1.Parandada Harju Maakohtu 16.03.2018 kohtuotsuses esinev ebatäpsus ning lugeda kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4 õigeks järgmiselt: Jätta 43 % menetluskuludest hageja kanda ja 57 % solidaarselt kostjate 1-4 kanda.
2.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 5401 eurot, millest kostjatel tuleb hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada solidaarselt 57 % ehk 3078,57 eurot.
Välja mõista kostjatelt XXX, XXX, XXX ja XXX solidaarselt hageja XXX’i kasuks 3078,57 eurot ning nimetatud summalt viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.Määrata kindlaks kostjate XXX’i, XXX ja XXX’i menetluskulud summas 732 eurot (iga kostja osas eraldi), millest hagejal tuleb kostjatele vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 43 % ehk 314,76 eurot igale kostjale.
2-16-17761
5.Määrata kindlaks kostja XXX’i menetluskulud summas 240 eurot, millest hagejal tuleb XXX’ile vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitada 43 % ehk 103,20 eurot.
6.Välja mõista hagejalt XXX’ilt kostja XXX’i kasuks 314,76 eurot ning nimetatud summalt viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Välja mõista hagejalt XXX’ilt kostja XXX kasuks 314,76 eurot ning nimetatud summalt viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Välja mõista hagejalt XXX’ilt kostja XXX’i kasuks 314,76 eurot ning nimetatud summalt viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Välja mõista hagejalt XXX’ilt kostja XXX’i kasuks 103,20 eurot.
10.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses oli XXX’i hagi XXX’i, XXX ja XXX’i (pärijate) vastu kinnistu valduse vabastamise ja kasutuseelise nõudes. Kohus rahuldas 16.03.2018 otsusega hagi osaliselt ning jättis 53% menetluskuludest hageja kanda ja 57% menetluskuludest solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsus jõustus 20.04.2018.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 447 lg 2 kohaselt kohus parandab igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Kohus märkis 16.03.2018 kohtuotsuses ekslikult menetluskulude jaotusprotsendiks 57% ja 53%, kuid võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust, on õige jaotus 57% ja 43%. Seega loeb kohus 16.03.2018 kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 õigeks järgmiselt: Jätta 43 % menetluskuludest hageja kanda ja 57 % solidaarselt kostjate 1-4 kanda. Kohus leiab, et kohtuotsuses esinev viga on käsitletav sellise ilmse ebatäpsusena, mis on otsuse teinud kohtu enda poolt parandatav, sest see ei mõjuta otsuse sisu. Eeltoodust tulenevalt kohus parandab 16.03.2018 kohtuotsuses esinevad ilmsed ebatäpsused.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
4.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-415, p 14). Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
2-16-17761 vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Hageja menetluskulud
5.Hageja on 12.02.2018 esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 63-65) ning selle täienduse 12.03.2018 (II kd tl 80-81), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 1100 eurot, tõendi saamise kulud 11 eurot ning õigusabikulud 9240 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja lepinguline esindaja on õigusabi osutanud 55 tunni ulatuses. Kostja 3 esitas hageja menetluskulude osas vastuväite (II kd tl 71), milles leiab, et hageja õigusabikulude summa on liiga suur ning ei vasta õigusliku probleemi keerukusele. Kostja 3 on seisukohal, et hageja tunnitasu on liialt kõrge. Kostjad 1, 2 ja 4 esitasid samuti vastuväite (II kd tl 77-78), mille kohaselt on hageja lepingulise esindaja ajakulu täielikult põhjendamata.
6.Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses: november 2016 – hagiavalduse koostamine (sh sellega seonduvad toimingud) ning kohtule täiendava selgituse koostamine – 6 tundi; jaanuar 2017 – kostjate 1 ja 2 vastuse analüüs, riigikohtu lahendite analüüs, nõupidamine kliendiga – 7,5 tundi; märts 2017 – kostja 3 vastuse analüüs – 1,5 tundi; aprill 2017 – kostjate vastuste osas seisukoha ja hagihinna suurendamise avalduse koostamine – 6 tundi; mai 2017 – kostja 3 seisukohale vastamine – ei ole põhjendatud ajakulu, kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu nimetatud vastust; juuni 2017 – kostjate 1 ja 2 seisukohtade analüüs ja kostja 3 eestkostja taotlusele vastamine – 1,5 tundi; detsember 2017 – läbirääkimised kostjaga, ettevalmistus kohtuistungiks – 2 tundi veebruar 2018 – ettevalmistus kohtuistungiks, istungil osalemine ja protokolliga tutvumine – 3 tundi. Seega peab kohus hageja esindaja õigusabikulusid põhjendatuks 27,5 tunni ulatuses.
7.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks võib pidada 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (RKTKm 01.06.2016, 3-2-1-39-16, p. 13). Kohus, võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu ja keerukust, määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks 130 eurot (lisandub käibemaks).
8.Õigusabikulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, seega arvestab kohus talle hüvitatavate õigusabikulude summa koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid summas 4290 eurot (sh käibemaks).
9.Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu ka tõendi saamise kulu summas 11 eurot, milleks on kinnistusraamatu väljavõtte tasu 6 eurot ning rahvastikuregistripäringu riigilõiv 5 eurot.
10.Käesolevas tsiviilasjas on pärast haginõude suurendamist hagihinnaks 53 594,82 eurot, millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisa 1 järgi tuleb riigilõivu maksta summas 1100 eurot. Riigilõiv 1100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Kohus selgitab hagejale, et ta on hagiavalduse esitamisel tasunud 15.11.2016 riigilõivu 1000 eurot ning 13.04.2017 täiendavalt 200 eurot, seega
2-16-17761 kokku 1200 eurot. Hagejal on tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 1 õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
11.Kohus määrab seega hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5401 eurot (4290 + 11 + 1100). Kostjate menetluskulud
12.Kostjad XXX, XXX ja XXX esitasid 12.02.2018 kohtule oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 67-68), mille kohaselt on nende menetluskuludeks õigusabikulud summas 2196 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostjate lepinguline esindaja on õigusabi osutanud 15,25 tunni ulatuses. Hageja ei ole kostjate 1, 2 ja 4 õigusabikulude mahtu vaidlustanud (II kd tl 74).
13.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et kostjate 1, 2 ja 4 lepingulise esindaja poolt teostatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning nendele kulunud aeg mõistlik. Seega peab kohus kostjate õigusabikulusid põhjendatuks 15,25 tunni ulatuses. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab tunnitasumäära põhjendatuks. Kostjad 1, 2 ja 4 on kinnitanud, et ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus nende kasuks õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodu põhjal moodustavad kostjate XXX’i, XXX ja XXX’i menetluskulud kokku 2196 eurot (sh käibemaks). Kuivõrd kostjad ei ole eraldi välja toonud, kui suures ulatuses õigusabikulusid on igaüks neist kandnud, arvestab kohus, et kostjad 1, 2 ja 4 on kandnud õigusabikulusid võrdses ulatuses. Seega määrab kohus kostjate XXX’i, XXX ja XXX’i menetluskulude rahaliseks suuruseks 732 eurot (iga kostja puhul eraldi).
14.Kostja 3 XXX esitas 06.02.2018 kohtule oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 58), mille kohaselt on tema menetluskuluks õigusabikulu summas 1200 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja 3 lepinguline esindaja on õigusabi osutanud 10 tunni ulatuses. Hageja on seisukohal, et kostja 3 lepingulise esindaja tasu on liialdatud ega ole põhjendatud ja vajalik. Kostja XXXi õiguseellane XXXi esindas käesolevas menetluses riigi õigusabi korras sama esindaja ning XXXi õiguslik positsioon ei muutunud võrreldes varasemaga. Hageja hinnangul kordab kostja 3 ainus menetlusdokument üle varasemaid riigi õigusabi korras esitatud seisukohti ning seega on õigusabikulu põhjendatud 1 tunni ulatuses (II kd tl 74).
15.Hinnates õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et kostja 3 lepingulise esindaja poolt teostatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus nõustub hageja vastuväitega, mille kohaselt on kostja 3 lepinguline esindaja esindanud eelnevalt riigi õigusabi korras XXXi ning seega on ta hagiavalduse asjaolude ning kostjate vastustega eelnevalt kursis. Kohus on 29.08.2017 Veljo Viilolile riigi õigusabi tasu määramisel määranud muuhulgas tasu ka hagiavalduse ja kostjate vastustega tutvumise eest, samuti hageja 11.04.2017 vastuse osas seisukoha koostamise eest (I kd tl 195-196). Kohus peab seega põhjendatuks 04.12.2017 seisukoha esitamise ajakulu 2 tunni ulatuses. 07.02.2018 kohtuistungiga seonduvalt ei ole kostja 3 menetluskulude nimekirja esitanud.
16.Kostja 3 lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab tunnitasumäära põhjendatuks. Kostja 3 on kinnitanud, et ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega mõistab kohus tema kasuks õigusabikulud välja koos käibemaksuga. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja 3 XXX’i menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot (sh käibemaks).
17.Kohus jättis menetluskulud 43% ulatuses hageja kanda ning 57% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kostjatel tuleb seega solidaarselt hüvitada hagejale tema menetluskuludest 57%, mis on 3078,57 eurot. Hagejal tuleb hüvitada kostjate menetluskuludest 43%. Kohus arvestab iga kostja menetluskulude summa eraldi. Kostjate 1, 2 ja 4 menetluskulud kokku moodustavad 2196 eurot, seega iga kostja menetluskulu summa on 732 eurot (2196/3), millest 43% on 314,76 eurot. Kostja 3 menetluskulude summa on 240 eurot, millest 43% on 103,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal
2-16-17761 hüvitada XXX’i menetluskulud 314,76 eurot, XXX menetluskulud 314,76 eurot, XXX’i menetluskulud 314,76 eurot ning XXX’i menetluskulud 103,20 eurot. Kuivõrd hagejal on kostjate vastu solidaarnõue, kuid igal kostjal hageja vastu menetluskulu tasumise nõue eraldi, ei ole võimalik käesolevas kohtumääruses nõudeid TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestada.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ning kostjad 1, 2 ja 4 on vastavasisulise taotluse esitanud.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.