nr 2-24-17064 Julianus Inkasso OÜ hagi A.H. vastu AS-ga LHV Finance sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 3771365 tuleneva põhinõude 124,99 euro, intressi 26,82 euro, sissenõudmiskulu 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 28,15 euro ja alates 12.11.2024 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni põhinõudelt viivise 0,04% päevas väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 220,43 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553)
Hageja lepinguline esindaja
jurist Fränk Valdmann
Kostja
A.H. (isikukood: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). 1
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Kostja ja AS LHV Finance (krediidiandja) vahel sõlmiti 08.06.2021 järelmaksuga müügileping nr 3771365, mille alusel andis krediidiandja kostjale laenu summas 599,99 eurot kostja poolse kauba (s.o monitori 32" curved QLED monitor Samsung LC32G75TQSUXEN) ostu (müüjalt Antista AS) finantseerimiseks. Laenu intressiks lepiti kokku 14,90% aastas ja tagasimakse tähtajaks 24 kuud, millise laenu kohustus kostja krediidiandjale tagastama ning tasuma intresse igakuiste maksetena vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Lepingutasuks lepiti kokku 19,90 eurot. Viivise määraks lepiti kokku lepingujärgne intress (s.o 0,04% päevas). Krediidi kulukuse määraks oli 34,41% aastas.
3.Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust, kontrollides tema maksekäitumist maksehäireregistritest, kust selgus, et puudusid varasemad maksehäired. Samuti kontrolliti kostja sissetulekuid Eesti Väärtpaberikeskuse pensionikonto ja Maksu- ja Tolliameti andmete alusel, võttes arvesse viimase kuue kuu sissetulekuid, milleks oli 1099,55 eurot kuus. Igakuiste finantskohustustena arvestati 500 eurot. Maksimaalseks võimalikuks kuumakseks arvutati 104 eurot. Sõlmitud järelmaksulepingu igakuine makse oli 32,45 eurot, mis jäi oluliselt alla maksimaalse kuumakse piiri.
4.Kostja tasus laenulepingu alusel esimesed 20 igakuist makset, kuid seejärel lõpetas maksete tegemise. Selle tõttu saatis krediidiandja kostjale lepingust taganemise teated 14.03.2023 ja 14.04.2023. Teadetes oli välja toodud kolm tasumata arvet summas 32,45 eurot igaüks, mille maksetähtajad olid vastavalt 10.02.2023, 10.03.2023 ja 10.04.2023.
5.Krediidiandja saatis kostjale teate, et annab võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 28.04.2023. Kui selleks kuupäevaks võlga ei tasuta, ütleb krediidiandja lepingu üles alates 29.04.2023. Samuti oli teates märgitud, et lepingu ülesütlemise korral muutub kohe sissenõutavaks kogu tagastamata krediidijääk koos kõrvalnõuetega (intressid, viivised, teenustasud). Krediidiandjal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, kui ostja viivitab vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ega tasu võlga ka 14-päevase lisatähtaja jooksul. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka 28.04.2023 tähtajaks, ütles krediidiandja lepingu üles 29.04.2023, millega kaasnes kogu krediidijäägi ja kõrvalnõuete viivitamatu tagasimakse kohustus.
6.Krediidiandja loovutas 16.01.2023 antud nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Investment No. 2 DAC’le ning seejärel loovutas Intrum Investment No. 2 DAC 13.08.2023 antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega AS-le Julianus Portfolio (registrikood 10036074 ja endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia), mille õigusjärglane on hageja.
7.Kostja võlgnevus hageja ees on järgmine: krediidisumma 124,99 eurot, intressivõlgnevus 26,82 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ning pärast lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivis 28,15 eurot. Lisaks sellele palub hageja välja mõista täiendav viivis 0,04% päevas 124,99 eurolt alates 12.11.2024 kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Samuti taotleb 2
hageja, et kõik menetluskulud, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 338 eurot, jäetaks kostja kanda. Hageja palub samuti välja mõista seadusjärgse viivise menetluskuludelt.
8.Kostja sai menetlusdokumendid, sh hagi, isiklikult kätte 21.12.2024, kuid ei esitanud kohtule vastust määratud tähtajaks, s.o 06.01.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
10.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on sõlminud LHV Finance AS-ga 08.06.2021 tarbijakrediidilepingu nr 3771365 tähtajaga 24 kuud.
13.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
14.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet esitatud ega kontrollitud ei ole. Hageja on küll lakooniliselt selgitanud, et esialgne võlausaldaja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust ja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 4 lg-test 2-4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS §-de 49 ja 50 kohaselt, kuid nimetatud lepingu sõlmimisega seonduvalt ei ole asjakohaseid tõendeid, mis selgitaksid krediidiandjapoolset krediidivõimelisuse kontrolli, kohtu hinnangul menetluses esitatud. Laenu taotluse esitamisel, s.o 08.06.2021 (dtl 89) märkis kostja, et tema netosissetulek on 1423 eurot, igakuised kohustused on 500 eurot. Hageja on hinnanud kostja väljaminekuid taotluse esitamisel esitatud andmete põhjal, sh krediidiinfost, krediidiregistrist ning Maksu- ja Tolliameti andmetest. Analüüsi tulemusena selgus, et laenusaajal puudusid taotluse esitamise ajal maksehäired ning samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seetõttu võis krediidiandja järeldada, et kliendil puudus negatiivne maksekäitumine. Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja kontrollis Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja töötamist kehtiva töölepingu alusel ning tema 3
püsivate sissetulekute olemasolu, ei saa üksnes nende andmete põhjal olla veendunud isiku maksevõimelisuses. Kui puuduvad andmed kostja tegelike väljaminekute kohta, mida oleks võimalik kontrollida pangakonto väljavõtte alusel, siis ei ole võimalik hinnata kostja reaalseid kohustusi ega tema tegelikku maksevõimet.
15.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
16.Kohus on hagiavalduse ja esitatud lepingu alusel tuvastanud, et kostjale on krediiti väljastatud kokku 599,99 eurot kauba ostu finantseerimiseks (dtl 79). Hagiavalduse punktist 1.13 nähtub, et kostja on teinud 20 maksegraafiku järgset tagasimakset, ning ülesütlemise teadetest (dtl 93; 99) on tuvastatav, et kostja võlgnevus algas 10.02.2023 osamaksest, mistõttu on kostja maksegraafiku alusel kokku tasunud 636,95 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
17.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Karting kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.