu esitamise asemel esitasid kostjad oma esindaja kaudu 10.12.2013 hagejale lepinguprojekti pealkirjaga „Eluruumi üürileping“, mille nad soovisid aluseks võtta hagejaga uue üürilepingu sõlmimiseks. Kuigi kostjad olid nimetatud lepinguprojekti sisse kirjutanud hageja poolt varem esitatud üürisuhte võimaliku kokkuleppe põhitingimused (p. 1.5.- kinnistut kasutavad 5 isikut; p.1.6- leping on 3-aastase tähtajaga; p.2.1. üüritasu suuruseks on lepingu sõlmimise kuust alates 15.04.2013 tagasi 500 eurot kuus ja edasi 400 eurot kuus jt), olid sinna sisse kirjutatud ka sellised tingimused, mida ei olnud hagejaga varasemalt läbi räägitud: (p.1.7. üürilepingu kohta kantakse märge kinnistusraamatusse; p.3.2.4. üürileandja hüvitab kinnistu hooldamise ja korrashoiu kulud (muruniitmine, lumekoristus) jms. Ka oli selle kostjate poolt koostatud üürilepingu sõlmimise eelduseks kostjate poolt seatud veel üks tingimus, millest hageja ei olnud varasemalt teadlik. Nimelt väitsid kostjad, et kinnistu on koormatud

2-16-17761 01.03.2010 rendilepingu alusel 10 aastaks võlgnikule ja XXXile kuuluva äriühingu LNV Ehitustööde OÜ kasuks, mis omakorda olevat kinnistule rajanud teed ja trassid, mis kuuluvat kuni algse üürileandja (so XXX enda poolt) nende tööde eest tasumiseni töö teinud äriühingule. Need tööd olevat senini tasumata ja hageja kui uus omanik peaks nende tasumise kohustuse samuti endale võtma ja tasude suurus ja tasumise kord tuleb enne üürilepingu sõlmimist ka veel kokku leppida. Hageja selliste tingimustega ei nõustunud ja kostjate poolt koostatud üürilepingu projekt jäi hageja poolt allkirjastamata. 07.12.2013 esitas kostjate esindaja hagejale ootamatult lepingudokumendi ärakirja pealkirjaga „Rendileping“, milline oli väidetavalt sõlmitud võlgniku ja kostja 1 vahel 01.05.2010 ning mille kohaselt on kostja 1 kasutusse antud XXX - elumaja ja üks kõrvalhoone ja kinnistu tähtajaga kuni 30.04.2025 rendisummaga 19,17 eurot (300 krooni) kuus (edaspidi 2010.a. leping). Hageja märgib, et kostjad ei ole vaatamata tema nõudele üle andnud hagejale nimetatud lepingu originaali. Hageja hinnangul on nii 2006.a. kui ka 2010.a. lepingud koostatud tagantjärele, pärast seda, kui võlgnik oma varast täitemenetluses ilma jäi, eesmärgiga säilitada kostjate perekonnale kinnistu kasutamise õigus aastani 2025. Hageja leiab, et 2010.a. lepingus näidatud üürihinda arvestades (19.17 eurot kuus) on tegemist ilmse kinkelise iseloomuga tehinguga, mida tuleb hinnata tasuta varakasutusena. Hageja osundab, et vaatamata asjaolule, et 2010.a. lepingu kohaselt on kostjatel õigus kasutada ainult XXX katastriüksusel asuvat elamut, kõrvalhoonet ja maad 3,6 ha, kasutavad nad tegelikult ka kinnistu teist katastriüksust suurusega 2,13 ha. Hageja osundab samuti, et kostjate initsiatiivil pidasid pooled veel ka 2015 / 2016 alguses läbirääkimisi kostjate poolt kinnistu tagasiomandamiseks. Poolte läbirääkimised siiski nurjusid, kuna kostjate poolt pakutav hind ei olnud hagejale vastuvõetav. Pärast läbirääkimiste nurjumist ja hageja poolt kostjatele 01.04.2016 esitatud valduse vabastamise ja kasutuseelise hüvitamise nõude esitamist sai hageja Tallinna notar Ragne Tehverilt teate, et tema ametikontole on XXX poolt 11.04.2016 kantud summa 690.16 eurot üürimaksena perioodi eest 01.05.2013 - 30.04 2016. Hageja on selle summa vastu võtnud lugenud selle summa suuruses täidetuks oma kasutuseelise hüvitamise nõudest osa. Kostjad ei ole hüvitanud kasutuseelise alusetust omamisest enamat summat. Ka on poolte esindajad olnud ka pärast 01.04.2016 e-kirjavahetuses, kuid tulemusteta. Kostjad ei ole omandanud hagejalt tagasi kinnistut ega ole sõlminud lepingut kinnistu kasutamiseks ja valdamiseks. Eeltoodust tulenevalt hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjatelt kinnistu valduse vabastamist ja kinnistu õigusliku alusetu kasutamise eest ajaperioodil aprill 2013 kuni märts 2017, st 46 kuu eest kasutuseelise hüvitist arvestusega 400 eurot kuus, st kokku 18400 eurot (46x400), millisest summast arvestab hageja maha kostjate poolt notari kontole deponeeritud ja hagejale ülekantud summa 690.16 eurot ja veel kostja 1 poolt hagejale ülekantud summa 115,02 eurot, mistõttu on hageja kasutuseelise hüvitise nõude lõplikuks summaks 17594,82 eurot (18400-690,16-115,02), mille väljamõistmist hageja kostjatelt solidaarselt enda kasuks nõuab.

7.Vastuseks kostjate poolt hagile esitatud vastuväidetele hageja väidab, et ta ei olnud kinnistu kordusenampakkumise ajal ega enne kostjate esindaja poolt 2013.a. detsembris temale 2006.a. ja 2010.a.lepingute esitamist nende lepingute olemasolust teadlik. Võlgnik ei esitanud täitemenetluses mistahes tõendeid, et kinnistu ja sellel asuv elumaja oleks peale tema enda ja ema XXXi veel mingite kolmandate isikute valduses. Hageja ei nõustu samuti kostjate vastuväitega, et kasutuseelise nõue oleks 2013.a osas aegunud.

Kostjate 1,2 ja 4 vastuväited

8.Kostjad 1, 2 ja 4 vaidlevad hagile vastu ja paluvad jätta see rahuldamata. Kostjad leiavad, et neil on ka peale kinnistu sundmüüki hagejaga kehtiv üürisuhe ning nad ei nõustu, nagu oleks hageja

2-16-17761 saanud võlgniku poolt 2006.a. ja 2010.a. sõlmitud lepingutest teada alles kostjate esindaja vahendusel. Kostjad selgitavad, et võlgniku ja hageja vahelised suhted algasid juba enne 14.03.2013 kordusenampakkumist. Nimelt 13.03.2013 sõlmisid hageja ja võlgnik lepingueelsete kavatsuste protokolli, milles leppisid kokku, et hageja omandab enampakkumisel kinnistu; hageja müüb kinnistu kokkulepitud hinnaga võlgnikule tagasi; kuni 30.12.2014 jäävad kinnistusse kuuluvad katastriüksused XXX ja XXX võlgniku kasutusse ning hageja tagab võlgnikule tavapärase majandustegevuse ega sekku tema tavapärasesse ellu. Võlgniku väitel oli hageja tahteks kinnistu omandamisel müüa sellest 2/3 võlgnikule tagasi ja teenida tehingult vaheltkasu + saada endale 2,3 hektariline maatükk sihtotstarbega elamumaa. Siiski ei õnnestunud võlgnikul kinnistu osaliseks tagasiostmiseks tasuda hiljemalt 15.07.2013 kokkulepitud ostusumma esimest makset 27500 eurot notari deposiiti, kuna pank (tehingu finantseerija) soovis saada lisatagatist. Selle järgselt ei soovinud hageja aga enam kinnistut eelnevalt kokkulepitud hinnaga 47 500 eurot müüa, vaid juba hinnaga 67 000 eurot. Järgnevalt hageja keeldus üldse kinnistut kosjatele müümast ja 09.09.2013 kinnistul käies jättis sinna kostjate jaoks üürilepingu ülesütlemise avalduse. 2013.a. detsembris arutasid hageja ja kostjad läbi kinnistu suhtes uue üürilepingu sõlmimist, kuid hageja seda ei allkirjastanud. 2014.a. aprillis algatas hageja kohtutäituri kaudu kostjate väljatõstmise kinnistult, mille kohta esitasid XXX kohtule hagi tagamise korras avalduse täitemenetluse peatamiseks, kuid hageja esitas lõpuks (04.06.2014) avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostjad leiavad, et kuivõrd kinnistu oli juba enne 14.03.2013 kordusenampakkumist üürilepinguga koormatud, millest hageja oli teadlik, jäi see ka hageja kui uue omaniku ja üürileandja suhtes kehtima, kuna hageja ei öelnud seda võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul (3 kuud) üles ning isegi, kui tähtaeg lugeda järgituks, ei vasta ülesütlemisavaldus VÕS § 325 kehtestatud korrale. Kostjad peavad vajalikuks kinnitada, et nad ei kasuta katastriüksust, mis ei kuulu üüritava pinna hulka. Kostja 1 on tasunud igakuist üüri hageja poolt märgitud kontole Swedbank ́is, kuid hageja kandis selle kostjale tagasi. Kuna hageja esialgselt üüri vastu ei võtnud, siis üür ajavahemiku 01.05.2013 kuni 30.08.2016 deponeeriti notari juures, millise summa on hageja kätte saanud ja vastu võtnud, tunnistades sellega pooltevahelise üürisuhte kehtivust. Kostjad olid valmis üüri suurust kokkuleppel ka muutma, kuid hageja ei olnud nõus kokkulepet sõlmima ega ei ole ka kasutanud üürilepingust tulenevat õigust üüri suurendamiseks. Kostjad leiavad samuti, et hageja võib olla vastuvõtuviivituses ning üürilepingu ühe tingimusena tuleb võtta ka võlgniku ja hageja 13.03.2013 lepingueelsete kavatsuste protokollis sõlmitud kokkulepet, et hageja tagab kuni 30.12.2014 katastriüksustel tavapärase majandustegevuse ega sekku tavapärasesse ellu. Hageja poolt nõutud kasutuseelise hüvituse suhtes kostjad leiavad, et nõue aprillikuu 2013 eest 400 eurot on põhjendamatu, kuna hageja kanti kinnistusraamatusse omanikuna alles 19.04.2013. Seega ei saanud kostjad hageja õigusi kuni 18.04.2013 rikkuda. Kostjad leiavad samuti, et nad pole kinnistu osalise valdamisega ja kasutamisega mingeid kasutuseeliseid saanud ega hageja arvel alusetult rikastunud, kuna kinnistu kasutamise eest on hagejale tasutud üüri ja hageja on üürisumma kätte saanud. Kostjad märgivad, et kasutuseelise igakuise summa 500 eurot põhistamisel ei ole hageja poolt arvesse võetud, et kogu hoones asuv mööbel ja kodutehnika kuulub kolmandatele isikutele ning hagejale kuuluvat vallasvara seal ei asu. Kostjad märgivad samuti, et asja harilikku väärtust lähtudes väidetava rikkumise aja seisuga tõendatud ei ole. Samuti kostjad leiavad, et hageja kasutuseeliste hüvituse nõue perioodi osas aprill 2013 kuni detsember 2013 on aegunud.

Kostja 3 vastuväited

2-16-17761

9.Kostja XXX (kostja 3) endise kostja XXX pärijana vaidleb samuti hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja 3 osundab, et XXX suhtes ei saa kinnistu valdamise vabastamist nõuda, kuna XXX on 12.06.2017 surnud. Samuti tuleb arvesse võtta, et juba enne oma surma elas XXX tervisliku seisundi tõttu mitte kinnistu asuvas elamus, vaid alates 24.02.2016 erinevates hooldekodudes, seega oli ta kinnistu valdusest loobunud. Kostja 3 jääb XXX poolt esitatud hagi vastuse juurde ja leiab, et XXXil on olnud kinnistu valdamiseks õiguslik alus, olles kinnistu üürniku XXX (kostja 1) pereliige. Viimane on kasutanud ja kasutab kinnistut oma pere elukohana 2010.a. lepingu alusel, mis on täitemenetluse kaudu hagejale üle läinud. Kostja 3 osundab, et kuigi peale XXX hooldekodusse paigutamist jäid kinnistul asuvasse elamusse ka mõned tema isiklikud asjad, siis need jättis ta XXX-i otsesse valdusesse, mis seondub tegeliku võimuga asja üle, milline XXXil puudus. Samuti ei saanud XXX hagejalt kinnistu vabastamiseks ühtegi tahteavaldust. Hageja poolt esitatud kasutuseelise hüvitamise nõude suhtes kostja 3 leiab, et selline nõue on põhjendamatu, kuna XXX ei kasutanud eluruumi mitte iseseisvalt, vaid üürniku pereliikmena tulenevalt oma abivajadusest. Kostja 3 leiab, et isegi kui pidada 2010.a. lepingut mittekehtivaks, siis ei saaks ka faktiliselt XXXilt kasutuseelist nõuda, kuna viimane ei olnud tulenevalt oma vanusest ja halvast tervislikust seisundist võimeline kinnistu üle iseseisvalt valdust teostama ning kasutas kinnistul viibimiseks XXX valdust. Samuti vaidleb kostja 3 vastu hageja poolt nõutava kasutuseelise hüvitise suurusele ja leiab selle olevat mittetõendatud ja põhjendamatu. Kostja 3 osundab samuti, et hageja poolt esitatud kasutuseelise hüvitise nõue on aegunud osas, mis puudutab perioodi 2013. a aprillist kuni 2013.a detsembrini.

Kohtuotsuse põhjendused

10.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastuse koos täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja ning vaadanud läbi asjas esitatud tõendid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Hageja kui kinnistu omanik nõuab kostjatelt kinnistu valduse vabastamist ja kinnistu ilma õigus-liku aluseta valdamise ja kasutamise eest kasutuseelise tasu maksmist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Lg 2 kohaselt omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 85 lg 1 kohaselt valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §dele 1037–1040.
12.Eeltoodust nähtuvalt on hagi rahuldamise eeldusteks, et hageja on kinnistu omanik ja kostjad valdavad ilma õigusliku aluseta tema asja. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ja vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) alusel tuvastatuks järgmised asjaolud:

2-16-17761 -

-

-

-

-

-

-

01.03.2006 dateeritud rendilepinguga on XXX andnud LNV Ehitustööde OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on XXX, rendile 10 aastaks (kuni 01.03.2016) XXX kinnistu asukohaga XXX (registriosa XXX), samuti kinnistul asuva elamu ja kõrvahooned koos sisustusega (I kd tl 40-41); 01.05.2010 dateeritud rendilepinguga on XXX andnud XXX ́ile 15 aastaks rendile (kuni 30.04.2025) XXX asuva XXX (XXX), mille koosseisu kuuluvad elumaja üldpinnaga 104 m2 ja 1 kõrvalhoone, koos elumajaga annab rentniku kasutusse ka kinnistu pindalaga 3,6 ha ja eluruumis olevad kodumasinad, seadmed, mööbli ja muud sisustuse (I kd tl 35-39); 15.03.2012 teatas kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas 022/2012/835 XXXile kui võlgnikule täitetoimingust: kinnisasja nr XXX (XXX) ülevaatamine arestimise akti koostamiseks 22.03.2012. Kohtutäitur kohustas võlgnikku esitama arestimise ajaks kinnisasja koormavad dokumendid (sh üürilepingud jms, I kd tl 151-152); 02.04.2012 kinnisasja arestimise aktis ja 15.06.2012 kohtutäitur Elin Vilippuse enampakkumise müügikuulutuses kinnistu XXX kohta puuduvad viited kinnistut koormavate kolmandate isikute õiguste ja muude kinnisomandi kitsenduste kohta (I kd tl 142-150, 154 pöördel-156); XXX ja XXX koostasid ja allkirjastasid 13.03.2013 lepingueelsete kavatsuste protokolli, mille kohaselt pidasid läbirääkimisi XXX asuva kinnistu, registriosa XXX suhtes võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks, et kokku leppida tulevikus sõlmitavate tehingute osas, kui XXX omandab 14.03.2013 toimuval kohtutäitur Elin Vilippus poolt korraldataval enampakkumisel eelnimetatud kinnisasja. Kokkuleppega fikseeriti tulevikus sõlmitavate omavaheliste lepingute tingimused ja notariaalsete lepingute sõlmimise kord. Osapooled soovisid fikseerida kirjalikult läbirääkimiste tulemused ja kavatsused seisuga 13.03.2013 ja anda teineteisele kinnitusi seonduvalt kinnistu omandiõigusliku kuuluvuse, hüpoteekide, koormatiste ja kitsenduste olemasolu ning tehnilise seisukorra ja muude müügilepingu sõlmimisel oluliste asjaolude ning osapoolte otsuse - ja teovõime kohta. Kokkuleppe p 1.2. kohaselt koosneb kinnistu kolmest eraldiolevast katastriüksusest: XXX 4,37 ha maatulundusmaa; XXX 3,51 ha maatulundusmaa, mis on hoonestatud talumaja ja küüniga; XXX 2,13 ha, sihtostarve elamumaa. Kokkuleppe p 1.7.1 kohaselt kui XXX omandab enampakkumisel kinnistu, on XXXil või tema poolt toodud ostjal õigus oksjonil kujunenud hinnaga kinnistu tagasi osta, kusjuures katastriüksus XXX jääb XXXile; tagasiostu õigust on XXXil õigus kasutada kuni 30.12.2014; kuni tagasiostu tähtaja saabumiseni jäävad katastriüksused XXX ja XXX XXXi kasutusse, kusjuures nii hooned kui kõik kinnistu olulised osad (mets) peavad säilima oksjoni toimumise päeva seisuga samal kujul, katastriüksuste väärtus ei tohi väheneda; XXX tagab XXXile tagasiostuõigusega katastriüksustel tavapärase majandustegevuse ja ei sekku tavapärasesse ellu; katastriüksusel XXX kasutamise ajal tekkivad vajalikud kulud, kui ka jooksvad kulud kannab XXX (elektrienergia kasutus, hoonete hoolduskulud ja hooldamine jne); võlaõiguslik müügileping sõlmitakse poolte vahel notari juures hiljemalt 14.04.2013 (I kd tl 93-94); 14.03.2013 omandas hageja hinnaga 37500 eurot Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse poolt täiteasjas 022/292/835 14.03.2013 toimunud kordusenampakkumisel võlgnikule XXX kuulunud kinnistu XXX kinnistu (registriosa XXX), mis koosneb kolmest katastriüksusest. Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. hüpoteegid) ja käsutusõigused piirangud puuduvad (kohtutäitur E.Vilippus 09.04.2013 kinnistamisavaldus I kd tl 11, kinnistusraamatu elektroonilise registriosa väljavõte I kd tl 12-13, 60-62, kordusenampakkumise akt I kd tl 7073); 17.05.2013 sõlmisid hageja kui müüja ja võlgnik kui ostja Tallinna notari Robert Kimmeli poolt koostatud ja tõestatud kinnistu jagamise teel tekkivate kinnistute võlaõigusliku müügilepingu ja reaaalservituudi seadmise võlaõigusliku lepingu, mille kohaselt on lepingu

2-16-17761

-

-

-

-

-

-

esemeks kinnistu XXX (registriosa nr XXX) jagamisel tekkiv kinnistu katastritunnusega XXX pindalaga 4,37 ha sihtotstarbega maatulundusmaa 100 % (lepingu ese I) ja kinnistu katastritunnusega XXX pindalaga 3,51 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100 % (lepingu ese II). Lepingu p 1.7.4 kohaselt lepingu esemeks I oleval kinnistul ei paikne ehitisi. Lepingu esemeks II oleval kinnistul paiknevad kinnistu oluliseks olevad ehitused, mille koosseisus on taluelamu ja küün. Nimetatud hoonetele ei ole riikliku ehitusregistri andmetel väljastatud ehitusluba ega energiamärgist; p 1.7.5 kohaselt on lepingu ese II registreeritud ostja ja tema perekonnaliikmete elukohana. Lepingu p 2.1.kohaselt müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga 47500 eurot, sealjuures lepingu eseme I hinnaga 1000 eurot ja lepingu eseme II hinnaga 46500 eurot. Ostuhinnast 27500 eurot on ostja kohustatud hoiustama notari kontole hiljemalt 15.07.2013 ja 20000 eurot hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimise päevaks. Lepingu p 4.1 ja 4.1.1 kohaselt on müüjal õigus lepingust taganeda kui lepingu punktist 2 tulenev ostuhinna tasumise kohustus ei ole täidetud või ei ole tagatud selle täitmine ning see on täitmata ka taganemisavalduse esitamise päeva seisuga (I kd tl 14-19); tähtajaks 15.07.2013 XXX notari kontole summat 27500 eurot ei hoiustanud; 29.07.2013 saatis XXX hagejale e-kirja, et tema ja tema pere soovib ka edaspidi vastavalt üürilepingutele talu jätkuvalt vallata, millele hageja samal päeval vastas, et üürilepingut kui sellist ei ole ta võlgnikuga veel sõlminud aga andku võlgnik teada, millal ja kes on valmis seda sõlmima (I kd tl 20); 06.09.2013 pöördus XXXi ja ostjate XXX ja XXX esindaja hageja poole kinnistu XXX (registriosa XXX) ostusooviga hinnaga 55000 eurot (I kd tl 97); 09.09.2013 andis hageja kostjatele XXX ja XXX üle teate tähtajatu tasuta kasutamise lepingu või XXXiga enne 14.03.2013 sõlmitud üürilepingu ülesütlemise kohta kolme kuu jooksul (I kd tl 23-24, 99); hageja saatis 09.09.2013 kostjate esindajale e-kirja, mille kohaselt ta ei soovi lähiaastatel kõnealuseid kinnistuid müüa, millise seisukoha on esitanud 21.07.2013 XXXi perele isiklikult kui ka XXXile 29.07.2013 kohtumisel hageja lepingulise esindaja kaudu. Juhul kui XXX soovib koos oma pere ja vanaemaga elamu valdamist jätkata, on ta endiselt nõus kaaluma elamu väljaüürimist hinnaga 500 eurot kuus. Senikaua kuni vastavasisulist üürilepingut osapooltele sobivatel tingimustel ei ole kirjalikult sõlmitud, on jõus tema nõue valdus vabastada kolme kuu jooksul, st hiljemalt 09.12.2013 (I kd tl 21); vastuseks kostjate esindaja 20.09.2013 e-kirjale ettepaneku kohta läbirääkimisteks kinnistu (registriosa nr XXX) kasutamisega seonduva lahendamisega teatas hageja 02.10.2013 ekirjaga, et üürilepingu sõlmimise põhitingimused on järgmised: üüritasu on 500 eurot kuus, üüri tuleb tasuda alates juunist 2013, samuti tuleb tasuda 2 kuu üüri ettemaks ja tagatisraha 500 eurot, üürilepingu sõlmimise viimane tähtaeg 15.11.2013, vastasel korral jääb kehtima nõue valduse vabastamise kohta (I kd tl 22); 21.11.2013 edastas hageja e-kirjaga kostjate XXX, XXX ja XXX esindajale meeldetuletuskirja, et 09.09.2013 andis ta üle kinnistu vabastamise nõude, mille tähtajaks on 09.12.2013, samuti palub tasuda hageja pangaarvele elamu viie kuu keskmine üüritasu 500 eurot kuus, kokku 2500 eurot (I kd tl 27); 26.11.2013 saatsid XXX, XXX ja XXX esindajad hagejale vastuse 21.11.2013 meeldetuletuskirja kohta, mille kohaselt hagejal ei ole õigust XXXilt ja XXXilt eluruumi tagastamist nõuda, kuna neil on kehtivad üürilepingud, mida ei ole kehtivalt üles öeldud. Samas on kostjad endiselt valmis hagejaga üürilepinguid sõlmima, kuna perekond Nüüdi huvi on kasutada eluruume edasi ja lahendada asi vastastikusel kokkuleppel (I kd tl 28);

2-16-17761 -

-

-

-

hageja palus 03.12.2013 kirjaga kostjate esindajatel esitada talle 26.11.2013 kirjas mainitud kehtivad üürilepingud, kuna neid ei ole talle varem väljastatud ja ta kahtleb nende olemasolus (I kd tl 29); kostjate esindaja saatis 10.12.2013 hagejale hageja ja XXX vahel sõlmitava eluruumi üürilepingu projekti XXX kinnistul asuva elumaja üürimise kohta XXXi perekonnale (vanaema XXX, elukaaslane XXX, lapsed XXX ja XXX) tagasiulatuvalt tähtajaga 15.04.2013 kuni 15.04.2013 (kolm aastat), üürisummaga alates 15.04.2013 – 01.12.2013 summas 500 eurot kuus ja alates 01.12.2013 summas 400 eurot kuus. Üürilepingu kaaskirjas märgitakse, et jääb veel üks lahtine ots, nimelt LNV Ehitustööde OÜ-ga sõlmitud lepingu küsimus, mille XXX kui nimetatud firma esindaja on valmis lõpetama, kuid oleks vaja mõningad detailid läbi rääkida, eriti, mis puudutab nimetatud lepingu punkti (I kd tl 30-34); hageja ei ole kostjate poolt koostatud 10.12.2013 lepinguprojekti allkirjastanud; 27.06.2015 tehti hagejale kostja XXX nimel pakkumine kinnistu XXX ostmiseks hinnaga 35000 eurot (I kd tl 43); 01.04.2016 esitas hageja oma lepingulise esindaja kaudu kostjatele 1 ja 3 nõude kinnistu vabastamiseks hiljemalt 18.04.2016 ja kasutuseelise tasumiseks summas 14000 eurot (I kd tl 44-45); 11.04.2016 kandis XXX notari kontole summa 690,12 eurot, millise summa palus hageja 13.05.2016 avaldusega kanda enda kontole (tl 46); XXX viibis perioodil 24.02.2016-31.05.2016 ja 06.06.2016-20.09.2016 hooldusravil ning alates 20.09.2016 Hageri Hooldekodus; alates 23.03.2005 oli tal tuvastatud keskmine puue ja lisakulutuste vajadus ning alates 30.09.2016 sügav puue, millest tingituna ta vajas söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel ööpäevaringset kõrvalabi ja juhendamist, samuti esines XXXil nägemispuue ca 10 aastat, ta oli praktiliselt pime (I kd tl 118, 164, II kd tl 27-37); 12.06.2017 XXX suri (I kd tl 181); XXX pärijateks on tema pojad XXX (kostja 3) ja XXX (kostja 4) ja pojapoeg XXX ((kostja 1) II kd tl 5).

13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjatel on kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks õiguslik alus, mille olemasolu välistaks hageja nõude. AÕS § 83 lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. AÕS § 34 lg 1 ja 2 kohaselt valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Hageja hinnangul kostjatel õiguslik alus kinnistu valdamiseks puudub, kuna kostjad ei ole vaatamata eelkokkulepetele ostnud kinnistut osaliselt tagasi, sh katastriüksust, millel asub elumaja, ega ei ole sõlminud hagejaga kinnistu kasutamise kohta üürilepingut. Kostjad seevastu leiavad, et kostjatel 1 ja 2 ning XXX ́il on olnud kinnistu valdamiseks kehtiv õiguslik alus, kuna võlgniku ja kostja 1 vahel 2010.a sõlmitud üürileping on kinnistu sundmüügi kaudu üle läinud hagejale. Nimetatud lepingu kohaselt andis võlgnik osa kinnistust (elumaja üldpinnaga 104 m2 ja kõrvalhoone + maa 3,6 ha) kostjale 1 tähtajalisele rendile kuni 30.04.2025, rendi suurusega 19.17 eurot ja võimalusega renti 1 kord kahe aasta möödudes suurendada, kuid mitte rohkem kui 5 % eelmisel perioodil kehtinud rendist (I kd tl 3539). Kostjad leiavad, et kuna hageja ei ole nimetatud lepingut tähtaegselt üles öelnud, jäi see kostjate 1 ja 2 ning XXX suhtes kehtima.
14.Kohtu hinnangul kuigi XXX ja XXX vaheline 2010.a. üürileping on pealkirjasta-tud rendilepinguna, on sisuliselt tegemist kinnisasja üürilepinguga, mille esemeks on ka sellel asuv eluruum (elumaja). Samas kui hinnata seda rendilepinguna (VÕS § 339), siis vastavalt VÕS § 342 kohaldatakse ka rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut. VÕS § 272 lg 2 kohaselt kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu- ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei

2-16-17761 tulene teisiti. Hageja leiab, et 2010.a. üürileping ei ole talle kui üürileandjale kinnistu sundmüügi tulemusena üle tulnud, kuna seda ei saa käsitada tasulise üürilepinguna VÕS § 271 mõttes, kuivõrd selles märgitud üüri suurus 19,17 eurot kuus on üürilepingu eset arvesse võttes (104 m2 üldpinnaga elamu, kõrvalhoone ja 3,6 ha suurune kinnisasja osa), samuti selle asukohta ja seisundit arvestades tavapärasest üürist (VÕS § 301 lg 2) oluliselt väiksem, sisuliselt sümboolse, mittetasulise, tähendusega ja seetõttu hageja hinnangul kinkelise iseloomuga. Alternatiivselt leiab hageja, et samal põhjusel võib 2010.a. üürileping olla ka tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1), kuna see on tehtud üürileandja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (TsÜS § 86 lg 2 p 1) ja selle vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (TsÜS § 86 lg 2 p 2, § 86 lg 3). Lisaks hageja leiab, et 2010.a. leping võib olla näilik, varjamaks tegelikult kinnistu pikaajaliselt tasuta kasutamisse andmist (TsÜS § 89 lg 1-3). Kohtuistungil täiendas hageja põhjendusi alternatiivselt VÕS § 272 lg 4 p 4 alusel, mille kohaselt ei kohaldata elu - ja äriruumide üürimise kohta sätestatut üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud.

15.Hageja osundab samuti, et ei võlgnik ega teised kostjad ei esitanud kinnistu suhtes läbiviidava täitemenetluse ajal ega mõistliku aja jooksul pärast seda kohtutäiturile ega hagejale andmeid või dokumente asjaolu kohta, nagu oleks kinnistu koormatud peale selle, et tegemist oli võlgniku enda ja XXX elukohaga, mistahes üürilepinguga kolmandate isikute kasuks. 2006.a. ja 2010.a. lepingute ärakirjad esitasid kostjad oma esindajate kaudu hagejale alles 2013.a. detsembris, esitamata hagejale vaatamata nõudmisele siiski nende lepingute originaale, mistõttu on hagejal alust arvata, et nende lepinguärakirjade puhul on tegemist tagantjärele koostatud ehk sisuliselt võltsitud dokumentidega. Hageja viitab Riigikohtu lahendile 3-2-1-122-14 (p 20), mille kohaselt võlaõiguslikul alusel senise kinnisasja omaniku suhtes kinnisasja vallanud isikutel puudub üldjuhul valdusõigus sundenampakkumisel kinnisasja omandanud isiku suhtes. Erandina näeb seadus (VÕS § 291 lg 1) ette üürilepingu (VÕS § 271) ülemineku kinnisasja omaniku vahetumisel sundtäitmise tagajärjel. VÕS §-st 341 tulenevalt läheb kinnisasja omandajale üle ka rendileping. Kolleegium rõhutab, et üle ei lähe mh kinnisasja tasuta kasutamise lepingud (vt VÕS § 389), milleks võivad mh olla ka sümboolse üüriga üürilepingud.
16.Kostjate vastuväidete kohaselt oli hageja juba 14.03.2013 kordusenampakkumise ajal 2006.a. ja 2010.a lepingutest teadlik, mida tõendab nimetatud kordusenampakkumise akti lõigus avaldused ja märkused märgitud viide: kohtutäitur on enampakkumise osalejale selgitanud üüri- ja rendilepingu ülesütlemise korda vastavalt TMS § 161 ja VÕS § 323. Võlgniku sõnul kasutab kinnisasja kolmandad isikud. Ka nähtub hageja teadmine lepingutest võlgniku 29.07.2913 e-kirjast hagejale, kus võlgnik märgib, et kinnistut vallatakse üürilepingute alusel (I kd tl 20, 70-73, (I kd tl 20). Kostjad leiavad, et kuivõrd hageja ei öelnud 2010.a. lepingut VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtajaks üles ning isegi, kui hageja oleks järginud ülesütlemise tähtaega, siis esitatud avaldus ei vastanud VÕS § 325 kehtestatud korrale, jäi 2010.a leping hageja ja kostjate 1 ja 2 ning nende pereliikmete suhtes kehtima. Samuti kuna hageja on kostjate poolt ajavahemiku 01.05.2013 kuni 30.08.2016 eest notari kontole deponeeritud üüri vastu võtnud, on ta sellega tunnistades pooltevahelise üürisuhte kehtivust.
17.VÕS § 291 lg 1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. TMS § 161 kohaselt ostja võib üüri- või rendilepingu üles öelda VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge VÕS § 324 kohaselt ja märget ei

2-16-17761 saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. VÕS § 323 lg 1 kohaselt üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (VÕS § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. VÕS § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lg 2 kohaselt peavad üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.

18.Vaidlust ei ole, et võlgniku ja kostja 1 vahel 2010.a. sõlmitud üürilepingu kohta ei ole kinnistus-raamatusse märget tehtud. Eeltoodust nähtuvalt tuleks 2010.a.s sõlmitud üürileping lugeda kehtivaks ka hageja ja kostjate suhtes, kui lepingut saab lugeda kinnistu hagejale ülemineku hetke seisuga (14.03.2013) üürilepingu mõttes (VÕS 271) kehtivaks lepinguks ja seda ei ole hageja poolt kolme kuu jooksul alates tema kandmisest kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kehtivalt üles öeldud (VÕS § 323 lg 1). Asjas tõendeid hinnates asub kohus sarnaselt hagejaga seisukohale, et 2010.a. üürilepingut ei ole võimalik lugeda tasuliseks lepinguks, mis on üürilepingu põhitunnuseks (VÕS § 271). Kohtu hinnangul isegi kui võib olla vaieldav, kas lepingus näidatud igakuine üürisumma 19,17 eurot (2010.a. 300 krooni) on tavapärane või sümboolne üürilepingu eseme puhul, millesse kuulub sisustatud (möbleeritud jne) elamu üldpinnaga 104 m2 ja kõrvalhoone ning maatükk 3,6 ha (p 2.1.2.3), nähtub 2010.a lepingust, et tegelikult ei pea üürnik isegi seda summat igakuiselt ja regulaarselt maksma, vaid üüri tasumise kohustus sõltub sellest, kas ja kuipalju üürnik eluruumi tegelikult, faktiliselt, kasutab. Nii algab lepingu p 3.4 kohaselt rendi ja kõrvalkulude arvestamine rentniku poolt eluruumi ja kinnistu faktilise valdamise ja kasutamise päevast, p 4.3.6. kohaselt kohustub rentnik tasuma renti ja kõrvalkulusid aja eest, mil eluruum on tegelikult tema ja tema pereliikmete valduses. Seega näiliselt (üürisumma määratlemisega jne) on 2010.a lepingu puhul tegemist justkui üürilepinguga, kuid sisuliselt on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuna võimaldab üürnikul ühepoolselt määrata /otsustada, millise aja eest ja kuipalju ta peab üüri maksma (sõltub eluruumi faktilisest valdamisest ja kasutamisest). Kuivõrd eluruum (elumaja ja kõrvalhoone) on kinnisasja (maa 3,6 ha) oluliseks osaks, siis on üüri/rendi tasumise kohustuse sidumine ainult üürniku poolt eluruumi faktilise kasutamisega/valdamisega kohtu hinnangul üürileandja suhtes majanduslikult äärmiselt ebamõistlikuks tingimuseks, samuti võib väita, et sellisel juhul on ka poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Nii kohustub üürileandja 15 aastaks andma sümboolse/suhteliselt väikese üüritasu eest üürniku kasutusse täielikult sisustatud elumaja, küüni ja maa 3,6 ha, kuid vastutasuks saab üürnikult igakuise üüri 19,17 euro tasumise kohustuse, mille tasumise regulaarsuse otsustab üürnik omal äranägemisel, vastavalt sellele, kas ja kui kaua ta elumaja faktiliselt kasutab (rääkimata sellest, kuidas seda asjaolu on võimalik üürileandjal kontrollida). Seega kohus leiab, et 2010.a. lepingu puhul on sisuliselt tegemist tasuta kasutamise lepinguga (VÕS § 389), või kui seda hinnata üürilepinguna, on tegemist heade kommete vastase tühise tehinguga TsÜS § 94 ja 86 lg 1 mõttes. Juhul aga kui asuda seisukohale, et tegemist on kehtiva üürilepinguga, on kohtu hinnangul asjakohane hageja viide VÕS § 272 lg 4 p 4, mis välistab elu - ja äriruumide üürisätete kohaldamise lepingute suhtes, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud. Õigusteooria kohaselt (vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne 2007.a. § 272 kommentaarid 3.6.3) kuivõrd eluruumi üürilepingu kohta käivad sätted kitsendavad oluliselt üürileandja positsiooni, siis seda ei soovi seadusandja rakendada eluruumi üürniku kaitsel juhul, kui üürileandja üürib välja sisuliselt enda kodu osa, kus lisaks kõigele muule asub ka üürileandja mööbel. Käesoleval juhul nähtub 2010.a. üürilepingust, et võlgnik, kelle elukoht oli lepingu sõlmimise ajal samuti XXX nagu ka üürilepingu esemeks olev elumaja, on välja üürinud välja

2-16-17761 eluruumi koos täieliku sisustusega (p 2.3.) seega täielikult oma kodu või osa sellest. Ka on XXX seda kinnitanud vastuseks hageja esindaja küsimusele kohtuistungil (tl kd tl 61).

19.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et 2010.a. üürilepingut ei saa lugeda kehtivaks kinnisasja üürilepinguks VÕS § 271 mõttes, mistõttu nimetatud leping kinnistu sundtäitmisel VÕS § 291 korras hagejale üle ei läinud. Eeltoodust tulenevalt ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas hageja on nimetatu lepingu tähtaegselt ja /või vormikohaselt üles öelnud või mitte, kuigi kohus möönab, et formaalselt on hageja esitanud ülesütlemisavalduse hilinenult (hageja suhtes tehti kanne kinnistusraamatusse 19.04.2013, seega ülesütlemisavalduse pidi hageja esitama hiljemalt 19.07.2013, esitas 09.09.2013 (I kd tl 23-24, 99). Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja oli või ei olnud kinnistu sundmüügi seisuga (14.03.2013) nimetatud lepingust teadlik. Viimase osas kohus märgib, et õigusteoorias on leitud (vt Võlaõigusseadus II kommenteeritud väljaanne 2007.a. § 323 kommentaarid 3.1), et üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused lähevad kinnisasja omandajale üle sõltumata sellest, kas kinnisasja omandaja üürilepingust teadis või mitte. Samuti toimub üürileandja õiguste ja kohustuste üleminek kinnisasja omandaja tahtest sõltumata. Kuigi kinnisasja võõrandaja poole kinnisasja üürilepingu mahavaikimine kujutab endast kinnisasja müügilepingu olulist rikkumist, siis kinnisasja müügilepingu rikkumine ei muuda veel üürilepingut üürniku suhtes kehtetuks. Seega juhul, kui 2010.a. lepingu puhul oleks olnud tegemist üürilepingu mõttes kehtiva lepinguga, siis asjaolust, et võlgnik sellest täitemenetluse ajal vaikis, ei tulene sellest nimetatud lepingu tühisus või kehtetus. Üürileandja õiguste kaitseks sellises ebamäärases olukorras ongi VÕS § 323 lg 1 kohaselt ette nähtud üürileandja ülesütlemisõigus, mis kehtib sõltumata sellest, kas kinnisasja omandaja üürilepingust teadis või pidi teadma.
20.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjad on alates 14.03.2013 vallanud ja kasutanud kinnistut ilma kehtiva üürilepinguta, mis annab hagejale eelduslikult õigusliku aluse kasutuseeliste hüvitise nõudmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-06 selgitanud (p 26), et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Lg 3 esimese lause kohaselt harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Kasutuseelise nõude osas kohus siiski leiab, et kuigi kostjatel puudus alates 14.03.2013 kinnistu valdamiseks kehtiv üürileping, oli neil selleks siiski kuni 2014.a. lõpuni hageja nõusolek, mis tuleneb kaudselt hageja ja võlgniku vahel 13.03.2013 kokkulepitud kavatsuste protokollist, mille p 1.7.1. kohaselt on võlgnikul õigus kasutada kinnistu tagasiostu õigust kuni 30.12.2014 ja kuni tagasiostu tähtaja saabumiseni jäävad katastriüksused XXX ja XXX võlgniku kasutusse (I kd tl 93-94), aga samuti asjaolust, et hageja ei realiseerinud lõpuni oma õigust kinnisasja valduse väljanõudmiseks, esitades 04.06.2014 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas 022/2014/1787, mille nõudeks oli kinnisasja registriosa XXX vabastamine XXX valdusest (I kd tl 101-103).
21.Seega on kohtu hinnangul hagejal kostjate vastu kasutuseelise hüvitamise nõue mitte kogu nõutud ajaperioodi kohta (alates märts 2013), vaid perioodi osas alates 01.01.2015, st jaanuar 2015 kuni märts 2017, so 27 kuud. Hageja on lähtunud igakuise kasutuseelise arvestamisel 400 eurot kuu kohta Pindi Kinnisvara OÜ hinnangust kinnistul asuva elamu üürihinna kohta 500 eurot kuus (I tl

2-16-17761 47-53) ja kostjatega lepingueelsetel läbirääkimistel kinnistu üürihinna suhtes saavutatud kokkuleppest 400 eurot kuus (eluruumi üürilepingu projekt I kd tl 31-34). Kohtu hinnangul on sellisel kujul kasutuseelise harilik väärtus nimetatud perioodil 1 kuu eest piisavalt tõendatud. Kostjate vastuväite suhtes, et XXXi elamist kinnistul ei ole tulenevalt tema kõrgest vanusest ja tervislikust olukorrast võimalik kinnistu valdamisena arvestada (AÕS § 32), ning alates 24.02.2016 kuni surmani on XXX viibinud haiglas ja hooldekodudes, kohus leiab, et sellega ei ole võimalik nõustuda. Asjas ei ole vaidlust, et kinnistul asuv elamu oli kuni XXX surmani tema ametlikuks elukohaks, kuigi ta viibis alates 24.02.2016 haiglas ja erinevates hooldekodudes. Kohtu hinnangul asjaolu, et isik viibib tervisliku seisundi ja vanuse tõttu oma püsivast elukohast ajutiselt või isegi pikema aja jooksul eemal, sh haiglas, hooldekodus jne, või ei suuda sel põhjusel oma valdusõigust isiklikult realiseerida (vajab teiste isikute abi), ei muuda sellist isikut valduse kaotanuks või loobunuks (AÕS § 39). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue kasutuseelise hüvitamiseks on põhjendatud ka XXX pärijate suhtes (kostjad 1, 3 ja 4). Seega rahuldab kohus hageja nõude kostjate 1 ja 2 poolt kinnistu valduse vabastamiseks koos nende poolt valdusele lubatud muude isikutega, sh. alaealiste lastega ning kohustab kinnistu valduse üle andma hagejale 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, määrates kohtuotsuse täitmise viisiks kostjate ja nende poolt valdusele lubatud muude isikute väljatõstmise TMS) 180 toodud korras. Samuti mõistab kohus kostjatelt 1-4 solidaarselt hageja kasuks kinnistu kasutuseelise hüvitise perioodi eest jaanuar 2015 kuni märts 2017 summas 9994,82 eurot (27 x 400-690,16-115,02).

22.Asjassepuutumatuse tõttu jätab kohus käsitlemata kostjate 1 ja 2 tõenditena esitatud 10.09.2013 XXX avalduse (I kd tl 100) ja PPA 010.2014 teate (I kd tl 104).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus 53 % menetluskuludest hageja kanda ja 57 % solidaarselt kostjate kanda (9994,82 : 17594,82 x 100).
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

2-16-17761

25.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja